Vaba eestlane , April 23, 1985

              YABA Ä S T I ^ E teisif^ aprillii 1985 — Tubsday, April 23> 1985 Nr. 31
Nr.31
lesti SpordiMt qsA's
kiis 16 iüdu^tt
senise iegevösamamde lai """^
Senine esinaine Eda Treuimith
ütles aruannete puhul, et Spordiliit
on tegutsenud edukalt, noorte osa- G"tt üritustest on kasvanud ja liidu
itkojmagaön liitunud uusi noo­rema
põlve sportlasi. Tähtsamateks
üritusteks 1984. aastal olid «osavõtt
••0LOr -S^-st ja X X X Eesti Män­gud
Lakewoodis, eriti viiniane oli
iillatavait õnnestunud nii sisuliselt
kui ka majanduslikult ^ '
Koosolekul esitasid onia aru^
ded liidu liikmesorgaiiisatsioonid.
1985. ä. tegevuslcavas on suurema­te
ürituste korraldamine, spordiala­de
arendamine 'ja toetamine liidu
poolt, koostöö liikmesorganisa^
sioonide üritustega, ICanädaorgar
l pišatsioonidega^ Balti Spordi Föde-ratsiöoriiga
jt.
::läai^ifflifeeö: Eesti ,
;f • .se-3.: augusÄ
• \ Senine esinaine Eda Treumuth
OIU ohiud liidu esinaiseks viis aas­tat,,
millise aja jooksul liit 011 saa­vutanud
väärtuslikke kontakte eesti
noorema põlve sportlaste ja spordir
EESTI VABÄDUSRISTi KAVALERID 10
Uueks esimeheks valiti dr. Ants
kelle: tegevus liidu Juaires algas
1960. a. keffgejÕMstil
Tema perekond on sportlikestiiri-tüstest
osa võtnud palju aastaid.
Teisteks jühatuseliiknieteks valiti
Andrus Ers, Merike .Käo, Lembit :
•Puström..;^ •••^ ^. [
Juhatusse kuuluvad abiesiinehed
Heino Maasikas, Carl :Sk
Eda Treumuth, sekretär- Aiiu-Irfa
Oj amaa, laekur Raimörid Pais, äbi-laekur
Merike Käo,. liikmed Virve-
Kai fiüHa, Andrus Ers, Toomas
Kuusalu, Jaak Leino, Jürl Lü^ask,
Herbert: Lääne, Aino Mere, Eric
Pällop, Lembit Puström, Ferdinand
Rikkav Alfred . Skonberg, Hans
Treumuth, Voldemaj^ Vaher, Mo
Na\ge ja'Matti Verderc :
Tallinna lahe jääl lõppesid märt­si
• lõpul N ; Liidu meistrivõistlused
jääpurjetamišes, DN-klassis oman­das
kuldmedali Tallinna kalevlane
Veikkö Vooremaa, hõbemedaü A.
Vilde ja pronksmedali R. Kõiv.
Monotüüp-XV-klassis said kuld­medali
:|. Petshonkin-—T, Vihman,
hõbemedali A. R a u d ^ , Kristju-han
ja pronksmedali T. Sahtel-—V.
Vähi. Mõlemas klassis esikohtadele
tulnud on eestlased.;
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide Origmaalkujutused värvi­trükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheli­selt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege­likult
Eesti iseseisvuse sünnÜugu, mille omamin© ikestatud
Eestis on poüitiline kuritegu; -
Kirjastus Vä1is^Ee$ti&EMP
Tellimine saata VABA EE^ hiimaga $50^
RAAMAT SAADETAKSE VÄUAÕHUlPOSTIGA
2i.M4. märtsil toimwsidW
pegi ülikooli spordihaD^ Kanada
meeste korvpalli meistrivõistlused.
Võistlusest võtsid osa Alberta, Sas-kalschewan,
Manitoba, Ontario ja
Nova Scootia mee^skonnad. Onta-riot
eamdas,,Estonia" meeskond,
kus treeneriks on Harry Liiv ja tu­li
Kanada meistriks. ,,Estonia** oli
edlikaš, võites Manitoba 109:102,
Saskatchewani 119i96, Alberta
116:95 ja Nova. Scotia 108:97; Fi­naalis
võitis Nova Scotiat 138:87.
„Estpnia^ on kolm korda varem
oänud Kanada meister, õige paljw
kordi aga Oiiitario meistrikSo
TOETAGE POLIITVANOE
¥€ibca Eestlase talituses on saadaval
Eesti vastupanuliikumise krooniikad I ja II kõide^
uksikköite lUnd $20.00,
Mart Nikluse ja Jüri Kuke
^,Kaks kes ei alistunud*^ $34.00,
NiUuse ja Jüri Kuke mälestusi^^
34 marki poognas, poogna hind $3.00,
Mart Nikluse kirjaümbrikud
tema sunnitöövangla aadressigai
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle ParekI, TO
Madissoni, HeildAhoneni ja Arvo Pesti
vabastaniisenõüdega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja
• NSVL ülemvalitsej ale Konstantin Tshernenkole
Moskvasse/- ,
Tasuta tellimistele lisada $0.50 saatekulu
01.—
$0.50
Tasuta
Tasuta
HANS MEREri
KaleV; Estienne. yöimlefad kes;sõitsid^.Floridasse.
Mayf air
•West'Macipet .eWi
Kanada esimesed noorte tennise
meistrivõistlused. Toronto eesti
noor tennisemängija Laura Rand­maa'
yõiüs nii iikšlk- kui ka paaris­mängus
ja tuli kahekordseks Kanar
da meistriks. Nüüd 13-aaštane
Laara Randmaa on kolmd järgrie-yäl
aastal, alates 11-aastaselt inh
nud oma vanuseklassis kahekord-sekis
Kanada meüstriks; seekord vä­ga
.ülekaalukalt /, vastasmä:
:-võjtes. •
Floridas asuvas Disney World'i
EPCOTeenter'is toimub praegu'
aastapikkune kümne rahvuse pidus­tus.
.Sealses Gardens
Theatre'is toimus veebruaris Cana-da
Wõrldfest. Selles esinesid Les
Sortileges, Wakami Wailers, Luc.
'LaroGhe, Gran B.ards,"Kalev lEs-
; tienne' ja Kanada kindralkuberneri
valveüksus. Esinejaile lisaks oli ka
mitmesuguste rakenduskunsti alade
taidureid. • -
iüks imponeerivamatest meelela-hutuškohtadest
Floridas on Epcot
CenterOriandos, Selle kavandi
koostas Walt Disney enne oma SUF-ma
1966, aastal. (Epcot tähendab*
Environmental Prototype Commu-nity
of Tomorrow.) Pärast tema
surma siiski ehitati Walt Disney
unistus fantastiliseks meelelahutus­paigaks,
mis avati 1. oktoobril
1982. Epcot koosneb kahest osast,
„Tuleviku maailm" ja„Maailm^-
näitus", kus tuuakse esile käJinrie
maa eri^kultuuri ja tahelepanuväär-
• Kanada põhimotiiviks seal on
Chateau Laurier Ottawast. Maade
paviljonid on koondatud kauni
kunstliku sise-j arve ümber, mille
keskpunktiks on ameerika georgia
stiilis ehitus_, ülimoodsa tehnikaga
varustatud hiigellavaga. Sellel laval
esinesid EvelynKoopi Kalev Es­tienne
esihemišrühmad veebruari-kuu
vältuses neli korda päevas ja
viis päeva nädalas. Sellele lisandu­sid
veel kahel, korral televisiooni­saated
neüde esinemisest.
Evelyn Koopi esinemisrühmad
olid kutsutud sinna koos paari
deiste kanada laulu- ja tantsurüh­madega.
Disneylandi Jcoöstajad
andsid eesti tiidrukutele keskse osa
esinemistel, mis saavutas suurepä­rase
mö ju publiku hulgas. Kostsid
väljendused ^ nagu' „suurepärane esi­nemine",
„üleöotuste meeldejääv"
ja ,,elegatne ja meeldiv". 'Paijud
tulid publiku hulgast korduvalt esi-.
nemisi jälgima. -Need 22 tüdrukut,
kelledest mõned vaheldusid, andsid
suurepärase panuse, esiridades Ka­nadat
Epcot Centeris •—• Anieerika
ühes tuntumas ja kaunimas kultuu­rikeskuses:
Estonia mässust, sajaist, Berliinisto
^^^^^^ K^^
272 lk. (koites raam^
Saadaval „ talituses
HIND $25.-^ pluss saatekulu $1.50
99
iQB
• o o
MüÜF^ „Väba Eestlase'* talituses
i S B i g D B i i i o i i i i o o D a D a a a a a a a a a n i i a o i B O D i i n o o B a D a a a a a a a i i i s i D o o o D o a D P O B D o o E i i D i i o c g o a i i D B
«
lao
• 0
a
a .
et •
•. a .
a
a
B
a
D
0
n
o
o
o
D
o
o
tl
D .
o
m • n
0 '
m •
a
a '
a -
a
a
a
a
a
a -
a
a
0
o
V
a •
D
mD . ,
(S
B : .
.0.
0
a
a
a
a.
o
C O B 0 0 o
m@ii
ga vastik. Polnud sellega harjunud,
kuid pikapeale maitses väga hästi.
V
o a a o o a o a a a a a a a a i i i a i a i i B a i D O o a n o o a D a Q a a a a i i n i a i D i i i o a a a D a a D a a a o D D a a a o a a a a a a a o o l
1
• Gatshmasse, oma väeossa, jõud­sin
tagasi septembris ja siia jäime
peatuma pikemaks ajaks.
Linn OQ purustatud. Balti ja
Varssavi raudteejaamad olid kan­natada
saanud, kuid töötasid. Kuna
raudtee Gatshina j a Pihkva vahel
oli lõhutud, toimus järelvedu ja
rinde varustamine veoautodega.
Raudtied parandati ja sellega oli
juba jõutud nii kaugele, et seal l i i :
kus roobastel liikuv suur auto, mil-
Je taga' mõni vagun.
l oktoobril sadas paksu lund,
mis muutis maanteel liikumise tüli­kaks.
Teed olid paksu lumega kae­tud
ja libedad, sõidukid sageli
maanteekraavis. See muutis rinde
varustamise raskeks mispärast
varsti andis end tunda toidu napu-pus,
nii inimestel kui ka hobustel.
Hobustel oli kaeru, aga koresöö-dust
tuli puudus. Toodi kohale
okste! purustamise masm, millega
jahvmati pehmeid.lehtpuu oksi ho­bustele
söödaks. Sõdurite toidu
puudujääki hakati täiendama hobu­se
lihaga, mis minule algul oli vä-
Gatshina noored neiud ja naised
rääkisid naljalugusid punaarmeest
Ja venelastest. Gatshina linna ser­vas
asus kartulipõld ülesvõtmata
kartulitega. Sealt käisid linua elani­kud
kartuleid võtmas, mis oH äga
Nii inimestele kui ka hobustele suure hädaohuga seotud, sest,puna-:
hakati toitu otsima kolhoosidest ja armee oli vagude vahele päiguta-sovhoosidest.
Maal ringi sõites koh- nud miine mis surmasid ning vi-tasin
mitmel pool eestlasi. Eriti gastasid paljusid kartuli võtjaid,
palju oli neid Gatshina ja Janibur- Samasuguseid miine olid vankad
gi vahelistel raudteejaamade asu- toppinud kõik teeääred täis.
lates. Need kõik olid kas vanad Nende miinide kohta rääkisid
mehed,'naised, lapsed või noored eesti tüdrukud, et enne Sooine.Tal-abielunaised.
Noored mehed olid vesõda ei osanud venelased miini-kõik
punaväkke mobiliseeritud või dega midagi teha, sealt nad õppisid
varjasid ennast. Need, kellega kok- ja nüüd topiyad neid ka^ sinna ku­ku
puutusm rääkisid kõik head, hu neid vaja ei olegi toppida,
aktsendita eesti keelt. Sama lugu Veel rääki$id nad, kuidas kõik
oli ka varem. Pihkva ja Luuga va- vähegi suutelised kohapealsed ini-hel
kohatud eestlastega, kus nii va- mesed ja Leningradist massiliselt
nemad kui ka lapsed rääkisid head toQdud naised olid saadetud Gatshi-eesti
keelt. na ümbrusesse kaevikuid kaevama.
Gatshinas elas võrdlemisi palju Nende kohta oli järgmine laul:
eestlasi, eriti endise keiserliku lossi „Petrogradsksi damatshki rie kapai-ümbruses
ja Tsarskoje Selo poolsel te jamotshki, pridut nemetskie
linna serval. Nagu mujal olid ka tankotshki pereidut vashi jamot-siin
järele jäänud amult vanad me^ shki"(Peö:ogradi daamid ärge kae-hed,
naised ja lapsed, ke,s samuti vake augukesi, tulevad saksa tanki-rääkisid
laitmatut eesti keelt. Sa- kesed Ja lähevad üle teie augukes^
mai ajd asus Gatshinas ka eestlas-test).^
test koosnev 183. Julgestuspataljon. Varem kokkupuutunud eestlased
Neist üks osa asus linna pargis ja ka Gatshina eestlased olid enda-tsaari
lossi laheduses, millises tee- le toiduaineid varunud ja päris
nis selkorral ka praegune Eesti suurt nälga nad ei tundnud. Nad
Ohv. Kogu sekretär ül.-ltn. E. Rei- oskasid ka nüüd seda endale pare-naš.
. mini hankida. Vene maarahvas oli
Samas üksuses teenisid veel en- juba esimesel sõjakuul näljas. Nad
distest sõpradest Eesti kaitseväest korjasid sakslaste kottitešt maha
saadik Ollimar Kõva, endine jahi- pudunenud kaerateri, jahvatasid
sõber ja ta vend Lembit Kõva, need : käsikivil jahuks, segasid
praegune „Kivioja peremees". Siis maltsheinaga ja küpsetasid sellest
veel Petseri päivilt tuttav noor- pliidiraual leiba, mis nägi välja
mees K. Nurmis. Temaga otsisime must nagu karu sitt. Sõid kõike,
üles ja külastashne tihti Gatshina nagu hauast väljakaevatud hobuse
eestlasi. Ta langes vaenlase püstol- liha, hiljem ka hobuste soolikaid
kuulipilduja valangust. _ jne, .
Kompanii ülemkokaks oh 60-
aastane Ida-Friisi sakslase, kes oli
rahuajal omanud suure veoäri ja
nüüd vabatahtlikult oma veoauto­dega
rindele, tulnud. Ta oli väga
oSav kokk ja oskas ka hobuse l i ­hast
maitsvat toitu valmistada, mi­da
minagai sööma „õppisin". Saks­lased
vahnistasid, lisaks kompanii
toidule, oma lemmiktoitu •—• präe^
tüd kartuleid. Nad sõid seda suu­re
isuga ja pakkusid ka minule:
Ütlesih: „Hobuse liha ,harjutasite'
mind sööma, aga hobuse rasvaga
praetud kartulid minul kõrist alla
ei lähe."
Kord nägin kui al.ohv. Schul-mann
sai kodust pakikese, milles
oli ka pisikene tükikene seapekki.
Järgmisel õhtul oli jälle praetud
kartulite söömine. Kui mina ruumi
läksin hüüdis Max Bauer: „Johan-nes,
tule söö nüüd, need on prae­tud
'Schulmannile saadetud pekiga".
Läksin ja nuusutan, lõhnas tõesti
isuäratavalt, nii et ei jõudnud kiu­satusele
vastu panna ja hakkasin
suure isuga sööma. Kui söök söö­dud
küsisid kamraadid, et kuidas
maitses? Vastasin, et väga maitsev.
Nad pahvatasid naerma. Nüüd oli
mul selge, et need kartulid olid ka
praetud hobuse rasvaga. Maitses
hea, nüüd oli ka see „amet" saks­lastelt
õpitud.
VE •
saada, sest ei olnud "kuigi mugav
tunne neid oma krae vahel kanda.
Kord tuli sõber Grabovsky minu
juurde ja ütleb, et tema on sauna
leidnud ja kutsus seda vaatama.
Rõõmuga läksin kaasa ühe majani,
kuhu ta mind sisse kutsus. „See on
ju elumaja," ütlesin temale. „Tule
edasi" ja viis mind väiksesse kööki,
kus -oli pisikene tugevate raudade­ga
plüt. „Toome raudadele kive ja
kütame pliidi tuliseks, puid saame
sellest pommi tabamusest lõhutud
majast. Tore mõtel Kütame ,sau­na'
kuumaks, riputame pesu ja
rõivad pliidiraudade kohale, leili vi­sates
kõrbevad täid ja teised ei jul­ge
saunast lõhnavasse pesusse tul-la,"
lausus sõber, Mina olin asjaga'
nõus ja varsti oligi saun" köetud,
taid hävitatud ja ise ka korralikult
puhtaks pestud.
Sama sõber Y ü s mind linna ser­val,
meie asukoha läheduses asuva
venelaste varjendi (punker) juurde
ja lausus: „Johannes, laseme sellest
sauna teha." Hea mõte. Leidsin
venelase, kes ehitas varjendisse sau­na
kerise, tegi jiava ja asetas paar
lauda põrandale, et jalgadega sa­visse
ei takerduks või koguni põl­vini
sisse ei vajuks. Sama venelane
jäi,meile ka saunakütjaks, veetoo-jaks
jne. Sauna ehitamise ja säü-namehe
ameti eest sai ta tasu leiva
ja sigarettide näol.
Lisaks muudele pahedele lisaa^
dus uus täide näol. Suvisel soojal
ajal oli võimalik ennast ja pesu
pesta ning maal ka vahel saunas
käia. Gatshinas, hilissügisel ja tal-'.
vel ei olnud algul seda võimalust,
mille tõttu algas täide nuhtlus. M i ­dagi
tuli ette võtta, et neist lahti
VABA EESTLANE"
on valvel ee^konua
üldhuvide eest!
m "S
i
M
ESTO
motsi
Maako
Elmar
tõepoolest
mu skaüi
jõudsalt
ri esitas
kuuluvat
kantava s
näitle j aos
lahe kee
lusiooni^t
petunni"
nes siiski
näitlejave
mistest es
desse kai
mulje, et
voolamist
üldpeäl
esitati mit
meheüldti
dajaist. Ja
kinnitasid,,
ti ühisko
Kahjuks eil
mehe esin
lepanelikku
pani autol
seisukohta
mingit koi
Võib-olla l
põlvkonna
et rahvuslik
muutuda k
jandustlug
arvamise t^
just nurisec
mõtleniisevil
need, kes
•keelt valda\
sed olla, o
paljude mci
aus pilkami
loogiline ig
seks pidada
pfantsuskee
jalikud tead
. ajaloost. Ni
et Ameerik
nud ja üles
. onia vanem
orul õUejo
ainult inglis
olla rahvus
põhilises tä
Peale paa
tud laulu, m
gustanud m
arusaamatuk
oli mõeldud
ja poolt esi
hundumängu
näidata, et
osavõtt ja ?
mängumõõg
easki tunnet
tekitada, või
heiteks noo
mänguteema
valitud vaiki
si vacstepatu
Järve käp
elektrienergi
taheti 20.. j
noortele soo
olemast kult
kult passiivse
lepärast, et .
lapseeas idea
sid kasvatad
uus sugupõlv
ti ühiskonda
semaks kül
põlvkond, ke
j ai siiralt pid
mi positiivsek
VABA]
TOIMET
avatu(
reedeni
Telefonid:
KUUJ
VABAl
on tasuv
Kuuli
tiks toll ül
esiküljel
Kuulutusi]
nädala esin
esmasp.. hoi
nädala teisel
mäp. hor
tel.
Väljasj
Leida Mari
Postiaadresj
9 Parravanj
Willowdale