1981-02-17-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 13
terof
bdles
mmmmm^
ie'algas Tallinnas 14.
a. abielupaar Letner'-:;
lapsena. -
ilustas Tallinnas E.,
Irlaste eragümnaasiu-selt.
Samas koolis jat-inguid
kuni tuli noore
koos vanematega,
saabudes alustada põ-
\le mere Rootsi,
[logenikulaagri päevi
mematega Hälsingbor-
(s- kooliteed Hälsing^
^Isgymnasiumis, mille .
a. kevadel. .Pärast
list töötas mõnel. töö-linnas
kuid sooritas
imise'-'eksamid Lundi
^tus oli määranud siis-Õppimine
iäi poolele.
saabus 1963. aastal
Torontosse, kiis.abiel-ih
aastal OswaldEero-
|gasi tabas Saidet kuri
Mitmed operatsioonid
I hoidsid ~ noore eesti;
Eilurõõmsana ja lootus-
[gus võttis halvema
[ase 3 kuu jooksul ja
oma kannatuste lõ-laril
igavesse kodusse.
Kibikaäsa, sõbrad, koo-
Ivad mäletavad Saidet
jt, õiglast, ausat, hea-sooja
südamega ini-
[nagi .ei kaevanud nen-haigusaastate
jooksu]
tal lohutavaid ja häid
)alveid teistele,
|liõe Saidega jääb pü-la.
Kindlasti uhtuvad
ja kõik teised, kes te-pai
tundraa õppisid.
naeratus,; alati lah^
is, tõid teda kõigile
esimesel kohtumisel;
oled lahkunud meie
võim alik' enam ^m ai-kotteid
vahetada, kuid
laha oma kannatused
javesesse valgusesse.
Ja jääd elavana ala-i-
alä rahus^kallis Sai-
Asta Mitt
ie\e saadetud
ÜHING TORON-faste
Ühingu väljaan-
^li tähistamiseks. Si-imaa",
R. Kreem
ling Torontos", J. Aus
Irlaste Ühingule tema
jäeval", K. Ots „Aas-
„Statistikat 'ühingu
.Küünlapäeva kom-fnlberg
„Ja killamän-
5-*, „Saareynaa kada-iiraijujad",
, „Saare-fnede
tekkimisest*',
Saaremaa . . Ä .
fs'' ja laulutekst „Ma
kiikriga";
iRE POSTIPOISS
1.1. Vancouveri Eesti
|änis on .avaldatud:,
uu luuletus - «Minul
idla Oder Rehtlane
Imäleštuseks, teateid
Eingide Vancouveri
tööst, informatsiooni
Jmunud koolinoorte
mcouveri Eesti Seltsi
•lehekülg, T. Vaga
eploogia", Kirjastus
raamat uudiseid, A.
eeringad!", Kreutz-fa
muinasjutt ,^Kuu-:
neitsid", lühemaid
äsatsioonide tegevu-;
iest, organisatsioonir
VABA EESTLANE teisipäeval, 17. veebruaril 1981^^^^ Februaiy 17, 1S31
Akhloen natsi
»^icikurjategijat<
Kanadas
,,Ti*ünuf* etnograafilisesse huvirmgi Štokholmis on kogunenuji rohkel MVU\ asjahuvilisi, keda näeme
pildistatuna ühel kokkutulekul. ^ Foto: T. Trummer
Toronto nädalalõpu ajalehtedes
avaldati valitsuse poolt Kanada põhiseaduse
täienduseks koostatud
resolutsioon, mis käsitab kanada-laste
garanteeritud õiguste küsimu-'
si Resolutsioonis on viimaste debattide
ja nõudmiste tulemusena
tehtnud mitmeid täiendusi ja muudatusi.
Resolutsioon tuleb Kanada
parlamendi mõlemas kojas arutusele
teisipäeval.
Toronto ajaleht „Globe and
Mail" avaldab ühtlasi üksikasjaü-se
analüüsi resolutsioonis ettenähtud
õiguste jä vabaduste kohta ja
puudutab muu hulgas ka ühte resolutsioonis
ette nähtud täiendust,
mis on sinna sisse võetud Juudi
Kongressi ettepanekul. Kommentaaris
mainitakse, et Juudi Kongressi
ettepanekus esitatud põhimõtted
on laenatud rahvusvaheliselt
kokkuleppelt, millele ka Kanada
on alla kirjutanud ning selle täienduse
põhjal on Kanadal võimalik
vastutusele võtta natsi-sõjakurjate-gijaid.
Resolutsioon selles osas,
mis käsitab, isikute seadusepäraseid
Esmajärgnüsed ftlikpiia-mõõbli kavandlsjadl fs> ^Imistajad
OTSE VABRIKUST 25 LE PAGE CJOURT
Jensen & Sm Liüiited Telefon 636-9811
icatessen
2851 LAWRENCE AVENUE E. Tel. 261^2238
(HillsidePlaza, Brimley nurgal)
Omanik Äke Saarinen
Värsked saadused iga päev
Kõik delikatessid saate meilt
Äri avatjüd: teisip., kolmap. ja neljap. 9—reedel 9—7, laup. 9-4.
Esmasp. suletud.
lls Kalpt-Vaarmane Sihtkapitali stipendium)
ArvoPärfile
Jaan
o^usi, mamitakse, et.^^^^^
v^smtusele vott^
roaktuvs^kurt^^^
nu^ arutamata.^ Erandi moodu^^
Ma*co"Ti. I . . . . , . aga koik need minevikus (ca $450). Samaaegselt otsnstati anda välja 8500 krooni ulatuses stipent-
Metsauhkool (Mu) korraldas möödunud kolmapäeval Tartu CoUegels Torontos elava Kihnu kunstniku sooritanud süüteod, mis olid selle ^^^^ Kaljot-Vaarmani Sihtkapitalist. Stipendiaatide seas oli see-
Q Oadi kunstinäituse. Näitusel esitatud tööd kuulusid tema Kihnu ajalooliste tööde seeriasse, mis roh- fontamise ajal karistatavad Kana- kord ka Viinis asDv möödimöd aastal kodumaalt välja pääsenud he^^
ikJaaei Oadi tööde üäitys Tartu Cotlege'is
kem laevamaaUJana tuntud autodidakt, on Torontos olles veel mälestuste kujutlustele toetudes maalinud. rahvusvaheliste seaduste jä-. p^^^^
Näitus sai jäUegi tormise ja väga raskete lüklusoludetõtto ettenähtust väiksema osavõtJa§koHina,kMd oli ^^1^.7°? ^lid kriminaalsed teod nen-parajaks
kunstinäituse publikuks, • , de üldiste seaduste printsiipide jä- Auhind Hilma Nere^
Näitusel oli välja pandud 47 tööd, gest kodusaarest, lihtsad ja mõne- lis jllikonnas mehed tulevad ostude kogukonnas,
alustades phnu saare kaardiga ja tv ikoniseeiitud, mis neile välise tegemiselt,
kirjeldas siis elu ning kombeid vii- selguse annab. , üks töö kkjeldab Kihnu mõisa-mase
sajandi ulatusös, jättes oma Järgnevalt andiski kunstnik sele- kohut laua taga, seinal tsaari pilt
etnograafüise küljegaj tähelepanda- tusi üksikutele töödele. Ta rääkis ja laual tsaari riigi kahepeaga koh-valt
mõjuka üme. . \ loo oma vanaisast, meremehest, tukull. Mõisnik on kaevanud kph-
Näituse avas Mü esmiees Käbi kes sõitis Balti merel purjekail.- tusse Kadaka Mari, kuna Mari oli
reie, mis on tunnustatud rahvaste määrati järgmise motiveeringugar Els Kaljot-Vaarmani Sihtkapitali
BettI Älveri ImM
inglise keeles
^ .... „ , Äsja ilmus Willis Barnstone'! toi-
Lokfe, misjärel VeUo Salo luges et- Haakis Kihnu mõisa jagamisest ähvardnud mõisa karja ära nõidu- metusel naisluuletajate ingliskeelne
te .äsjailmunud „Välis-Eesti. kunst- 188^ ja sinna maakoha ostmisest, da. Pildü Mari vastust andmas, luuleantoloogia — "A Book of Wo-nikke"
nimeüsest leksikonist Jaan maja esitamisest, mis on tüüpiline Oli karistuseks saanud 15 (või 25) men Poets" (Schocken fiooks,
Oadi kohta antud andmed. Tema kogu Kihnule,
töid on kahel korral jnäidatud Eesti Pikemalt seletas ta Kihnu
Etnograafilise Ringi rahvakunsti- meste riietust,
õhtml. Kuigi ta on elanud 30 aastat
Torontos, on ta i tööd saanud
„Hilma Nerep-Mossia on kogu stipendiumid määrati. järgmistele
maapao vältel arvukaid kordi esi- muusika-ala õppijaile: Hilja Ivalo,
nenud nii saatjana kui ka solistina Mart Jürisoo, Mart Kivikas, Mar-paljudel
.kontsertidel ja üritustel, tin Krooni, Katrin Meerits ja.Tiina
kusjuures eriti tuleks esile tõsta te- Mari Randviis — igaühele 1.000:-
ma teeneid eesti heliloomingu esi- (ca ^$220); Irene Hubel ja Juhan
tamisel. Peipman said kumbki 500.—.
ka Erakorraliselt määrati Arvo Pär-esi-
tile Viinis stipeBidiam 1^
. -'-suuruses.'
HUma Nerep-Mossin
Stokholmt Eesti Naiskoor!
mene dirigent.
ini-
Kihnus kanti halli riietust,
nagu see lambavillast saadi.
vitsaho^pi. Nõidumine jäänud aga N.Y., 1980). See 612-leheküljeline
tegemata. teos sisaldab umbes 270 silmapaist- Tema teened on suured koori/vii- Kultuuriauhind ja stipendiumid
Kirjelduses laevaehitusest sel- va naisluuletaja luuletusi läbi kõigi misel tunnustatavale tasemele. Ka anti välja EKK aastapäeva, koos-gusid
sellega ühenduses olevad aegade, alates antiikajast kuni tä- kooriga tutvustas H. Nerep-Mossin viibimisel, pühapäeval, 8. veebr.
tööviisid ja vahendid. napaevam. eesti heliloomingut, tmiest mitmeid Operaterrasseni peosplis.
avalikkusele tuttavaks aUes viima- Hiljem hakati viUa sinisek t? • i i ••
sel paarü aastal. ' ma, kuid naised hoidsid oma hai- va vetelaskmine. Kuna Kihnus oli -vf , "^^^ f^^''^^'""
Kuid huvi tema loommgu vastM list jakist kinni. Talus tehti üks, rannaäärne meri madal, oü laeva , J f ® ^ T
on suurenenud ka kodumaal, kus kangas ja sellest said mi mehed kui ved, ami.s e talgui.l vaj.a ku'n i. paarsa- tUQ neh luuletust: ^„Katsep mure ^
Mark ;500saarel on kavatsus te- ka naised oma osa. Naised kanna- da meest saare 1200-st elanikust. „Maalija lõvipuuris",. „Titaanid''
ja „Raudne taevas". Luuletused on
nasega. (VE3)
" • n o
mast jii ta loomingust koguni fil- vad oma halli vormi tänapäevani. Kuigi laev kuulus vaid paarile me- tõlkinud Barnstone' koos Felix Oi-mi-
valbiistada. , Ta rääkis ka laevasõitudest Rii- hele, tuldi talgule heameelega. ,Tal-
V. Salo lisas, et kuigi ta tööd väga ga' ja Pärnu. Vahest tuli meestel guliste palgaks oli joomme ja tants,
elavalt Kihnu möödunud elu jutus- tuulte tõttu oodata ja siis käisid mõnikord ka kaklemine kuihakati
tavad, siis se^ jutt, mis ta nende mehed Rüas Hahni (Kuke) kõrtsis oma arveid õiendama,
juurde räägib, teeb need veelgi hu->-„tuult tegemas" ja elasid üsna Huvitav etnograafiline töö on
vitavamaks. Need tööd" on välja laialt. t)hel tööl ongi Kihnu laev hülgeküttide uueaastavastuvõtu
kristalliseerunud mälestused kau^- ,,Peetrus" Riia sadamas, kuna hai- traditsioon. Talutares tehti uusi ka-lastusplaane,
joodi õlut ja omateh-ronto
raamatukop
akadeemilise
vSr^kpcailiturBiilfi
Keeleõppijadtutvunesid Toronto Liiin^
pearaamatukoguga
tud eestlaetava tinakuuliga vint-
Eesti keele õhtukursus Toronto üilikoolli |iinresr korraldas möödin-mtud
nädala kooliõhtul 10. veebr, käigu Toronto Linna pearaamatnkO"
Jaanuari viimasel laupäeval toi- §««^6 (Metropolitan Toronto Library, Yonge ja Bloor), et tutvustada
seal leiduvate eestikeelsete raamatutega.
Toronto Linnaraamatukogus on siiurim keelte osakond, kus otiSS
keeles kirjandust, kuna 135 keeles on u!dse midagi. Keelte raamatukogu
asub hoone vSieudal korrusel.
Keelte raamatukogu hoidja H.
püssist lasti küünla '^eegi pihta "^^s Torontos eesti akadeemiliste
märld. Kes tabas rohkem leeki, sai .organisatsioonide tavaks saanud
rohkem juua. Uute vintpüsside saa- kesktalvine võrkpalli jä squashi-misega
see komme lõppes. , võistlus Scarboro CollegeU võim-
. Nii järgnes töö tööle ja humoori- las. Laupäeval võistles 7 mees- ja
ka tooniga vestluses hakkas kuula- 3 naiskonda, 4 meeskonda squas- Grewal tutvustas eestikeelsete raa-jate
kujutluses Kihnu saar ja rah- his, Seekordsed võistlused toimu- matutega, mis jagunevad kohne
vas elama. §id Korp! Fratemitas Estica kor; gruppi.; Esimeses referentsraama-
Ta Ise ütles lõpuks, et „olen ise raldusel, kuna ülikooli poolt aita- tud, mida saab kohapeal vaadata, .-^g^j lugejad olevat hiinlased, kes
need kokku ^seadnud, mis meeles sid kaasa Taimo Pallandi ja kohtu- Teised pn need, mida saab koha- loeVad aastas kuni 10.000 raamatut;
olnud; need on mälestuste kuJiHt- nikuna Lorbergs. peal õppimiseks kasutada ja koi- ^^^^ ^^^^ torontos-ka rohkem
lused". \ .... . : .. mandaks ilukirjandus, mida tasuta kahjuks ühe halvema ilma tõttii
800—900.
siis tuleks soovitada, et eestlaseel
raamatukogust rohkem laenutak-sid,
ka siis kui neid ei Jõutagi
Kui Käbi Lokk taneMÜ poolt M. K o ' 7 ' W ' o t a ' T a ' K o f p " ^ ^ ^ iT"'^'^' kotaeks näda- ^^^avuses Torontos, oli õpilaspere
vitava seleu.se eest tänu avaMas, ^ ^ Pandale koi - eest,keelse,d raa-vastas
ta, et inimesed raagivad ik- ^^-^^ ^ . . , mdiuiu
ka seltskonnas, mis seal tänu väärt * .. • ^^VS^T-
, • hses mangus voltis Korp! Vironia
oma ees
ehkki raamatukogu
poolt oli keelekursuslastele varutud
Riiulil Oli laenutamisel; (^^^ vastav õpperuum. ;
raamatud- kuna need, mida pole Toronto raamatukogus on faa-viimaseL
aja! enam küsitud, on^^^^^m
pandud reservi. 1 settide ja heliplaatide kpgud^ kuid
.. .. eešti^^eUdcohast mater^^
nas mängisid Heiti Jaason, Am^usi raamatuid ostetakse juurde gudes põle olemas.
Laasi, Allan Luiker,Valdeko No- ja neist avaldatakse perioodiliselt ^ ; C^^
vek, Henno Piirsalu, Mart Põldnia nimekiri, inis on saadaval raa^^
ja . Raivo Remmel, meeskonna tukogüsv - • ^
treeneriks oli Ain Saaliste. Neljan- Raamatukogus ori keeled jaga^
dale kohale tuli EÜS New Yorgi kolme gruppi: suured, keskmised ja
Nagu ameerika ajakirjanik Ant- f ^^o""' ^"«ndale Korp! Sakala väiksed. Eesti keel kuulub keskmis- p^^^j^^^j R^^^,^
hony Austin N. Venest teatab, et ''^^"daks EÜS Toronto meeskond te hulka.. Raamatukogu hoidja kur- „^i^-^õime välisriikide saatkonda-saab
olla. Kuid veel peale ametlik- . . • •
^k u l„õ ppu k, ogu- nes huu vi-lTis i• t.a u.m.e-s i•me»s e geimi 15:12, tei•s ei ig eimi
ber, kellele Ikka uut oli rääkida ITf!"^ f^T^^.f
oma mälestustes kujuüetavalt kc 15:12. Võitjas meeskon-dusaareit.
Leningradi ipaetessl
käigud Taillniiaš
VastuvSt*
Valges Majas
H. Liidul kaige rohkem Vene admiralide |o
katseid tuuma- kindralite surjw
relvadega / , , ^ ,^ lennuonnetyšei ^: :
jrS^Z.Tl " m a ? t . MOSKVA - Lääneriikide dip- ^1::^:^^K^^^^ ^^^«^^^ l^/^^^^^t^^ d^ l t ä i ^ p^
^[jjul^ iomaatidele saabunud andmete ko- lamisel naisluuletaja Kari Unksova Naiskondadest tull
ükTbiMa^^^^^^ katse ^^^^^^ ^^^^^^ N. Liidus Lenin- juhtum, keda süüdistatakse „para- Korp! Füiae Patriae, teisele koha-õhuruumis
mis on keelatud kokku- ^^^^^ lähedal suurem iennuõnne- sitismis", tööta elamises, mis N. le Korp! India ja kolmandaks
ePs,iikkoonhaallee •«^1"!»)„^,,'„'e^h" "la^e n"u"taf m""isfe»s™t. - m^^e^s^el ej ^am^e.^tli kule vastuvõtule Val-abikaasadega.
Washingtoni
sel- puhul koos abikaasaga ka Ernst
Jaakson.
leppealusei tuumaenergiat kasuta- 0^!^^^^ langes terve ^ Venes on kriminaalkorras-karista- Korpi Amicitia. Võitjas naiskonnas gATUN-i esindaiad
tavate maade vahel, kuid. mülele ^^^''^f. nõukogude ^ojavaelasu tav süütegu. Kari Unksova tõeli- mängisid Kai Heinar, Christina ©enfIs konverentsÜ
Hiina ei ole alla kirjutanud. Rootsi f^^^^.^ mformatsioom kohaselt on seks süüks on kommunistlikule Greenbaum, Heli Kirch, M Kuld, ^©"'1$ KOnvereHTSIB
kaitsejõudude uurimuskeskuse lennuõnnetusel hukkunud ligeinale parteüe vastuvõetamatute luuletus- Edda Käärmann, MaUe Saksniit, NEW YORK ~ Ühendriikides te-poolt
tehtud tä^ielepanekud näita- ^^^geraat ohvitseri, nende hui- te loomine ja nende ettekandmine Elle Südva ja Anne TÜU. gutseva organisatsiooni Baltic Ap-vad,
et maa all sooritatud 48.st kat- fa^^ü^^^^^^^^^^ ' S ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ luule- « v õ i s t l u s e l oli parim Korp! ^^Jt^"^.^^^ aastal toimunud rah-
^ ^ . ^ ' ^ I J f ^ : ^ ' ^ ' ^ Spiridonov,_iõjalaeUku l,õrgem ^ Z ^ s ^ r ^ ^ Vironia, tein^ Korp! Rotalia, ^ ^ ' ^ T T ^ 1^?^^!^-.V^^^
Ühendriikide elanike
^rv 226.504.825
kides, 11 Prantsusmaal ja Koim -^^^^^^ ^^^r^^^ Vladimir Saba- ;rrirnI^.frn.kL7ad7r7..rt^ ^^^^ EÜS Toronto ja neljas Korp! veeDruaru uemi, et voua 226.504.825 inimest. Osariikidest
Inglismaal. Suurim>N. Ludu '^^-^^ .õ,-nl..vn.tiVn l.nnnväa J^inandusfingkondades, sest ta kais ^^^.^^ Immoiguste Komisjom 37. istmi- ^„ ^^^^^^ arvust,suurim.^Kalifor-
Kari Unksova, nõukogude Sqüashivõistiusel oli parim Korpi
ssident on hästi tuntud kä -eesti
intfiiQmifli Miunm «sa IM J^HUU • • — , I .. -rjandusfingkondades, sest ta käis S ~ hrs^^^^^^^^ Piir: -^ev ^ ^ ^ ^ ^ J ^ ^ ka Tallinnas oma luuletusi\^^^ ^-^ernitas Esüca. ^ , , , , -^-^^^^ elanikuga.' Järgneb
konnas. Asjatundjad'-oletavad, et J,,. Venelased on andnud õLetuse^t^^^^^^ ^ ^- ^ ' -^'^
need kaks, mis tehti väljaspool ni- ^äga piiratud ja tagasihoid- ^''^'^ kogunemistel e^akorter^eis^
metatud piirkonda, ei olnud relva- H^ke andmeid ja olid sunnitud seda ' ^
de proovimisega se(^ud. Ameerik- tegema põhjusel, et õnnetusel sai —~——~"
laste ja inglaste katsed korraldati surma terve rida nimekaid ohvit- õnnetust mainimata ei oleks kuida- ^^^Sis, kes jälgisid põnevusega ja materjale inimõiguste ritami- Michigan 9.258.344, New Jersey
Nevada kõrbes. sere, kelle kadumise põhjust ilma gi olnud võimalik põhjendada. kaasakiskuvaid mänge. se kohta Balti rükides. ' 7.364.158 elanikuga.
Huvi akadeemilise võrkpalli- Genfis Juta Ristsoo (eesti), Julijs New Yoik 17.557.288, siis Texas
võistluse vastu oli suur, isegi New Kadelis (lätiy ja dr. Jonas Nori- 14.228.383, Pennsylvania 11.866.-
Yorgist oli meeskond kohale tulnud, kaltsus (leedu), kes esitavad ko- 728 Illinois ll!^41?,461. Ohio
Kuid ka vaatajate pere oli paarisa- misjonile mitmesuguseid tõendeid io.797.419, Florida 9.739.992,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 17, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810217 |
Description
| Title | 1981-02-17-05 |
| OCR text | Nr. 13 terof bdles mmmmm^ ie'algas Tallinnas 14. a. abielupaar Letner'-:; lapsena. - ilustas Tallinnas E., Irlaste eragümnaasiu-selt. Samas koolis jat-inguid kuni tuli noore koos vanematega, saabudes alustada põ- \le mere Rootsi, [logenikulaagri päevi mematega Hälsingbor- (s- kooliteed Hälsing^ ^Isgymnasiumis, mille . a. kevadel. .Pärast list töötas mõnel. töö-linnas kuid sooritas imise'-'eksamid Lundi ^tus oli määranud siis-Õppimine iäi poolele. saabus 1963. aastal Torontosse, kiis.abiel-ih aastal OswaldEero- |gasi tabas Saidet kuri Mitmed operatsioonid I hoidsid ~ noore eesti; Eilurõõmsana ja lootus- [gus võttis halvema [ase 3 kuu jooksul ja oma kannatuste lõ-laril igavesse kodusse. Kibikaäsa, sõbrad, koo- Ivad mäletavad Saidet jt, õiglast, ausat, hea-sooja südamega ini- [nagi .ei kaevanud nen-haigusaastate jooksu] tal lohutavaid ja häid )alveid teistele, |liõe Saidega jääb pü-la. Kindlasti uhtuvad ja kõik teised, kes te-pai tundraa õppisid. naeratus,; alati lah^ is, tõid teda kõigile esimesel kohtumisel; oled lahkunud meie võim alik' enam ^m ai-kotteid vahetada, kuid laha oma kannatused javesesse valgusesse. Ja jääd elavana ala-i- alä rahus^kallis Sai- Asta Mitt ie\e saadetud ÜHING TORON-faste Ühingu väljaan- ^li tähistamiseks. Si-imaa", R. Kreem ling Torontos", J. Aus Irlaste Ühingule tema jäeval", K. Ots „Aas- „Statistikat 'ühingu .Küünlapäeva kom-fnlberg „Ja killamän- 5-*, „Saareynaa kada-iiraijujad", , „Saare-fnede tekkimisest*', Saaremaa . . Ä . fs'' ja laulutekst „Ma kiikriga"; iRE POSTIPOISS 1.1. Vancouveri Eesti |änis on .avaldatud:, uu luuletus - «Minul idla Oder Rehtlane Imäleštuseks, teateid Eingide Vancouveri tööst, informatsiooni Jmunud koolinoorte mcouveri Eesti Seltsi •lehekülg, T. Vaga eploogia", Kirjastus raamat uudiseid, A. eeringad!", Kreutz-fa muinasjutt ,^Kuu-: neitsid", lühemaid äsatsioonide tegevu-; iest, organisatsioonir VABA EESTLANE teisipäeval, 17. veebruaril 1981^^^^ Februaiy 17, 1S31 Akhloen natsi »^icikurjategijat< Kanadas ,,Ti*ünuf* etnograafilisesse huvirmgi Štokholmis on kogunenuji rohkel MVU\ asjahuvilisi, keda näeme pildistatuna ühel kokkutulekul. ^ Foto: T. Trummer Toronto nädalalõpu ajalehtedes avaldati valitsuse poolt Kanada põhiseaduse täienduseks koostatud resolutsioon, mis käsitab kanada-laste garanteeritud õiguste küsimu-' si Resolutsioonis on viimaste debattide ja nõudmiste tulemusena tehtnud mitmeid täiendusi ja muudatusi. Resolutsioon tuleb Kanada parlamendi mõlemas kojas arutusele teisipäeval. Toronto ajaleht „Globe and Mail" avaldab ühtlasi üksikasjaü-se analüüsi resolutsioonis ettenähtud õiguste jä vabaduste kohta ja puudutab muu hulgas ka ühte resolutsioonis ette nähtud täiendust, mis on sinna sisse võetud Juudi Kongressi ettepanekul. Kommentaaris mainitakse, et Juudi Kongressi ettepanekus esitatud põhimõtted on laenatud rahvusvaheliselt kokkuleppelt, millele ka Kanada on alla kirjutanud ning selle täienduse põhjal on Kanadal võimalik vastutusele võtta natsi-sõjakurjate-gijaid. Resolutsioon selles osas, mis käsitab, isikute seadusepäraseid Esmajärgnüsed ftlikpiia-mõõbli kavandlsjadl fs> ^Imistajad OTSE VABRIKUST 25 LE PAGE CJOURT Jensen & Sm Liüiited Telefon 636-9811 icatessen 2851 LAWRENCE AVENUE E. Tel. 261^2238 (HillsidePlaza, Brimley nurgal) Omanik Äke Saarinen Värsked saadused iga päev Kõik delikatessid saate meilt Äri avatjüd: teisip., kolmap. ja neljap. 9—reedel 9—7, laup. 9-4. Esmasp. suletud. lls Kalpt-Vaarmane Sihtkapitali stipendium) ArvoPärfile Jaan o^usi, mamitakse, et.^^^^^ v^smtusele vott^ roaktuvs^kurt^^^ nu^ arutamata.^ Erandi moodu^^ Ma*co"Ti. I . . . . , . aga koik need minevikus (ca $450). Samaaegselt otsnstati anda välja 8500 krooni ulatuses stipent- Metsauhkool (Mu) korraldas möödunud kolmapäeval Tartu CoUegels Torontos elava Kihnu kunstniku sooritanud süüteod, mis olid selle ^^^^ Kaljot-Vaarmani Sihtkapitalist. Stipendiaatide seas oli see- Q Oadi kunstinäituse. Näitusel esitatud tööd kuulusid tema Kihnu ajalooliste tööde seeriasse, mis roh- fontamise ajal karistatavad Kana- kord ka Viinis asDv möödimöd aastal kodumaalt välja pääsenud he^^ ikJaaei Oadi tööde üäitys Tartu Cotlege'is kem laevamaaUJana tuntud autodidakt, on Torontos olles veel mälestuste kujutlustele toetudes maalinud. rahvusvaheliste seaduste jä-. p^^^^ Näitus sai jäUegi tormise ja väga raskete lüklusoludetõtto ettenähtust väiksema osavõtJa§koHina,kMd oli ^^1^.7°? ^lid kriminaalsed teod nen-parajaks kunstinäituse publikuks, • , de üldiste seaduste printsiipide jä- Auhind Hilma Nere^ Näitusel oli välja pandud 47 tööd, gest kodusaarest, lihtsad ja mõne- lis jllikonnas mehed tulevad ostude kogukonnas, alustades phnu saare kaardiga ja tv ikoniseeiitud, mis neile välise tegemiselt, kirjeldas siis elu ning kombeid vii- selguse annab. , üks töö kkjeldab Kihnu mõisa-mase sajandi ulatusös, jättes oma Järgnevalt andiski kunstnik sele- kohut laua taga, seinal tsaari pilt etnograafüise küljegaj tähelepanda- tusi üksikutele töödele. Ta rääkis ja laual tsaari riigi kahepeaga koh-valt mõjuka üme. . \ loo oma vanaisast, meremehest, tukull. Mõisnik on kaevanud kph- Näituse avas Mü esmiees Käbi kes sõitis Balti merel purjekail.- tusse Kadaka Mari, kuna Mari oli reie, mis on tunnustatud rahvaste määrati järgmise motiveeringugar Els Kaljot-Vaarmani Sihtkapitali BettI Älveri ImM inglise keeles ^ .... „ , Äsja ilmus Willis Barnstone'! toi- Lokfe, misjärel VeUo Salo luges et- Haakis Kihnu mõisa jagamisest ähvardnud mõisa karja ära nõidu- metusel naisluuletajate ingliskeelne te .äsjailmunud „Välis-Eesti. kunst- 188^ ja sinna maakoha ostmisest, da. Pildü Mari vastust andmas, luuleantoloogia — "A Book of Wo-nikke" nimeüsest leksikonist Jaan maja esitamisest, mis on tüüpiline Oli karistuseks saanud 15 (või 25) men Poets" (Schocken fiooks, Oadi kohta antud andmed. Tema kogu Kihnule, töid on kahel korral jnäidatud Eesti Pikemalt seletas ta Kihnu Etnograafilise Ringi rahvakunsti- meste riietust, õhtml. Kuigi ta on elanud 30 aastat Torontos, on ta i tööd saanud „Hilma Nerep-Mossia on kogu stipendiumid määrati. järgmistele maapao vältel arvukaid kordi esi- muusika-ala õppijaile: Hilja Ivalo, nenud nii saatjana kui ka solistina Mart Jürisoo, Mart Kivikas, Mar-paljudel .kontsertidel ja üritustel, tin Krooni, Katrin Meerits ja.Tiina kusjuures eriti tuleks esile tõsta te- Mari Randviis — igaühele 1.000:- ma teeneid eesti heliloomingu esi- (ca ^$220); Irene Hubel ja Juhan tamisel. Peipman said kumbki 500.—. ka Erakorraliselt määrati Arvo Pär-esi- tile Viinis stipeBidiam 1^ . -'-suuruses.' HUma Nerep-Mossin Stokholmt Eesti Naiskoor! mene dirigent. ini- Kihnus kanti halli riietust, nagu see lambavillast saadi. vitsaho^pi. Nõidumine jäänud aga N.Y., 1980). See 612-leheküljeline tegemata. teos sisaldab umbes 270 silmapaist- Tema teened on suured koori/vii- Kultuuriauhind ja stipendiumid Kirjelduses laevaehitusest sel- va naisluuletaja luuletusi läbi kõigi misel tunnustatavale tasemele. Ka anti välja EKK aastapäeva, koos-gusid sellega ühenduses olevad aegade, alates antiikajast kuni tä- kooriga tutvustas H. Nerep-Mossin viibimisel, pühapäeval, 8. veebr. tööviisid ja vahendid. napaevam. eesti heliloomingut, tmiest mitmeid Operaterrasseni peosplis. avalikkusele tuttavaks aUes viima- Hiljem hakati viUa sinisek t? • i i •• sel paarü aastal. ' ma, kuid naised hoidsid oma hai- va vetelaskmine. Kuna Kihnus oli -vf , "^^^ f^^''^^'"" Kuid huvi tema loommgu vastM list jakist kinni. Talus tehti üks, rannaäärne meri madal, oü laeva , J f ® ^ T on suurenenud ka kodumaal, kus kangas ja sellest said mi mehed kui ved, ami.s e talgui.l vaj.a ku'n i. paarsa- tUQ neh luuletust: ^„Katsep mure ^ Mark ;500saarel on kavatsus te- ka naised oma osa. Naised kanna- da meest saare 1200-st elanikust. „Maalija lõvipuuris",. „Titaanid'' ja „Raudne taevas". Luuletused on nasega. (VE3) " • n o mast jii ta loomingust koguni fil- vad oma halli vormi tänapäevani. Kuigi laev kuulus vaid paarile me- tõlkinud Barnstone' koos Felix Oi-mi- valbiistada. , Ta rääkis ka laevasõitudest Rii- hele, tuldi talgule heameelega. ,Tal- V. Salo lisas, et kuigi ta tööd väga ga' ja Pärnu. Vahest tuli meestel guliste palgaks oli joomme ja tants, elavalt Kihnu möödunud elu jutus- tuulte tõttu oodata ja siis käisid mõnikord ka kaklemine kuihakati tavad, siis se^ jutt, mis ta nende mehed Rüas Hahni (Kuke) kõrtsis oma arveid õiendama, juurde räägib, teeb need veelgi hu->-„tuult tegemas" ja elasid üsna Huvitav etnograafiline töö on vitavamaks. Need tööd" on välja laialt. t)hel tööl ongi Kihnu laev hülgeküttide uueaastavastuvõtu kristalliseerunud mälestused kau^- ,,Peetrus" Riia sadamas, kuna hai- traditsioon. Talutares tehti uusi ka-lastusplaane, joodi õlut ja omateh-ronto raamatukop akadeemilise vSr^kpcailiturBiilfi Keeleõppijadtutvunesid Toronto Liiin^ pearaamatukoguga tud eestlaetava tinakuuliga vint- Eesti keele õhtukursus Toronto üilikoolli |iinresr korraldas möödin-mtud nädala kooliõhtul 10. veebr, käigu Toronto Linna pearaamatnkO" Jaanuari viimasel laupäeval toi- §««^6 (Metropolitan Toronto Library, Yonge ja Bloor), et tutvustada seal leiduvate eestikeelsete raamatutega. Toronto Linnaraamatukogus on siiurim keelte osakond, kus otiSS keeles kirjandust, kuna 135 keeles on u!dse midagi. Keelte raamatukogu asub hoone vSieudal korrusel. Keelte raamatukogu hoidja H. püssist lasti küünla '^eegi pihta "^^s Torontos eesti akadeemiliste märld. Kes tabas rohkem leeki, sai .organisatsioonide tavaks saanud rohkem juua. Uute vintpüsside saa- kesktalvine võrkpalli jä squashi-misega see komme lõppes. , võistlus Scarboro CollegeU võim- . Nii järgnes töö tööle ja humoori- las. Laupäeval võistles 7 mees- ja ka tooniga vestluses hakkas kuula- 3 naiskonda, 4 meeskonda squas- Grewal tutvustas eestikeelsete raa-jate kujutluses Kihnu saar ja rah- his, Seekordsed võistlused toimu- matutega, mis jagunevad kohne vas elama. §id Korp! Fratemitas Estica kor; gruppi.; Esimeses referentsraama- Ta Ise ütles lõpuks, et „olen ise raldusel, kuna ülikooli poolt aita- tud, mida saab kohapeal vaadata, .-^g^j lugejad olevat hiinlased, kes need kokku ^seadnud, mis meeles sid kaasa Taimo Pallandi ja kohtu- Teised pn need, mida saab koha- loeVad aastas kuni 10.000 raamatut; olnud; need on mälestuste kuJiHt- nikuna Lorbergs. peal õppimiseks kasutada ja koi- ^^^^ ^^^^ torontos-ka rohkem lused". \ .... . : .. mandaks ilukirjandus, mida tasuta kahjuks ühe halvema ilma tõttii 800—900. siis tuleks soovitada, et eestlaseel raamatukogust rohkem laenutak-sid, ka siis kui neid ei Jõutagi Kui Käbi Lokk taneMÜ poolt M. K o ' 7 ' W ' o t a ' T a ' K o f p " ^ ^ ^ iT"'^'^' kotaeks näda- ^^^avuses Torontos, oli õpilaspere vitava seleu.se eest tänu avaMas, ^ ^ Pandale koi - eest,keelse,d raa-vastas ta, et inimesed raagivad ik- ^^-^^ ^ . . , mdiuiu ka seltskonnas, mis seal tänu väärt * .. • ^^VS^T- , • hses mangus voltis Korp! Vironia oma ees ehkki raamatukogu poolt oli keelekursuslastele varutud Riiulil Oli laenutamisel; (^^^ vastav õpperuum. ; raamatud- kuna need, mida pole Toronto raamatukogus on faa-viimaseL aja! enam küsitud, on^^^^^m pandud reservi. 1 settide ja heliplaatide kpgud^ kuid .. .. eešti^^eUdcohast mater^^ nas mängisid Heiti Jaason, Am^usi raamatuid ostetakse juurde gudes põle olemas. Laasi, Allan Luiker,Valdeko No- ja neist avaldatakse perioodiliselt ^ ; C^^ vek, Henno Piirsalu, Mart Põldnia nimekiri, inis on saadaval raa^^ ja . Raivo Remmel, meeskonna tukogüsv - • ^ treeneriks oli Ain Saaliste. Neljan- Raamatukogus ori keeled jaga^ dale kohale tuli EÜS New Yorgi kolme gruppi: suured, keskmised ja Nagu ameerika ajakirjanik Ant- f ^^o""' ^"«ndale Korp! Sakala väiksed. Eesti keel kuulub keskmis- p^^^j^^^j R^^^,^ hony Austin N. Venest teatab, et ''^^"daks EÜS Toronto meeskond te hulka.. Raamatukogu hoidja kur- „^i^-^õime välisriikide saatkonda-saab olla. Kuid veel peale ametlik- . . • • ^k u l„õ ppu k, ogu- nes huu vi-lTis i• t.a u.m.e-s i•me»s e geimi 15:12, tei•s ei ig eimi ber, kellele Ikka uut oli rääkida ITf!"^ f^T^^.f oma mälestustes kujuüetavalt kc 15:12. Võitjas meeskon-dusaareit. Leningradi ipaetessl käigud Taillniiaš VastuvSt* Valges Majas H. Liidul kaige rohkem Vene admiralide |o katseid tuuma- kindralite surjw relvadega / , , ^ ,^ lennuonnetyšei ^: : jrS^Z.Tl " m a ? t . MOSKVA - Lääneriikide dip- ^1::^:^^K^^^^ ^^^«^^^ l^/^^^^^t^^ d^ l t ä i ^ p^ ^[jjul^ iomaatidele saabunud andmete ko- lamisel naisluuletaja Kari Unksova Naiskondadest tull ükTbiMa^^^^^^ katse ^^^^^^ ^^^^^^ N. Liidus Lenin- juhtum, keda süüdistatakse „para- Korp! Füiae Patriae, teisele koha-õhuruumis mis on keelatud kokku- ^^^^^ lähedal suurem iennuõnne- sitismis", tööta elamises, mis N. le Korp! India ja kolmandaks ePs,iikkoonhaallee •«^1"!»)„^,,'„'e^h" "la^e n"u"taf m""isfe»s™t. - m^^e^s^el ej ^am^e.^tli kule vastuvõtule Val-abikaasadega. Washingtoni sel- puhul koos abikaasaga ka Ernst Jaakson. leppealusei tuumaenergiat kasuta- 0^!^^^^ langes terve ^ Venes on kriminaalkorras-karista- Korpi Amicitia. Võitjas naiskonnas gATUN-i esindaiad tavate maade vahel, kuid. mülele ^^^''^f. nõukogude ^ojavaelasu tav süütegu. Kari Unksova tõeli- mängisid Kai Heinar, Christina ©enfIs konverentsÜ Hiina ei ole alla kirjutanud. Rootsi f^^^^.^ mformatsioom kohaselt on seks süüks on kommunistlikule Greenbaum, Heli Kirch, M Kuld, ^©"'1$ KOnvereHTSIB kaitsejõudude uurimuskeskuse lennuõnnetusel hukkunud ligeinale parteüe vastuvõetamatute luuletus- Edda Käärmann, MaUe Saksniit, NEW YORK ~ Ühendriikides te-poolt tehtud tä^ielepanekud näita- ^^^geraat ohvitseri, nende hui- te loomine ja nende ettekandmine Elle Südva ja Anne TÜU. gutseva organisatsiooni Baltic Ap-vad, et maa all sooritatud 48.st kat- fa^^ü^^^^^^^^^^ ' S ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ luule- « v õ i s t l u s e l oli parim Korp! ^^Jt^"^.^^^ aastal toimunud rah- ^ ^ . ^ ' ^ I J f ^ : ^ ' ^ ' ^ Spiridonov,_iõjalaeUku l,õrgem ^ Z ^ s ^ r ^ ^ Vironia, tein^ Korp! Rotalia, ^ ^ ' ^ T T ^ 1^?^^!^-.V^^^ Ühendriikide elanike ^rv 226.504.825 kides, 11 Prantsusmaal ja Koim -^^^^^^ ^^^r^^^ Vladimir Saba- ;rrirnI^.frn.kL7ad7r7..rt^ ^^^^ EÜS Toronto ja neljas Korp! veeDruaru uemi, et voua 226.504.825 inimest. Osariikidest Inglismaal. Suurim>N. Ludu '^^-^^ .õ,-nl..vn.tiVn l.nnnväa J^inandusfingkondades, sest ta kais ^^^.^^ Immoiguste Komisjom 37. istmi- ^„ ^^^^^^ arvust,suurim.^Kalifor- Kari Unksova, nõukogude Sqüashivõistiusel oli parim Korpi ssident on hästi tuntud kä -eesti intfiiQmifli Miunm «sa IM J^HUU • • — , I .. -rjandusfingkondades, sest ta käis S ~ hrs^^^^^^^^ Piir: -^ev ^ ^ ^ ^ ^ J ^ ^ ka Tallinnas oma luuletusi\^^^ ^-^ernitas Esüca. ^ , , , , -^-^^^^ elanikuga.' Järgneb konnas. Asjatundjad'-oletavad, et J,,. Venelased on andnud õLetuse^t^^^^^^ ^ ^- ^ ' -^'^ need kaks, mis tehti väljaspool ni- ^äga piiratud ja tagasihoid- ^''^'^ kogunemistel e^akorter^eis^ metatud piirkonda, ei olnud relva- H^ke andmeid ja olid sunnitud seda ' ^ de proovimisega se(^ud. Ameerik- tegema põhjusel, et õnnetusel sai —~——~" laste ja inglaste katsed korraldati surma terve rida nimekaid ohvit- õnnetust mainimata ei oleks kuida- ^^^Sis, kes jälgisid põnevusega ja materjale inimõiguste ritami- Michigan 9.258.344, New Jersey Nevada kõrbes. sere, kelle kadumise põhjust ilma gi olnud võimalik põhjendada. kaasakiskuvaid mänge. se kohta Balti rükides. ' 7.364.158 elanikuga. Huvi akadeemilise võrkpalli- Genfis Juta Ristsoo (eesti), Julijs New Yoik 17.557.288, siis Texas võistluse vastu oli suur, isegi New Kadelis (lätiy ja dr. Jonas Nori- 14.228.383, Pennsylvania 11.866.- Yorgist oli meeskond kohale tulnud, kaltsus (leedu), kes esitavad ko- 728 Illinois ll!^41?,461. Ohio Kuid ka vaatajate pere oli paarisa- misjonile mitmesuguseid tõendeid io.797.419, Florida 9.739.992, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-17-05
