Vaba eestlane , February 18, 1982

              Nr. 14
)öördimud USA presidendi
fiklase kiri m Eestist väi­le
saatis kirja edasi VjEd-e),
millele lisandub veel
sisemaist eksiilis olemist,
t. 1958 kuni 1966 'oli minu
nitöölaagris Mordvas, kan-istust
selle eest,
ii andnud mõned fotod oma
ast Tartust võõrastele,
id võtnud osa ornitoloogia
entsist.
aitasid N. Liidu elu nagu
ilikult oU. . ' .
Doeg arreteeriti teine kord
il 1980. Meie kontaktid on
eda olnud peaaegu olema-lus
kiri, mis ma olen^ saa-
26. aprillist 1981. Vähesest
sioonist, mis mul on, võin
dada, et minu kirjad ei
ani. Ma olen. saatnud te­legramme
ja kirju ameti,
le selles küsimuses, aga ei
eid tulemusi. Ma ei saa
muud kui halvimat, mis
minu poja tervislikku
Tõesti, ma olen veend»-
temä elu on ohus.
;ema arrete,erimist 29. äp^
sai minu poeg ametliku
emigreerumiseks Rootsi,
Rootsi kodanikult Peeter
it^ Nõukogude ametivõimud
d siiski minu pojale luba
|un> et Teie isiklik ee^tkost-
Itema eest võiks minu poja
jäästa, tema vangilaagrist
tamiseks ja emigreeruda ai-jmiks
ma julgen Teie poole
jä, tundes - Teid - kui kõiguta-lõiguste
kaitsjat. .
[ette tänades,' teie Elfriide
rh. Jüri Raus
iuroopa gruppe
Ima
igtonis asuv 9 Ida-Euroopa
|ga rahvusgrupi koalitsioon,
m \East-European Ethnic
Ince vaus oma eksekutiiv-riks<
kol. leitn. Jüri Rausi.
katsiooni struktuuri tõttu on
liiv sekretär tegelik töö juh-:
|kori:aldaja.
leitn. Jüri Raus on ERKU
^kogu ja Eesti Vabadusvõit-
.üdu juhatuse lüge.'
üsätsiooni esindus käis neil
kohtuministeeriumis selgita-
„sõjakurjategijate" küsi-
Järgmise aktsioonina on ,
ts määratud; käik välisminis- ^_
li, kus kõne alla tuleb inim-^ :
küsimus.
Iifeda
tatud
vahetpidamata sigaretti sõit-
Lech Walesa üües oma ko*
et olla oma tütre ristseil 7o
fa puhkus.
»i see on sunnitud puhkus,
bei kahtlemata olnud posi-le
mõju mehele, kes on
finud kuidas taastada rahu
las.
^andustöeSisi
litatakse
akõrgendusegcs
KVA —- Ukraina ^söekaevuri-ti
27%-ne'palgatõus, kui osa
aniast . allakäinud söepro-oni:
tõstmiseks. Ka on ette
suuri summasid kaevandus-derniseerimiseks;
Donetski
^isist Ukrainas tuleb kol-sa
N. Liidu kivisöetoodan-uid
see toodang on pidevalt
nud viletsa varustuse ja
ktiivsete meetodite tõttu,
nud aastal N., Liidu kivisöe
g oli peagu 5% pläapist ma-vr"
Nr.M' VABA EESTIANE ^neljapäeval, 18. veebruaril 1Ö82 - thursday, February 18,1982
B39.I
/
REE kultuuriauhinci
J. Koklale
Rootsi Eestlaste Esinduse (REIS)
1982. aasta kultuuriauhinna, millist-antakse
välja kahekümne esimest
korda, määras auhinna ^hürii üld­kultuurilise
ja ühiskondliku tegevu­se
eest „Eesti Päevalehe" peatoi­metajale
Juhan Eoklale. See oli
auhinna ajaloos esimest korda, kus
üldkuituurilisel! alal hinnati ka ees­ti
ajakirjanduse esindajat.
Zhürii, kuhu kuuluvad Heljg
Mängel-Sundsvik, Jüri" Adila, Max
Lääts, Rein Puusepp ja Arvi Moor,
motiveeris oma otsust: „ Juhan
Kokla' on aastakümneid eesti aja­kirjanduses,
eriti aga Eesti Päeva­lehe
peatoimetajana aidanud ela­vana
hoida kontakte eestlaskonna­ga,
üle maailma, samaaegselt on
ta heas koostöös asjakohaste kaas­töölistega
hoolitsenud e^sti keele,
kultuuri ja ühiskondliku elu säili-tanlise
"eest m^apaguluses, sule ja i
sõnaga järjekindlalt toetanud de-. •
mokraatlikku- mõtlemist ja võidel- Skaudiliikumise looja Baden-Powelli jälgedes sammuvad ka need Lembitu noolepoisid, kes oma juhi Rita
nud kommtmismi ning ikestuse vas- Paju juhtimisel. On moodustanud sõprusringi skäuditarkusste õppimiseks. Noorte koondised on igal lau­tu
kodumaial. Peale selle on Juhan päeval.kell! 10.rhqmm. Peetri kiriku alumises .saalis. - , Foto: Vaba Eestlane
Kokla võidelnud visalt eesti aja- -
kirjanduse olemasolu eest; millele
ju tugineb kogu eesti elu ja eest­laste
omavaheline kontakt ja mis
on võimaldanud praktiliselt läbi
viia kõiki eestlaste ettevõtmisi, eri­ti
aga suursündmusi, kus Eesti
Päevalehe sagedane ilmumine ja Maailma skaudiliikumine tähistab tänavu oma 75* aiastapäeva — teemantjuubeMi^ell piahM toimwad
informatsiooniva^endus on olnud kõikidel skautluse maadel juubelipidustused ja -laagrid. Kui 'hakata otsima skautluse tegelikku geograafi-üHma
tähtsusega." üst sünnikohta, siis jääb kaardil sõrme alla tibatilluke saar — Brownsea Island — Inglise kanali rannikul
V. .- •:: • Poole lahes. Skautluse asutaja Robert Baden-Powell korraldas seal esimese H.n. katselaagri poistele 31.
juulist kuni 8. augiistint 1907, Laagrist võttis osa 21 poissi, kes jagati nelja sa^ka.
<0N I A « 1 0)
IIIIIIIIIIKIIHII
U E L E P A G E
liiiiiiiiiiiiinii iei iiAi iLi!I! o ft
Vivf Roy
Kinnisvarade vabendimsfsraisi
eestlasest esindaja
Toronto, Ontario M4N 2H8
2781 Yonge Street
Büroos (416) 487-4311
Kodus (416) 962-8481
Dro REET ROMAN B.Sc. D.D.S.
soovib teatada
®m& HAMBAARSTI KLIINIK^ avamisest
1S9 Main St. Unionville. Onl
CHwy 7 & Keionedy Ro.)
Vastuvõtt kol(kuJeppel tel. 297-4850
Skoudlfifkumise fuubefioasfa ^
Esimene laager mereröövlite saarel
puudega ja elektriga köetavad SAÜNArÄH-JUDi
Valmistatud Kanadas. Kui te ei nsö^ ef
need on head, siis proovige. Vanemaid mude­leid
ja kasutatud saunaahjusid alates $100.^. Saunakibud«Nat-lonist
põrandarestid (¥2 meetrit, mitmevärvilised)'väga ker-
SAMPO
VAIPADE & MÖÖBLI
. PUHASTUS
auruga „steamcleaiiing"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
SOOME AKORDIONE y2 HINNAGA.
SAMPO SAUNA MMITEDi
1413 Kingston Road Scarborough, Ont MIN IRl
Telefon 691-2297
Burks Falls, Highway 520, Ont Tel. 1-705-382-3520
Tallinn Festival '82
embleemi kavandi
Mis siis juhtus? Põhjuseid on mitu.
Üldine majanduslik ja tehrioloogili-ne
tõus on poistele kätte andnud
vahendid, mida kunagi võis saada
ainult skautluse kaudu. Tänapäe-
Lugu imeilusast päevast
ehk Valge Maja mäss
Laupäeval, 6. veebr, pidasid hunJ Noored kuioleksid pääsenud van-
Teemäntjuubeli ajaks on skaut^he looduslikke sadamaid, kus olla lišJrtar ^a^ !>rä!ltsusm
lus ületanud oma kulminatsiooni^ tormivarjus. Poole laht on üks ningas Henry OT^
seisu. Tagasilangus on aga seisatu- neist ja kitsa suudme tõttu hästi saläkaubitsemisele ja ^^^^^ 1^20
nud, liikumine stabiHseeruli ja Uus kaitstud. . sa^e idatipuje' puust kindlustuse,
populaarsuse tõus on võimalik. Meie a|aarvamise esimeselsajan- kust sai jälgida kogu laevaliiklust
dil, kui roomlased koloniseerisid Poole lahes.
Inglismaad, asus Brownsea isaa- Kaks sajandit hiljem müüdi
rel Rooma laevastiku baas, Inis. saar eraisikutele. Üks neist ehitas
suured trireemid (kolme aeru- kroonu rahnakindlusest tornide ja
reaga galeerid) seisid"ankrus. soppidega lossi,- mis-m^^
vai on igal poisil spordivahendid Tuhat aastat hiljem, kui taanlased 1896. Teine omanik otsustas ka-pesapallist
kuni paadini, väikeka- vallutasid üksteise järel anglo-sak- sutada saarel leiduvat savi ja. ehi- dud ja hellakesed oma järjekordset gist! Hullasid sügavais pehmeis lü-'
Tallin FestiväH juhatud kuulutab liibriline püss, CB-raadio ja muud, side väikeriike, oli Brownsea saa- tas poti- ning tellisetööstuse. See talipäeva. Suvel on hundudi ja hei- mehangedes. Nad polnud varem :
käesolevaga välja embleemi kavan- rääkimata oma telgist ja jalgrat- Krel kuningas Kanuti (Knud'i) me- läks pankrotti- ja mälestusena sel- lakesed Kotkajärve laagris aga seal kunagi käinud, seUe maakodu
di võistluse. Sel aastal on Festivali tast. Kui tal neid pole, siis ta. võib rebaas. Saarele tõmmati maale lest ajast on saare rannas, kus lae- talvel nad sinna väga ei kipu— või rahuükku olemust näinud. Ja vist
teemaks EESTI TALU RAHVAS need kergesti saada. Skautlik tege- taanlaste draakonpäiseid sihvakaid vu laašditi,' praegugi potikilde ja õigemini, neid sinna ei.lasta. On.polnud keegi kunagi ka seal sellist.
Ettepanekud palume saata 5 — laagrid, matkad, kanuuret- viikingilaevu. tellisepuru. 1'901 ostsid hollandi Higa külm ja lüga kaugel. Järsud möllu teinud. Need olid talvelõbud
märtsiks 1982 aUtoodud aadressil ked ja maastikumängud on võetud Saare nimi pärineb taani vallutu- päritoluga börsimaaklerite pere- mäed ja. palju puid. Ja kes neid ka- paremast sordist, oh seda müra,
puhta must-valge joonisena miile koolide ja paljude teiste asutuste se ajast. „Brownsea" on tegelikult kond van Raalte järglased saare ja nisid teab? Igatahes oleme alati nalja ja hullamist! Mägedest alla
suurus 15 X 15 cm Festivali juha- organisatsioonide tegevuskav- moonutis ja pruuni merega pole püstitasid sinna uue lossi. otsinud kohta, mis kodule vähe li- ja lume sees möllati. Kelguga ki­tus
otsustab embläemi valiku oUes ^^J^ korraldavad palgalised saarel midagi tegemist. Taanlased Kas. saab veel olla põnevamat gemal, madalamad mäed ja puud hutati hangedelt aUa, suuskadel sa- -
süsM kohustatud mitte ühteffi ette ^'^8^ oskuslikud inimesed, nimetasid saart „Bmnk's o" — paika laagriks, kui niisugune saar? kaugel metsas, et kelk vastu ei li- hinal maailm lõi, vallal
r.««oVi,f ^tfcoT^f^Arin^n Skautlus kauuatab ka entusiastlike „Bruno Saar". Saare ajalugu, mida poistele jutus^ biseks. Need nõuded on rahuldatud
paneimt aK|tspieerima ^^^.^^ ^^^^^^^ Viieteistkümnendal sajandil oli tati laagri lõkkeõhtutel, oli üks ela- küli Seedriorul või Cedar Glen'is. külmataat näpistas põski omi
iLmoieem ^marKj peao sioaiaa- f g^.^^^. ^^.^ laagrid - ainult Brownsea saar, bukanjeeride — mus, mis maailma esimese skaudi- kuid Cedar Glen'is põles rahvama- 3^ kindas nagu enam polnudki.;^--
ma järgnevam eiemenie. ij ICK.- ^^j^^^e, avastusreisijate ja sport- mereröövlite pesa- ja peidupaigaks, laagri osavõtjatele igaveseks mällu maha ja Seedrioru uksed on lu- "
mi ammugt kinni tuisanud. Olime ^^^^ ^^^^^^^^
Esi'm ene liõ-ikn keõ-th*t;u, t*o u. nus ^3-1a. nnonuiitmiifai . , kTu.s^ kõigi\l e lah• k+e lt jag^ ait i söök^i ., v
W m 1907 rökkevaiia oM Ba- ; J^^
S^owdHs^ .Mis niiüd teha? Kühu^^^m
Me ei tahtnud jääda ]i
„TalJimi Fe|tivai;82'V2) must- privileeg. Baden-Powelli idee Mereröövlid *^ ohustasid seilajal graveeris,
valge oooms; 3) kujult peaks olema _ ^^^^^^^^ y^^^ paistele _ laevaliiklust Vahemerel ja Euroopa
Tööd saata aadressil: Jaak Jär­ve,
87d Runnymede Road, Toron­to,
Ont.lM6N 3W4.
suhtdiselt lihtne ja 4) märk peab ^^neolematu ja üsna revolutsi- fannikul, kusjuures varade kõrval
olema ^^eemaga kooskõlas. ^^^^-jj^^ ^^^^^5^^ Tänapäeval oleks võeti saagiks ka inimesi - orja-see
ehk võrreldav maailmaruimi-. kaubanduseks. Kuulsamaid^^^^w
reisu korraldamisega poistele. ; pealikuid sellest:-ajast oli Härry Brownsea Island on mäJ^gitud
Tgal iuhul otsis BP küMalt läbe- Inglismaa kaardile ja isegi j^uu^spererah ^ k l ^ L ™ d ^ ' ^^^^ röövlilaevade likvideeri- 1:1.000.000 moodus^ aüasi4e^,: ^ l •;
dast, Kuiü parajasti eraioaraa ^.^^ ^^^^ safekaubitsejad kuid enamasti ilma nimeta. Saart ^^^1^
Brownsea saarest oma autoru- õn siiski kerge leida,, ^aidlesta nieid lüga palju!
kolhia. , '7^ '
S^akaubayejp? käisvpem^ /Heino Jõe
Väikseimaid
REMONHöID
^majade jnures:
elekter, tomdy puutööd ju®.
Heüstage - J; MEIUSI 225-3283
Kaljo Raidi helitüöde
kontsert Štokholmis
paika oma katselaagri jaoks, kus
ajakirjanikud ja fotograaf id era­kordset
sündmust ei segaks.
Kalastusretkel Iirimaal kohtas ta
mai kuul 1907 Londoni börsi­maaklerit
vai^ Raalte't, kes talle
pakkus „omaj saart" -Dorsetis
Bournemouthi [lähedal^ kolme tun­ni
raudteesõidp kaugusel Londo­nist.
.
Brovi^nsea Island oli kirjelduse
Õimetaalriga noortetööd toetama
Suured üritused eeloleVar suvel
Pere-ema nagu kalju
„01gu teid või kokku sada
Köök meil avar, suur on pada.
Võite lapsed mäele säata^
Puud on metsas, pole karta!
Ruumi küllalt suusatada '
mööda põldu; metsarada . . .;
Tulge ainult — ootan juba
Isa Toiger'ilt ka luba!"
sest laual olid vorstid ja soe! jook
ja kohvi ja kringel ja magus kook.
Ega süüeski pohiud neü palju
mahti ^ '
Mäng hangel läks jälle kiilaest!
lahti, , .
Ja suuskadel mõõdeti põllu
pikkust —
kuni lõpuks väsimus kallale kippus.
^is^äÜe said;kastetud janused .
. ' . V s u ^ d - - , - , c - : . :^ [ " - ^ . -
^ fe-piererahvast sai^^t
. Aptsevsü(^amest öeldi kõigi poolt,
^.et kandsid noorte eest vaeva Ja
•Nü sai lahendatud talvise välja- " J^Q^J^
sõidu probleem. Varsti oldigi teel
linnast põhjapoolsete lumiste väi- Meie tänu ka Taadile Taeva*sele,
Biuwii:.cd jLMaixu u u ^ u j ^ i u u . ^ Kevade kuulutajaid on mitmeid, üks neist on aga kindlasti eesti
^ r..r . X. ^ . Jfrgj sobiv paik laagnKs Varjuli^^^ ühiskonnas skautide ja gaidide õnnetaaler. See tähendab saabuvat jüri-
P^^l^J^^^^ ^."^^ ^"^ff päeva, haljendavaid metsi, õit^evaid sireleid, toredaid suvepäevi, ^
dl hehtoode kon sert Stokholmis rannast ^ ^ 7 ' v^?'v^Zt^; ^^'^ ^'^'^^^ tüdrukutele üusaid laagripäevi.
KunmgUku Muusikaakadeemia saa-, hedasti mändide ]a kuuskedega tais J it- & , ^ , ,
lis kogus üle 400-pealise publiku, kasvanud saar — üks kuni pool- Käesolev aasta on eesti skauti- õnnetaalritest laekunud summa- Jade suunas. Sõit läks mööda „nel- kes andis päeva mi paikeseUse!
Eelmisel,aastal 60-aastast juubelit teist miili pikk ja kolmveerand dele ja gaididele eriti põnev, kuna dega kaetakse skautide ja gaidide Jasada". Bussis mürm, laste jutu- Hea spber, kes v^otsid vaevaks
tähistanud hdlilooja OÜ kontserdiks' miiU lai. 560-aakrilisel saarel oli Kanadas toimub malevate suurlaa- malevate nmg üksuste väljamine- vada,,erutusest noored küikvel. Lä- lugeda, leiad kohe et see paev pol-isiklümlt
Torontost kohale saabu- koguni kaks väikest järve, liiva- gg,,. yiimane selline suurlaager kud. õnnetaalreid on kaks: üks bi akna paistsid lumehanged, kus nud loodud tavaliseks päevaks.,
nud," mis tõstis õhtu pidulikkust, rand suplemiseks, küllalt lagedat siin meie Kotkajärvel 1977: a, gaidide ja teine skautide õnnetaa- tuisukoerad üksteist taga aja^ Kmgi plaanitsetud voistiust suusa-müle
muusikaline tase oli kõrgest maad tõlkimiseks ja kuivi puid küt- ^ol ajal laagrist osavõtnud hundud ler. Mõlemate „ametlUaiks" hin- sid. Aga talveUu kõrval oU km;rve^ mael pohiud ja kelgutamise kiirust
klassist. . teks. ^ ja hellakesed on tõenäoliselt pea ja- naks on üks „taaler'l.(see tähendab «saidki tähelepanekuid, kui mõni keegi ei mõõtnud, anti süski ka au-
^ Esitati instrumentaalseid ja vo- Ppnevamkui saar ise oh aga sel- ^^^maks kasvanud. Gaidid ja dollar), nii nagu see oli 30 aastat hull suure, kürusega bussist mööda hindu mitmel ala välja. Neile, kel
kaalseid soolopalasid, kammer- ajalugu. Kanah.ranmkul on va- ^^^^^.^ ^..^^^ .^^^ ^oortejuhid loodavad aga, traavis, süs järgnesid õnnetused, koi^e rohkem nalja ja neile, kes
On veel teisigi olulisi sündmusi: et eestlaskond aitab õnnetaalri autod purunenult kraavis.
Kotkajärve on muutunud eesti väärtust tõsta, andes ühe õnnetaal- süs me maanteelt keerasime,
uhiskonnale.kuuluvaks sisejarveks, n eest rohkem km uks dollar, voi ^^^^^^^^^^ pöörasime,
kuna osteti seni ühele Kanada or- ostes rohkem kui uks õnnetaaler. ^^^^ lume-eUes
ganisatsioomle kuulunud järvekal- See on võitlus inflatsiooniga ja hea ^^.^.^ ^
muusikat ja koorilaule. Kaastege- . ' ... - • •. , .. ; . : .
vad oli Stokholmi Naiskoor, Stok-holmi
Meeskoor, solistidena ja an- MajaildUSktubl
samblitest eestlastest viiuldaja ^g|||jg|||iy
Rein Ader, sopran Anne-Mari As-ker,
pianist HümaNerep-Mossin, Eesti Majandusklubi Kanadas las. Tunneme seda ,^uudismaa" ni- investeering eesti noortesse,
viiuldajad Martp Krooni ja AKred korraldab 25. veebruari õhtul Tartu me all. Maaümaskautlus saab 1982; Eesti Gaidide Malev Kanadas
Pisuke, nende kõrval rida rootsla- College'is oma liikmeile ja nende a. 75-aastaseks ja Eesti skautlus 70- ^lesti Skautide Malev Kanadas
si. Koorijuhtideks oüd Harri Küsk, .külaüstele ,,edasijõudnute" veini ne aastaseks., ' __„
Rein Tubin ja Jaan Seim, klaveri- maitsemise õhtu. Juhatus hoiatab, g^^^. ^^.^^^ tüdrukute töö käi- • - ~
.aatjainaHarri|Kiisk jaHüma-Ne- et mitte lasta end heidutada sõnast g^shoidmiseks on vaja peale juhti- J-.feob Hurdci
rep-Mossm. . „edasi3oudnu", kuna tahetakse ^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ JOKOD PlUrOa
' Rikkalik eeskava andis mitme- asjaUmdjate poolt väljavalitud vei- ^^^^^^^ mkmemaksude veelmida- pOSapO|apoeg
külgse ülevaajte komponisti hell- msorte mitmes hinnaklassis; ise ^ -
Samas lõi ka taevas vaUa
päike puistas kulda'alla.
Peagi mäepealt paistis, näe!
liäljaseks said ja kõige rohkem
sõid. Kuid neilegi määrati'auhin.
nad, kes oma kindad kõigie märje­maks
tegid. Auhmnata ei jäänud '
needki, kel varbad rohkem külme­tasid.
Kõige rohkem said nalja Toivo
Trass, Kalev Kaup ja Eric Silm-berg;
kõige rohkem sõid' „kuumi
loomingust umbes 40-aastase loov maitsta ja otsustada missugused
minguaja Vältel. Publik võttis pa- sordid on meüe vastuvõetavad iga-kutava
vastu ^lavate kiiduavaldus- päevaseks tarvitamiseks ja missu-tega,
komponistüe. ulatas tervitus- guseid pakume uhkusega oma sõp-lüü
ja kingituse Eesti Kultuuri radele-külälistele või mida paneme
Koondise büroojuhataja Maia Mat- kõrvale mõneks aastaks hilisemaks
hiesen. tarvitamiseks.
gi, mida kutsutakse rahaks.
Kodurajal laste rodu . . .
suusad õlal — ees oli mägi
sammusid kui sõjavägi!
~ Maja poole rühkisid ~
vaja õppematerjale, laagri- Nagu kinnitas end. Emmaste ja laubalt higi pühkisid,
alade korrastamist, veesõidukeid, Kullamaa koguduse õpetaja Peter 'Kõigu oükiire astu.
keeduvarustust, telke, esmaabi- Paulsen, elab Saksamaal ärkamis- Pererahvas tüU vastu,
tarbeid, mänge, nööri, märke ja aegse tegelase Jakob Hurda poja- Päike säras, soe oli õues,
lugematul arvul muid esemeid, poeg. Tä on kolonel Bundeswehrf kuid õIGE^sära oli Pere-Ema
on õnmetaaler. juures ega valda eesti keelt. . põues! '
VALiSE MAJA - „TUULEMÄE" koeri" Selina Reiman, Merike Pur-
Toigerite metsakodu! - jg.ja Henrik Nõmmik; kõige mär­jemaks
mõistsid oma kindad teha
jRandar Piiust, Mai^ Eina
ky Roos, kuna külmataat näpistas
varvastest enim Taimi Petersood,
Martin Roosi j a ^M
Nii lindid rinnas ja riided pakis,
noorte rodu oli jälle teõpeälsäkkis.
Ja kui: läks lahti kojusõiduks,;
siisJtundsid kõik: päev x)Ii kõigile
..J;/võiduks! ' r ^ / ' • • . • • ^ • -ilia.i•
t. '•
• 'tl!-