Vaba eestlane , November 9, 1982

              ilikku nii, nagu ta
se kujutada tõelist
y - •
i^OKARAAMATUST
liPisild
Cän. $15.—
j " taUtus.
igelesist
ffodega:
tulu 70c
ixi[lituse$t
iHHiiinMiifnifiiHui
nende juhtidest on
^telligentsed. Aga rah-massis,
on rumal ja
|av, kangekaelne ning
)tlen räpane. Mu poeg
^i tihti mööda maad,
ing kalastamas ja on
veetma mõne talu-
Ta rääkis mulle, et
ps oli lutikaid ja kirpe
aru, mis ma tahan
dl on söödikuid! Ja,
|cl, neil on söödikuid
vahel ja voodis!"
kdes hoonetes on see.
thmasin vahele,
freehisime oma teeni-et
meie kõige
[ssides ei olnud ühtegi
istas ta mulle ägedalt.
Iteile ülevaate kõigest,
je heaks oleme teinud,
ricuju meie neile ole­kul
kõrgele me
bitanud sealt, kus nad
[aljud neist on nüüd
iduse saanud, aga
ära kõik endisaegse
hiete all. Meie õpeta-tt^
ma — seda teevad
pult tänu meile —,
[id maad harima, kui-pigata
ja vilja hoida,
iidas karja kasvatada,
3tada ja parandada,
/Õid Ja juustu. Meie
ja rajasime igass^
pargid ja istutasime
nid. Koolimajad, mi-id.
meie kodud, meie
Ihitatüd..
|uste poolt?" küsisin.
lit eestlaste poolt!
^nagi olnud töölised,
itega töötajad, meie
ja teadmisi.
Nr. 83 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. novembril 1932 - Tuesday, November 9, 1982 .7
Maks uut luuletuskogu
Augustikuul ilmus Eesti Kirja­nike
. Kooperatiivi väljaandena
Aleksis Rahniü seitsmes luuletus­kogu
„Helikeeli". Raamatu tiitel
vihjab piltlikule kõnelemisele heli­dega
vastavalt autori usule heli
eelnevusest sõnale v(„Alguses oli
heli ja alles hiljem helist M sõna''
ning „Heli on sõnatähendusest
täpsem"): Oma esimesest kogust
alates on Aleksis Rannit tahtnud
hiüa teatavat Sõnastuse ja sisu ilu­kõla,
tema uusini kogu :„Helikeeli"
esindab seda teadlikku kavatsust
eriti väljenduslikult, olgugi et luu­letaja
kõneleb siin peaaegu alati
poolihääli. Oma eelmistes kogudes
„Kaljud" ja „Sõrmus" püüdis
Rannit toota vormipuhašt .vältus-likküveesti
luulet, „Helikeeli" on
katselis-foneetiline lüüriliste värs­side
kogu, mis on vältüsliku värsi
ja omapärase tonaalse värsi mõt­teliseks
ja ; hingeüseks ühendiks.
Temaatiliselt on luuletuskogu ava-railmeline:
kodumaa ja kodu,
poeesia, muusika, kujundav taie
ning armastus on siin käsitletavaks
aineks ja tuummõtteks. Lõplikuks
sooviks on aga õrnuse ja vaimsuse
tundeluulelise sünteesi saavutami­ne.
Kaunikujuline ' raamat ilmus
Ranniti enda ilukujas, kaane ja
siseillustratsioonid on loonud
kunstnik Hermann Talvik.
Samuti ilmus augustikuul Züric­his
nimeka shveitsi kirjastuse Hür-limanni
väljaandena Aleksis Ran­niti
ingliskeelne luuletuskogu „The
Viohn of Monsieur Ingres/Esto­nian
Lines in English" (Monsieur
Ingres'! vüul/Ingiise keeles kirjuta­tud
eesti värsiread). Rannit peab,
nagu kirjastus teatab samas kogus,
oma ingliskeelset luulet eestikeel­seks,
kuna see rajaneb samal värsi-esteetikal
nagu ta eestikeehiegi.
Raamat ilmub seerias Poesia e Ve-rita,
milles on varemalt avaldatud
modernsete luulemeistrite inglis-,
prantsus-, itaalia- ja hispaaniakeel­seid
teoseid. Osa luuletusi on vare­malt
: ilmunud esinduslikkudes
Ameerika ja Inglismaa ajakirjades
ning antoloogiates. Raamatu on
illustreerinud seitsme originaalpuu-lõikega
rahvusvaheliselt tuntud uk-raina
graafik Jakiv Hnizdovsky,
see on käsitsi laotud, trükitud kä­sitsi
tehtud luksuslikule paberile ja
selle üksikeksemplari hind on sa-daviiskümmend
USA dollarit. •
I
ÄABSIteated
ADVOKAAT-NOTAR
Rckwm 10p2, Royal Trnst To?r(»
Toronto DominkHi Centre
Pofltfaradre^ P.O. 326, Toroi^
Telefon: 8(594777
24-tundi telefoni valveteenistus
TEDROiAND
advokaat-notar
133 Rkhmbna s t W., im
\
; Yaipcide jdfflö
teemiline puhdstus^
„Sfaingnard" hinna sees
Söögituba, elntoba ja kondof
Pensionäride kortereUe hiTninaalan°
dm.Samuti akende pesenme.
Tel. 69M961
VABAEBTLÄN
avatud csmaip&evaaä
reedeni kejla 9—3-m
Telefonid: tmmetus 444-4823
. ^ talitus 444-4832
Knalatpsi TÖetak§e y^iäm
Toimetajal kodua
! Eesti panganduse Grand Oid
Man Johannes Künnapuu tähistas
20. oktoobrü Torontos oma 80-ne
aastast sünnipäeva. JuujbUari vi­taalsuse
ja aktüvsuse tõttu ei
saaks teda nagu seenioride hulka
veel arvata, kuid inimese elukäigu
vaatleniisel ei saa arvesse võtta
mitte ainult tema füüsiliste ja
vaimsete omaduste seisundit vaid
.ka eluaastate numbrite näitajat. ,
Nii nagu suureimal osal eesti tü­sedatel
ja teguvõimsatel meestel,
ulatuvad nende päritolu juured ees­ti
> maamulda, nü on ka Johannes
Künnapuu sumad esimest süma-valgust
näinud ja ta jalad esimesi
samme astunud Eesti põlistalus.
Tema sünnikohaks on Kuigatsi
vald Valgamaal, kust kooliteekond
viis ta Tartu Kommertsgümnaa­siumi
ja hiljem Tartu Ülikooli ma­janduste
aduskonda, muie lõpetami­ne
venis vahepealsete tööaastate
tõttu 1932. aastale.
Juubüari erialaks majandustea­duse
sektoris kujunes parigandus.
Ta töötas esialgu Eesti Panga
Tartu osakonnas, kuid vüdi peagi
üle Tallinna, kus tõusis kiiresti
karjääriredelil ning nimetati vaata­mata
oma noorusele panga kredü-di-
informatsiooni osakonna juhata­jaks.
Vene okupatsioon ja sellele
järgnenud Teine maaümasõda kat­kestasid
noore pangategelase kar­jääri
nmg sundisid ta koos tuhan­dete
kaasmaalastega ;1944. aastal
kodumaa maha jätma nmg põgene­ma
Rootsi, kust hüjem siirdus Ka­nadasse.
Rootsis tegutses ta raa­matupidajana
, ja karusloomade
farmi omanikuna, Kanadas samu­ti
raamatupidajana nmg hüjem
püdiraamitööstuse Multiframe
Ltd. osanikuna, juhatuse esimehe­na
ja mänedzherma.
Alates 1. juulist on Balti teadus- Juunis St. Paul'is, Minnesotas
liku ühmgu Association for the toimunud 8-s | Balti Uurimuste'
Advancement of Baltic Studies konverents tõendas, et AABS on
(AAfiS) presidendiks profesisor ikka rohkem muutumas rahvusva-
William R. Schmalstieg. Ta on esi- heliseks organisatsiooniks. Kui
meseks. mitte-Balti päritoluga AABS 1968. aastal asutati, siis
. AABS'i presidendiks parast kahek-. olid selle organisatsiooni loojaiks
sat eesti, läti ja leedu päritoluga ainult Balti päritoluga isikud. Kuid
teadlast. juba Teise Balti Uurimuste konve-
Prof. Schmalstieg sündis Sayre's, rentsi ajal San Jose's, Kalifornias
Pennsylvanias, lõpetas Minnesota võttis konverentsist ' osa tugev
- ülikooli lingvistika alal 1950. a. ameerika ja saksa teadlaste grupp,
ning tegi oma doktoritöö slaavi peamiselt ajaloolased. Nüüd juu-keelte
mõjust leedu keelele Penn- nis toimunud kaheksandal konve-sylvania
üUkoolis 1956. a. Huvi rentsil olid mitte-baltlased juba
leedu keele vastu tekitasid temale ülekaalus 50,5°/o-ga konverentsi ka-leedulastest
õppejõud ja kaasõpila- vas esinenuist. Lätlased moodusta-sed
ülikoolis. sid25,.6%, eestlased 15,5% ja lee-
Prof. Schmalstieg oli õppejõuks dulased 8,4%. Lühikese ajaga on
mitmes ülikoolis enne kui ta 1964. AABS oma tegevusega suutnud te-a.
asus Pennsylvaiiia State ülikoo- kitada huvi Balti küsimuste vastu
li. Alates 1969. a. on ta samas mitte-balti. teadlaste hulgas ja seda
slaavi keelte osakonna juhatajaks, silmas pidades tuleb ter\4tada mit-
Prof. William R. Schmalstiegi eri- te-baftlaste kasvavat osavõttu
line huviala on olnud vana preisi AABS'i konverentsidest. Mis aga
ja leedu keel ning ta on avalda- samaläjal ei tähenda seda, et- eest-nud
rohkem kui sada artiklit balti, laste osavõtt ei võiks olla suurem.
• • slaavi ja indo-euroopa keeleteadu-se
alalt. Samuti on ta poole tosina AABS'i 9-s Balti Uurimuste
raamatu autoriks, paaril juhul konverents toimub kõikide eeldus-
Kolonel Ä. Einseln abikaasaga SevemFalls'is käesoleva aasta augustis, koostöös mõne teise teadlasega. te kohaselt Montrealis, Quebecis .
juuni teisel nädalal 1984. Konve-
^ rentsi programmi koostajaks on
Presidendi ametisse astumisel prof. Toivo Miljan, Wilftid Lau-ÖU
meeldiv kohata ja koos veeta asumist uuele amea^^^ ülikoolist Kanadas. Eeltööd
suvekmide puhkepäevi tubüde eest- se, kuhu kolonel A.Emseln on mää- ^T^Tt r V lfS°"šeks konverentsiks on juba
laste hr. ja pr. A. Einsehildega.ratud kolmeks'aastaks vastutušrik- " ^ ^ ^ ' alanud. Sosiaalteaduste^ osakonda
Kolonel A. Einsehi on USA armee kale kohale kui Depüty Inspector Schmalstieg toonitab, et tema puu- konverentsil orgamseerib ja juha-tegevteenistuses
GreenBarrett General/Pacific A^^^ Rem Taagepera, majan-
Special Force lüge ja aumärkidega Havaü ^ • likku iseloomu ja et AABa 1 uies- dusteaduse osakonda orgamseenb
tunnustatud veteran Korea ja Viet- / andeks peab jääma Balti uurimus- ja juhatab, prof' Gundar King
nami sõjatandreüt. : Hülevi Einsehi, endine proua te teaduslik edendamine. Samal (Pacific Lütheran ülikool), kuna
Väga meeldiv noorpaar saatuse neiuna Ruumet, pärit Käs- ajal aga ei saa AABS prof. ajaloo osakonna juhatajaks on tim-keerdkäüoide
toimel mõlemad diplomeeritud psühhoana- Schmalstiegi arvates kõrvale jätta tud läti ajaloolahe prof. Edgar
teistkordselt abielus nautisid läbi- -^^^^^Z ^-^^^ ^ (^an Jose State üli-sõidul
oma puhkuse- ja pulmareisi ^^^^^ lügsest heaolust keerduläinud Ameerika teaduslikes institutsioo-, kool). Ülejäänud osakondade juha-
" " i-iXvrTTlnirl • 1 1. . 1 . • : 1.1:1... . • A . liii • « I S I • • . I -1. ii • päevi sugulaste Ervin Varamäe ^^^rvisid
suvüas, Severn Falls, Ont-s., enne A.Ä. Montreal
nides ja ka laiema publiku hulgas, tajate osas on läbirääkimised käi-
EtBalü uurimusi edasi viia, peab mas. .
prof. Schmalstieg vajaUkuksBalü^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^
kultuuri ja tsivUisatsiooni kursuste Kui eelpool oli juttu AABS'i
sisseviimist ülikoohdesse. rahvusvahelisest ilmest, siis heaks
See eeldab teatava õpiku ole-, tõendiks selle kohta on kä AABS'i
masolu, mille koostamist prof. ajakirja „Journal of Baltic Stu-
Schmalstieg peab väga soovita- dies" viimane vihk (XIII/1, kevad
vaks. Tema ettekujutuse kohaselt 1982) kus kõik viis artiklit on kir-
T . - ^ 1 . 4 ; -J 1.. 1 , , , , . , . \, „ peaks see Õpperaamat haarama ar- jutanud mitte-Balti teadlaste poolt
^ n « t i ^ l ^ ^ t ^ " « i ^ - kes juba pikemat aega on tegele-khS^
v^ t "1?^^^^^^ T'"Jf ' " ^ ^ ^ iandus? ^poliitika, sotsiaalküsimu- nud Balti^ küsimust^a. Eestlaste
krjntas vene kedes? V a s ^ : ^ ajaloo, keeled ja kirjanduse, poolt on selles vihus Kof.Felix J.
Eestis valitsenud stalinistiikul oleks pidanud üldsegi mitte esine- kunsti, muusika, mütoloogia ning Oinase arvustus Ilmar Talve uuri-ajajärgul
Idrjutas :see mees mitu ma, nimelt, mida enam me selles kultuuri üldiselt. Kuuldavasti ön muse „Vatjalaista kansankulttuu-avalikult
tendentslikku teost ühs- hierarhias tipu suunas tõuseme, se- huvi prof. Schmalstiegi kava suh- ria" kohta ja Silvia Hinnomi koos­tamaks
sotsialismi esimesi saavu- da mittesotsialistlikumalt see ' en- tes olemas ja see kava võib teos- tatud personaalteated. „Journal of
tusi" meie okupeeritud kodumaal, nast iseloomustab (ainult kõrgetele tuda. Baltic Studies" toimetajaks teata-vasti
on prof. Toivo Raun.
UUDISED
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
^ VABA EESTLASES :
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
esiküljel .: $5.—
$4.50
Järgneb
KUULUTUS! VÕTAVAD
VASTUS
1, Vaba • lätlasel ltaSitii§ - •
1955 Leslie St.
Don Mills; Ont
M3B.2M3-: :
Talitus väljaspool tööaega:
2. Mrs. Leida Mfiriey
Postiaadress:
9 Parrävano Gt.
WiHowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
Kahtlemata vägaysümapaistev ja
edurikas elukäik, vaatamata pagu­laseluga
kaasunud vajalikele üm-berorienteerumistele.
Kuid sellele
elukäigule annab veel eriti ereda
varjundi Johannes Künnapuu pa­nus
eesti ühiskonnale Toronto Ees­ti
ühispanga rajamisel ning selle
rahaasutuse juhtimisel, esialgu lae­kurina
ja pärast juhatuse esimehe­na.
Juubüari panus Eesti ühispan­gale
on olnud hindamatu, kuna ra­haasutus
vajas selle asutamisel
juhtkonda panganduse ala majan-dusteadlasi-
eksperte ning Johannes
Künnapuu omas rikkalikult koge­musi
selle koha täitmiseks.
Johannes Künnapuu ei ole dünaa-mUine
isiksus, tema edu pikaajali­se
karjääri kestel ei baseeru sõ­nade
tulevärgUe. Kuid juubilar
omab teisi ja tähtsamaid omadusi,
mis teda eluteekonnal tubadel on
kandnud. Tema asjatundlikkus, ta­sakaalukus,
mõõdukus ja analüüsiv
talent majanduslikele probleemide­le
lähenemisel on võitnud talle ül­dise
lugupidamise. Need, kes tema­ga
koos on töötanud, teavad, et
Johannes Künnapuu on nõupida­mistel
hea teiste arvamiste kuula­ja
ja ta ei tõsta vastamisel kunagi
häält, kuigi talle võib-plla eelkõne­lejate
mõned Seisukohad ei meeldi-
Kuid ta esitab oma arvamised ja'
ettepanekud alati sellise veendu­musega
ja asjatundlikkusega, et
neüe on raske vastu vaielda ja vas­tuväiteid
esitada.
Kui Johannes Künnapuu oma
juubeli ajal tagasi võib vaadata
Nende hulgas oli tähtsaimal kohal võimukandjatele lubatud teenused,
jutustus „Valgus Koordis", milline luksused ja lõbud),
kuulus ka pikki aastaid kooliõpi- Seega tuleb välja, et sotsialismi
lastele kohustusliku kirjanduse hui- teenivad truüalamhkus palehigis su­ka,
dametunnistuseta inimesed, kes
Loomulikult ei hinnanud tolle- saavad aga vastutasuks võimaluse
aegsed võimud teda lihtsalt kui ise elada mittesotsiaHstlikult! Ja Võsul olevat suviti palju suvita- ning venna majapidamine. Elekter
Mrjanikku, vaid kui sulemeest, kes nende poliitüiste ning ideoloogilis- jäid. Neüe oli ohiud toredaks mee- on seal juba 30 aastat sees, nüüd
vabatahtlikult( ning loomulikult te kahekeelsete hulka kuulus ka Mahutuseks rannalüval korralda- saadi ka tööstusvoolu, et oleks ker-karjääri
nimel) võttis enesele aja- eestlase nime all esinenud Hans tud moedemonstratsioonid. Nimelt gem puid saagida, vett võtta, muru
looliselt tänamatu kohustuse ülis- Leberecht. Ta elas tänu oma loo- oHd Talünna Moemaja mannekee- nuta. Tulevikus peaks ka aiatrak-tada
meie kõrgeltarenenud taluma- mingu ülimale sobivusele stalinist- nid tutvustanud oma suvise kollekt- tor olema ja liikuma elektri fjõiü,
janduse vägivaldset' laostamist, like kirjandusnõudmistega täielik- siooni 40 mudelit. Varem olevat kui ainult õnnestuks kuskilt osta
meie parimate põllumeeste ja nen- ku luksuselu ja sõitis sõjajärgse sellist, vabaõhu-moedemonstratsioo- mõnikümmend meetrit neljasoone-de
perekondade küüditamist, saa- Eesti kalleuna autoga — sakslas- ni korraldatud laatadel Rakveres list kummüsolatsioonigail painduvat
des inspu-atsiooni ülistavateks le- test mahajäänud ameerika marki ja Paides. elektrijuhet. Puudust tuntakse ka
hddilgedeksseUest, niis igas ausas trofeema elektrilülititest tööstusvoolu talvis
inimeses pidanuks tekitama vaid olnud kasutada isegi tolleaegsetel Pärnu raamatukauplus ,,Loo- ja kaitsereleedest. Kurtja küsib lõ-põlgust
ja raevu... parteituusadel! ming" on võtnud vastu uusi kohus- puks nagu iseeneselt: või jääb üle
Loomuhkult ei ole selline.Xebe- « . ' tusi raamatute müümisel, lubades ainult hankida need seadmed.eha- ,
rechti-üming mingi erand ajälooli- _ Ja kelle kõrvale maeti see mees j^yj^^^mjgj müügipunkte, rahva- seadusHkul teel mõnelt elütuselt
ses tähenduses. Vabatahtlikult võt-^ P^^^^t närust elutööd Metsakal- j,ohketes kohtades teha müüki tä- või tööstusettevõttelt
tis ju hiljuti enesele tõeliselt Mosk- ^-^istule? Nn kohutav kui see ka ei. n^val, korraldada koolides raama- ^
vale määratud rolU ka poolakast lamab ta kõrvuti Anton Han- tulaata laste- ja noorsookkjanduse
kindral Jaruszelski ja kui moraali- sen-Tammsaarega. realiseerimiseks ja süvendada
tud ön sellises seoses veel targutu­sed,
oli see hea või oli see halb!
Leberechü fenomeen ülustreerib
aga väga kujukalt lisaks veel ühte
sotsialismi kunstlikku olemust rõ­hutavat
tahku. Iga orgaaniline
ühiskond iselppniustab end seda
kujukamalt, mida enam tippude
EPL/MarltinClir.
..Tartu ülikooU 350. aastapäeva
puhul tuli mitmelt poolt
myma UUS ajaleht
muugü oleva kirjanduse tundmist, tervitajaid. Esimesena oli saabu-
„Loommgu-rahvas devat leidlik, õnnitierha Vünuise üHkooü
_ ei jaavat ootama tor p^ akadeemik J. Kulbius, kes
muugigatais saab^_ vaid püütakse ^^^^^^^^^^^ ^ meetri kõ^
ostjat uUatada ka tauav^^^^ tammepuust skulptuuri, mis
bussijaamas ^ mujalgi, isegi ka rahvarõivais leedu kar-poüuservaL
^ V ^ last. Skulptuuri valmjstas kmisüiik
tahtis, sest kibekuretel päevadel . ^ . _ 4 . 4 . - - . i -
auci cndiu uppuu. Toronto Eesti Täiendusgümnaa- polevat maarahval ae^^a poodi raa- ^* U^evichius ja see paigutati uli-poole
me oma pilgu pöörame: laa- • „ . , hnvfrinai ^ T ... ? . t pooai raa ^^^^ Botaanikaaeda.
nemaailma«j nn r^llSfc in nüra- ^ tegutsevad koini huvinngi matu järele mmna. Kauplusel on
S ^ S t ^ n ^ W ^ ^ ^ muusika ja ajakü- oma raamaüibuss, mis alatasa ^
n e ^ ' ü S ^ ^ a S S ^ ^^^^cS — korraldas Karl Arro, tut- luse juurde on koondmiud ligi sada Kodumaal toitlusprogrammi ellu-vuunu
osatdnisus jne. vustades noortele maailma ja eesti abüist. üks rahva raamatunõudlu- vümisel ei ole kõik majandid siis-
Vaadates aga sotsialistiiku ühis- ajakirjanduse ajalugu ja sihnapaist- se rahuldamise viis on tarvitatud: ^ i vajalikul tasemel. Vastavalt
konna tipu suunas näeme absc- vaid eesti ajakü-janikke. Kahel vü- raamatute tagasiostmine. eeskirjadele peavad vajaduse kor-luutselt
sama ihningut, mis ideo- maser kokkutulekul on huviringi ^ rai teised ettevõtted põllumajan-loogiliselt
seisukohalt lähtudes ei juhendanud Heino Jõe, käsitledes ^ , , \ ^ , . duslikke ettevõtteid • mimtööjõuga
a^^ tööde puhul abistama.
.• ^ . / v. - ousee on eesti ühiskonnas la või- klubid. Juuh keskpaiku toi- Nõmme sovhoosis Lõuna-Eestis ta-n
^ l k k a n " Peipsi ääres Põlva hiuleMubi kistas koristustööde edukust asja-täiuslikule
elule, mida eriti on ri- k^s oli küla-^i^^ et Kilingi- Nõmme asuüised-kastanud
tema panus rahvuskaas- Ajaku-janduse huvking tahab Hsi ka Jõgeva ja Pamu luuleklu- ettevõtted (leivakombinaat, trüki-lastele,
siis ei ole tema suurel hakata välja andma oma .ajalehte, bidest. Kolme päeva kestel esitati jj^^^ jt.) ei saatnud sovhoosi nõu-tähtpäeväl
põhjust temale õnnitlu- Ajalehel veel nime ei ole, samuti oma loommgut ja tehti tutvust ka ^3^31 a^vul tööjõudu. Hemaajal
si jagada mitte ainult tema lähe- pole lõplikult otsustatud, kas see leedu kirjandusega. Toimus luuk- s^sl^ gisetöölised tundnud his-matel
sõpradel V ja kaastööüstel tuleb seinalehena iseseisva paljun- võistlus. ü värskel heinatööl olekust, aga
vaid kogu Toronto eestlaskonnal, dusena või lisalehena mõne peri- "ÄT lõikusajal oli tundunud, et nende
keda juubüar on ennastsalgavalt oodiliselt ilmuva väljaande juures. Rapla elanik E. Mobel kurdab, töömd on raugenud. 31. augustUcs
abistanud ja truult teeninud lige- Otsustati uue lehe arengust • anda et mitmes asjas on toitlusprogram- oli sovhoos tellinud vähemalt tosm
male 30 aastat. ' eesti ajakirjandusele pidevat infor- mi kõrval ka puudusi. Temal on inimest, ei tulnud ühtegi... Vü
K. Arro matsiooni. Raplas vanematekodu ja isa, ema süs veel toitlusprogramm ellu!