Vaba eestlane , February 23, 1978

              Nr. 15 Nr. IS VABA E E S T M N E neljapäeval; 23. webruaril; 1978 -~ Thursday, February 23, 1978 L&.3
ini raaniät on ikvS Jär-katseid
avaldada ,,pw
le" Watergatel afäapl
lid huvitaval kombel o»
prite ,4öed" üksteisest
ivad niii^ selguse too­le
loota ka Nixoni me-ft,
millede ilmmnlst osi
kuus.
kata läheb Htüdema?r
istes liiga kaugele ja
Ikahtlase väürtusega jä-
|i ta iitleb, et kui eä
jid Watergatel afääriv
j vYashington arehdanudl
ja Pekingiga örnielHdm
kesk-Idas oleks sOlmi-jne
rahu, vaüIsus oleks
Itid iniytsiooni ja Spi-
1 asemele oleks nimeta-lusepresideiidiks
Gerakl
pel John Goimally, k d -
likide ralivas oleks vali
['.lastal uueks preiideii-šed
lihtsakoelised oie-
^enutavad mõningata?
lude standard loppu
]d veel surnud ei ok%
nad veel prac^iiüx Xm-lasi.".
^
rt on dissideniide tege-imustades
alati srfeta-
[liimivastused moodus-
[iiilie väikese iitollek-lupi.
kellel rniclag:i te-pe
töölii^tcga egn laie-li.
dega. Nendele ^ älde-.
|u vaielnud väUsmaaii-
!iid dlsridencad, eriti
liikovs'r?, kes on -^eel-
[e 12 aastat oma 3i-.st
•ene vaii^.i2aa;:r|i?s- ja
Jtes. Biiko'-sI:i soor?-
|üVi:les h i l j i i t l - E - i e t i -
-ClO.or^hniijeeniniqel-l^
reisiv mil]e.;I:&3l^I' ia
intelle::liiaa:!c!e dga-p
et vse]]cr:a rji^'
li;lia• ^:ü^^eI•^^:l : ai-vul
l töö-i^ed cn .haämüd.
et neil; puiidin-r.d. i ^ .
['aärsusele omaseni m-
|s õnadele vastiLkajana
InedN;, Liidu tö-::ises!
cvas iibes. vjj iiröses
tkii lääneiülcide aja-
?ssikonvereiiit5i. Gru -
Ii kaevur Vladimir
Ls toonitas, et N. Lii--
npid d kaitse töölis-r
g et töölised hskka.-
[ama ise'oma amet^-
Jmesele ametiühingTi-ning
sellega liitus:
' ;ooIi3t.
1 aijutati pärast oma
?ntsi vaimuhaigias-kuid
niipea krii ta
, korraldas ta uue
fentsi. Kuid nüüd ot-
I anda palju mõjuva^-
ri: Klebanov ja neli
kaastöölist arretee-tiimud
ei olnud irri"
p ainult sel põhjusel,
kl rajanud oma ame^
Lncid häirig eriti, et
jlis kontakte flahvus- •
liste Organi satsiaõni-les
sellelt timnustust
|L on tööliste vastu-nismi
diktatuurile -
iel kuid esimesed
äks oh kijlvatuö.
lota, et töölised suu­täieks
algatusteks
Id koondada ning
(iituaalidega hakata
aasta kestel mi]jo-ierroriseerinudkom-rezliümi.
-
ümuy,,^eie Kodu"
^nanises esimeses
imus 1, veebr. kmt-.
trakikodÄ, • Min^
ajalehte viijna,^ed
Igevuae ja kuna iiiit
jeselt:: ei leitud, pcxU
võimalik; ajalehte
|üimetiisel oa • olniic!
oskusi-uiie" trükiko­ja
;äsiaiie 'munij^t-
Ine erineva trükikõ.:
Uutusi.pcfe ^rjhnia:
hiitto eslTxöses avai--
• I
ZB. ja 26. veebr, on valvearstiks
flr. V. Kaisari, teL 533-9863. ^
Luiteri kogudys Vancouveriš p i ­das^
^oma peaikoospilökü jaanuari
iõpul, kus šeniae juhatus jä nöu-kogia
valiti ametisse tagasi. Kas­sapidaja
aruandest selgus, et ko-
•luduse;töö,on olmid ka majan­duslikult
edukas! Kassa läbikäik
aasta joöksuil oli ligi 40.000 dolla-
Koguduse.liikmete arv onpüsi^
nud juba 'aastaid 560 ringis, moQ-diištades
unib. 250 leibkonda. K i -
likuliste arv pül^apäeviti on sa­muti
. püsinud samai tasemel
umiiiarguselt 100 • aasta keskmi-i^
lt iga pühapäeva kohta. ; • .
ü"Lis koguduse õpetaja Thomas
y aga oodatakse jõudvat Rootsist
kohale V veebruarikim ; lõpuks.
Möödunud aastal ^teenisid kogu­dust
mitmed; külallšõpetajad;
Möödunud esmaspäeva õhtul toimus T.E.S. Täienduskoolis Eesti Vabarugi 60. aastapäeva aktus EesM
Maja suures saaHs. Suurearvuline noortepere ja nenie vanemad täitsid saah ja elasid kaasa noortesse
rahvustunnet sisendavale sündmusele.
riiehi juhtima ja võideldi edasi
kuni saabus rahu.; 3. jaan. 1920
öeldi, et vaherahu on tehtud. Koo-a-
teiddš saksa sõdurite, hulgas lipoistele .öeldi: minge koju! -Ž.
n'
•] Aktus avati kooli lipu sisse to<^
misega, mis jäi kogu aktuse ajaks
auvalvesse, kuna ühine noorte ja
vanade pere laulis lipulaulu. Selle­le
järgiies õpilaskoorilt laulud
,,Kodumaa tammed" ja „Noorte
laul'', õpilaste kõnekoor, kes esi­tab
eeloleval E. Vabarngi aktusel
massdeklamatsiooni Südames on
isaihaa", esitas selle esmakordselt
oma aktusel ja jättis noorusliku
paatose mulje, kus iga noor suure
entusiasmiga rahvustunnet sisal-daVaid
sõnu väljendas.
Oma avasõnas koolikomitee esi­mees
H. Laipp tõi esüe ;mõningaid
noortega seotud eelolevaid üritusi:
0. Paas meenutas, et tema kodu­talus
Saaremaal peatusid kaks sak­sa
ratsaväelast, 18. veebruaril 1918
;;Bpnnieridele kuuluv rootsi kir­jastus
Porum Stokholmis on hil-juti
teatanud,; et ta on publitsee-
. rimiseks rootsi keeles vastu v5t-riüd
ja heaics kiitnud AlexMilitsa
. romaaiiikäsikirja „Peter bam
äv ett krig". (Peeter — ühe sõja
iapš.). Romaani/ tegevus toimub
aastatel 1936—1944 Eestis. See on
Gsünene' osa tulevast triloogiast.
Autor on juba kirjutamas triloo-'
• <iateišt.osa.
Noorte-Äasta esimeseks
seks on esinemme nimetatud ak­tusel
siis on aprillis noortepäe­vad
Torontos ja maikuul välja-
; sõit Niagara ,Falls'i koos. noorte
laulu päevaga. ,
Ta nimetas ka Kanada keskvalit­suselt
saadud 4.8.00-dollarilist toe­tust,
pöördudes noorte poole rõhu­tas
ta tänavust Eesti Vabariigi
juubeliaastapäeva tähtsust. See;oli
60 aastat tagasi, kui eesti rahvas
hakkas ise oma riiki, juhtima.ja pi-elevus
ja eestlased olid huvitatud,
et kuhu poole näd hakkavad liiku­ma.'
•
•. Kui rahvas nägi, et •had; hakkasid
mandri poole liikuma, siis mõis^
teti, et tahetakse ka Eesti man­der
okupeerida.
Mis vahepeal mujai; juhtus, sellest
polnud palju teada, aga märtsi alul
tuli Saaremaale siiski kuuldus, et
Eesti Vabariik on väljakuulutatud.
See tekitas im^elilcü tunde" ja iga­üks
mõtles, et küll oleks tore kui
Eesti saaks olla iseseisev.
veebr. tuU täielik rahu.
Ta kirjeldas lühidalt Eesti rahu­aegset;
elu, selle majandust, ini-meste
elu ja küsis siis kas sellest
vabadusest oli kasu? Miks ei pan­dud
vastu, kui Eestit tuldi okupee­rima.
President Päts oleks seda
kindlasti teinud, Imi ta poleks
teadnud kuivõrd suured nõukogu­de
väed oh valmis teiselpool piiri..
Kuid kasu sellest iseseisvuse ajast
cn väga suur. Venemaalon üle 50
use ja neist ei teata midagi
Nõukogude broshüürides Eestfet näidatakse sageli ka kuuror­te
ja nende kihavaid supelrandu. Vähe aga räägitakse sellest,
kes neid raiidu täidavad. Teada on olnud, et tänapäeva suvelrii-lalised
tulevad osalt piiri tagant ja seda eriti ravikuurortides-se,
nagu Haapsalu ja Kingissepa (Kuressaare) mis asuvad kee-lupürkondades,
esimesse peab ka oma rahval olema eriluba,
felse ön. keelatud minna väMsmaalastel. • •• . ;
maailmas.
Eesti oli 20
Suvel oli märgata Saksa sõjaväe
nõrgenemist, kuna kaotused lääne-rindel
andsid ka Eestis tunda. Rah­vas
leidis, et neil; tuleb olla olu­korra
ees, kas Võtta vastu kõmmu-mstid
või võidelda. Suvel hikusid
juba jutud, et me peame Eesti va-baks
võitlema. 11. nov. sakslased
tegid venelastega rahu, ja asusid
lahkumisele. Vanemad inimesed
olid passiivsed, et ega me suure
Vene riigi vastu ei saa. Aga 80
4i võitlema kahe ajaloolise vaenla- koolipoissi ja 200 vabatahtlikku
a. iseseisev^ aga ko-maailm
on sellest rahvast
teadlik.
gu
Venelaste osatähtsusest annab
teatava pildi TaÜihnas iknunud
koguteos „Eesti NSV puhkealad",
kuigi seal esitatakse arvusid
.1970-ndast aastast.
Selle teose järele on Eestis neli
suuremat kuurorti: Pärnu, Haap­salu,
Narva-Jõesuu ja Kingissepa
(Kuressaare). '
Pärnus on suvel väga; palju
puhkixse veetj aid teistest „liidu-vabariikidest",
märgitakse teoses,
Eestist saabunud andmeil on seal
eriti palju jimte.
ES1X) MÜIIJÄL FÜNB, LTD,
Aktsia hind. 17. veebr. S5.33
Waiwyn, Stodgell, Gochfaae
Murray Ltd .
i45 King s t W., Room
Toronto, Ont.M5H 1J8.
;Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
e vastu. Selles võitluses paistsid
silma eriti eesti noored. „Teie noo­red
olete nende kangete eesti
meeste järeltulijad. Nüüd olete
teie need kellele. meie rahvas pa­neb
oma lootuse", lõpetas ta ja l i ­igas,
et seUepärast teilutatakse
just see aasta Noorte-Aastaks.;
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
.."INSURANCE" :
14S2 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst-^t. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Puhastan keemiliselt (steamclea-
2Üng) Teie düvanid ja toolid, vai-had
seinast seina ja lahtised Teie
^ma kodus. — Hei. Erik Lokbik
447-9834
Pärast Linda KoHi poolt esita­tud
klaveripala; kõneles endine
koolijuhataja 0. Paas, kes tut­vustas
end kui meest, kes qn lä­bi
elanud selle Eesti Vabariigi
perioodi, näinud tenia sündi ja
hilisemat kurba saatust.
t a andis tausta, kus hakkasid
hargnema sündmused^ mis ;Eesti
Vabariigi sünniks võimaluse and­sid.
Ta oli Euressaares gümnaa­siumi
õpilane kui Saksa laevastik
Riia lahte tungis ja kool evakuee­riti
Volga juurde. Ka tema oli kaks.
aastat Petrogradis ja nagi Vene
revolutsiooni algust ning kuulis
selle esimesi pauke. Sellest peale;
tekkis Veneniaal: surn' vabaduse
tunne. See veebruari revolutsioon
aga hävitas sõjaväe moraali ja
1917. a. suveks polnud enam min­git
korda, mida aga vasakpoolsed
kommunistide agendid kasutasid
oma õõhestustöö'tegemiseks. See
aeg võimaldas eestlastest sõdureil
nende koondumise oma üksusse. '
1917. a. sügisel Saksa sõjavägi
vallutas Eesti saared; Sakslaste
rünnak oU nii efektiivne, et 30.000
venelast Saaremaal kaotasid pea
ja jäid vangi. Varsti tekkis Petro­gradis
kommunistide revolutsioon.
hakkasid' Narva juures 600ö-le ve­nelasele
vastu. Pikkamisi- taandu­mise
ajal nioodustati sõjavägi. Po­leks
suutnud seda ise teha, aga
inglise laevastik tuh^ appi. Teiseks
tüUd soome'Vabatahtlikud, meil oli
siis juba kolm soomusrongi, kus oh
kartmatuid mehi.
; ...Siis murti venelaste front' ja tek­kis
suur vaimustus rahva hulgas,
mis haaras kaasa ka t e i si
Meie noored peavad seda alati
uuesti maailmale meelde tuletama,
et eesti rahvalt on võetud vabadus.
Ta ütles, et usub', et kord saab
Eesti jälle vabaks, kuid ajalugu on
pikatoimeline. Venemaad ei saada'
välispidiselt murda, vaid see peab;
töiiraima sisemiselt, mida ta ise
koges murdmatu tsaaririigi puru­nemisel.
Lõpuks ta. soovis õnne ja
õnnistust; rahvale kodumaal jä­ävaidas
lootust, et Eesti tõuseb
nagu fööniks tuhast ja on jälle
vaba:.-;, •••
M. Pint esitas • klaveripala ja
koolijuhataja H, Ründlva esitas
igat tänavust lõpetajat, mis puhul,
neile rinda kinnitati kooli hõbeda­ne
rinnamärk.
See on kooli 26. lend, kuliu kuu­luvad
35 lõpetajat.
Narva-Jõesuus, kus iseseisvuse
ajal suvitas ligi 10.000 inimest, on
asutuste „puhkebaase" 2500 ini;-
mesele, puhkelaager , „NoO'rus"
330 kohaga j a lisaks veel puhka­jaid
Narvast.
Selgelt ja lühidalt konstateeri­takse,
et puhka jäte enamik
pärineb Leningradist ja Mosk-
Haapsalu kohta üüöb teos, ©fc
kuigi see pole. käesoleval ajal
saavutanud veel Esimese maail­masõja
eelset taset, on ta tuntud
j a hiiinatud kogu Nõukogude
Liidus. Peale • sar^atobrsete tuusi­kutega
puhkajate ravib end
Haapsalus igal aastal ca 150 inio
mest; ambulatoorse {tuusikuga.
Need on valdavas enamikus puh­kajad
väljaspoolt Eestit.,
Võsu kohta on öeldud teoses
„Eesti NSt puhkealafr', et
„Võsu on pulikekoduna väga
populaarne moskvalaste ja le­ningradlaste
seas."
Elva kohta märgitakse, et „lmi
kodanlikul ajal pärines põhiline
Elvas puhkajate kontingent Tar­tust,
siis käesoleval ajal on palju
ka väljastpoolt vabariiki saabu­nud
puhkajaid." 1970 olnud E l ­vas
500—700 puhkajat.
. . ; : ; - (EPL/MN).'
Eriti Narva ja Valga vallutamised
olid suured psühholoogilised või­dud.
Siis oli juba vastupanuvaim
rahva hulgas. ; /
Ta:peatus Saaremaal, organisee­ritud
mässu juures, kus 35 kooli-nöort
moodustasid kaitseliidu ja
läksid mässulistele vastu, alul või­deti,
aga sus tuli taganeda, kuid
nad hoidsid Kuressaare seni oma
käes kuni valitsuse väed tulid neile
abiks, Kuni 50 . meest, poisikest,
kaitsesid Kuressaart. Kellegil poi-;
nud võimalust magadagi, sest pol­nud
välja vahetajaid. Kui noored
lasti vabaks ja saadeti tagasi
gümnaasiumi, siis magasid nad
oma raskeimat und.
Sõja kestel - tõmmati õpüased
rindelt Tallinna jä moodustati Tal­linna
kooliõpilaste pataljon, kelle
kaitsta oli Eesti valitsus, parla­ment
ja: Eösti Asutav Kogu. See
oli Eesti ustavaim väeosa.
Ta vaatles edasi arenevaid sünd­musi,
venelaste rünnakuid 1919. a.
Narva rindel, kus eesti mehed pi­dasid,
vastu. Kui ohvitserid lange­sid
reast välja asusid allohvitserid
Ta soovitas igale noorele, et eesti
keel ja eešU meel, kalliks jääks
neil eluteel". Veel on pool aastat
töötada. Ta on leidnud kooli klassi­ruumist
tundmatu autori söövituse
mille ette luges: ;.,jKallis. e.esti
.noor, kes sa näinud eesti tugevaf
iselo&mu ja vaimu^.usu eesti rahva
elujüusse ja usu, et Eesti saab
jälle vabaks!"
Sisurohke aktus lõppes Eesti
hümniga j misjärel lapsed läksid
klassidesse, kus neile esimese õp­pepoolaasta
hinded kätte anti.
BERLIIN;— Ida-Saksamaal suureneb pidevalt rahulolematus
seoses valitsuse majanduse- ja valuutapoliitikaga, kuna elanik­konnale
on saanud selgeks, et Ida-Saksamaa margal ei ole min­git
vprtust ning et„tõeline'* raha on Lääne-Saksamaa mark,
mis võimaldab ^ osta Ida-Saksämaale importeeritud . välismaa .
kaupu. : •
Ida-Saksamaa koanmunistlik i moodustavad seega omaette'klas-
Aidake kaasa
"88
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
valitsus andis 1974. aastal -koda­nikele
loa välisvaiuuta omanda-miseics
ning ergutas neid ;ostnia
välisriikidest importeeritud; kau­pasid
ja luksuseameid mida
müüal<:se eriärides.
Nende äride kaudu teenib riik
tohutuid summasid ning tagasi-lioidlike
arvestuste kohaselt
tõid need valitsusele möödunud
aastal profiiti 150 miljonit dol-
.iarit.- ;V:--';;;
See süsteem on teikitanud süsld
suure meelepaha elanikkonnas,
kuna välisvaluutat omavad ainult
üksikud.kõrgematöl positsiooni­del
asuvad parteiliÜmied, kes
fSSSEOBaElBBac
InsuraDce
Ägency
Eesti Maja suures saalis Eestlaste Kesl
Rahvuskultüisri Komisjoni korraldusel
sl paljureklaamitud Massideta
ühiskonnas.
Kriitika selle süsteemi vastu on
muutunud nii teravaks, et Ida-
Saksamaa kommunistliku par­tei
peasekretär Erich Honecker
oli sunnitud kinnitama, et see
süsteem on ajutine ja tuleb lik­videerimisele.
Teiseks suureks okkalcs Ida-
Siaksamaa , elanike ..silmis on
Volkswagen! Rabbit autode, müü-,
mme Ida-Saksamaai mitmelcord-se
hinna eest. Ida-Saksamaa va­litsus
tellis hüjutl Lääne-Saksa-maalt
10.000 Rabbit autot, nüs
on väga populaarsed oma kõrge
kvaliteedi tõttu ning hakkas neid
müüma kolm korda -kõrgema hin­naga
Lääne-Saksamaal kehtiva­test
hindadest. Raliva suur mee­lepaha
ja kriitika isündis lõpuks
valitsust nende autode hindasid
alandama i
23 WESTMORE Dr., Süite 2©©
Ke^daPe, Ont. M9V 3Y7
TeL 745-4622
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalati
laennintressimäärasiä,
%'
Iitressic! arvestatud veerandaasta viisi. Laenadonlahtised.
>2% a ö s t as
Personaallaennd on laenuvõtja surTna või jäädava tööyõimetuse
' puhul kindlustatud $10 000.—ulatuses,
ÜHENDUSES ON JÕUD!
SÕNALISES osas-kaastegevad: aupeakonsul ILMAR HEINSOO,
EKN esimees • UDOPETERSOO,' preester- E.: V. VELLESO.
gaidjulit AIME NURMSE, rahvuskultuuri komisjoni esimees
MUUSIKALISES osas: solistid —• sopran ONNE'LAIKVE Ja
.baritomAVOklTTASK. Laulab segakoor CANTATE BOMINO;
;,^Ch. K^^ ;.;
Pääse $3.—,
kuid Rabbit maksab Ikkagi
Saksamaal; veel ligemale 10.000
dollarit — see on kaks kords
nii palju kui Läane-Saksamaai.
©Geoloogia mag. O. T. Maide or^
ganiseeris ja juhib nüüd „Sout.
hem Aggregates" koinpanüd
Põhja. Mississippi?. Tööstus, xnis
kuulub ühena Märquette Ck)mpa-ny
ettevõttesse, produtseerib pes­tud
ja sorteeritud kõrgekvalitee­dilist
liiva ja kruusa ehitustele
ja teede ©hitamiseiks., -