1987-01-22-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National L i J
Gcn. Aoquisi
r
J J
Ajaleht Vaba Eestlane'' on ainus :eestl ajaleht
cnaailnias, niis ilma väljaspoolse toetuseta on I
muma eesti kirjastuse jjOrto" väiy
Iseseisvaks. Vaba Eestlasel-' on
jooksul olnud üheksa toimetajat. Kaks
viis on 5 9
i^a. .
ja muutus hiUenn
kolmekümne viie aasta
neist on loojakarjas.
VCL4AANDJA! Ü. 2. K. 0«TO. 1J8 7«h 81:. Nqw Toionto. ^fOIMETAJA! Kori Arre. PQ8TIÄADRE90! 08» B7( öln. N, New Torenlo 11
T f l . Zont B204. I t I f a r O T r i r Ofll 0 - Toronto. ABirALITHQ: TolllmlDts ja huulututte va«tuv6imtps Ja Ukolknumbrlto mUUV 20J .Bevfr.
lotr 81., tsi. PL. 013]. TELt-IMIOHINNAD: Konodao; botm buud %Z.2% Ituus kuud S44I0 Ja Uko aaota 87^3; U8A-a: roBp. $4X0 Ja
89.90. Ilmub hokd hordo fiBdelsc.
'Trea Eoioftidn", Puhlichert by EilanUn Pubii«hlnff Houss onTO, 1B9 7Jh Qt., N«ur Toronto. Edifor: Kori Arro, tricphone Zon* S-JW.
$6. Nr. 1 NrljnpHr»»!. 3. Jaanuaril 1952 IJInd 2(1.
,,Vaba Eestlase" toimetaja
algusest peale kuni puhkepaigale
siirdumisqini pärast 30-aastast
tööd oi i KARL ARRO - staazhi
ja kogemustega ajakirjanik kodu-oiaalt.
Arro toimetamisel toimus
ajalehe üles töötamine juhtivaks
eesti ajaleheks Ameerika mandril.
Tema all toimus ka eesti ühiskonna
kriisiaegade ületamine ja
kujunes välja toon ning hoiak,
oiida ,/Vaba Eestlane" on järginud
kuni viimaste aegadeni. Karl Arro
on tänaseni Vaba Eestlasejuhtkir-janik
signatuuriga , , K . A / ' ja kirjutab
kommentaare AMl nimemärgi
all.
Teise toimetajana ,,Vaba Eestlase*'
alguses tegutses KAAREL
EERME, kes selle kõrval kandis
veel kirjastus ,,Orto"
ri tiitlit ja toimetas
,,Kodukolle'*. Eerme oi i kirjanik
,.Piirita Orviku'' varjunime all ja
lahkus ajalehe juurest „Kodu-kolde'
• jai peasekretäri positsiooni
likvideerimise puhul. ICarl Eerme
oii hiljem Eesti Arhiivi Kanadas
juhataja ja on juba aastaid
lgavikus.j
Nimelisele kandis ,,Vaba Eestlase'-
f^atoimetaja tiitlit lühemat
aega ka kirjastus ,.Orto'' omanik
jälehb asutaja ANDRES LAUR,
kelle tegevus toimetajana piirdus
kirjastuse propagandaks
sõnastatud artiklitega jä vahest et-tekirjutistega
tegelikele toimetaja-itele.
Andres Laur müüs ajalehe
selle tegijatele, kuna leht ei annud
mi palju kasumit kui Laui* soovis.
Varsti pärast seda põlyustas
Andres Lauri ootamatu surm ka
kirjastus ,,Örto" likvideerimise.
Fära|«t Eerme lahkumist kutsuti
,,Vaba Eestlase'' toimetajaks ILMAR
KÜLVET. kes • lehemehe
karjääri alustas kodumaal sõja
ajal. Külver lahkus Vaba Eestlase"
juurest tulusamale tööle
Übendriikidesse Ameerika Hääle"
Eesti osakonda, kus töötab
änaseni. Ta on tuntud ka kirjanj-
Kuna — populaarsete näidendite ja
raamature autorina. Hmar Külvel
on tänaseni •,Vaba Eestlase"
kaastööline j a rõõmustab meie
lugejaid peamiselt oma huvitavate
reisikirjadega.
Algusest peale Vaba Eestlase"
följetonist Black Joe nime all,
avansseerus nende ridade kirjutaja
ainsaks,,auametiliseks'' toimetajaks
— kellele toimetamine ei
olnud kutsetööks ja kes oma töö
eest sai ajalehe tavalist kaastöö-tasu.
Rõõm on see, et paljude
muude huvialade kõrval on olnud
võimalus ajalehte mitmekesistada
laste- ja noorte-lehekülgedega, i l lustratsioonidega
ja vahest isegi
fotodega „Jämesääre" oime aü.
Kirjutiste nimemärgiks H l .
Külveti järglasena istus toimetaja
tool iie VALLI VOITK, kodumaiste
kogemustega töötaja ajalehe
juures. Huvialadelt teatri- ja
kirjanduse-inimeneoli Valli Voitk
juba enne loetavate arvustuste
autor ;Vaba:: Eestlase''•
veergudel. Lahkunud
juurest; tervislikel; ^põ
tegutseb; •, •..•..la^ • praegu
,, V a b a d u s r a a d i o " To r o n t o
korrespondendina. Valli Voitk
on endiselt Vaba Eestlase"
kaastööline j a lugejad kahetsevad
et ta vähe kirjutab.
Järgmisena alustas Vaba Eestlase
toimetajana HANNES OJA,
agar tegelane eesti ühiskonnas,
soomepoiss ja harrastuselt luuletaja.
Väga liikuva mehena oli
Hannes Q a oma hiärkmikü ja
kaameraga alati kohal kui eesti
ühiskoiinas midagi nimetamisväärset
toimus. See erakordne
agarus jätkus ka siis kiai toimetaja
Arro puhkepaigale siirdumisega
IE$n NÕUANDVA KOGU U I G E Ä . M t l TOP.OMTOS
Itlcnodofi ebttevQlo potiititiQlegdasto neupldomin*} Soul Konsuh^^
Kõnnul J . Mnthtwr biikk»knta?i tn\m»<t mlii>iluniiil piihnpiirvnl knnwuliiAdt riiutaldM Tornntna
lalrRintilnhiilld nüüpMamlnr rarlc prneaiiotp fMillltl||p|e pK^TRprohl^pmUle hohlo. Nctuphtainimi vliU
plrf o(i« nJtiHPcH Tnront"» vUblvod 0- T k f l vnllloiwe nri)nniln>Plfr J . l l o i h f r s . ^Fr*p E ü t o p c T Nnu-ondM
K i i t u liise A. M<>i t S A a l , Uonadn* rllhUnd iriiQhnlihosu Jo (tilRiniiulioEtu iilbnH). Ecflii U U
Knnmitn» Juhalun ninu oJahlrJanduRe r«lnrtft|fid. .'*tll« lun<U Upolnlid fefshuRloliiB huglnll üro A. Mci
«((riianiir .',1-rff Eurnpe'!" IfRfvuur koht^ nina: n r i i l a d noiipidBml"!?! Ul?qlü!itriud probUrme, hitajua-rn>
pihfmHlp <>0nn«riüui|4>ir» n)rlriii<>rpolliiilI«tr prnbiiirmiiip d o h l a rRlncnld mln. J . [>nilt«r, ttiln' 3,
ilpHtpr?, El. l t p.»ltnfM A. .KUtJ, prof. V, r i i ( i i Ja A. Khbaucn. NõupldamJRe vohfojal hoaUtswiüöIalb-inhbirll
krhnttnrn^KuQ? P>AI pr. knnniirMnrltit.v '
oW
luraopost tulemos 3000 eastlait
M«õduntid nii«lB lõpul HrUweUfl toimunud vfifJarHmlnmls?-
hnnv^rnluil. Hm oli r«lndfl(ud 23 r i l h l , <POHRD l ' SA drIeRnnt rt-i?
ran«ku, millf. p"hj«l tnhfinksp- IWZ. a. tMmBldRria 115.000
lnlmr«f>le raijoriind: KuroupRnt. i'lannl l(o|ilninl<irkn kulukn nrll
ON«lQ< nlnjf Pfe Inhrku mnkuma uuri rnüljaval orirnnipnioloonil,
mille Ulriiandekx nnRi vAIJnrHnnii korrnldnmine, ,tl miljonltdoi-larlt.
SellepI numwn'»! nnnnkn l ' SA 10 miljonit dollarit. Konve-
7?nlRlt oruitiRci olnud knvH jJir^i nnndrlrikfle kõtit? rnnm i n i'
mn\ Kenndnntip, Jn nimrit 40.0UO ioikut. Amrerikn Mnkii 26 tuhot
inikul, Auptrnnlin snmn pnljii, i>ftdinn>AmcerikR mnnd 23.000
iiihut Ja Uufl-Mrrrmaa 2000 Inikut — kõik 1962. a. k n t e i . |
Naga mMle TMUVAK t»o«)It ertpln-
InGtae, on ArrdlA, •( .bArorõlrTa u a la
treotcl tolPb BuroopMt KADüdnnoA um-b
«s 8.000 kM«rosnlaAt. Eniimiafta.lml-etreerojolil
on oodata Rnol»liit Jn In|t-llnmBAll
Jasello JBrele vthtmfit mftkral
SckaamiuU Ja PplRlait. M<iö<)oDU(i
ooala letfPt poolel oli «lateranil Root-etat
Ja losllaroaall sAnla «ulmeeo pmv
IfRfi ?flrrel'l•^« tHsaalholdllktttn; S«da
möJatAS Initttimu otiui aajaolu, et
Iftorsniom oli kaugplo M(e blaal oro-oes
Loadonlo tolmooud DrIU Buttr-
DAUupQsa. Haik l>«aBmulBM omnnld
Tllsa^, kaid 9t: l u n a d '»BIJAlt(^ll:akB
losvu-iaemt. awla «atm. et saBlae. Ja
lalfakDOdM oli tae*a ^&hi>ra kaisus,
tr&rekoll indUsinaaK 'lalBod^lDlateate
i t l v ^ s c o ' iSrsif ciiV'.°iaUivl4 aealsalA
QPtdaat kinni holdniaa ka fojnliku sBt-darahakapllall
BsaJano honamluv, kuna
flukallldoo on tOosnsd Ja ,lconlc
tseolod ItalTitQoosit.
MU puutub tmmlurataloant pllro-m
l i i r . o i iB oi p M . n«<>d Joiud palho.
Otan »»«iu)ildl — Kanada TOInailnl P-minral
— nKRU »p<ta on mBrklnuil k;
Kanodn fpftl kontol hrJ J. Mftritu
..Kodukoldp" ouanawU MlmasM nuai<
rli BTaldalad ]atuajamli««.
Mmkva raadio t«at(4.Rnri N. f.>tl']i'
iS-oaütnasna mi. N. LUda v&llsmtiaii
l«ir Maiini J.ilTlnor. j
Maxim LIlTlooT TällandaM omtU ki
bait im. a. malR, koi K i U l i asuR ti
rMRlltstmalo T&itcpoliiÜkala Ja Dlin^
lat UtTlooTi ~ JBrglaseks Molotni
I l l i . a. noT«D9brl« toodi ta JMIo ntn
TiBt Ttlja j a iaadeU'««adlkaka tVai
blnetnnl, WuotaMUBMindfka oU ot
Sttiitfverldit MatwaV)un«VliRl(lof
Hiljem oU ta N. Uldv'taUaminlati
abi, kuld t3. aaauaUol 1I4< kadun t
Utiollkull Mlmapllrilt pfirafit aeda t;v
MogliTa rkadio cil tealaauri. «t Utv
nor oli ..TBboaiatad oma kohoatPst".
P§li|0.Kweo üteniiuholojfl 8©[ök« 8©n(^võU
KorPB rnhollblraafclinliilel koinmu-|munl(<llde Ji»ur»8 tanRlB oI«»Btp tr
toimus ü m b e r k o r r a l d a m i ne
Eestlase'' väljaandmises ja
kaua
Oja teha üksinda
seda, mida alati on teinud kaks
inimest? — oli ajalehe mureküsimus.
Oja Suutis j a kirjutab praegugi
puhkepaigal olles kultuurileheküljel
ning multikulturismi
sündmusist Kui mitte täisnime
all, siis on Hannes Oja nimemär-kideks
Ho ja vahest ainult H .
Kaarel Eerme ja Andres Laur
ön igavikus, Karl Arro, Ilmar
Külver. Heino Jõe, Valli Voitk ja
Hannes Oja on toimetamise juurest
ära, kuid jätkavad kaastöö-listena.
Toimetuse laua taga istu-praegu
muusikamees ja koori-
(Järg ik. 2)^
. kell7.30õ.
Minkler Auditoorlumiis, Sene^
imaiiaiitsivad lätlased^leedulasedj^
Piletid saadaval ; , K U N G L A ' ' liikmeilt j a Ate
f Peeter Roose, tel. 731-6250, Juta MetsalaV te
li!liniilli93liiH99IIHISHililiHIIIÜ!nitli!lli(QiHIIHSiiSSiiiiKliiliniilltlim
Tellimiskupong lk. 11
I!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870122 |
Description
| Title | 1987-01-22-01 |
| OCR text |
National L i J
Gcn. Aoquisi
r
J J
Ajaleht Vaba Eestlane'' on ainus :eestl ajaleht
cnaailnias, niis ilma väljaspoolse toetuseta on I
muma eesti kirjastuse jjOrto" väiy
Iseseisvaks. Vaba Eestlasel-' on
jooksul olnud üheksa toimetajat. Kaks
viis on 5 9
i^a. .
ja muutus hiUenn
kolmekümne viie aasta
neist on loojakarjas.
VCL4AANDJA! Ü. 2. K. 0«TO. 1J8 7«h 81:. Nqw Toionto. ^fOIMETAJA! Kori Arre. PQ8TIÄADRE90! 08» B7( öln. N, New Torenlo 11
T f l . Zont B204. I t I f a r O T r i r Ofll 0 - Toronto. ABirALITHQ: TolllmlDts ja huulututte va«tuv6imtps Ja Ukolknumbrlto mUUV 20J .Bevfr.
lotr 81., tsi. PL. 013]. TELt-IMIOHINNAD: Konodao; botm buud %Z.2% Ituus kuud S44I0 Ja Uko aaota 87^3; U8A-a: roBp. $4X0 Ja
89.90. Ilmub hokd hordo fiBdelsc.
'Trea Eoioftidn", Puhlichert by EilanUn Pubii«hlnff Houss onTO, 1B9 7Jh Qt., N«ur Toronto. Edifor: Kori Arro, tricphone Zon* S-JW.
$6. Nr. 1 NrljnpHr»»!. 3. Jaanuaril 1952 IJInd 2(1.
,,Vaba Eestlase" toimetaja
algusest peale kuni puhkepaigale
siirdumisqini pärast 30-aastast
tööd oi i KARL ARRO - staazhi
ja kogemustega ajakirjanik kodu-oiaalt.
Arro toimetamisel toimus
ajalehe üles töötamine juhtivaks
eesti ajaleheks Ameerika mandril.
Tema all toimus ka eesti ühiskonna
kriisiaegade ületamine ja
kujunes välja toon ning hoiak,
oiida ,/Vaba Eestlane" on järginud
kuni viimaste aegadeni. Karl Arro
on tänaseni Vaba Eestlasejuhtkir-janik
signatuuriga , , K . A / ' ja kirjutab
kommentaare AMl nimemärgi
all.
Teise toimetajana ,,Vaba Eestlase*'
alguses tegutses KAAREL
EERME, kes selle kõrval kandis
veel kirjastus ,,Orto"
ri tiitlit ja toimetas
,,Kodukolle'*. Eerme oi i kirjanik
,.Piirita Orviku'' varjunime all ja
lahkus ajalehe juurest „Kodu-kolde'
• jai peasekretäri positsiooni
likvideerimise puhul. ICarl Eerme
oii hiljem Eesti Arhiivi Kanadas
juhataja ja on juba aastaid
lgavikus.j
Nimelisele kandis ,,Vaba Eestlase'-
f^atoimetaja tiitlit lühemat
aega ka kirjastus ,.Orto'' omanik
jälehb asutaja ANDRES LAUR,
kelle tegevus toimetajana piirdus
kirjastuse propagandaks
sõnastatud artiklitega jä vahest et-tekirjutistega
tegelikele toimetaja-itele.
Andres Laur müüs ajalehe
selle tegijatele, kuna leht ei annud
mi palju kasumit kui Laui* soovis.
Varsti pärast seda põlyustas
Andres Lauri ootamatu surm ka
kirjastus ,,Örto" likvideerimise.
Fära|«t Eerme lahkumist kutsuti
,,Vaba Eestlase'' toimetajaks ILMAR
KÜLVET. kes • lehemehe
karjääri alustas kodumaal sõja
ajal. Külver lahkus Vaba Eestlase"
juurest tulusamale tööle
Übendriikidesse Ameerika Hääle"
Eesti osakonda, kus töötab
änaseni. Ta on tuntud ka kirjanj-
Kuna — populaarsete näidendite ja
raamature autorina. Hmar Külvel
on tänaseni •,Vaba Eestlase"
kaastööline j a rõõmustab meie
lugejaid peamiselt oma huvitavate
reisikirjadega.
Algusest peale Vaba Eestlase"
följetonist Black Joe nime all,
avansseerus nende ridade kirjutaja
ainsaks,,auametiliseks'' toimetajaks
— kellele toimetamine ei
olnud kutsetööks ja kes oma töö
eest sai ajalehe tavalist kaastöö-tasu.
Rõõm on see, et paljude
muude huvialade kõrval on olnud
võimalus ajalehte mitmekesistada
laste- ja noorte-lehekülgedega, i l lustratsioonidega
ja vahest isegi
fotodega „Jämesääre" oime aü.
Kirjutiste nimemärgiks H l .
Külveti järglasena istus toimetaja
tool iie VALLI VOITK, kodumaiste
kogemustega töötaja ajalehe
juures. Huvialadelt teatri- ja
kirjanduse-inimeneoli Valli Voitk
juba enne loetavate arvustuste
autor ;Vaba:: Eestlase''•
veergudel. Lahkunud
juurest; tervislikel; ^põ
tegutseb; •, •..•..la^ • praegu
,, V a b a d u s r a a d i o " To r o n t o
korrespondendina. Valli Voitk
on endiselt Vaba Eestlase"
kaastööline j a lugejad kahetsevad
et ta vähe kirjutab.
Järgmisena alustas Vaba Eestlase
toimetajana HANNES OJA,
agar tegelane eesti ühiskonnas,
soomepoiss ja harrastuselt luuletaja.
Väga liikuva mehena oli
Hannes Q a oma hiärkmikü ja
kaameraga alati kohal kui eesti
ühiskoiinas midagi nimetamisväärset
toimus. See erakordne
agarus jätkus ka siis kiai toimetaja
Arro puhkepaigale siirdumisega
IE$n NÕUANDVA KOGU U I G E Ä . M t l TOP.OMTOS
Itlcnodofi ebttevQlo potiititiQlegdasto neupldomin*} Soul Konsuh^^
Kõnnul J . Mnthtwr biikk»knta?i tn\m» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-22-01
