1986-06-11-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•J:
Nr. 44
yõistlusd RedirioiMS Tröfeele 16-
aastane eesti tütarlaps Kriste^
dai; viste. oda 34.94 m, mas on
luunlorlde klassi rekordiks. Võist-
Sus peeti mai alul York Ülikooli
staadionil. Osalejate arv küünis üle
2300. Krista esindas öakville
Teigen (1:07.12) ja neljandaks ka-nadalanna
Denise de Monte ajaga
18. mai! toimusid
Victoria" päeva (19. mai) pikal tel 9.6 km 15 kontrolliga,
oädalalõpul toimusid Hamiltoni lä- Maastik Dundase orus on
hedal suuremad orienteerumisvõist- jasti märg ja mägine, jooksmine
iused. Esimest korda ajaloos toimu- aeglane. Meeste klassis tuli esiko- teatejopksud kolmeliiknieliste voist-sid
maailmakarika võistlused väi- hale rootslane Michael Wehun, tei- kondadega; Startis 15 mees- ja 13
jaspool Euroopat. seks samuti rootslane loakim In- naiskonda. Meeskondadest tuU esi-
Osavõtjaid oli Soomest, Rootsist, gelsson ja kolmandaks soomlane kohale Röötsi, teiseks jäi Norra ja
Norrast, Taanist, Ungarist, Shveit- Heikki Peltola. Ajad vastavalt kolmandaks Soome. Kanada jäi
sist, USA'§t ja Kanadast. Kokku 1:31.43, 1:32.12 ja 1:32.59. Parim kunYnendaks. .
93, nendest 50 meest ja 43 naist, kanadalane oli Ken Sidney Sudbu- Naiskondadest võitis
ühest Higist on lubatud osa võtta ryst, kes tuli 1 tunni 52 minuti 1 Rootsi oli teine jä Taani/Inglismaa
kaheksal võistlejal kummastki sekundiga 29rks. koondis kolmas,
soost. Naistest võitis norralanna Ellen Olgu märgitud, et võistlejad, eriti
Laupäeval, 17. mail toimus indi- Olsvik (1:05.47), teisele kohale tuli naised, olid väga noored. Soonilan-viduaalvõistlus.
Meeste rada oli rootslanna Karen Rabe (1:06.53), na RiittaKarjalainen sai alles jarg-
14,2 km, 21 kontrollpunktiga, nais- kolmandaks norralanna Jorunn misel nädalalõpul 18-aastaseks!
24. ja 25. mail toimusid kolman-
Poikread: 1. tähtpäev kalendris, RISTSÕNA^^ däd karikavõistlused (esimesed
peeti 1. mail Norras) New Yorgi ^ _ ^ .... . ,
lähedar ühendriikides. Järgmised y;,^^^^^
viis toimuvad jälle Euroopa' ' 0. Pu^^^^^
' ^ ' 12. Sportlane, 13. Nimekas eesti , .
^ ' Ijatar Kanadas, 15. Kuri, paha P^^^
inglise keeles, 16. Ilusaid mõt- 1 Aaspere, 12. Ellamaa, 13. Eri-Ühenduses
mäailnikarika võist-samas
ka A-klassi
võistlused kohalikkudele kodanik- ^^^^ mõlgutama, iv. Laul Koimeie ^, ^ ^ _ ^
kudele. 240 osavõtja hulgas oli
seekord ainult kaks eestlast: maii 30. Eos, 32. Kreek, 35. Reha, 38.
Bishop-Peepre.' Ottawast ja- Theo ^ ^ ' ^ P'^^^^^^ 3V Vambola 43 NurMe
\un^^A T^.r.^i..o* looij^^ E umajad, 31. Meid — ladina kee- c-nee, j y . vdmooid, iNurgake,
Vellend Torontost. Esimene tuh W ^ i j t a v seadusandlik^^^k^ Spiraal,
N35 klassis 10.6 vkmh^n 47. Loivama.
• häälele, selle esitajad, 21. Ilmakaar. Pi^ü' 21 .Redel, 23. Aho, 25. Su
23. Geomeetriline ^kujund; 28. kis, 26. Dool, 27;jTur^ 28. Pesen,
kahe päeva peale kokku seitsmen- rahvaesindus.
daks ja Vellend 8.6 km pikkusel Pösfread: 1. Kolm järjestikku
pruunil rajal viiendaks. asuvat tähte, 2. Allapoole minev, Püstread: l.Caesar, 2. Relvad,
3. Lühem kirjanduslik pala, 4. Ale- 3. Lame^ 4. Laast, 5, Isak, 6.
vik Tartumaal, 5. Jõgi Virurnaal. te
6; Osa näidendist. 7 .Mõte. ^. Ma- 10; Uputus, 15. Ich. 17. Defoe.
daf naishääl ,13. Muusika suur- 18. Medea, 19^
. . . . , r. 1r^ ^ o T^ - r j . , „ . 1 , '^^^io^v. laapünis^^
Mexico City oJumpiastaadionil '1968. Pildil kolmekordne lanna Silvia Costa kõrgushüppes i^
kuldmedalimees Jesse Owens ja Ermo Kulmar. Jesse '^^J^ hooaja Uppmark
Owpnd iQikliViiVQ aüHiV^ nii ^irip Yu]m^r ' kaaslaalane Jäime Jefferson dama, 25. Alus, põhi, , 26. Mitte Pluto, 39. Vasa,:40. Meel, 41, 0
Uwensi ISlKllKUKS gllÜliCS oli äirje Kulmar, hüppas kaugust 8.13; - seda, 29. Vana naine. j 42. Asti.
IHllSinM^^
yatiiis. See on sama, kui lähed g ' teade, et Eküadöris on toimumas
leatris: esietendusele enne, kui ar- Nmelt oli meie Epirotiki laeva- sõjavägede vastuhakk, ent soovitud
yustajad on jõudnud oma sõna öel- liin järgnevaile samanimelisile eks- riigipööret p^
da,^ publik oma, hinnangu anda ja kursioonele saanud suhteliselt vähe lennujaam on ajutiselt suletud. Rei-otsid
ise head ning halvad küljed, osavõtjaid jä ots^^^^
elad kaasa kogu etteaimamatu edäspidiiseks alandada. Täiesti au- kui meenutasime mÖödimud L,-
sündmustiku, sest ükski järgmine mehelikult kärbiti ka meie juba Ameerika reise, siis tuli meelde see-pole
enarn seesama, mida on esi- kokkulepitud ja ammu ära (ehk
etendus. ^ sõiduhinda ja anti meile paar päe-„cpupe") on olnud seal mujalgi,
Nii oli ka meie retkega Darwini vä enne väljasõitu tagasimaksuna eriti varemalt Argentiinas. Nii jäi
jälgedes. Kogu programm oli hästi tshekk $1210.00 peale, Vaevalt nie seekordne Ekuadori omagi üsna tä-kavandatud,
teoreetilised etteval- seda hinnaalandust ise kunagi mui-helepandamatüks sündmuseks ja
mistused rohkete ja täpsete in-du tagantjärele teadagi oleksime kohapeal sellest ei kõneldudki.
struktsioomdega paberil, ent tege- saanud, ammugi veef mitte nõud- Meie tuur algab sõiduga Miamist
hkkuses ja praktiliseh alles ekspe- ma hakanud; Midagi taolist polnud Ecuatorian lennuliiniga Ekuadori
rimentaalsel järjel ja mitmed muu- meile senini juhtunud, tagasiiriaksu Vabariiki. Väljasõit hilineb, peale
datused tehti alles reisi kestel. Ent asemel juurdemakse on ehk teha selle tehakse teel pikem peatus ja
peaasi - see oli huvitav reis. Hea tulnud küll, ja reisikorraldajast jäi sihtkohta, pealinn Quitosse jõuame
ehkele iTiatkaddeseetõUu Otsemaid hea mulje. 3-tunnilise hilinemisega.
ii9HIII!ltlll!liinnilililliliililii!!liiHllilli!98liniltlll!linillll^
ö reisikiri
Tavaliselt on igal reisil oma tea- turismiosas alles hilinen .. . ^
tav siht, mida sellelt leida soovitaks huks, olime peaaegu; kõik sealsed^!!. Paevakava liiga tihe, matkad
se, ori see dis puhkus ja^te
uudne maa, mõni ajaloo või loo- aastakümmet tagasi, en Ekuadoris^
dusteaduse erisündmus või lihtsalt ulatuselt teine kõige väiksem; U - . ^^ta tahtsid. ,,Seekordne
seiklushimu ja minnalaskmisejoon. Ameerika riik - - o l i m e nüüd es- ''^l^"^^®,,^^^
Vastavalt õige retke leidmine ön riiäkordselt. Tõuke ja^ erilise külge-" P"^!^"^; ^"«-^^^^^^ ^^vT'^
selleks esimene töö, mis nõuab tõmbejõu selleks andis Galapagose^^^^^f^^^^^^^^^^ Kes ^ enne seda kokku .10
omajagu lugemist ja uurimist, ent saarterühm, mis kuulub Ekuadorile nstlus-merereisi kaasa teinud oli.
mis kõigile plaanitsemisilevä^^^^ Mitmel ja mitmel korral on meil
mata võib minna teisiti, sest ^k re'si eel mingi äpardus või
ofiikordi (nagu ilmastik) ja sünd-: ilmas pole ja mis seetõttu on tuge- Pahandus, mis aga hiljem soodsalt
musi (näiteks õnnetused, rahutused,^^^^^v^ all. Saartele luba- laheneb ja tagantjärele vaadates
haigused j.m.) ei oska keegi ette^^.^
arvestada; aastad tagasi piiratud paarisaja ini- Seekord algas reis või teisiti öel-Šeekordselt
valisime reisiks ek- mesegaaaistas, ent nüüd on ligi 10 des eelnes sellele sõidule isemoodi
vaatorüe iähedäse^^^^^ üks väiksem turistiristle- tore üllatus, millkt enn üsna
Ameerikas, ahvatleva nimega ja eriloa saanud saartele ekskursioo- inimlikust mõtlemisviisist tiivusta-
>,Dar\vini jäl^^ mille peami-ni(ie korraldamiseks. • tuna teatava kartusega võtsime: „Ei
seks atraktsiooniks on Galäpagose Meie ,,Barwinr
i saared. ri^^ esimene kor- lõpul midagi viltu, kuna see nüüd
Kuigi • Lõuna-AiÄeerikät 'loetakse:, raldatav reis ja^seega oli .erÜme ah- vastupidi tavalisele, mi soodsalt ai-oli
ka see, et
järgnesid loengud tuntud teadlasilt. Väikseks rei^ieeh^
kes peaaegu kõik olid doktorikraa- oÜ ajaleht „Toronto Star" ilmunud
' ~a ja haaravalt oma ainet esita-
Puhkusreis see ei olnud, selleks
ar
MIKROEPOPÖA
Kunstkärner Laurentius
son, hiljem äiaäri „F• a LJ
ja poeg" ainuomanik ja
direktor, oli mees selles lini
lelt loorberipuid pidulikeks
deks üüris nii kool, kirik
serdisaal.
Puud olid portatiivsed ja|
sid suurte^, halliks värviti
pottides, millede vitsad jal
pärast igakordset laenutusi
uuesti mustaks raudlaniti.|
suse momentidel komplei
sid ekspresside erepunasei
põhjad suurepäraselt .puudi
jäte kroonide tumerohelisl
bereid kandvate ekspressiclj
vajusid küüru aasta-aastj
enam ja enam, sedamoodi
puud kasvasid ja üha avj
pottides ikka rohkem ja
mulda vajasid.
Kuid ei kasvanud mittj
kunstkärneri loorberipuud|
liende varjus ka „Fa Laüi
poeg", asut. 1888" ainuom;
esimese direktori poeg, aj
äri pärija, kunagi isa nii
sanda nimesse ristitud, eni
muutudes Lauriks moonduJ
Laurisoo. Noormese ei ka]
isa loorbereil ei töötada
kama jääda, kuid isa
ühelt ja noorhärra kristli|
tus teiselt noolt tõmbasi(
läbi selle kavatsemätiise.
kasvanud loorberite all
nüüd uusi loorbereid peal
tama. Olles unistanud vai
loorbereid lõigata pidi ta|
nult firma loorbereid
Kuid mitte iseenesele: n(
okstest s aid mitmed
selles linnas loorbet^ipärjj
Lauri Laurisoolt sai pi
ka Loori, üks neiu selles
Turaani fra
EASEERITUD ANEKT
„ Ainult Väike-Aasias
säärased väikesed loöd,**J
ra Egon ja jutustas:
,,Ei oleks ma sattunut
lias juhtumisi mitte
tõstja ette, ma poleks
senud trammitrepilt tj
miie, täiskiihitule mis hi
aga osutusin tihedalt
Kemali keelust hoolil
kandva, kuid muidu ei
riietatud noore daamigi
kuum suvi ja kõik kanj
ning kleite nii õhukesi
võimalik. Tegin enda
maks kui oskasin, et
tungivalt vajuda vastu
keha. Ja ometi olin suni
ma ainult Diötima müi
Järgnevas peatuses
trepile nähtavasti üks vj
ma kaalu tõstja. NeidI
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 11, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860611 |
Description
| Title | 1986-06-11-07 |
| OCR text | •J: Nr. 44 yõistlusd RedirioiMS Tröfeele 16- aastane eesti tütarlaps Kriste^ dai; viste. oda 34.94 m, mas on luunlorlde klassi rekordiks. Võist- Sus peeti mai alul York Ülikooli staadionil. Osalejate arv küünis üle 2300. Krista esindas öakville Teigen (1:07.12) ja neljandaks ka-nadalanna Denise de Monte ajaga 18. mai! toimusid Victoria" päeva (19. mai) pikal tel 9.6 km 15 kontrolliga, oädalalõpul toimusid Hamiltoni lä- Maastik Dundase orus on hedal suuremad orienteerumisvõist- jasti märg ja mägine, jooksmine iused. Esimest korda ajaloos toimu- aeglane. Meeste klassis tuli esiko- teatejopksud kolmeliiknieliste voist-sid maailmakarika võistlused väi- hale rootslane Michael Wehun, tei- kondadega; Startis 15 mees- ja 13 jaspool Euroopat. seks samuti rootslane loakim In- naiskonda. Meeskondadest tuU esi- Osavõtjaid oli Soomest, Rootsist, gelsson ja kolmandaks soomlane kohale Röötsi, teiseks jäi Norra ja Norrast, Taanist, Ungarist, Shveit- Heikki Peltola. Ajad vastavalt kolmandaks Soome. Kanada jäi sist, USA'§t ja Kanadast. Kokku 1:31.43, 1:32.12 ja 1:32.59. Parim kunYnendaks. . 93, nendest 50 meest ja 43 naist, kanadalane oli Ken Sidney Sudbu- Naiskondadest võitis ühest Higist on lubatud osa võtta ryst, kes tuli 1 tunni 52 minuti 1 Rootsi oli teine jä Taani/Inglismaa kaheksal võistlejal kummastki sekundiga 29rks. koondis kolmas, soost. Naistest võitis norralanna Ellen Olgu märgitud, et võistlejad, eriti Laupäeval, 17. mail toimus indi- Olsvik (1:05.47), teisele kohale tuli naised, olid väga noored. Soonilan-viduaalvõistlus. Meeste rada oli rootslanna Karen Rabe (1:06.53), na RiittaKarjalainen sai alles jarg- 14,2 km, 21 kontrollpunktiga, nais- kolmandaks norralanna Jorunn misel nädalalõpul 18-aastaseks! 24. ja 25. mail toimusid kolman- Poikread: 1. tähtpäev kalendris, RISTSÕNA^^ däd karikavõistlused (esimesed peeti 1. mail Norras) New Yorgi ^ _ ^ .... . , lähedar ühendriikides. Järgmised y;,^^^^^ viis toimuvad jälle Euroopa' ' 0. Pu^^^^^ ' ^ ' 12. Sportlane, 13. Nimekas eesti , . ^ ' Ijatar Kanadas, 15. Kuri, paha P^^^ inglise keeles, 16. Ilusaid mõt- 1 Aaspere, 12. Ellamaa, 13. Eri-Ühenduses mäailnikarika võist-samas ka A-klassi võistlused kohalikkudele kodanik- ^^^^ mõlgutama, iv. Laul Koimeie ^, ^ ^ _ ^ kudele. 240 osavõtja hulgas oli seekord ainult kaks eestlast: maii 30. Eos, 32. Kreek, 35. Reha, 38. Bishop-Peepre.' Ottawast ja- Theo ^ ^ ' ^ P'^^^^^^ 3V Vambola 43 NurMe \un^^A T^.r.^i..o* looij^^ E umajad, 31. Meid — ladina kee- c-nee, j y . vdmooid, iNurgake, Vellend Torontost. Esimene tuh W ^ i j t a v seadusandlik^^^k^ Spiraal, N35 klassis 10.6 vkmh^n 47. Loivama. • häälele, selle esitajad, 21. Ilmakaar. Pi^ü' 21 .Redel, 23. Aho, 25. Su 23. Geomeetriline ^kujund; 28. kis, 26. Dool, 27;jTur^ 28. Pesen, kahe päeva peale kokku seitsmen- rahvaesindus. daks ja Vellend 8.6 km pikkusel Pösfread: 1. Kolm järjestikku pruunil rajal viiendaks. asuvat tähte, 2. Allapoole minev, Püstread: l.Caesar, 2. Relvad, 3. Lühem kirjanduslik pala, 4. Ale- 3. Lame^ 4. Laast, 5, Isak, 6. vik Tartumaal, 5. Jõgi Virurnaal. te 6; Osa näidendist. 7 .Mõte. ^. Ma- 10; Uputus, 15. Ich. 17. Defoe. daf naishääl ,13. Muusika suur- 18. Medea, 19^ . . . . , r. 1r^ ^ o T^ - r j . , „ . 1 , '^^^io^v. laapünis^^ Mexico City oJumpiastaadionil '1968. Pildil kolmekordne lanna Silvia Costa kõrgushüppes i^ kuldmedalimees Jesse Owens ja Ermo Kulmar. Jesse '^^J^ hooaja Uppmark Owpnd iQikliViiVQ aüHiV^ nii ^irip Yu]m^r ' kaaslaalane Jäime Jefferson dama, 25. Alus, põhi, , 26. Mitte Pluto, 39. Vasa,:40. Meel, 41, 0 Uwensi ISlKllKUKS gllÜliCS oli äirje Kulmar, hüppas kaugust 8.13; - seda, 29. Vana naine. j 42. Asti. IHllSinM^^ yatiiis. See on sama, kui lähed g ' teade, et Eküadöris on toimumas leatris: esietendusele enne, kui ar- Nmelt oli meie Epirotiki laeva- sõjavägede vastuhakk, ent soovitud yustajad on jõudnud oma sõna öel- liin järgnevaile samanimelisile eks- riigipööret p^ da,^ publik oma, hinnangu anda ja kursioonele saanud suhteliselt vähe lennujaam on ajutiselt suletud. Rei-otsid ise head ning halvad küljed, osavõtjaid jä ots^^^^ elad kaasa kogu etteaimamatu edäspidiiseks alandada. Täiesti au- kui meenutasime mÖödimud L,- sündmustiku, sest ükski järgmine mehelikult kärbiti ka meie juba Ameerika reise, siis tuli meelde see-pole enarn seesama, mida on esi- kokkulepitud ja ammu ära (ehk etendus. ^ sõiduhinda ja anti meile paar päe-„cpupe") on olnud seal mujalgi, Nii oli ka meie retkega Darwini vä enne väljasõitu tagasimaksuna eriti varemalt Argentiinas. Nii jäi jälgedes. Kogu programm oli hästi tshekk $1210.00 peale, Vaevalt nie seekordne Ekuadori omagi üsna tä-kavandatud, teoreetilised etteval- seda hinnaalandust ise kunagi mui-helepandamatüks sündmuseks ja mistused rohkete ja täpsete in-du tagantjärele teadagi oleksime kohapeal sellest ei kõneldudki. struktsioomdega paberil, ent tege- saanud, ammugi veef mitte nõud- Meie tuur algab sõiduga Miamist hkkuses ja praktiliseh alles ekspe- ma hakanud; Midagi taolist polnud Ecuatorian lennuliiniga Ekuadori rimentaalsel järjel ja mitmed muu- meile senini juhtunud, tagasiiriaksu Vabariiki. Väljasõit hilineb, peale datused tehti alles reisi kestel. Ent asemel juurdemakse on ehk teha selle tehakse teel pikem peatus ja peaasi - see oli huvitav reis. Hea tulnud küll, ja reisikorraldajast jäi sihtkohta, pealinn Quitosse jõuame ehkele iTiatkaddeseetõUu Otsemaid hea mulje. 3-tunnilise hilinemisega. ii9HIII!ltlll!liinnilililliliililii!!liiHllilli!98liniltlll!linillll^ ö reisikiri Tavaliselt on igal reisil oma tea- turismiosas alles hilinen .. . ^ tav siht, mida sellelt leida soovitaks huks, olime peaaegu; kõik sealsed^!!. Paevakava liiga tihe, matkad se, ori see dis puhkus ja^te uudne maa, mõni ajaloo või loo- aastakümmet tagasi, en Ekuadoris^ dusteaduse erisündmus või lihtsalt ulatuselt teine kõige väiksem; U - . ^^ta tahtsid. ,,Seekordne seiklushimu ja minnalaskmisejoon. Ameerika riik - - o l i m e nüüd es- ''^l^"^^®,,^^^ Vastavalt õige retke leidmine ön riiäkordselt. Tõuke ja^ erilise külge-" P"^!^"^; ^"«-^^^^^^ ^^vT'^ selleks esimene töö, mis nõuab tõmbejõu selleks andis Galapagose^^^^^f^^^^^^^^^^ Kes ^ enne seda kokku .10 omajagu lugemist ja uurimist, ent saarterühm, mis kuulub Ekuadorile nstlus-merereisi kaasa teinud oli. mis kõigile plaanitsemisilevä^^^^ Mitmel ja mitmel korral on meil mata võib minna teisiti, sest ^k re'si eel mingi äpardus või ofiikordi (nagu ilmastik) ja sünd-: ilmas pole ja mis seetõttu on tuge- Pahandus, mis aga hiljem soodsalt musi (näiteks õnnetused, rahutused,^^^^^v^ all. Saartele luba- laheneb ja tagantjärele vaadates haigused j.m.) ei oska keegi ette^^.^ arvestada; aastad tagasi piiratud paarisaja ini- Seekord algas reis või teisiti öel-Šeekordselt valisime reisiks ek- mesegaaaistas, ent nüüd on ligi 10 des eelnes sellele sõidule isemoodi vaatorüe iähedäse^^^^^ üks väiksem turistiristle- tore üllatus, millkt enn üsna Ameerikas, ahvatleva nimega ja eriloa saanud saartele ekskursioo- inimlikust mõtlemisviisist tiivusta- >,Dar\vini jäl^^ mille peami-ni(ie korraldamiseks. • tuna teatava kartusega võtsime: „Ei seks atraktsiooniks on Galäpagose Meie ,,Barwinr i saared. ri^^ esimene kor- lõpul midagi viltu, kuna see nüüd Kuigi • Lõuna-AiÄeerikät 'loetakse:, raldatav reis ja^seega oli .erÜme ah- vastupidi tavalisele, mi soodsalt ai-oli ka see, et järgnesid loengud tuntud teadlasilt. Väikseks rei^ieeh^ kes peaaegu kõik olid doktorikraa- oÜ ajaleht „Toronto Star" ilmunud ' ~a ja haaravalt oma ainet esita- Puhkusreis see ei olnud, selleks ar MIKROEPOPÖA Kunstkärner Laurentius son, hiljem äiaäri „F• a LJ ja poeg" ainuomanik ja direktor, oli mees selles lini lelt loorberipuid pidulikeks deks üüris nii kool, kirik serdisaal. Puud olid portatiivsed ja| sid suurte^, halliks värviti pottides, millede vitsad jal pärast igakordset laenutusi uuesti mustaks raudlaniti.| suse momentidel komplei sid ekspresside erepunasei põhjad suurepäraselt .puudi jäte kroonide tumerohelisl bereid kandvate ekspressiclj vajusid küüru aasta-aastj enam ja enam, sedamoodi puud kasvasid ja üha avj pottides ikka rohkem ja mulda vajasid. Kuid ei kasvanud mittj kunstkärneri loorberipuud| liende varjus ka „Fa Laüi poeg", asut. 1888" ainuom; esimese direktori poeg, aj äri pärija, kunagi isa nii sanda nimesse ristitud, eni muutudes Lauriks moonduJ Laurisoo. Noormese ei ka] isa loorbereil ei töötada kama jääda, kuid isa ühelt ja noorhärra kristli| tus teiselt noolt tõmbasi( läbi selle kavatsemätiise. kasvanud loorberite all nüüd uusi loorbereid peal tama. Olles unistanud vai loorbereid lõigata pidi ta| nult firma loorbereid Kuid mitte iseenesele: n( okstest s aid mitmed selles linnas loorbet^ipärjj Lauri Laurisoolt sai pi ka Loori, üks neiu selles Turaani fra EASEERITUD ANEKT „ Ainult Väike-Aasias säärased väikesed loöd,**J ra Egon ja jutustas: ,,Ei oleks ma sattunut lias juhtumisi mitte tõstja ette, ma poleks senud trammitrepilt tj miie, täiskiihitule mis hi aga osutusin tihedalt Kemali keelust hoolil kandva, kuid muidu ei riietatud noore daamigi kuum suvi ja kõik kanj ning kleite nii õhukesi võimalik. Tegin enda maks kui oskasin, et tungivalt vajuda vastu keha. Ja ometi olin suni ma ainult Diötima müi Järgnevas peatuses trepile nähtavasti üks vj ma kaalu tõstja. NeidI |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-11-07
