Vaba eestlane , February 23, 1978

              1 ' ;
•^ABA EESTLANE ESljapäešial, 23. veebruaril 1978 — Ttiursday, Febmary 23, 1978 Kr.15
X E B 3 'H'U"WlfliliTITl
VABADE EESTLASTE
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane,^
.•PEATOIMETAJA: Karl Arro .
TOIMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box. 70, Stn. C," ToroBto 3, Osat. MiU .3M7
TSiiSFONID: toimetus 364-7521, talitus
ekspeditsioon) 36^7675
iF
uTiLiö-^av mp-di.-i P'"'?'];'^'''^•hu .«tuJ-, ffisa j!:«!<»frois^ ifötr»
liMai',uD tynq* sii^lwi-jj t'><? ii;; kml^nii bmMa>^s mäöfsO. JÕ-ISJ feain teoJi»!^
, sn tfmji* ki^im 1ola;rtt.f tootuj ;) fj.oiim.ts \i irim^^-ir^^^ »^m-S.:«tL ^ü3»>>3ftes
TELLIMISH2MAD $30.-,
veesrandaastas $9.—, kiripostigft aastas $48.-
ja veerandaastas $13.^.
l I S I i i B I ! ^ ^ Kanadat: aastas 032.-,
tas $17.— ja v^randaastas $9.50. Kiripostiga USA-s:
$53.^ poolaastas $27.50 ja yeerandaastas $15.-»
LENNUPOSTIGA ülem®re-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 ja veeran^astas $16 JO
Asdresši muudatus 30 c* ~ üksiknumbri htod 35 e
Fwblished by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, Ont M6J 2H2
>%tt}(al) st Wr,?wv% i^juiitbuii,
• •i©t<j dl» tS^a,
?^S< .fcut m«u> ja wl^M ItiiMük
m
m
i0
: t
Elame oluliste maailmapoliiti- j vähe. Meäe nõuame, et poMmet-liste
sündmuste ajat Vaba maa-'teliseletunnustaniisele järgneksid
Ilm seisab vastamisi kommunist^ I lääneriikide kindlad nõuded Eesti
like diktatuuride poolt iliestatud ja teiste Balti rükide suveräänsu-maailmaga,
kes agressiivselt
püüab oma mõjupiirkonda laien-
\ däda. Võitlus demokraatia ja va­baduse
e^st jätkub mitmel kujul.
••sw(ir6rf!c?3.:rfe>i!) i%{k\\ U\^ii tWissj»
immUi ii^^je^, ' • - "
:;;^a1jtüWfl!{<V.®2jit|s|f|?:: ttlM^^Ö^ '
:W#0 tU{7^iŽi «K^O^ «»S«i5t4W:.,'.
• ^ « , * . . v « « « « V R Ä ^ ^ „ « 'r'"^ <St6U! - S Ä ^Itft!^ IcolhJMr^fefee taJmiitB lö« •
J t J a t N Ä , tžiistmtaj, .3är«>!;tšö4, ^fe'^
se taastamiseks. President K. i
Pätsi väljapääsenud viimased E-kitused
ei toh! jääda alniult Müd-jalcs-
hääleks! •
G^vA sxianlS ^lltilä?.»* p-Cu-lUjl «tti^cSsi
Sa »«feu «e^feHi hmk&lä^
mann iU\$i\mUm0hmm
tr
Ka eestlased vabas maailmas on
andmas oma panust selles iildi-ses
ideoloogilises Ja polütillses
võitluses.
Ikestatud kotlumäal suureneb
Järjest okupatsioonivcimu šnwe.
infmõtsuste. ja vabaduste rikloi-mine-
süveneb. Yenestaminel Jät­kub
idast sissetoodava elemendi­ga,
ajalooliste kohanimede kaota­misega
ja nüüd juba avalilni sur­vega
vene keele õppimiseks. Eesti'
majanduslilie ressursside ..lassta-val
ammutamisel ja looduse saas-jtamisel
ei' näi olevat piire. Kõik
see ei ole aga suutnud eestlaste
vaimset selgroogu niitte murda.
Otse vastupidi — rabviislilt enese­teostus
kasvab ja muutub üha tu­gevamaks..
,.
Kanada eestlaskond koos teiste
maiade eestlastega püüab teha
kõik ikestatud kodumaa olukorra
tõetruult edasiandmiseks kogu
vabale maailmale. Eriti võitleme
aga selle eest, et üldine rahvaste
J enesemääramise põhimõte saaks
* teostatud ka Ida-Eurpöpas ja
Eesti Vabariigi suveräänsed õigu­sed
taastatud meie kodumaal.
Kuigi meie õigus! põhimõtteli­selt
timnustatakse — ©n sellest I
, • Eesti vabaduse ja Iseseisvuse
mlssiöohl kannavad kõik meie
põlvkonnad — vanad ja noored.
Juba Vabadussõjas, kus kõrvuti
võitlesid isa, poeg ja pojapoeg,
pälvis ulja tunnustuse meie noo­rus.
Käesoleval aastal toimuval
Noorte Aastal peaksime vabane­ma
eelarvamusest, nagu esineks
põlvkondade vahel mingi vastu­olu.
Ärgem piirakem noori aas­tatega.
Kõil^ on kutsutud kaasa
yõillema üliises eesti rahvušlüais
malevas, ka need, kes vahepeal
on kuidagi passiivseks jäänud.
Eesti Vabariigi väljakuulütamiT
se päeval 60 aastat tagasi kiriku­kellade
helinatel meie rahvas ta­jus
aastasadade piklmste püüd­luste
ja unistuste täitumist olla
vaba ja ise peremees omal maal.
Vabarügi aastapäev olgu meie
kõigi ergutajaks tegutsemisele
selle sama sihi suunas — nii va^
nemaile, keskmisele kui noore-'
male põlvkonnale.
Siis- kord taastub Jäll© Eesti
Vabariik. ;;V-^v;
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
'>4. vet>bf. 1918. a. Tallinnas IsvjlaJud 0ks©j:nplrsi\
Ajalooline Eesti iseseisvuse manifest;
Kurikuulsa ja omamoodi traa­gilise
Watergate'i afääriga m
Ühendriilvides palju raha tehtud
i ja nüüd on ka endise presidendi
j Nixoni endine nõuandja ja Vai-
^ I ge Maja staabiiilem H . R. Halde-
;' man sirutanud oma käe Wäter-
]! gatel dollarite järele, kirjutades
^ [ raamatu „ t h e Ends of Powei'*,
kus ta annab oma versiooni Val­ges
Majas toimunud sündmuste
kohta Watergatel draama ajal,
kirjeldades oma vaatevinklist ka
tolleaegseid ühendriikide poliiti­lisi
suurkujusid.
Haldeman ütleb, et Richard
Nixon oli üks kummalisemaid
inimeäi, kes kunagi oli elanud
Valges Majas. Tema Mnnanpi
kohaselt, moodustas Nixon oma­pärase
segu intelligentsist, para­noiast,
julgusest ja väildusest.
Haldemani väidete kohaselt oli
Nixon Watergatel afääri algata^
jaks, pannes selle ülesande teos­tamise
oma erinõunikule Charles
Colsön'ile.
Raamatus puudutatakse ka tol­leaegseid
välispoliitilisi problee­me
ja kujutatakse endist välismi­nistrit
Henry Kissingeri briljant­sena,
kuid samal ajal ülespuhutu-na
ja ebakindlana. H. R. Halde­man
kirjeldab oma teose lehekül­gedel
eriti elavalt fcontroversiaal-set
välispoliitilist seika, mainides,
et N. Liit olevat Hiina-Vene piiri­tülide
ajal pööranud Ameerika
Ühendriikide presidendi poole et­tepanekuga
rünnata ühiselt tuu­mapommidega
Hiina aatompom­mide
tehaseid. Nixon olevat aga
selle ettepanelni tagasi lükanud,
päästes inimkonna sellega hävi-
(tavast tuumasõjast.
Haldeman! iraama^ oB.iksjärjf
jekordseid katseid avaldada„pu-hast
tõde" Watergatel vdmsi
kohta, kuid huvitaval kombel osa
kõigi autorite „tõed'* üksteiseaü
väga erinevad ning selguse too­mist
ei ole loota ka Nixoni me­muaaridest,
millede ilmumist mi
loota mai kuus.
Kahtlemata läheb Haldema^r
oma oletustes liiga kaugele ja
teeb väg^ kahtlase väärtusega jä­reldusi
kui ta ütleb, et kui ei
oleks olnud Watergatel afääri,
siis oleks Washington arendanud
Mloskvaga ja Pekingiga õnnelikku
detentet, Kesk-Idas oleks sõlmi­tud
stabiilne rahti, valitsus oleks
iikvideerimid inflatsiooni ja Spi-ro
Agnew asemele oleks nimeta­tud
uueks asepresidendiks Gerald
Fordi asemel Jolm Connally, keä-le
Ühendriikide rahvas oleks vall^
nud 1976. aastal imeks presiden­diks.
Sellised lihtsakoelised ole­tused
meenutavad mõningate
muinasjuttude standard lõppu
„ja kui nad veel surnud ei ole,
Siis elavad nad veel praegugi õn­nelikult
edasi."
Järgmisel päeval sõitsid ühes
Juhtundiga Päästekomitee liik­med
K. Päts Ja Jiiri Vtlms ning
Vastavalt Eestlaste . Kesiksõu-ikogu
Kanadas (EKN) Valimiste;
Peaikoffnitee otsusele 15. veebma-
; rist 1978. a. ioiiüuitatafcse käes.
olevaga välja Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas 10. feoosseisu väli­mised,
niis 021 'kavandatud 20.
maist lomi 5. jumilni 1978. v
Valimistel omab hääileõigusö
iga Kanadas elunev eestlane, kes
valimiste tähtaja, viimaseiks päe-yaiks
on saanud 18 aastat vanaiks
, ja kes Valimiskorra kohaselt pn
wetud EKN valijate nimeldrja.
kohta ..andmete
ssamiseiks pöördub E K N Kanada
eesti organisatsioonide ja kogu­duste
poole. Et kindlustada või­mailikult
täieliku j a täpse valijate
nimekirja koostaimi9t> on iga
fiääleõigüslik palutud end ise re­gistreerima.
See kehtib eriti nen­de
kohta, kes vümasitel aastatel
on muutnud etlulkohta vpi saanud
18 aastat yanaiks. Isiikulised and­med
(nimi, perekonnanimi, vanus
ja ;aadress) tulevad saata; E KN
büroole aadressil: Estonian Gent-rai
Cöuncii in Ganada, 958 Broad-view
Ave.,' Toronto, Ont,
M4K 2E6. IgaL^^^^^h
eestlased on õigus EKN büroos
kontrollida enda Võtmist valijate
niniekirja. '--^^
Kandidaatide; ülesseadmine
toimub ajavahemikul 24. veeb­ruarist
kuni 3. aprillini 1978. a.
Kandidaatide iilesseadmiiie toi-
. mub ajavaliem,ikul 24. veebrua­rist
3'
järgmise korra kohaselt:
Kandidaadiks võib üles seada
igat Kanadas alaliselt elunevat
eestlast, kes on võetud EKN" vali­jate
nimekirja ja kes 3. aprilliks
1978. a. on vähemalt 23 aastat va­na.
.Kandidaadid esitatakse Vali­miste
Peakomiteele, vastava esi-tamiskirjaga;
milele oh aÜa kir­jutanud
kandidaadi esitaj a ja vä-hemalit
viis soovitajat, kes kõik
peavad olema võetud valijate ni­mekirja.
Kandidaadi esitaja iall-kiri
esitamiskirjal peab olema
tõotatud Valimiste Peaikoflnitee
liikme, Valimiste Peakomitee
pobilt v o l i t aM isilm või koh^
Eesti Seltsi juJiatee 'liikme poolt.
SpQVitajate allkirjade Õigsust
kinnitab esitaja oma allkirjaga
esitamiskirjal. Esitamiskiri peab
sisaldama iltanc^daadi kirjaliku
nõusoleku kandideerimiseks.
Koos ešitamiskirjaga tuleb tasu­da
kolmkümmendviis dollarit
toetusena valimiste läbiviimise
kuludeks.
: Postiteel saadetud esitamiskiri
loetakse õigeaegseks M ta kan­nab
hiljemalt .3. aprM 1978. .a.
postitemplit.'
Esitamiškirja vormid on saadan
vail E K N büroos ja kohalike Ees­ti
S^eLtside juhatustelt.
Valimiste Peakomitee kontrol­lib
esitamiskirjade ja ülesseatud
kandidaajtide vastavusft Valimis-korra
sätetele ja nõuab esitajailt
võimalike puuduste kõryaldamist.
Kui puudused määratud täht­ajaks
pole kõrvaldaitud, tühista­takse
esitamiskiri.
Peakomitee' koostab lõpliku
kandidaatide nimekirja ja aval­dab
selle kohalikes eesti ajaleh­tedes
üldiseks teadmiseks.
Iga kandidaat võib saata oma
esindaja Peakomitee koosolekui­le.
Esindaja isik peab olema mää­ratud
kandidaadi .mtamiskirjas
või tehtud teatavaks hiüsema kir­jaga.
Esindaja ei või olla ise kan­didaat
ja ta omab Peakomitee
koosolekul sõnaõiguse.
Kõik kirjavalietus jä asjaaja­mine
Valimiste Peakomiteega toi­mub.
E K N büroo aadressil- Eest-iasite
Kesknõukogu Kanadas (Es­tonian
Central Council in Gana­da),
958 Broadview.Ave., Toron-
Vägalmjuka ülevaate Eesti iseseisvuse välja Imulutamise eellugudest ning veebruarist an­nab
oma põhjalllais teoses „Eesti iseseisvuse sünd" Eduard Laaman; kelle raamatu järgi anname
ülevaate neist Eestile väga olulistest ajaioolastest päevadest. Teatavasti kuulutati Eesti iseseisvus
Tallinnas välja momendil, mil vene j a eesti kommunistide võim Eestis koklm varises ning Eesti
saartel asuvad saksa väeosad asusid pealetungile ja Eesti vallutamisele. Ed. Laaman kirjutab:
: : Kui I Eesti.polk (asus Haap­salus.
Toim.) teateid sai, et Hiiu­maal
juba küüthobuseid ' koliku
käsutatakse, j õuti Haapsalus ot­susele,
et aeg on maapäeva vane­matekogu
Haapsalusse tuua ja
seal iseseisvus välja kuulutada.
Seks sõitis J. Juhtund veduril
Haapsalust Tallinna, 'kus salä-koosolökulHaritlasd^
klubis sa­male
otsusele: jõuti.
Haapsalu poole,
kuid 65 versta Tallinnast, Ruie
mõisa kohal, kuulsid nad, et saks­lased
isamai hommikul juba
Haapsalusse olid jõunud ning
pöördusid tagasi. Maavalitsuse
ametnik Soop viis iseseisvuse ma­nifesti
Pärnu,
kus ta 23, veebr., ©htul „Endla«
rõdult maapäeva saadiku H.
^uusneri
Lääne maakonna valitsuse esi- ^ nüsamuti, et ametisse
' mees Saar. autol. „toitlusasjade j kõik Eesti kodanilikud võimud.
korraldamise" ülesannetega . , . , ,
Major Steffens kostis, et tal
pole volitusi rääkida Eesti va­litsusega,
kuid on puhtsÕjaliste
tingimustega ajutiselt nõus,
kuni Saksa kõrgemate võimude
korralduseni.
, Steffens küsis veel, kas Eesti
polk kaasa Tallinna peale ei lä­he,
kuid polk. Põdder. vastas, et
polgul puuduvad saapad. Süs kir­jutas
K . A . Hindrey ..Peterburi"
yõõrastemajas ajutise kokkuleppe
paberi, millele Steffens ja Põdder
ühes alpolk. Seimani jav fcpt.
Puskariga alla kirjutasid. Eesti
polgu poolt kohustati, et mingi­suguseid
lahkuminekuid (Unei-nigkeiten)
Saksa vägedega ei sala
olenia. Sellega talitis Steffens
lõpetada kuid K. A. Hindrey tä^
henduse peale, et eesfelasteie on
teine pool väeosa relvadesse jää­mise
kohta' tähtis, dikteeris iühi-
I Eesti Polgu ülem polk. E . Põd­der
sai 20. 'veebr, hommikul Tal­linna
täidesaatvalt komiteelt kä­su
sakslaste -maabumist takista--
da.. Põdder •vaistas,. et kehtiva
enamlaste korra järgi mitte tema
ei saa väeosa lahingusse käsuta­da,
vaid see oleneb sõduritest
enestest. Polgu mütingul kiilcutä-ti
Talinna nõudmine läbi. Selle
järel polguülem, nõu pidades par
taljioniülematega,; linnapeaga ja
maakorniavalitsüsega, otsustas
sakslaste sissetungimise. puhul,
kui maapäem esindajad ei peaks
Itaiunia, kuulutada omavalitsuse
ja polgu poolt iseseisvuse dekia-raitsioon
Saksa sõjavõlmudele
ning nõuda neilt Eesti iseseisvuse
ja Eesti väeosade erapooletuse
tunnustamist. .;
Samal õhtul arreteeris polk
. Venelased on -dissidentide tege­vust
iseloomustades alati seleta­nud,
et rezhiimivastased moodiLs-tavad
ainult ühe väikese intellek­tuaalide
grupi, kellel midagi te­gemist
ei õle töölistega ega laie­mate
massidega, Nendele väide­tele
on vastu vaiehiud Välismaail­ma
pääsenud dissidendid, eriti
Vladimir SBukovski, kes on veet­nud
ligemale 12 aastat oma 34-Rt
eluaastast vene vangilaagrites ja
vaimuliaiglates. Bukovski soori­tas,
üliehdriikidcs.. hiljuti ameti­ühingu
AFL-Cip organiseerimises
pikema ringreisi, mille kestel ta
oma kõnedes toonitP.s, et vaba-dusHikumiiie
N. Liiilus. ei.piirdu',
mittd alRuit Intellektuaalide alga­tustega,
vaid et sellega liiiiib vii­masel
ajal üha sunremai arvul
töölisi, Imna töölised,on hakanud
aru saama, et neil puudma-d N.
Liidus inimväärsusele omased õi­gused.
Bukovski sõnadele vastultajana
Imtsusid mõned N . Liidu töötised
hiljuti Moskvas ühes väikeses
korteris kokku lääneiiMdde aja­kirjanike
pressikonverentsi. Gru-
I pl juhiks oli kaevur Vladimir
KlebanoV, kes toonitas, et N. Lu­du
ametiühingud ei kaitse töölis­te
huvisid ning et töölised hakka.,
yad moodustama ise oma ameti^
ühinguid. Esimesele ametiühingu­le
pandi alus ning sellega iiitmi
ligemale 20© töölist.
Klebanov paigutati pärast oma
pressikonverentsi vaimuhaiglas^
se uurimisele kuid niipea kui ta
sealt ivabanes, korraldas ta uue
pressikonverentsi. Kuid nüüd ot­sustas
KGB anda palju mõjuva^
ma vastulöögi: Klebanoy ja neli
tema lähemat kaastöölist arretee­riti.
Vene võimud ei olnud irri-teeritud
mitte ainult sel põhjuse!,
et töölised olid rajanud oma ame­tiühingu
vaid neid häiris eriti et
lüebanov võttis kontakte Rahvus­kese
kõhklemise ipeale, et Eesti vahelise Tööliste Organisatsiooni-polgule
jäävad kuni edaspidiseni «^ing taotles seUelt tunnustust
to, Ooit/ÄK 2R6. Tel. 465-2219;
Va;limistest osavõtt on iga vaba
eestlase õigus. Sellega täidame
oma kohustust raugematult
jätkata võitlust vaba Eesti taas-
• tamfseks.
Torontos, 15. veebruaril 1978.
tema relvad ja korterid. „Kuni
edaspidiseni" („bis aüf weiteres")
vastu vaidlemisele tähendas
Gteffms, et tal kaugemale volitu­sed
puuduvad.
Saksa kbidralstaabl sõjaüleyaa-detes
avaldati juubeldav sõnum
Eesti polkude ületulekusft.
Haapsalus jäid Eesti ja Saksa
staap heanaaberliküit üksteise
enamlaste komissarid Treu- kõrvale, lamibki oma lipu all.
ffeldtl ning Jaanuse ning võttis' Kui maapäeva esindajad Haap­salusse
hüjaks jäid, oli kord nõu
KaJitlemata on tööliste vastu­panu
kommunismi diktatuurile
alles algastmel kuld esimesed
seemned selleks on kuivatud,
iääb ainult loota, et töölised suu­davad
suuremateks algatustelcs
oma jõudusid koondada nii^
koos intellektuaalidega hakata
I^õigutama 60 aasta kestel miljo­neid
inimesi terroriseerinud tom
munistlikku rezhiiml.
EESTLASTE KESKNõUKOGiJ
IKANADAS VÄLIMISTE
PEAKGMITEE
Esimees: Ermi Soomet. Abiesi­mees:
Jaan Lepp. Sekretär: Ro­man
Mariey.
Liikmed: Andres (autman, Edu­ard
Hõbe, Valdurlsotam, Krist­jan
Kangro, Eduard Kuuskne,
Juhan-Luik,. August " Nõmmik,
relvad ära •Vormsist taganeva­telt
vene sõduritelt. •
Nagu päev varem pdlguülema-le
teatatud, nii jõudsid saks;a
väed Hüust Vormsi kaudu tulles
21. veebr, hommikul Haapsalus-;
se. Et linnapea sakslastega kokku
ei sattunud, teatasid polk. E.
Põdder ja valitsuse delegaadina
hiljuti Tallinnast sõitnud K. A.
Hindrey Haapsalu turul Saksa
väeosa 'ülemale major Steffensile,
et Eesti ön end iseseisvaks kuu­lutanud.
Saksamaaga sõjajalal ei
seisa., erapooletuna: Saksa edasi-^
tungimisele takistusi ei tee, tahab
uskuda Saksa sõjavägede lojaal-siisesse
ja oma sõjaväeosade sõ
Tartus iseseisvus välja 'kuulutar
da, ikuid sinna ei pääsetüd taga­nevatest
enamlastest läbi kuigi
Tartu linn ise juba 21./22. veebr,
ööl oli enamlaste käest Eesti vä­gede
kätte üle võetud, seal 22.
.veebr, saadik jälle „Postimees"
Austraalias ihnuv ,3/Ieie Kodu"
teatab oma tänavuses esimeses:
numbrist, mis ümus 1. veebr, kuu-
„ . .... ^ .. rpäevaga. et trükücoda, Mintijs
yMjataiuIrt^Bt nõudis: Ni, Üksteist aastat laoti ja tradti, 15-
,outaü^_ yahem* meB rahva p^^a^^,^^ tegevuse ja kuna u«
soov. kolgite va^» Mtelda, keda leitud, pd-meie
arvame meie koduMiaahuvi^^ . ^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^
dega seotud olevat .tulevased r^lvälja anda. Toimetusel olnud
huifcongressil." Isegi Eesti asuta­vaga
suuri raskusi uue tfükiko-
ValdekOjasson, August Pajur', jariiitusse jätmist nõuab, et see 'Tartusse sisse marssisid)-.
Tiiu Jaan Terts.
va kogu koto_asto,st .nc^^
sus ..Postimehes" (24. II J. Vi&; o„.laotud kolme erineva trükite.
i j a poolt. Kuulutusi pole olnud
oleks-Eesti valitsuse •käsutuses, (Järg lk.
võimalik ka mitte esimeses avaJ-dada.'
••'
Nr. 15
T.E.S. n
V
25. ja 2(
r. V. KJ
kog&sdi
i g i 40.1
Luteri k|
cias oma
, lõpul, kusi
'kogu valiti
.sapidaja i
{{Uduse t(
. duslikult
aasta jool
.rit.
Koguduj
nud juba
elustades
nkuliste
muti püs|
ünunargii!
. selt iga pi
Uus koj
Vaga ood£
kohale
MöÖdimuc
•dust mü
Bonnieri
jasius Foi
juti teatj
rimisete r|
nud ja he£
vöinaanikä
av ott krif
laps;)'. Ro|
aastatel II
esimene -
Autor on
gia teist
ESTO
Aktsia
Walw3
145 Kini
Tore
TelefI
1^82
(Bni
Telefdi
Puhastan
stiing) Teiel
had seiiiasi
^ma kodus
23 WEvSI
Re¥d|