Vaba eestlane , November 9, 1982

              Nr. 83
iailmä sõjaliste stratee-imaks
arutlusaineks on
fd olnud punaarmee või-
*ratsioonide analüüsimi­ne
ml otsustab Läähe-Eü-lllale
tungida. Neid ana-liiatlusi
on ohiUd mitme-reaalseid
ja ebareaal-
|väid ja ebausutuvaid
n avaldatud plaanidele
imidele lisanduvad pide-üheks
viimaseks selli-
^egiüseks arutluseks on
[perdi Christopher N.
vaatlus, mis ilmus res^
ajakirjas International
leview.
:irt asub seisukohale, et
väljatöötatud uute strä-plaanide
kohaselt iirita-sed
Lääne-Euroopas kii-
NATÖ riikide vastupa-
[se murda kolme kuni
Iga. Välksõja strateegia
seks on ka oma kaalu-id—
soda kavatsetakse
ihe kui lääneriikide ya-jdayad
toibuda ja otsu-lktikaliste
tuumaläengute
le võtmiseks puriaar-
[iiute tagasitõrjumiseks,
-ise rünnaku läbivümi-lakse
igast Ida-Saksa-jast
vene punaarmee^
rest eriiilesannetega di-ülesandeks
on kiiresti
lestest kaitseliinidest lä-
Nendediviisideeesmär-lääneliitlaste
vägedele
läbilõikaminej takitalis-ivaide
asukohtade elimi-jja
ettenihutatud opera-hävitamine.;
)itüngioperatsioonid ka­il
äbi viia 48 tunni jook-rdekohtadesse
saade-sti
Ida-Saksamaäl asu-irmeede
üle jäänud ük-lelly
andmetel on ata-laarmee
üksused rik-nstatud
soomusmasina-ön
võimelised kiiresti
Ima nirig vajanduse
iseseisvalt tegutsema,
uismasinatele on rün-arustatud
iseliikuvate
maapinnalt väljatulis-'
jttidega ja helikopterid
jliselt on nendele väe-lähtud
k a tugev lennu-
Donnelly töötab
iglikus Sõjaväeakadee-irstis
N.; Liidu küsi-listsentrUmis
vanema
ning tem a teooriatele
I suurt kaalu. Vfne^aste
jitleegia on seda tõpnäo-laaiimee
marssalid ei
ainult taktikaliste tuu-tasutamisele
võtmist,
mures ka punaarmee
lobiliseerimise pärast^
lesed päevad ei anna
tulemusi. Arvatakse,
yõirtieline oma teser-iviise
mobiliseerima ja
Jtma kõige kiiremini
jooksul, kuid selle aja
läneriikide sõjajõud ja
J tõenäoliselt esimesest
(ibunud ning on asunud
*ast pealetungile, ka-cordadest
ja vajadu-ia
isegi taktikaiisi tuu­le
õigusministeerium
satavaks, et ta saadab
Rumeenia õigeusu k i -
fopi Michiganis, Vale-
^äljasaatmise otsus
J^eday kui Trifa minevi-elgus,
et ta oli var-
Iriikidesse saabumisel
le eest oma minevikku,
rroopast kogutud tun-l
^ l järeldusele, et Tri-jtiseerinud
natsi-rezhii-olnud
segatud Buka-iud
rahutustesse, mil-surma>
alju juute ja
Trifa, kes oli seniaja-neenia
päritoluga õige-iGrasS
Lakeis, Michi-is
ametivõimudele, et
ühendriikidest lahku^
lisministeerium yõtab
pJtused, mis tembelda-jmististiks
ja Juutide
frjfa advokaat väitis,
Trifa on haige ja, vä-kes
on loobunud võit-
Inikide ametivõimude-kvatseb
elama asuda
Idriikide õigušministee-
\x aüiult Trifa tagaaja-inia
mineviku uurimi-
Bministeenumi juures
leriüurimise osakonna
(Järg lk. 3)
VABA EESTLANE teisipäeval, 9. novembril 1932 - Tuesday, November 9, 1982 Lk. 3
Tartu Ülikooli 350. aasia
13. ja;I4 nov. •
: dr. R. Pahapjl, i d . 921-7777
20. jä2L nov.
dr. J. Marley, tel. 921-7777
Eesti Rahvusteater on jäänud meie väheses teatrialases töös stabiilseks, tuues aastati ühe lavas-tMse
eesti teatrisõprade rõõmuks. Kuigi eesti noor ^ IM i - o i . . ...... ,
küUaltki tähelepanu leidnud, tuleb täiemõõdulise, õhtuttäitva etendusega jälle ER, tuues Eugene 0'Neim ^^"^^^^ J«wbeli suurejoonehse tähistamise vaarikaks
alati noorusliku näidendi „ 0 i , noorus!" Enne teatrietendust esitas Vaba Eestlane mõned teatrisündmuse. JoPPvakordiks New^Yorgis kujmies kontsert-aktus Lexm^^^ täis-ga
seotud küsimused lavastajale Asta Söödorile.
t
Cahtate Dömin®
Möödunud kaunil sügisesel lau^
päeval teostas Peetri koguduse se­gakoor
Cantate Dominö külaskäi­gu
Öttawasse. Bussitäis' lauljaid^
Ottawa koguduse pastor O. Gna-denteich
ja koorijuht dr. R . Toi
tegid külaskäigu sealse eesti kogu­duse
31. aastapäeva tähistamiseks
ja usupuhastuse püha jumalateenis­tuseks.
N| ; y j ^
K^eskpäeyal: Öttawasse jõudes
tehti ringsõit 1 linnas riigipea, kind-ralkuberneri
ja välisriikide saat­kondade
linnaosas, kuna demon­stratsiooni
tõttu oli ligipääs Parla-mendimäele
suletud. •'.
Kell 4 p.l. algas jumalateenistus,
millest saja inimese ümber osa
viõtsidiiiiida koguduse õp. 0.
Gnadenteich pidas 'haruldaseks.
Koor laulis kirikus 'dr. R . Toi ju­hatusel
kaks laulu, J . Hiobi ',,016
ustav surmani" ja William H .
Monki „Jää minuga", koos pasto­riga
lauldi Ütaaniatl
Jumalateenistusele järgnes all
kiriku ^saalis rikkalik kohvilaud.
Koor laulis „Epiloogi" R. Toi
kantaadist ,,Suur on Jumal, Su
arm", solistiosas.Igor Lupkin, järg­nesid
RTTOI „Kõrs" ja H . Känd'i
„Kaugel". Lisaks I. Lupkin laulis
C. Ftancki „Pacius angelieus", -
. Lõpuks tervitas, koguduse poolt
hr. Holst ja koguduse naiste poolt
pr. Meere: C>antate Dominö poolt
vastas Juhan Laanes. Siis oligi aeg
ärasõiduks, et jõuda keskööks ta­gasi
Torontosse.
Mis põhjusel valisite Eugene
0'Neill'i „0i, nooruse" oma käes­olevaks
lavastuseks?
„0i, noorus" on mulle alati yäga
mitmel põhjusel meeldinud. Ma la­vastasin
selle mõned aastad taga­si
inglise keeles, kui Unionville
Arts Foundationi juures töötasin,
valides näidendi peamiselt seepä­rast,
et see on väga südamliku si­suga.
•
0'Neill ise tunnistab, et kuigi
paljud tegelased ja sündmused
on rajatud tegelikule elule, sus te­ma
enda lapsepõlv ja noorus pol­nud
alati nii ilus, nagu ta seda
oleks tahtnud. „0i, nooruses"
0'N^ill kirjeldab elu nü, nagu ta
tahaks, et see on. Minu arvates
kunst peab kujutama elu nü, et me
leiame sealt eeskujusid ja et me
õpime nägema seda, mis on ilus.
Algul ma kahtlesm valüm puhul,
sest Eesti Rahvusteatris on „0i,
noorust" kord mängitud — sel ajal
kui mina Vancouveris elasin. Aga
kui ma hakkasm kuupäevasid uu­rima,
süs avastasin, et „Öi noo­rust"
lavastati siin enne seda, kui
minu poeg ön sündinud, seega
enam kui 20 aastat tagasi. Selle aja
jooksul on' meüe juurde kasvanud
mitte ainult Taavo, kes Richardit
mängib, ja kõik teised noored, kes
lavastuses kaasa teevad — Linda
Kukk, ERen Valter ja väike Peter
McConnon, vaid suur hulk noori,
keda me loodame näha saalis, pub­liku
hulgas.
Edgar Kink pühitseb „0i, noo-ees
24. oktoobril 1982.
Suursündmuse eriliseks atraktsi- mängu asusid lippude auvalvurid
ooniks oli Rutgersi 'Ülücooli Süm- oma kohtadele, valmistudes aktuse
foonia-orkester, juhituna kuulsa di- lõpp-tseremooniale.
rigendi Neeme Järvi sama rada Seepeale prof. Tõnu Parming
sammuva poja Paavo poolt, kes on andis sõna eesti vanima akadee-eesti,
kui ka ameerika ajalehtedes müise org-i esimehele Aleksander
korduvalt saanud tunnustavaid ar- Ersile suursündmuse pidulikult'lõ-vustusi
— üks neist isegi N.Y. piile viimiseks kiriku pühalikus
Times'i. pühapäevases väljaandes miljöös, lippude rivi keskel.'
— oli ootuse põnevus küllaltki suur. Kõneleja meenutas vana Tartu
Ja kui kontsert oli kulgenud, isegi traditsiooni — tervitada tähtpäevil
üle ootuste hästi, oli noorest eesti Alma Materit tõrvikutega, mis eri-üüõpüasest
saanud sümapilkselt ti ka toimus 300-a. juubeli puhul,
täht aktuseliste keskel, kellel tuli „Täma on olnud võimalik šüüda-jägada
autogramme. , ta auiult vaimseid tõrvikuid ja
Juubeli pidulikkust suUreiidas luua mõttesild Tartuga, II
akadeemiliste org-ide lippude defi- saates süt sõna- ja usi^vabaduse
lee, mille eesotsas sammus amee- maalt tervitusi ja palveid ahelda-rika
õpetlase vääriks rüüs prof. tud ülikoolüe — koraaH helides,
dr. Tõnu Parmmg. Aktuse sõnalise mis oli Gustav Adolfi lahinghüm-osa
avas praost mag. theol. Ru- niks.
dolf Kiviranna, peakõnelejaks oli Šuurjuubeli 3-päevane tähistami-prof.
Elmar Järvesoo, Aihhersti ne nõudis suurt tööd,, mille peakoo-Ülikooli
professor-ermeeritus. rem oli prof. Tõnu Parmingu juhti-
Oma sisukas sõnavõtus andis ta misel, milleks tõhusat kaasabi and-huvipakkuva
ülevaate TaH;u tJli- sid Kultuurifond Vüli Kangroga ja
ASTA SÖÖDOR
ly (Oudi Kalm) ja McComber tööd teha?
(Jaan Lents) esindavad inimesi, Ma oleksin võinud teha praeguse
ruse" etendusel oma lavategevuse kes on oma põhimõtetelt äärmusil- lavastuse vana rezhü järele. Aga
viiekümnendat aastajuubelit. Mis kud ja seetõttu teatud' määral elu- kui ma meie dekoraatoriga nõu pi-osa
ta mängib? võõrad, Arthur (Jaan Kivisüd) on dasin, siis tekkis meü järsku mõte,
Edgar Kink mängis viimases la- enneaegne elutark, ülikoolipoiss, et me võiksime tegevuse viia su-vastuses
Richardit. Nüüd on ta kes kõiki asju teab ja ennast väga visel palaval päeval toast aeda, nii
Richardi onu Sid. Ma usun, et meie tähtsaks peab. nagu see ka elus võiks toimuda.
vanema^õi ütleme m^asvaiM^^ Eistrati juhtimisel, Noortekvartett
publiku, hulgas on paljmd, kes hu- —• Wmt (Elmar Maripuu) suhtub lavaseadetarezhüd. i ^ d a n , et f mi" kno^^eiW Peter Sheldon
viga näha tahavad, kuidas Kink eUu kergesti ja Mildred (Linda see teeb omakorda lavastuse uueks >^se oma presi^^^^^ kaudu Erihse »Heh , koosseisus Peter ^heiüon,
kooli ajaloo perioodidest.
Asutamisaegade raskustest Rootsi
ajal, kindral-kubemer Skytte ja
Gustav I I Adolfi rahvasõbrälikust
hoiakust, mis leidis reljeefse esüe-tõstmise.
Aktusekõnele järgnes
võimas Gaudeamus igitur . . . oreli-saatel.
Suusõnaliste tervituste osas rõhu­tas
Eesti Vabariigi konsul dr. Aa­rand
Roos eesti kiriku ja ülikooli
koostööd ajaloos ja eesti elus.
ÜEKN esimees Lembit Savi ja
ERKU esimees Juhan Simonson üt­lesid
tervitusi kogu vaba eestlas­konna
nimel ja eriti Ameerikas.
Prof. dr. Tõnu Parming kandis
ette rea kirjalikke tervitusi auväär-
Tü akad. org-id.
Sõdurite õhtui
9. oktoobril toimus Londoni
Eesti Majas traditsiooniline Sõduri­te
õhtu, mis algas Sõjameeste
Koondise esimehe R. Antsovi ava­kõnega.
Lavale paigutatud lippude
langetamisega mälestati vaikse püs­titõusmisega
langenud kangelasi ja
kaasvõitlejaid. Kohalolevaile Va­badussõja
veteranidele avaldati
austust lillekimbukese üleandmise-
_ ga. Saksamaa eesti organisatsiooni-setelmeeriS^
odid^^^ P^^t toi tervitusi Linda Pärtd.
de poolt, nende seas Harvard, mil- Kavalises osas esines Londom Ea­line
samuti läheneb 350-a. juubelile ti Seltsi Rahvatantsurühm Aili
Tasmaania osariigi pealinnas
Hobartis, elab esperantist Eino
Loorits abikaasa Ernaga, kes osa­riigi
immigratsiooni^meti poolt on
määratud ka sealse soome ühis­konna
sotsiaalala töötajaks. Neis
kohustusis on E . Loorits 15 a. kes­tel.
Tasmaanias vastu võtnud ja ela­ma
asustanud üle 200 soomlasest
sisserändaja. Tema teeneid ühis­kondlikul
alal hindas osariigi valit­sus
sellega, et esitas Eino Looritsa
Austraalia ordeni saamiseks. Selle­kohane
teade saabus E. Looritsale
4. augustil, tema 73. sünnipä
oma „uues osas" esineb. Kukk) ei võta ka elu väga tõsi-
,;0i, noorus" kuulub ju tegelikult selfc.Tommy (Peter
meie teatrirepertuaari Eesti ise- väike poiss, kes tahab
firiti kuninganna määras hiljuti
Tasmaaniale uue kindralkuberneri
sir James Plimsolli. Viimane asus
ametikohustuste täitmisele piduliku
tseremooniaga Hobarti raekojas 2.
oktoobril. Sellest pidulikust ametis­se
astumisest oli palutud osa võt­ma
sadakond tsiviil jä ühiskonna
juhtivat tegelast. Kutsutute seas
oli ka Eino iLoorits abikaasa Ema­ga.
Kõiki tutvustati kubernerile
isiklikult
aeeo om^aKoraaiavasw^uueK^^^^^ muidugi Uppsala Astrid ja Karin Miihnaa ja Juhan
^ ^ ^ ^ ^
seisviise ajast alates, nü nagu pai- ha ja võimaükult kaua õhtul ülal. rekomiatükk ja me loodame, et «osar ja olrseUal teiseks vanemaks ^ « f ^ n ^ T ^ M^
jud teised tõlketüMd, mis meie oUä-Miiiel (Ellen Valter) on pai paljud perekomiad tulevad saali uhtoohks:Rootsi a^acM. . elust. Ä h k u ^ P ^ n a ^ J ^^
rahvaleonhingelähedased.Ö'Neim väike tüdruk, ^k^ on armunud, vaatama, kuidas Mülerite pere- Rut^si Jumfooma-or- In^ismaa^ E ^ ^ tJhingu esmiees
eriline saavutus on see, et ta kir- Aga Richard on see, kes ,otsib kond laval oma probleeme lahen-^ testri võimast Mozarti oopen ava- Helmut Hemastu.
jeldab näidendis mitte ainult elu- elust kõüce seda, mida noored otsi- dab. ; -— , • . : ..: . -— ' ' . —;——•—
kevadet, vaid ka sügise ja talve vad — ja mida ka kunst otsib ja „0i, noorus" sarnaneb ka muu-üu.
Nü nägu ,,Kallis Ruth", mis k a mõnikord leiab — elu mõtet, tar- seas oma sisult „TÕrksa tütarlap-meie
publikule väga meeldis, on kušt, headust, südamlildcust ja na-^^^^^^^ Mõlemas näidendis on nöo-
„0i, nooruse" igapäevase proosa- gu ma juba nimetasin, üu. Näiden- red,need, kes protesteerivad ühis-teksti
hulka põimitud luulet, mida di koomilised komplikatsioonid on konna kommete ja korra vastu ja
osalised tunnevad ja armas- enamuses Richardi põhjustatud. teevad oma protestiga vanematele
Te ütlete, et Te olete kord „0i, suurt peavalu. Kuna on tegemist
noorust" lavastanud. Kas see tä- komöödiaga, süs tuleb muidugi pä-hendab
seda, et Teil ei tarvitsenud rast suurt nuttu ja hammaste M-eime
proovide algust ettevalmistus- ristaniist palju nalja ja naeru.
VABA EESTLANE
(Algus lk 2)
Juhataja Allan A . R y a n mainib, et
Ühendriikides on 210 isikut, kes
olid tõenäoliselt fasMstid hing oa
seotud sõjakuritegudega. Valitsus
on alustanud uurimist 25 sellise isi­ku
vastu nende mineviku paljasta­miseks.
Uurimise all olevate isiku­te
hulgas On ka eestlane Karl Lm-nas,
keda süüdistatakse selles, et
ta oli Eestis ühe natsi kontsentrat­sioonilaagri
juht.
Energiliste õigusmõistjate tege­vust
jälgides jääb arusaamatuks,
miks ühendriikides nü ägedalt ta­ga
aetakse peamiselt raudeesriide
tagant saabunud tunnistuste põh­jal
Teise maailmasõja aegsete
sündmustega seotud inimesi saks­laste
poolel, kuma sõjakuritegusid
teostanud kommunistid ja nende
käsilased käivad veel praegugi
oma „teenete" eest saadud auraha­dega
uhkelt ringi. Või kuidas on
lood nende ilgete sõjakuritegudega,
mis toimusid ja toimuvad veel
praegugi Liibanonis ja teistel
Kesk-ida aladel ' Nende tõestami­seks
ei ole vaja otsida raudeesriide
tagant tunnistajaid, kuna need toi­muvad
tuhandete tunnistajate sil­me
all ning tungivad televisiponi-saadetega
Iga läänerüMde elaniku
elutuppa.
tavad — mi nagu ka meie rahvas
seda alati on temud.
: Teiste sõnadega on „0i, nooru­ses"
kõigile midagi
Loomulikult. 0. Neüli elufilosoo­fia
on väga eestilik, ta on oma el­lusuhtumiselt
samane paljude meie
kirjamkkudega, nagu Raudsepp,
Kalmus ja Mälk.
Muuseas, (Ameerika helilooja
George M. Cohan, kes kirjutas lau­le
nagu „Give my regards to
Broadway", ,,Yankee Doodle Dan-dy"
ja kelle ausammas on New
Yorgis Times Square'i platsu, män­gis
„0i, nooruses". Broadwayl, aas­tal
1933, Nat Miller'it, sama osa,
mida nüüd mängib Ernst Vähi.
0'Neill on oma näidendis andnud
sõna nii noortele kui vanadele. Üt­leme
jälle ,.täiskasvanutele", sest
Onu Sid, keda Kink mängib, pole
kaugeltki unustanud kõiki oma poi-sikesetempe.
Aga Essie, MiUeri
naine, keda Lydia Vohu mängib,
esindab praktilisust ja šüdamlik-
Poolaast^cis
Mstob Kanadas:
$48.™
$26.—
$14.-
Väljaspool Eanadtei&t
$58.—
$31.—
$16.—
+ SAAÄULU
1974. a. mais mõisteti Orjoli oblastikohtus viieks aastaks range
rezhiimiga vangilaagrisse Ja lisakaristusena kaheks aastaks asumisele
Gabriel Süperfin, vene kirjanduse ja kultuuri ajaloo eriteadlane. Pro­kurör
oli istungil nõudnud 6 aastat vangistust ja 3 aastat asumisele­saatmist,
ning seejuures lausunud, et veel kõrgemat karistust ta ei
nõua, ,,võttes arvesse kohtualuse halba tervislildni seisundit.*^ G. Bu-perfini
süüdistati E / Kuznetsovi lennukikaaperdamise katse eest 15
aastaks sunnitööle mõistetud poliitvangi vanglapäevikute Läände saat­mises,
vene dissidentide ,,Jooksvate sündmuste kr<^ teist® põ­randaaluste
väljaannete toimetamises, ja isegi laimu levitamises suur­te
nõukogude kirjanike Gorki Ja Sholphhovi kohta.
veerandaastias
$52.
$28.
$15.
-1-
$39.—
$19.50
$ 9.25
EanadaS:
$44.-.
$22.-»
Kümme kuud kestnud eeluurimi- ; gitamast, mida ta selle „usaldu-se
ajal kuulati Superfini asjas üle se kaotamise" all mõtleb.
. . u.Mr . 'A ^i^^^ .tunnistajaid Moskvas, Lenin- Karistuse jätkuna on G. Superfin
kust. MükrCEim^ Vahi)
aalne eeskuju kõikidele isadele, L i - Tartu ülikooüst kutsuti kohtuistun- ratiivjärelvalvele ja ta passis on
• •.- .. • " . tunnistajana välja Taga-Kar- g^tine registreerimistempel.
. ^ paatiast pärit ungari rahvusest üll^
Eestmste yritused
VÄLJASPOOL KANADAT Ja USA-A
LENNUPOSTIGA aasta* $52.—, poolaastas $28.— ^ veerand­aastas
$15.— + SAATEKULU — aastas $66.—p p o o i " »^
$33.—ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri bind 60 centi
KsMa^ s i o d o ^ ^ COW p
USA aadrasside&e „ZIP CODE'^
PangataAieUk TÕi rahakaart Mrjnta#
Free Estonian Pid)ll^heiis nimele.
e
õpUane Szandor Fodo. E i Ole tea­da,
kas 1943. a. sündinud G. Super-füiü
on Eestiga veel teisi sidemeid
peale ülikooüringkondadega kok­Briti
Maaümariigi mängude ajal kupuutumise. Moskvas oli ta tööta-
Brisbane'is korraldasid ka koha­likud
eestlased kaks üritust, käsi- „ , .. ~ ^ . . • , ..
töönäUuse ja mängude vümasel Sptemtsomt ^tengwl wlujvides.
Tsiteerime Eesti .-NSV konstitut­siooni
44. paragrahvi:
wEesti NSV kodanikel on õigus
loütuurisaavutuste kasutamisele.
Selle õiguse tagavad: riiklikes ja
toitude
a" na-päeval
rahvusvaheliste
müügiiaua ehk „pirukä-:
gu korraldajad seda ise nimetasid.
Eestlaste näitus sai oma maitseku­se
ja väljapanekute mitmekülgsu­sega
külastajate erilise kiituse osa-
.liseks.- . [
Sama oli ka „piruka-putkaga".
Eestlased olid ainsad mitme rah­vuse
hulgas, kelle müügilaud oli
peaaegu kogu aeg mimestestümb- "^^^ ^^susele avatud,
ritsetud ja kes kogu oma kauba kuid du-ektor L. Peep võttis te-ärä
müüsid, isegi mulgikapsad! mait loa külastada lugemissaali,
Toitude kõrval jagati ka Eestit põhjendades seda ,jusälduse kao-tutvustavat
kirjandust • lamisega^ Lo-P
nud tol ajal kuulsa ajakirja„Novoi ^^^sikondHkes fondides olevate ko-
Mir" toimetuses ja abistanud A.dumaa ja maaüma kultuuriväär­tuste
üldkättesaadävus; kultuuri-
Pärast kohtut astus G. Superfiin asutuste arendamine ja ühtlane
kaitseks välja suur arv dissidente Paigutamine vabariigi territooriu-ja
Lääne lodtuüritegelasi. ProteiJ- niil, televisiooni ja raadio, raama-tiga
esines ka akadeemik Šahha-rov.
•'
Nüüd on G. Superfini vangistu.^
aeg ja asumiselvübimme läbi ja ta
asus elama Tarinisse, prof. Gaspa-rovi
juurde. G. Superfin püüdis ka­sutada
Tartu ülikooli raamatukogu,
jastamise ja ajakirjanduse ning
tasuta käsutatavate raamatukogu­de
võrgu arendamme; välisrükide-ga
kultuurialase vahetuse laienda­mine"
Wlimimsadfa:
VABA EESTLANi
1955UmSt,Don Mills,Ont.M3B2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE alistaks /1 poolaastate /
veerandaastaks ~ tavalise / kiripostiga alates ........
.... 19......... Tellimise kattdks lisan $.,.......... siinjuoraai
rahas / tshekiga / rdi^aardiga. (Eallui saate aktfl9t tB8i(ldB^
Niini
B11
sellega aH«ite kaasa
eesti kedesäimamisde!