1987-01-22-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
- N r . 6 • VABA EESTLANE neljapäeval, 22. jaanuaril 1987 - Thursday, January 22, 1987 .Lk.-7
MöÖdunud-aastas^l N.
jartakiaadil Minskis, peetr
i mlernise (moodsa rütmil ise
imiemise) võistlused, kus Eesti
lud saävutasd 9. koha (283,^^
nkti). Eesti võistkond sai küti
la rühma kava iiudsuse, toreda^
ja originaalsete elementide ja
:)ste rohkuste eest, samuti õn-stunud
muusika valiku eest
nult nõrk tehniline ^sitiis.hagü
lendi käest libisemine, jättis
tlannäd finalistide hulgast väi-itlaniiade
hülga^ tegi kaasa
[sti koondise niiTiel individuaal-
)stlejana Jainika Mölder, saa-tades
üldarvestuses 24 . k o ha
|ma kõik hinded d i d 9,0—93
lel ja mitmevõistluse summa
103;25 punkti.-
lanika Mölder . o n praegu
[imaks iluvõimlejaks Eestis. Ta
itis osa ka septembris Itaalias
Inünüd EM-võistlusist, kus ta
|> made- konku rent siis hõbemeda- v
pälvinud N. Liidu naiskonda
allinnas peetüd iluvõimlemise
made võistlustel Eesti karika
e esines jällegi muditavait
:ust võrsunud N.?Liidu koon-liige
Jani ka Mölder/^^y^ '
e kõrgeima hinde,;9.8 punkti,
a li n^j j harjutuses: mitmevõist-^
s aga kogus ta 47,95 punkti.
:uli esimeses grupis teisele ja
mandale kohale tulnud kaksik-e
Gerda ja Gaida Valk'ude
esikohale. Samal võistlusel
II grupis kolm edukamat
ri Tinei 46.9v Merle Taidema
iO j a Kadi Kuusk 45,8 punkti-
Viimašed kolm olid ,vKalevi>''
trivõistlusel II grupis esikoh-samas
paremusjärjestuses.
,y>IB>l EESTLANE"
• — — — i m i i i I III i ^ t f f f n a i f i M n n p H n ^ — M M - n - i ^ i i
iiinitiniiiiiininiiiiiiiiiiiiifiiiiiinniiiiiiitiii
I nagu seda tegid peaaegu
fcbl jakuise noortekursuse
ji, pikali-püsti õppuse j
[ii nagu karastav oaas
leida — Pensioni kõman-gu
nimetati õppekompa-
;;eks üllatuseks paljudele»
ja rühmavanem Issand-endumüses,
et Pensioni
õhjuseksoli vaid soov
jaoks kohutavat ees--
ele raadiospetsidele sisse
ralik sõdur ei pea olema,
võinud seda just öeldar
noprmehe indu ja püüd"
ma koguni teatava eraga.
Pensionile oli uue
vaba õhkkond vägagi
ga tekkinud olukord, et
oma õppehimuga tähele^
ba. samuti kui ligikaudu
tema rühmast, viibida
(ai ajal
|teada, mida igamees te'-
^neriväe mees, kes ene-
1 raadiovastuvõtjat ehi^
se mõeldav.
agi hakkavad avalduma
äimise tagajärjed. • Saa-ab
endale kahelambillse
asti, mille ta just seks
kaasa toonud, Valga
b õp pe t un d id e va h ea j ai
a kirub ikka Jummal
n'dku.
Eesti Rahvustealri popuIaarsaHsesI andis' selge pildi
pühapäeval, 18. jaanuaril Toronto Eesli Majas toimunud
„Kirev päitastlõuna", kus saal jäi kitsaks rohkearvulisel©
Kava algas meestertseti esinemisega
koosseisus Georg Soans,
Eerik Purje ja Esko Luksepp, kes
esitas 1. Helindi Õhtul õues-\
E; Purje seatud .„Mind saatus
kaugeleon viinud'* ja G. A. Bixio
..Naerata", klaveril E.Liigand.
Kaks esimest pala olid nii
temaatiliselt kui ka kompositsiooniliselt
ligilähedased sentimentaalsed
laülifd, kolmas ennesõjaaegses
žhanris kirjutatud-esitatüd
helind. Tertseti häälte sobivus oli
hea.;Pisut hiäirivalt mõjus viimase
pala juures klaverisaatja entusiastlik
jalaga põranda tampimine; rnis
kippus kohati ^ matma laulu ja
?säadet.:. •
Järgnes Eerik Purje poolt ladusalt
ja nüan^iderikkalt esitatud
tänapäeva Eestis kirjutatud J.
Tuuliku humoresk , .Sakkuspea
Hariileet**: mis kutsus esile arvukaid
naerupahvatusi publikus.
VoxPopuli ja E: Purje kirjuta-t
ud 1 aVa 1 i se iüh ipi 1 d i ,,T(>i rnetaja
kõrietund'* esitasid Heino Halli
ng . L i n d a ¥^6 f f J a Kalle Viires.
Väljaarvatud mõned tekstilised
komistused esitati see, pagulasühiskonna
rahvuslikke ja poliiti-hsi
probleeme aasiv tükk ladusalt.
Eriti hea oli Kalle Viires pagulas-poliitikuna-
rahvajuhina ja lausa
hämmastav oli repliikide ajako-hasus.
mis käsitlesid äsjatoimu-n
u d ju h t u m e i d m a a i 1 m a
poliitilises elus. Esitatu teenis
publikult tugeva apl ;ausi ja vallandas
paljusid naerupurskeid.
Sopran Õnne Laikve laulis
meeldivalt popurrii E. Kalmani
operetist ,,Mariza". Teda saatis
mini-ansambel koosseisus G. Mitt
mis polnud vajalik tema vokaalsete
võimete juures.
Kava teine osa koosnes kahest
katkendist Ed. Künnecke operetist
, ,Onupoeg Bataaviast' •, mille
esitasid Valve Tali, Erika Veskimets,
Enno Õunapuu; Harry Lilli-org
ja Jaan Kivisild.
Valve Tali (Julia), kes on oma
lauljatari ja näitleja võimeid veenvalt
demonstreerinud arvukates
sõnal istes j a muusikalistes lavastustes
(,,Kalurineiu'1)tegi^
ka sellel esinemisel, mis hõlmas
oma iseloomult vägagi erinevaid
aarial i kke soolo-palasid (,, Kuu''),
duette ja ansambl i-laulmist. Kõike
seda toetas sädelev ja etendust
liikuma panev sõnaline osa.
Subretina esinev Erika Veskimets
(Hänni) täitis oma osa kompetentselt
— eriti nauditavad olid
duetid Juhaga, mis olid hästi viimistletud.
pnno Gunapuu (Võõras)
Modcllict.Pcctri Kf L?iiiiiisrnai^'ii^i^^^^^
— klaver, P. Kiilaspea — kontrabass,
H. Laikve — Flööt ja G.
Laikve — klarnet. Välja arvatud
.vaevumärgatavad jõukatsumised
intonatsiooni ja hingamisega laabus
esinemine ladusalt. Paraku
polnud saateansarribel mustlasliku
kõlaga ja muusikute sügavtõsine
mäng oli pisut kontrastne solisti
sädeleva laulu ja lavamaneeriga.
Kava esimese poole kõrgpunktiks
kujunes OudiKalmi, Lydia
Vohu ja Kalle Viirese poolt
meisterlikult esitatud Vox Populi
lavaline lühipala Kohtumine
pargis'\ kus näitlejad kasutasid
jäägitult ära teose autori poolt antud
iga tekstilise nüansi. Eriti
paelus K. Viirese miimika ja 0.
Kalmi ning L. Vohu süvenemine
kehastatavate tüüpide kontrastsustesse.
Pärl omaette — nii
näitlejailt kui ka autorilt.
Kava esimene pool lõppes
bariton Andres Raudsepa esinemisega
Charles Kipperi klaverisaatel.
Andres Raudsepp onhääte-lisclt
teinud suuri edusamme,
niille tujernuseks on mahlakas
ümar häälesünnitus. rääkimata
heast tõlgitisusest. Laulja esitas
kolm pala: rahvalaululiku ,,Arg
kosilane''. E. Ilmari „Layl
maist" ja R. Uferi ..Südaöine
päike". Märkilmisväärt oli Ch.
Kipperi suurepärane klaverisaade.
Kuigi esitatav kuulus estraadimuusika
valdkonda, mis annab
esinejale suuremaid lavalisi vabadust,
oli Raudsepa lavamaneerides
võibolla pisut ülepakkumist
javõimed on tublisti arenenud,
mida selles lavastuses toetas tõre
lavaküju ja talle sobiv mängitava
tüübi iseiööm. Paraku kaldub ta
hääl estraadimuusika valdkonda;
mis oli pisut kontrastne duettides
Juliaga. Paiguti oli ka märgata
intonatsiooni muresid ja intervallide
ebapuhtust, mida saaks edaspidi
vältida intensiivsema vokaal-treeninguga.
Suurepärane loomu-hk
põhimaterjal on ju olemas.
Tõlgitsuslikust elemendist kõneldes
oli ta ,,Rändaja mees" liig
kiire ja masinlik, mis ei tulnud
esitatavale kasuks.
Harry Lillioja.(Egon) üllatas
Voma näitleja-võimetega andes
ääretult koomilise kuju, mis
paelus publikut ja ajendas paljusid
naerupahvatusi. Näitleja oli
ilmselt teinud palju tööd oma osa
kujundamisel ja see väärib kiitust.
Mõned vokaalsed puudujäägid
olid andestatavad osa
iseloomu valguses.
Jaan Kivisild (teener) oli oma
osa kujundanud suurepäraselt,
tõestades et sõnadetagi on
võimahk publiku südameid vallutada.
Väljaarvatud lubamatult pikk
vaheaeg rullus etendus ladusalt,
vaatamata mõningatele eriarva-mistele
saatjaga (Aino Kurg) ja
vaevumärgatavatele individuaalit-semistele
liikumises ja tekstis.
Üldine mulje oli tore, mis väljendus
publiku soojas ja kestvas ap-
Möödunud pühapäeval toimus Peetri koguduse naisringi
korraldusel ujoeoäitus „Käsitöö tänapäeva moe juures
Halbade teeolude tõttu veidi tagasilujidlikuks jäänud osavõtjaile
esitasid paarkünuuend modelli eneste või omaste ja tuttavate
tehtud rõivaid;mõnes osas oli näitus sellisena ka perekondlik
sündmus, kuna perekondades, kus neid kudumistöid
lehakse, oli ka noorefliiald kes neid näitasid^
Moenäituse teadustajaks oli
naisringi esinaine Elli Kalvik, kes
ütles alguses tervituse ja sissejuhatavad
sõnad.
Näitus jagunes sisuliselt Ovsa-deks
alates grupi suusatajatega,
kes esitasid villaseid iiri või islandi
lõngast kootud kampsuneid ja
mütse. Lisa Bayko kampsunile
olid peale tikitud viljapeade kimp,
Linda ja Uno Kook'il sissekootud
muhu vöökirja muster. Krista
Linnule oli vanaema kudunud
lõheroosa uisutamiskleidi. Anne
Linkruus oli koos kahe pojaga
valmis suusamatkaks, kandes
samalaadiHsi rõõmsais värvides
ausis.
Etenduse lõpul oli rohkesti lilli.
Kummalisel kombel ei jätkunud
ühtegi õit ühele peaosalisele.
Üritamata asja sisse tungiiriast,
oleks võibolla soovitav, et keegi
nuputaks välja protseduuri, mis
väldiks taolisi piinlikke momente,
mis mui Je pole esmakordne.
Peaks veelkord toonitama, et
Eesti Rahvusteater on väga populaarne,
mida tõendas publiku rohkus
ja etenduse soe vastuvõtt. See
peaks tiivuj^tama Eesti Rahvusteatrit
uutele saavutustele.
Tänutundes lavastajale Erika
Veskimetsale ja näitejuht Lydia
Vöhule jääb meie teatripublik
ootama uut lavastust Eesti Rah-
Spordiriietuse tsükli avas Lisa
:o tema ema poolt kootud
pulloveriga; mustapõhjalisele villasest
pulloverile oli sisskootud
angoorasf motiividena kolm nelinurka.
Spordiriietust demonstreerisid
veel Erika Kääramees, Marina
Winters ja Helmi Ründva.
Kootud pruunika kraega j a esi-tükiga
karusnahast kostüümi
esitas Linda Laanes; seda kanti
kootud volditud seehkuga. Linda
kook kandis sinisel volditud
seelikul valget jänesenahkset jakki
heelgeldatud laiade varrukatega,
mille juurde kuulus valgest an-goorast
kootud müts; jaki all aga
käsitsi kootud kampsun.
Mantleid demonstreerisid Elva
Palo, kes mantli juures kandis
suurrätikut, mis on jälle moeasjaks.
Ema ja tütar Krista ja Judy
Lind esitasid vanaema Nelly Linnu
poolt kootud heegeldatud
mantlit ja juurdekuuluvaid seelikuid
keraamikavalgesf lõngast.
Mantleid esitasid veel Marina
Winters ja Linda Laanes.
Kostüümide grupis demonstreerisid
kootud kostüüme E. Kääramees,
Erna Rändes, Linda Leppik
ja Elva Palo; viimane kandis ilusat
sportlikku pesusametist kos-
;räürni,..mille all siidlongast ja mp-hairist
kootud kampsun, mille oli
valmistanud Ilme Sepp.
lühikesi mantleid demonstreerisid
Anne Linkruus, Krista Lind,
Linda Laanes, Helmi Ründva, Erna
Rändes, Helmi Lepni, Linda
Leppik, Elva PalorAlide Kelder,
Lisa Bayko, Erika Kääramees,
Elga Niglas, Marina Pflug, Marina
Winters, Anne Linkruus, Linda
Laanes. Nad esitasid sellega
koos kleite, kampsuneid, mõni
neist isegi kahte eset! Üldpildilt
jäi üllatavalt mitmekülgne mulje;.
osavalt oli kasutatud rahvarõivaste
mustreid ja bi-odeeringut. mis
on praegu suurmoeks.
Vaheajal laulis sopran Liina
Purje-Lepik Asta Miui klaveri
saatel A. Lätte ,,Primula veris",
J. Paku„Sina oled kelm" ja A.
Järnefeldti,,Hällilaulu".
Teine osa algas lõunasse suvitama
minejate rõivastusega. Anne
Linkruus, A. Kelder, H. Niglas,
H. Ründva, L. Bayko ja J. Lind
demonstreerisid rõõmsaid heledavärvilisi
riitusesemeid.
Kleite ja pluuse esitasid H . Lepni,
E. Palo, E. Rändes, A. Kelder,
H. Niglas, A. Linkruus, E.
Kääramees, M . Pflug ja M . Winters
— neid oli kootud mitmesugusest
materjalist vägagi moodsate
mustritega. Kokteilriietust esitasid
L. Bayko, L. Kook, A.
Kelder, E. Palo, H. Ründva, L.
Lepik, M. Winters; esitatavad
esemed olid sageli imetletavalt
kaunid.
Viimaseks grupiks oli õhturõi-vastus.
L. Laanes esitas kuldbro-kaadist
heegeldatud varrukatega
Foto: H. Oja
kleiti, LvKook pidulikkuõhturiie-tust,
A.^ Kelder päriitega tikitud
kleiti. Õhturiietust esitasid veel
A. Linkruus, E. Kääramees, H.
Niglas, kuni lõpul lõi humoorika
meeleolu Marina Pflug oma
meeste lipsudest kokkuõmraeldud
õhtukleidiga. Kuid päris lõpupu-ändi
kogu näitusele andis Elva
Palo poolt demonstreeritud pulmakleit,
mis oli heegeldatud väga
peenikesest valgest puuvillalõn-gast,
kusjuures mustriks olid
peenruudud ja igasse ruutu oli
kinnitatud väike päri. Kleidi oli
valmistanud Leida Kiilaspea.
Näitusel ilmnes, et eesti naised
valmistavad käsitööna eriti kauneid
kootud riietusesemeid, kasutades
oskuslikult mitmeid erisuk
guseid lõngu, mida tänapäeval leidub
külluses, kusjuures pehmuse
andmiseks kasutatakse nahariba-sid,
mis lõngale on sisse kootud.
Juta Jaanus, Nelly Lind. Tiiu
Bayko-Lepni, Ella Kaare, Ilme
Sepp, E l l i Kalvik, pr. Peetsu, pr.
Proos, Magda Rabisson, Helmi
Lepni, Salme Vesi, Helmi Viks-ten
j a pr. Mihkelsoni poolt valmistatud
rõivastusesemed näitasid
ilumeelt ja suure tööga saavutatud
suurepäraseid tulemusi.
Moenäituse lõpul tänati korraldajaid
lilledega. Samuti tänati
kogu näituse kestel saatemuusikat
mänginud Oskar Haamerit. kusjuures
Elli Kalvik ütles, et saadud
t ui uga vai ml statakse kev adeks
kirikule uued kardinad.
Kas Los Angelese
joogivesi
saastatud?
Selle suuri inna kodanikud tarvitavad
kaunis suurel määral pudelites
talletatud allikavett ja muid
mineraalvesi, sest kohalik kraanivesi
ülevat mudane ja tihti kloori-maitseline
ning saastatud.- Kuid
igakuine ajakiri ,,Gonsumer Re-ports"
ei nõustu, öeldes et testide
järgi L A joogivesi on ,,laitmatu"
ja palju parem kui Ghicao või
New Örieansi omad.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870122 |
Description
| Title | 1987-01-22-07 |
| OCR text | - N r . 6 • VABA EESTLANE neljapäeval, 22. jaanuaril 1987 - Thursday, January 22, 1987 .Lk.-7 MöÖdunud-aastas^l N. jartakiaadil Minskis, peetr i mlernise (moodsa rütmil ise imiemise) võistlused, kus Eesti lud saävutasd 9. koha (283,^^ nkti). Eesti võistkond sai küti la rühma kava iiudsuse, toreda^ ja originaalsete elementide ja :)ste rohkuste eest, samuti õn-stunud muusika valiku eest nult nõrk tehniline ^sitiis.hagü lendi käest libisemine, jättis tlannäd finalistide hulgast väi-itlaniiade hülga^ tegi kaasa [sti koondise niiTiel individuaal- )stlejana Jainika Mölder, saa-tades üldarvestuses 24 . k o ha |ma kõik hinded d i d 9,0—93 lel ja mitmevõistluse summa 103;25 punkti.- lanika Mölder . o n praegu [imaks iluvõimlejaks Eestis. Ta itis osa ka septembris Itaalias Inünüd EM-võistlusist, kus ta |> made- konku rent siis hõbemeda- v pälvinud N. Liidu naiskonda allinnas peetüd iluvõimlemise made võistlustel Eesti karika e esines jällegi muditavait :ust võrsunud N.?Liidu koon-liige Jani ka Mölder/^^y^ ' e kõrgeima hinde,;9.8 punkti, a li n^j j harjutuses: mitmevõist-^ s aga kogus ta 47,95 punkti. :uli esimeses grupis teisele ja mandale kohale tulnud kaksik-e Gerda ja Gaida Valk'ude esikohale. Samal võistlusel II grupis kolm edukamat ri Tinei 46.9v Merle Taidema iO j a Kadi Kuusk 45,8 punkti- Viimašed kolm olid ,vKalevi>'' trivõistlusel II grupis esikoh-samas paremusjärjestuses. ,y>IB>l EESTLANE" • — — — i m i i i I III i ^ t f f f n a i f i M n n p H n ^ — M M - n - i ^ i i iiinitiniiiiiininiiiiiiiiiiiiifiiiiiinniiiiiiitiii I nagu seda tegid peaaegu fcbl jakuise noortekursuse ji, pikali-püsti õppuse j [ii nagu karastav oaas leida — Pensioni kõman-gu nimetati õppekompa- ;;eks üllatuseks paljudele» ja rühmavanem Issand-endumüses, et Pensioni õhjuseksoli vaid soov jaoks kohutavat ees-- ele raadiospetsidele sisse ralik sõdur ei pea olema, võinud seda just öeldar noprmehe indu ja püüd" ma koguni teatava eraga. Pensionile oli uue vaba õhkkond vägagi ga tekkinud olukord, et oma õppehimuga tähele^ ba. samuti kui ligikaudu tema rühmast, viibida (ai ajal |teada, mida igamees te'- ^neriväe mees, kes ene- 1 raadiovastuvõtjat ehi^ se mõeldav. agi hakkavad avalduma äimise tagajärjed. • Saa-ab endale kahelambillse asti, mille ta just seks kaasa toonud, Valga b õp pe t un d id e va h ea j ai a kirub ikka Jummal n'dku. Eesti Rahvustealri popuIaarsaHsesI andis' selge pildi pühapäeval, 18. jaanuaril Toronto Eesli Majas toimunud „Kirev päitastlõuna", kus saal jäi kitsaks rohkearvulisel© Kava algas meestertseti esinemisega koosseisus Georg Soans, Eerik Purje ja Esko Luksepp, kes esitas 1. Helindi Õhtul õues-\ E; Purje seatud .„Mind saatus kaugeleon viinud'* ja G. A. Bixio ..Naerata", klaveril E.Liigand. Kaks esimest pala olid nii temaatiliselt kui ka kompositsiooniliselt ligilähedased sentimentaalsed laülifd, kolmas ennesõjaaegses žhanris kirjutatud-esitatüd helind. Tertseti häälte sobivus oli hea.;Pisut hiäirivalt mõjus viimase pala juures klaverisaatja entusiastlik jalaga põranda tampimine; rnis kippus kohati ^ matma laulu ja ?säadet.:. • Järgnes Eerik Purje poolt ladusalt ja nüan^iderikkalt esitatud tänapäeva Eestis kirjutatud J. Tuuliku humoresk , .Sakkuspea Hariileet**: mis kutsus esile arvukaid naerupahvatusi publikus. VoxPopuli ja E: Purje kirjuta-t ud 1 aVa 1 i se iüh ipi 1 d i ,,T(>i rnetaja kõrietund'* esitasid Heino Halli ng . L i n d a ¥^6 f f J a Kalle Viires. Väljaarvatud mõned tekstilised komistused esitati see, pagulasühiskonna rahvuslikke ja poliiti-hsi probleeme aasiv tükk ladusalt. Eriti hea oli Kalle Viires pagulas-poliitikuna- rahvajuhina ja lausa hämmastav oli repliikide ajako-hasus. mis käsitlesid äsjatoimu-n u d ju h t u m e i d m a a i 1 m a poliitilises elus. Esitatu teenis publikult tugeva apl ;ausi ja vallandas paljusid naerupurskeid. Sopran Õnne Laikve laulis meeldivalt popurrii E. Kalmani operetist ,,Mariza". Teda saatis mini-ansambel koosseisus G. Mitt mis polnud vajalik tema vokaalsete võimete juures. Kava teine osa koosnes kahest katkendist Ed. Künnecke operetist , ,Onupoeg Bataaviast' •, mille esitasid Valve Tali, Erika Veskimets, Enno Õunapuu; Harry Lilli-org ja Jaan Kivisild. Valve Tali (Julia), kes on oma lauljatari ja näitleja võimeid veenvalt demonstreerinud arvukates sõnal istes j a muusikalistes lavastustes (,,Kalurineiu'1)tegi^ ka sellel esinemisel, mis hõlmas oma iseloomult vägagi erinevaid aarial i kke soolo-palasid (,, Kuu''), duette ja ansambl i-laulmist. Kõike seda toetas sädelev ja etendust liikuma panev sõnaline osa. Subretina esinev Erika Veskimets (Hänni) täitis oma osa kompetentselt — eriti nauditavad olid duetid Juhaga, mis olid hästi viimistletud. pnno Gunapuu (Võõras) Modcllict.Pcctri Kf L?iiiiiisrnai^'ii^i^^^^^ — klaver, P. Kiilaspea — kontrabass, H. Laikve — Flööt ja G. Laikve — klarnet. Välja arvatud .vaevumärgatavad jõukatsumised intonatsiooni ja hingamisega laabus esinemine ladusalt. Paraku polnud saateansarribel mustlasliku kõlaga ja muusikute sügavtõsine mäng oli pisut kontrastne solisti sädeleva laulu ja lavamaneeriga. Kava esimese poole kõrgpunktiks kujunes OudiKalmi, Lydia Vohu ja Kalle Viirese poolt meisterlikult esitatud Vox Populi lavaline lühipala Kohtumine pargis'\ kus näitlejad kasutasid jäägitult ära teose autori poolt antud iga tekstilise nüansi. Eriti paelus K. Viirese miimika ja 0. Kalmi ning L. Vohu süvenemine kehastatavate tüüpide kontrastsustesse. Pärl omaette — nii näitlejailt kui ka autorilt. Kava esimene pool lõppes bariton Andres Raudsepa esinemisega Charles Kipperi klaverisaatel. Andres Raudsepp onhääte-lisclt teinud suuri edusamme, niille tujernuseks on mahlakas ümar häälesünnitus. rääkimata heast tõlgitisusest. Laulja esitas kolm pala: rahvalaululiku ,,Arg kosilane''. E. Ilmari „Layl maist" ja R. Uferi ..Südaöine päike". Märkilmisväärt oli Ch. Kipperi suurepärane klaverisaade. Kuigi esitatav kuulus estraadimuusika valdkonda, mis annab esinejale suuremaid lavalisi vabadust, oli Raudsepa lavamaneerides võibolla pisut ülepakkumist javõimed on tublisti arenenud, mida selles lavastuses toetas tõre lavaküju ja talle sobiv mängitava tüübi iseiööm. Paraku kaldub ta hääl estraadimuusika valdkonda; mis oli pisut kontrastne duettides Juliaga. Paiguti oli ka märgata intonatsiooni muresid ja intervallide ebapuhtust, mida saaks edaspidi vältida intensiivsema vokaal-treeninguga. Suurepärane loomu-hk põhimaterjal on ju olemas. Tõlgitsuslikust elemendist kõneldes oli ta ,,Rändaja mees" liig kiire ja masinlik, mis ei tulnud esitatavale kasuks. Harry Lillioja.(Egon) üllatas Voma näitleja-võimetega andes ääretult koomilise kuju, mis paelus publikut ja ajendas paljusid naerupahvatusi. Näitleja oli ilmselt teinud palju tööd oma osa kujundamisel ja see väärib kiitust. Mõned vokaalsed puudujäägid olid andestatavad osa iseloomu valguses. Jaan Kivisild (teener) oli oma osa kujundanud suurepäraselt, tõestades et sõnadetagi on võimahk publiku südameid vallutada. Väljaarvatud lubamatult pikk vaheaeg rullus etendus ladusalt, vaatamata mõningatele eriarva-mistele saatjaga (Aino Kurg) ja vaevumärgatavatele individuaalit-semistele liikumises ja tekstis. Üldine mulje oli tore, mis väljendus publiku soojas ja kestvas ap- Möödunud pühapäeval toimus Peetri koguduse naisringi korraldusel ujoeoäitus „Käsitöö tänapäeva moe juures Halbade teeolude tõttu veidi tagasilujidlikuks jäänud osavõtjaile esitasid paarkünuuend modelli eneste või omaste ja tuttavate tehtud rõivaid;mõnes osas oli näitus sellisena ka perekondlik sündmus, kuna perekondades, kus neid kudumistöid lehakse, oli ka noorefliiald kes neid näitasid^ Moenäituse teadustajaks oli naisringi esinaine Elli Kalvik, kes ütles alguses tervituse ja sissejuhatavad sõnad. Näitus jagunes sisuliselt Ovsa-deks alates grupi suusatajatega, kes esitasid villaseid iiri või islandi lõngast kootud kampsuneid ja mütse. Lisa Bayko kampsunile olid peale tikitud viljapeade kimp, Linda ja Uno Kook'il sissekootud muhu vöökirja muster. Krista Linnule oli vanaema kudunud lõheroosa uisutamiskleidi. Anne Linkruus oli koos kahe pojaga valmis suusamatkaks, kandes samalaadiHsi rõõmsais värvides ausis. Etenduse lõpul oli rohkesti lilli. Kummalisel kombel ei jätkunud ühtegi õit ühele peaosalisele. Üritamata asja sisse tungiiriast, oleks võibolla soovitav, et keegi nuputaks välja protseduuri, mis väldiks taolisi piinlikke momente, mis mui Je pole esmakordne. Peaks veelkord toonitama, et Eesti Rahvusteater on väga populaarne, mida tõendas publiku rohkus ja etenduse soe vastuvõtt. See peaks tiivuj^tama Eesti Rahvusteatrit uutele saavutustele. Tänutundes lavastajale Erika Veskimetsale ja näitejuht Lydia Vöhule jääb meie teatripublik ootama uut lavastust Eesti Rah- Spordiriietuse tsükli avas Lisa :o tema ema poolt kootud pulloveriga; mustapõhjalisele villasest pulloverile oli sisskootud angoorasf motiividena kolm nelinurka. Spordiriietust demonstreerisid veel Erika Kääramees, Marina Winters ja Helmi Ründva. Kootud pruunika kraega j a esi-tükiga karusnahast kostüümi esitas Linda Laanes; seda kanti kootud volditud seehkuga. Linda kook kandis sinisel volditud seelikul valget jänesenahkset jakki heelgeldatud laiade varrukatega, mille juurde kuulus valgest an-goorast kootud müts; jaki all aga käsitsi kootud kampsun. Mantleid demonstreerisid Elva Palo, kes mantli juures kandis suurrätikut, mis on jälle moeasjaks. Ema ja tütar Krista ja Judy Lind esitasid vanaema Nelly Linnu poolt kootud heegeldatud mantlit ja juurdekuuluvaid seelikuid keraamikavalgesf lõngast. Mantleid esitasid veel Marina Winters ja Linda Laanes. Kostüümide grupis demonstreerisid kootud kostüüme E. Kääramees, Erna Rändes, Linda Leppik ja Elva Palo; viimane kandis ilusat sportlikku pesusametist kos- ;räürni,..mille all siidlongast ja mp-hairist kootud kampsun, mille oli valmistanud Ilme Sepp. lühikesi mantleid demonstreerisid Anne Linkruus, Krista Lind, Linda Laanes, Helmi Ründva, Erna Rändes, Helmi Lepni, Linda Leppik, Elva PalorAlide Kelder, Lisa Bayko, Erika Kääramees, Elga Niglas, Marina Pflug, Marina Winters, Anne Linkruus, Linda Laanes. Nad esitasid sellega koos kleite, kampsuneid, mõni neist isegi kahte eset! Üldpildilt jäi üllatavalt mitmekülgne mulje;. osavalt oli kasutatud rahvarõivaste mustreid ja bi-odeeringut. mis on praegu suurmoeks. Vaheajal laulis sopran Liina Purje-Lepik Asta Miui klaveri saatel A. Lätte ,,Primula veris", J. Paku„Sina oled kelm" ja A. Järnefeldti,,Hällilaulu". Teine osa algas lõunasse suvitama minejate rõivastusega. Anne Linkruus, A. Kelder, H. Niglas, H. Ründva, L. Bayko ja J. Lind demonstreerisid rõõmsaid heledavärvilisi riitusesemeid. Kleite ja pluuse esitasid H . Lepni, E. Palo, E. Rändes, A. Kelder, H. Niglas, A. Linkruus, E. Kääramees, M . Pflug ja M . Winters — neid oli kootud mitmesugusest materjalist vägagi moodsate mustritega. Kokteilriietust esitasid L. Bayko, L. Kook, A. Kelder, E. Palo, H. Ründva, L. Lepik, M. Winters; esitatavad esemed olid sageli imetletavalt kaunid. Viimaseks grupiks oli õhturõi-vastus. L. Laanes esitas kuldbro-kaadist heegeldatud varrukatega Foto: H. Oja kleiti, LvKook pidulikkuõhturiie-tust, A.^ Kelder päriitega tikitud kleiti. Õhturiietust esitasid veel A. Linkruus, E. Kääramees, H. Niglas, kuni lõpul lõi humoorika meeleolu Marina Pflug oma meeste lipsudest kokkuõmraeldud õhtukleidiga. Kuid päris lõpupu-ändi kogu näitusele andis Elva Palo poolt demonstreeritud pulmakleit, mis oli heegeldatud väga peenikesest valgest puuvillalõn-gast, kusjuures mustriks olid peenruudud ja igasse ruutu oli kinnitatud väike päri. Kleidi oli valmistanud Leida Kiilaspea. Näitusel ilmnes, et eesti naised valmistavad käsitööna eriti kauneid kootud riietusesemeid, kasutades oskuslikult mitmeid erisuk guseid lõngu, mida tänapäeval leidub külluses, kusjuures pehmuse andmiseks kasutatakse nahariba-sid, mis lõngale on sisse kootud. Juta Jaanus, Nelly Lind. Tiiu Bayko-Lepni, Ella Kaare, Ilme Sepp, E l l i Kalvik, pr. Peetsu, pr. Proos, Magda Rabisson, Helmi Lepni, Salme Vesi, Helmi Viks-ten j a pr. Mihkelsoni poolt valmistatud rõivastusesemed näitasid ilumeelt ja suure tööga saavutatud suurepäraseid tulemusi. Moenäituse lõpul tänati korraldajaid lilledega. Samuti tänati kogu näituse kestel saatemuusikat mänginud Oskar Haamerit. kusjuures Elli Kalvik ütles, et saadud t ui uga vai ml statakse kev adeks kirikule uued kardinad. Kas Los Angelese joogivesi saastatud? Selle suuri inna kodanikud tarvitavad kaunis suurel määral pudelites talletatud allikavett ja muid mineraalvesi, sest kohalik kraanivesi ülevat mudane ja tihti kloori-maitseline ning saastatud.- Kuid igakuine ajakiri ,,Gonsumer Re-ports" ei nõustu, öeldes et testide järgi L A joogivesi on ,,laitmatu" ja palju parem kui Ghicao või New Örieansi omad. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-22-07
