1982-02-18-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 14 )öördimud USA presidendi fiklase kiri m Eestist väile saatis kirja edasi VjEd-e), millele lisandub veel sisemaist eksiilis olemist, t. 1958 kuni 1966 'oli minu nitöölaagris Mordvas, kan-istust selle eest, ii andnud mõned fotod oma ast Tartust võõrastele, id võtnud osa ornitoloogia entsist. aitasid N. Liidu elu nagu ilikult oU. . ' . Doeg arreteeriti teine kord il 1980. Meie kontaktid on eda olnud peaaegu olema-lus kiri, mis ma olen^ saa- 26. aprillist 1981. Vähesest sioonist, mis mul on, võin dada, et minu kirjad ei ani. Ma olen. saatnud telegramme ja kirju ameti, le selles küsimuses, aga ei eid tulemusi. Ma ei saa muud kui halvimat, mis minu poja tervislikku Tõesti, ma olen veend»- temä elu on ohus. ;ema arrete,erimist 29. äp^ sai minu poeg ametliku emigreerumiseks Rootsi, Rootsi kodanikult Peeter it^ Nõukogude ametivõimud d siiski minu pojale luba |un> et Teie isiklik ee^tkost- Itema eest võiks minu poja jäästa, tema vangilaagrist tamiseks ja emigreeruda ai-jmiks ma julgen Teie poole jä, tundes - Teid - kui kõiguta-lõiguste kaitsjat. . [ette tänades,' teie Elfriide rh. Jüri Raus iuroopa gruppe Ima igtonis asuv 9 Ida-Euroopa |ga rahvusgrupi koalitsioon, m \East-European Ethnic Ince vaus oma eksekutiiv-riks< kol. leitn. Jüri Rausi. katsiooni struktuuri tõttu on liiv sekretär tegelik töö juh-: |kori:aldaja. leitn. Jüri Raus on ERKU ^kogu ja Eesti Vabadusvõit- .üdu juhatuse lüge.' üsätsiooni esindus käis neil kohtuministeeriumis selgita- „sõjakurjategijate" küsi- Järgmise aktsioonina on , ts määratud; käik välisminis- ^_ li, kus kõne alla tuleb inim-^ : küsimus. Iifeda tatud vahetpidamata sigaretti sõit- Lech Walesa üües oma ko* et olla oma tütre ristseil 7o fa puhkus. »i see on sunnitud puhkus, bei kahtlemata olnud posi-le mõju mehele, kes on finud kuidas taastada rahu las. ^andustöeSisi litatakse akõrgendusegcs KVA —- Ukraina ^söekaevuri-ti 27%-ne'palgatõus, kui osa aniast . allakäinud söepro-oni: tõstmiseks. Ka on ette suuri summasid kaevandus-derniseerimiseks; Donetski ^isist Ukrainas tuleb kol-sa N. Liidu kivisöetoodan-uid see toodang on pidevalt nud viletsa varustuse ja ktiivsete meetodite tõttu, nud aastal N., Liidu kivisöe g oli peagu 5% pläapist ma-vr" Nr.M' VABA EESTIANE ^neljapäeval, 18. veebruaril 1Ö82 - thursday, February 18,1982 B39.I / REE kultuuriauhinci J. Koklale Rootsi Eestlaste Esinduse (REIS) 1982. aasta kultuuriauhinna, millist-antakse välja kahekümne esimest korda, määras auhinna ^hürii üldkultuurilise ja ühiskondliku tegevuse eest „Eesti Päevalehe" peatoimetajale Juhan Eoklale. See oli auhinna ajaloos esimest korda, kus üldkuituurilisel! alal hinnati ka eesti ajakirjanduse esindajat. Zhürii, kuhu kuuluvad Heljg Mängel-Sundsvik, Jüri" Adila, Max Lääts, Rein Puusepp ja Arvi Moor, motiveeris oma otsust: „ Juhan Kokla' on aastakümneid eesti ajakirjanduses, eriti aga Eesti Päevalehe peatoimetajana aidanud elavana hoida kontakte eestlaskonnaga, üle maailma, samaaegselt on ta heas koostöös asjakohaste kaastöölistega hoolitsenud e^sti keele, kultuuri ja ühiskondliku elu säili-tanlise "eest m^apaguluses, sule ja i sõnaga järjekindlalt toetanud de-. • mokraatlikku- mõtlemist ja võidel- Skaudiliikumise looja Baden-Powelli jälgedes sammuvad ka need Lembitu noolepoisid, kes oma juhi Rita nud kommtmismi ning ikestuse vas- Paju juhtimisel. On moodustanud sõprusringi skäuditarkusste õppimiseks. Noorte koondised on igal lautu kodumaial. Peale selle on Juhan päeval.kell! 10.rhqmm. Peetri kiriku alumises .saalis. - , Foto: Vaba Eestlane Kokla võidelnud visalt eesti aja- - kirjanduse olemasolu eest; millele ju tugineb kogu eesti elu ja eestlaste omavaheline kontakt ja mis on võimaldanud praktiliselt läbi viia kõiki eestlaste ettevõtmisi, eriti aga suursündmusi, kus Eesti Päevalehe sagedane ilmumine ja Maailma skaudiliikumine tähistab tänavu oma 75* aiastapäeva — teemantjuubeMi^ell piahM toimwad informatsiooniva^endus on olnud kõikidel skautluse maadel juubelipidustused ja -laagrid. Kui 'hakata otsima skautluse tegelikku geograafi-üHma tähtsusega." üst sünnikohta, siis jääb kaardil sõrme alla tibatilluke saar — Brownsea Island — Inglise kanali rannikul V. .- •:: • Poole lahes. Skautluse asutaja Robert Baden-Powell korraldas seal esimese H.n. katselaagri poistele 31. juulist kuni 8. augiistint 1907, Laagrist võttis osa 21 poissi, kes jagati nelja sa^ka. <0N I A « 1 0) IIIIIIIIIIKIIHII U E L E P A G E liiiiiiiiiiiiinii iei iiAi iLi!I! o ft Vivf Roy Kinnisvarade vabendimsfsraisi eestlasest esindaja Toronto, Ontario M4N 2H8 2781 Yonge Street Büroos (416) 487-4311 Kodus (416) 962-8481 Dro REET ROMAN B.Sc. D.D.S. soovib teatada ®m& HAMBAARSTI KLIINIK^ avamisest 1S9 Main St. Unionville. Onl CHwy 7 & Keionedy Ro.) Vastuvõtt kol(kuJeppel tel. 297-4850 Skoudlfifkumise fuubefioasfa ^ Esimene laager mereröövlite saarel puudega ja elektriga köetavad SAÜNArÄH-JUDi Valmistatud Kanadas. Kui te ei nsö^ ef need on head, siis proovige. Vanemaid mudeleid ja kasutatud saunaahjusid alates $100.^. Saunakibud«Nat-lonist põrandarestid (¥2 meetrit, mitmevärvilised)'väga ker- SAMPO VAIPADE & MÖÖBLI . PUHASTUS auruga „steamcleaiiing" HEL. ERIK LOKBIK 447-9834 SOOME AKORDIONE y2 HINNAGA. SAMPO SAUNA MMITEDi 1413 Kingston Road Scarborough, Ont MIN IRl Telefon 691-2297 Burks Falls, Highway 520, Ont Tel. 1-705-382-3520 Tallinn Festival '82 embleemi kavandi Mis siis juhtus? Põhjuseid on mitu. Üldine majanduslik ja tehrioloogili-ne tõus on poistele kätte andnud vahendid, mida kunagi võis saada ainult skautluse kaudu. Tänapäe- Lugu imeilusast päevast ehk Valge Maja mäss Laupäeval, 6. veebr, pidasid hunJ Noored kuioleksid pääsenud van- Teemäntjuubeli ajaks on skaut^he looduslikke sadamaid, kus olla lišJrtar ^a^ !>rä!ltsusm lus ületanud oma kulminatsiooni^ tormivarjus. Poole laht on üks ningas Henry OT^ seisu. Tagasilangus on aga seisatu- neist ja kitsa suudme tõttu hästi saläkaubitsemisele ja ^^^^^ 1^20 nud, liikumine stabiHseeruli ja Uus kaitstud. . sa^e idatipuje' puust kindlustuse, populaarsuse tõus on võimalik. Meie a|aarvamise esimeselsajan- kust sai jälgida kogu laevaliiklust dil, kui roomlased koloniseerisid Poole lahes. Inglismaad, asus Brownsea isaa- Kaks sajandit hiljem müüdi rel Rooma laevastiku baas, Inis. saar eraisikutele. Üks neist ehitas suured trireemid (kolme aeru- kroonu rahnakindlusest tornide ja reaga galeerid) seisid"ankrus. soppidega lossi,- mis-m^^ vai on igal poisil spordivahendid Tuhat aastat hiljem, kui taanlased 1896. Teine omanik otsustas ka-pesapallist kuni paadini, väikeka- vallutasid üksteise järel anglo-sak- sutada saarel leiduvat savi ja. ehi- dud ja hellakesed oma järjekordset gist! Hullasid sügavais pehmeis lü-' Tallin FestiväH juhatud kuulutab liibriline püss, CB-raadio ja muud, side väikeriike, oli Brownsea saa- tas poti- ning tellisetööstuse. See talipäeva. Suvel on hundudi ja hei- mehangedes. Nad polnud varem : käesolevaga välja embleemi kavan- rääkimata oma telgist ja jalgrat- Krel kuningas Kanuti (Knud'i) me- läks pankrotti- ja mälestusena sel- lakesed Kotkajärve laagris aga seal kunagi käinud, seUe maakodu di võistluse. Sel aastal on Festivali tast. Kui tal neid pole, siis ta. võib rebaas. Saarele tõmmati maale lest ajast on saare rannas, kus lae- talvel nad sinna väga ei kipu— või rahuükku olemust näinud. Ja vist teemaks EESTI TALU RAHVAS need kergesti saada. Skautlik tege- taanlaste draakonpäiseid sihvakaid vu laašditi,' praegugi potikilde ja õigemini, neid sinna ei.lasta. On.polnud keegi kunagi ka seal sellist. Ettepanekud palume saata 5 — laagrid, matkad, kanuuret- viikingilaevu. tellisepuru. 1'901 ostsid hollandi Higa külm ja lüga kaugel. Järsud möllu teinud. Need olid talvelõbud märtsiks 1982 aUtoodud aadressil ked ja maastikumängud on võetud Saare nimi pärineb taani vallutu- päritoluga börsimaaklerite pere- mäed ja. palju puid. Ja kes neid ka- paremast sordist, oh seda müra, puhta must-valge joonisena miile koolide ja paljude teiste asutuste se ajast. „Brownsea" on tegelikult kond van Raalte järglased saare ja nisid teab? Igatahes oleme alati nalja ja hullamist! Mägedest alla suurus 15 X 15 cm Festivali juha- organisatsioonide tegevuskav- moonutis ja pruuni merega pole püstitasid sinna uue lossi. otsinud kohta, mis kodule vähe li- ja lume sees möllati. Kelguga kitus otsustab embläemi valiku oUes ^^J^ korraldavad palgalised saarel midagi tegemist. Taanlased Kas. saab veel olla põnevamat gemal, madalamad mäed ja puud hutati hangedelt aUa, suuskadel sa- - süsM kohustatud mitte ühteffi ette ^'^8^ oskuslikud inimesed, nimetasid saart „Bmnk's o" — paika laagriks, kui niisugune saar? kaugel metsas, et kelk vastu ei li- hinal maailm lõi, vallal r.««oVi,f ^tfcoT^f^Arin^n Skautlus kauuatab ka entusiastlike „Bruno Saar". Saare ajalugu, mida poistele jutus^ biseks. Need nõuded on rahuldatud paneimt aK|tspieerima ^^^.^^ ^^^^^^^ Viieteistkümnendal sajandil oli tati laagri lõkkeõhtutel, oli üks ela- küli Seedriorul või Cedar Glen'is. külmataat näpistas põski omi iLmoieem ^marKj peao sioaiaa- f g^.^^^. ^^.^ laagrid - ainult Brownsea saar, bukanjeeride — mus, mis maailma esimese skaudi- kuid Cedar Glen'is põles rahvama- 3^ kindas nagu enam polnudki.;^-- ma järgnevam eiemenie. ij ICK.- ^^j^^^e, avastusreisijate ja sport- mereröövlite pesa- ja peidupaigaks, laagri osavõtjatele igaveseks mällu maha ja Seedrioru uksed on lu- " mi ammugt kinni tuisanud. Olime ^^^^ ^^^^^^^^ Esi'm ene liõ-ikn keõ-th*t;u, t*o u. nus ^3-1a. nnonuiitmiifai . , kTu.s^ kõigi\l e lah• k+e lt jag^ ait i söök^i ., v W m 1907 rökkevaiia oM Ba- ; J^^ S^owdHs^ .Mis niiüd teha? Kühu^^^m Me ei tahtnud jääda ]i „TalJimi Fe|tivai;82'V2) must- privileeg. Baden-Powelli idee Mereröövlid *^ ohustasid seilajal graveeris, valge oooms; 3) kujult peaks olema _ ^^^^^^^^ y^^^ paistele _ laevaliiklust Vahemerel ja Euroopa Tööd saata aadressil: Jaak Järve, 87d Runnymede Road, Toronto, Ont.lM6N 3W4. suhtdiselt lihtne ja 4) märk peab ^^neolematu ja üsna revolutsi- fannikul, kusjuures varade kõrval olema ^^eemaga kooskõlas. ^^^^-jj^^ ^^^^^5^^ Tänapäeval oleks võeti saagiks ka inimesi - orja-see ehk võrreldav maailmaruimi-. kaubanduseks. Kuulsamaid^^^^w reisu korraldamisega poistele. ; pealikuid sellest:-ajast oli Härry Brownsea Island on mäJ^gitud Tgal iuhul otsis BP küMalt läbe- Inglismaa kaardile ja isegi j^uu^spererah ^ k l ^ L ™ d ^ ' ^^^^ röövlilaevade likvideeri- 1:1.000.000 moodus^ aüasi4e^,: ^ l •; dast, Kuiü parajasti eraioaraa ^.^^ ^^^^ safekaubitsejad kuid enamasti ilma nimeta. Saart ^^^1^ Brownsea saarest oma autoru- õn siiski kerge leida,, ^aidlesta nieid lüga palju! kolhia. , '7^ ' S^akaubayejp? käisvpem^ /Heino Jõe Väikseimaid REMONHöID ^majade jnures: elekter, tomdy puutööd ju®. Heüstage - J; MEIUSI 225-3283 Kaljo Raidi helitüöde kontsert Štokholmis paika oma katselaagri jaoks, kus ajakirjanikud ja fotograaf id erakordset sündmust ei segaks. Kalastusretkel Iirimaal kohtas ta mai kuul 1907 Londoni börsimaaklerit vai^ Raalte't, kes talle pakkus „omaj saart" -Dorsetis Bournemouthi [lähedal^ kolme tunni raudteesõidp kaugusel Londonist. . Brovi^nsea Island oli kirjelduse Õimetaalriga noortetööd toetama Suured üritused eeloleVar suvel Pere-ema nagu kalju „01gu teid või kokku sada Köök meil avar, suur on pada. Võite lapsed mäele säata^ Puud on metsas, pole karta! Ruumi küllalt suusatada ' mööda põldu; metsarada . . .; Tulge ainult — ootan juba Isa Toiger'ilt ka luba!" sest laual olid vorstid ja soe! jook ja kohvi ja kringel ja magus kook. Ega süüeski pohiud neü palju mahti ^ ' Mäng hangel läks jälle kiilaest! lahti, , . Ja suuskadel mõõdeti põllu pikkust — kuni lõpuks väsimus kallale kippus. ^is^äÜe said;kastetud janused . . ' . V s u ^ d - - , - , c - : . :^ [ " - ^ . - ^ fe-piererahvast sai^^t . Aptsevsü(^amest öeldi kõigi poolt, ^.et kandsid noorte eest vaeva Ja •Nü sai lahendatud talvise välja- " J^Q^J^ sõidu probleem. Varsti oldigi teel linnast põhjapoolsete lumiste väi- Meie tänu ka Taadile Taeva*sele, Biuwii:.cd jLMaixu u u ^ u j ^ i u u . ^ Kevade kuulutajaid on mitmeid, üks neist on aga kindlasti eesti ^ r..r . X. ^ . Jfrgj sobiv paik laagnKs Varjuli^^^ ühiskonnas skautide ja gaidide õnnetaaler. See tähendab saabuvat jüri- P^^l^J^^^^ ^."^^ ^"^ff päeva, haljendavaid metsi, õit^evaid sireleid, toredaid suvepäevi, ^ dl hehtoode kon sert Stokholmis rannast ^ ^ 7 ' v^?'v^Zt^; ^^'^ ^'^'^^^ tüdrukutele üusaid laagripäevi. KunmgUku Muusikaakadeemia saa-, hedasti mändide ]a kuuskedega tais J it- & , ^ , , lis kogus üle 400-pealise publiku, kasvanud saar — üks kuni pool- Käesolev aasta on eesti skauti- õnnetaalritest laekunud summa- Jade suunas. Sõit läks mööda „nel- kes andis päeva mi paikeseUse! Eelmisel,aastal 60-aastast juubelit teist miili pikk ja kolmveerand dele ja gaididele eriti põnev, kuna dega kaetakse skautide ja gaidide Jasada". Bussis mürm, laste jutu- Hea spber, kes v^otsid vaevaks tähistanud hdlilooja OÜ kontserdiks' miiU lai. 560-aakrilisel saarel oli Kanadas toimub malevate suurlaa- malevate nmg üksuste väljamine- vada,,erutusest noored küikvel. Lä- lugeda, leiad kohe et see paev pol-isiklümlt Torontost kohale saabu- koguni kaks väikest järve, liiva- gg,,. yiimane selline suurlaager kud. õnnetaalreid on kaks: üks bi akna paistsid lumehanged, kus nud loodud tavaliseks päevaks., nud," mis tõstis õhtu pidulikkust, rand suplemiseks, küllalt lagedat siin meie Kotkajärvel 1977: a, gaidide ja teine skautide õnnetaa- tuisukoerad üksteist taga aja^ Kmgi plaanitsetud voistiust suusa-müle muusikaline tase oli kõrgest maad tõlkimiseks ja kuivi puid küt- ^ol ajal laagrist osavõtnud hundud ler. Mõlemate „ametlUaiks" hin- sid. Aga talveUu kõrval oU km;rve^ mael pohiud ja kelgutamise kiirust klassist. . teks. ^ ja hellakesed on tõenäoliselt pea ja- naks on üks „taaler'l.(see tähendab «saidki tähelepanekuid, kui mõni keegi ei mõõtnud, anti süski ka au- ^ Esitati instrumentaalseid ja vo- Ppnevamkui saar ise oh aga sel- ^^^maks kasvanud. Gaidid ja dollar), nii nagu see oli 30 aastat hull suure, kürusega bussist mööda hindu mitmel ala välja. Neile, kel kaalseid soolopalasid, kammer- ajalugu. Kanah.ranmkul on va- ^^^^^.^ ^..^^^ .^^^ ^oortejuhid loodavad aga, traavis, süs järgnesid õnnetused, koi^e rohkem nalja ja neile, kes On veel teisigi olulisi sündmusi: et eestlaskond aitab õnnetaalri autod purunenult kraavis. Kotkajärve on muutunud eesti väärtust tõsta, andes ühe õnnetaal- süs me maanteelt keerasime, uhiskonnale.kuuluvaks sisejarveks, n eest rohkem km uks dollar, voi ^^^^^^^^^^ pöörasime, kuna osteti seni ühele Kanada or- ostes rohkem kui uks õnnetaaler. ^^^^ lume-eUes ganisatsioomle kuulunud järvekal- See on võitlus inflatsiooniga ja hea ^^.^.^ ^ muusikat ja koorilaule. Kaastege- . ' ... - • •. , .. ; . : . vad oli Stokholmi Naiskoor, Stok-holmi Meeskoor, solistidena ja an- MajaildUSktubl samblitest eestlastest viiuldaja ^g|||jg|||iy Rein Ader, sopran Anne-Mari As-ker, pianist HümaNerep-Mossin, Eesti Majandusklubi Kanadas las. Tunneme seda ,^uudismaa" ni- investeering eesti noortesse, viiuldajad Martp Krooni ja AKred korraldab 25. veebruari õhtul Tartu me all. Maaümaskautlus saab 1982; Eesti Gaidide Malev Kanadas Pisuke, nende kõrval rida rootsla- College'is oma liikmeile ja nende a. 75-aastaseks ja Eesti skautlus 70- ^lesti Skautide Malev Kanadas si. Koorijuhtideks oüd Harri Küsk, .külaüstele ,,edasijõudnute" veini ne aastaseks., ' __„ Rein Tubin ja Jaan Seim, klaveri- maitsemise õhtu. Juhatus hoiatab, g^^^. ^^.^^^ tüdrukute töö käi- • - ~ .aatjainaHarri|Kiisk jaHüma-Ne- et mitte lasta end heidutada sõnast g^shoidmiseks on vaja peale juhti- J-.feob Hurdci rep-Mossm. . „edasi3oudnu", kuna tahetakse ^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ JOKOD PlUrOa ' Rikkalik eeskava andis mitme- asjaUmdjate poolt väljavalitud vei- ^^^^^^^ mkmemaksude veelmida- pOSapO|apoeg külgse ülevaajte komponisti hell- msorte mitmes hinnaklassis; ise ^ - Samas lõi ka taevas vaUa päike puistas kulda'alla. Peagi mäepealt paistis, näe! liäljaseks said ja kõige rohkem sõid. Kuid neilegi määrati'auhin. nad, kes oma kindad kõigie märjemaks tegid. Auhmnata ei jäänud ' needki, kel varbad rohkem külmetasid. Kõige rohkem said nalja Toivo Trass, Kalev Kaup ja Eric Silm-berg; kõige rohkem sõid' „kuumi loomingust umbes 40-aastase loov maitsta ja otsustada missugused minguaja Vältel. Publik võttis pa- sordid on meüe vastuvõetavad iga-kutava vastu ^lavate kiiduavaldus- päevaseks tarvitamiseks ja missu-tega, komponistüe. ulatas tervitus- guseid pakume uhkusega oma sõp-lüü ja kingituse Eesti Kultuuri radele-külälistele või mida paneme Koondise büroojuhataja Maia Mat- kõrvale mõneks aastaks hilisemaks hiesen. tarvitamiseks. gi, mida kutsutakse rahaks. Kodurajal laste rodu . . . suusad õlal — ees oli mägi sammusid kui sõjavägi! ~ Maja poole rühkisid ~ vaja õppematerjale, laagri- Nagu kinnitas end. Emmaste ja laubalt higi pühkisid, alade korrastamist, veesõidukeid, Kullamaa koguduse õpetaja Peter 'Kõigu oükiire astu. keeduvarustust, telke, esmaabi- Paulsen, elab Saksamaal ärkamis- Pererahvas tüU vastu, tarbeid, mänge, nööri, märke ja aegse tegelase Jakob Hurda poja- Päike säras, soe oli õues, lugematul arvul muid esemeid, poeg. Tä on kolonel Bundeswehrf kuid õIGE^sära oli Pere-Ema on õnmetaaler. juures ega valda eesti keelt. . põues! ' VALiSE MAJA - „TUULEMÄE" koeri" Selina Reiman, Merike Pur- Toigerite metsakodu! - jg.ja Henrik Nõmmik; kõige märjemaks mõistsid oma kindad teha jRandar Piiust, Mai^ Eina ky Roos, kuna külmataat näpistas varvastest enim Taimi Petersood, Martin Roosi j a ^M Nii lindid rinnas ja riided pakis, noorte rodu oli jälle teõpeälsäkkis. Ja kui: läks lahti kojusõiduks,; siisJtundsid kõik: päev x)Ii kõigile ..J;/võiduks! ' r ^ / ' • • . • • ^ • -ilia.i• t. '• • 'tl!-
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 18, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-02-18 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820218 |
Description
Title | 1982-02-18-05 |
OCR text | Nr. 14 )öördimud USA presidendi fiklase kiri m Eestist väile saatis kirja edasi VjEd-e), millele lisandub veel sisemaist eksiilis olemist, t. 1958 kuni 1966 'oli minu nitöölaagris Mordvas, kan-istust selle eest, ii andnud mõned fotod oma ast Tartust võõrastele, id võtnud osa ornitoloogia entsist. aitasid N. Liidu elu nagu ilikult oU. . ' . Doeg arreteeriti teine kord il 1980. Meie kontaktid on eda olnud peaaegu olema-lus kiri, mis ma olen^ saa- 26. aprillist 1981. Vähesest sioonist, mis mul on, võin dada, et minu kirjad ei ani. Ma olen. saatnud telegramme ja kirju ameti, le selles küsimuses, aga ei eid tulemusi. Ma ei saa muud kui halvimat, mis minu poja tervislikku Tõesti, ma olen veend»- temä elu on ohus. ;ema arrete,erimist 29. äp^ sai minu poeg ametliku emigreerumiseks Rootsi, Rootsi kodanikult Peeter it^ Nõukogude ametivõimud d siiski minu pojale luba |un> et Teie isiklik ee^tkost- Itema eest võiks minu poja jäästa, tema vangilaagrist tamiseks ja emigreeruda ai-jmiks ma julgen Teie poole jä, tundes - Teid - kui kõiguta-lõiguste kaitsjat. . [ette tänades,' teie Elfriide rh. Jüri Raus iuroopa gruppe Ima igtonis asuv 9 Ida-Euroopa |ga rahvusgrupi koalitsioon, m \East-European Ethnic Ince vaus oma eksekutiiv-riks< kol. leitn. Jüri Rausi. katsiooni struktuuri tõttu on liiv sekretär tegelik töö juh-: |kori:aldaja. leitn. Jüri Raus on ERKU ^kogu ja Eesti Vabadusvõit- .üdu juhatuse lüge.' üsätsiooni esindus käis neil kohtuministeeriumis selgita- „sõjakurjategijate" küsi- Järgmise aktsioonina on , ts määratud; käik välisminis- ^_ li, kus kõne alla tuleb inim-^ : küsimus. Iifeda tatud vahetpidamata sigaretti sõit- Lech Walesa üües oma ko* et olla oma tütre ristseil 7o fa puhkus. »i see on sunnitud puhkus, bei kahtlemata olnud posi-le mõju mehele, kes on finud kuidas taastada rahu las. ^andustöeSisi litatakse akõrgendusegcs KVA —- Ukraina ^söekaevuri-ti 27%-ne'palgatõus, kui osa aniast . allakäinud söepro-oni: tõstmiseks. Ka on ette suuri summasid kaevandus-derniseerimiseks; Donetski ^isist Ukrainas tuleb kol-sa N. Liidu kivisöetoodan-uid see toodang on pidevalt nud viletsa varustuse ja ktiivsete meetodite tõttu, nud aastal N., Liidu kivisöe g oli peagu 5% pläapist ma-vr" Nr.M' VABA EESTIANE ^neljapäeval, 18. veebruaril 1Ö82 - thursday, February 18,1982 B39.I / REE kultuuriauhinci J. Koklale Rootsi Eestlaste Esinduse (REIS) 1982. aasta kultuuriauhinna, millist-antakse välja kahekümne esimest korda, määras auhinna ^hürii üldkultuurilise ja ühiskondliku tegevuse eest „Eesti Päevalehe" peatoimetajale Juhan Eoklale. See oli auhinna ajaloos esimest korda, kus üldkuituurilisel! alal hinnati ka eesti ajakirjanduse esindajat. Zhürii, kuhu kuuluvad Heljg Mängel-Sundsvik, Jüri" Adila, Max Lääts, Rein Puusepp ja Arvi Moor, motiveeris oma otsust: „ Juhan Kokla' on aastakümneid eesti ajakirjanduses, eriti aga Eesti Päevalehe peatoimetajana aidanud elavana hoida kontakte eestlaskonnaga, üle maailma, samaaegselt on ta heas koostöös asjakohaste kaastöölistega hoolitsenud e^sti keele, kultuuri ja ühiskondliku elu säili-tanlise "eest m^apaguluses, sule ja i sõnaga järjekindlalt toetanud de-. • mokraatlikku- mõtlemist ja võidel- Skaudiliikumise looja Baden-Powelli jälgedes sammuvad ka need Lembitu noolepoisid, kes oma juhi Rita nud kommtmismi ning ikestuse vas- Paju juhtimisel. On moodustanud sõprusringi skäuditarkusste õppimiseks. Noorte koondised on igal lautu kodumaial. Peale selle on Juhan päeval.kell! 10.rhqmm. Peetri kiriku alumises .saalis. - , Foto: Vaba Eestlane Kokla võidelnud visalt eesti aja- - kirjanduse olemasolu eest; millele ju tugineb kogu eesti elu ja eestlaste omavaheline kontakt ja mis on võimaldanud praktiliselt läbi viia kõiki eestlaste ettevõtmisi, eriti aga suursündmusi, kus Eesti Päevalehe sagedane ilmumine ja Maailma skaudiliikumine tähistab tänavu oma 75* aiastapäeva — teemantjuubeMi^ell piahM toimwad informatsiooniva^endus on olnud kõikidel skautluse maadel juubelipidustused ja -laagrid. Kui 'hakata otsima skautluse tegelikku geograafi-üHma tähtsusega." üst sünnikohta, siis jääb kaardil sõrme alla tibatilluke saar — Brownsea Island — Inglise kanali rannikul V. .- •:: • Poole lahes. Skautluse asutaja Robert Baden-Powell korraldas seal esimese H.n. katselaagri poistele 31. juulist kuni 8. augiistint 1907, Laagrist võttis osa 21 poissi, kes jagati nelja sa^ka. <0N I A « 1 0) IIIIIIIIIIKIIHII U E L E P A G E liiiiiiiiiiiiinii iei iiAi iLi!I! o ft Vivf Roy Kinnisvarade vabendimsfsraisi eestlasest esindaja Toronto, Ontario M4N 2H8 2781 Yonge Street Büroos (416) 487-4311 Kodus (416) 962-8481 Dro REET ROMAN B.Sc. D.D.S. soovib teatada ®m& HAMBAARSTI KLIINIK^ avamisest 1S9 Main St. Unionville. Onl CHwy 7 & Keionedy Ro.) Vastuvõtt kol(kuJeppel tel. 297-4850 Skoudlfifkumise fuubefioasfa ^ Esimene laager mereröövlite saarel puudega ja elektriga köetavad SAÜNArÄH-JUDi Valmistatud Kanadas. Kui te ei nsö^ ef need on head, siis proovige. Vanemaid mudeleid ja kasutatud saunaahjusid alates $100.^. Saunakibud«Nat-lonist põrandarestid (¥2 meetrit, mitmevärvilised)'väga ker- SAMPO VAIPADE & MÖÖBLI . PUHASTUS auruga „steamcleaiiing" HEL. ERIK LOKBIK 447-9834 SOOME AKORDIONE y2 HINNAGA. SAMPO SAUNA MMITEDi 1413 Kingston Road Scarborough, Ont MIN IRl Telefon 691-2297 Burks Falls, Highway 520, Ont Tel. 1-705-382-3520 Tallinn Festival '82 embleemi kavandi Mis siis juhtus? Põhjuseid on mitu. Üldine majanduslik ja tehrioloogili-ne tõus on poistele kätte andnud vahendid, mida kunagi võis saada ainult skautluse kaudu. Tänapäe- Lugu imeilusast päevast ehk Valge Maja mäss Laupäeval, 6. veebr, pidasid hunJ Noored kuioleksid pääsenud van- Teemäntjuubeli ajaks on skaut^he looduslikke sadamaid, kus olla lišJrtar ^a^ !>rä!ltsusm lus ületanud oma kulminatsiooni^ tormivarjus. Poole laht on üks ningas Henry OT^ seisu. Tagasilangus on aga seisatu- neist ja kitsa suudme tõttu hästi saläkaubitsemisele ja ^^^^^ 1^20 nud, liikumine stabiHseeruli ja Uus kaitstud. . sa^e idatipuje' puust kindlustuse, populaarsuse tõus on võimalik. Meie a|aarvamise esimeselsajan- kust sai jälgida kogu laevaliiklust dil, kui roomlased koloniseerisid Poole lahes. Inglismaad, asus Brownsea isaa- Kaks sajandit hiljem müüdi rel Rooma laevastiku baas, Inis. saar eraisikutele. Üks neist ehitas suured trireemid (kolme aeru- kroonu rahnakindlusest tornide ja reaga galeerid) seisid"ankrus. soppidega lossi,- mis-m^^ vai on igal poisil spordivahendid Tuhat aastat hiljem, kui taanlased 1896. Teine omanik otsustas ka-pesapallist kuni paadini, väikeka- vallutasid üksteise järel anglo-sak- sutada saarel leiduvat savi ja. ehi- dud ja hellakesed oma järjekordset gist! Hullasid sügavais pehmeis lü-' Tallin FestiväH juhatud kuulutab liibriline püss, CB-raadio ja muud, side väikeriike, oli Brownsea saa- tas poti- ning tellisetööstuse. See talipäeva. Suvel on hundudi ja hei- mehangedes. Nad polnud varem : käesolevaga välja embleemi kavan- rääkimata oma telgist ja jalgrat- Krel kuningas Kanuti (Knud'i) me- läks pankrotti- ja mälestusena sel- lakesed Kotkajärve laagris aga seal kunagi käinud, seUe maakodu di võistluse. Sel aastal on Festivali tast. Kui tal neid pole, siis ta. võib rebaas. Saarele tõmmati maale lest ajast on saare rannas, kus lae- talvel nad sinna väga ei kipu— või rahuükku olemust näinud. Ja vist teemaks EESTI TALU RAHVAS need kergesti saada. Skautlik tege- taanlaste draakonpäiseid sihvakaid vu laašditi,' praegugi potikilde ja õigemini, neid sinna ei.lasta. On.polnud keegi kunagi ka seal sellist. Ettepanekud palume saata 5 — laagrid, matkad, kanuuret- viikingilaevu. tellisepuru. 1'901 ostsid hollandi Higa külm ja lüga kaugel. Järsud möllu teinud. Need olid talvelõbud märtsiks 1982 aUtoodud aadressil ked ja maastikumängud on võetud Saare nimi pärineb taani vallutu- päritoluga börsimaaklerite pere- mäed ja. palju puid. Ja kes neid ka- paremast sordist, oh seda müra, puhta must-valge joonisena miile koolide ja paljude teiste asutuste se ajast. „Brownsea" on tegelikult kond van Raalte järglased saare ja nisid teab? Igatahes oleme alati nalja ja hullamist! Mägedest alla suurus 15 X 15 cm Festivali juha- organisatsioonide tegevuskav- moonutis ja pruuni merega pole püstitasid sinna uue lossi. otsinud kohta, mis kodule vähe li- ja lume sees möllati. Kelguga kitus otsustab embläemi valiku oUes ^^J^ korraldavad palgalised saarel midagi tegemist. Taanlased Kas. saab veel olla põnevamat gemal, madalamad mäed ja puud hutati hangedelt aUa, suuskadel sa- - süsM kohustatud mitte ühteffi ette ^'^8^ oskuslikud inimesed, nimetasid saart „Bmnk's o" — paika laagriks, kui niisugune saar? kaugel metsas, et kelk vastu ei li- hinal maailm lõi, vallal r.««oVi,f ^tfcoT^f^Arin^n Skautlus kauuatab ka entusiastlike „Bruno Saar". Saare ajalugu, mida poistele jutus^ biseks. Need nõuded on rahuldatud paneimt aK|tspieerima ^^^.^^ ^^^^^^^ Viieteistkümnendal sajandil oli tati laagri lõkkeõhtutel, oli üks ela- küli Seedriorul või Cedar Glen'is. külmataat näpistas põski omi iLmoieem ^marKj peao sioaiaa- f g^.^^^. ^^.^ laagrid - ainult Brownsea saar, bukanjeeride — mus, mis maailma esimese skaudi- kuid Cedar Glen'is põles rahvama- 3^ kindas nagu enam polnudki.;^-- ma järgnevam eiemenie. ij ICK.- ^^j^^^e, avastusreisijate ja sport- mereröövlite pesa- ja peidupaigaks, laagri osavõtjatele igaveseks mällu maha ja Seedrioru uksed on lu- " mi ammugt kinni tuisanud. Olime ^^^^ ^^^^^^^^ Esi'm ene liõ-ikn keõ-th*t;u, t*o u. nus ^3-1a. nnonuiitmiifai . , kTu.s^ kõigi\l e lah• k+e lt jag^ ait i söök^i ., v W m 1907 rökkevaiia oM Ba- ; J^^ S^owdHs^ .Mis niiüd teha? Kühu^^^m Me ei tahtnud jääda ]i „TalJimi Fe|tivai;82'V2) must- privileeg. Baden-Powelli idee Mereröövlid *^ ohustasid seilajal graveeris, valge oooms; 3) kujult peaks olema _ ^^^^^^^^ y^^^ paistele _ laevaliiklust Vahemerel ja Euroopa Tööd saata aadressil: Jaak Järve, 87d Runnymede Road, Toronto, Ont.lM6N 3W4. suhtdiselt lihtne ja 4) märk peab ^^neolematu ja üsna revolutsi- fannikul, kusjuures varade kõrval olema ^^eemaga kooskõlas. ^^^^-jj^^ ^^^^^5^^ Tänapäeval oleks võeti saagiks ka inimesi - orja-see ehk võrreldav maailmaruimi-. kaubanduseks. Kuulsamaid^^^^w reisu korraldamisega poistele. ; pealikuid sellest:-ajast oli Härry Brownsea Island on mäJ^gitud Tgal iuhul otsis BP küMalt läbe- Inglismaa kaardile ja isegi j^uu^spererah ^ k l ^ L ™ d ^ ' ^^^^ röövlilaevade likvideeri- 1:1.000.000 moodus^ aüasi4e^,: ^ l •; dast, Kuiü parajasti eraioaraa ^.^^ ^^^^ safekaubitsejad kuid enamasti ilma nimeta. Saart ^^^1^ Brownsea saarest oma autoru- õn siiski kerge leida,, ^aidlesta nieid lüga palju! kolhia. , '7^ ' S^akaubayejp? käisvpem^ /Heino Jõe Väikseimaid REMONHöID ^majade jnures: elekter, tomdy puutööd ju®. Heüstage - J; MEIUSI 225-3283 Kaljo Raidi helitüöde kontsert Štokholmis paika oma katselaagri jaoks, kus ajakirjanikud ja fotograaf id erakordset sündmust ei segaks. Kalastusretkel Iirimaal kohtas ta mai kuul 1907 Londoni börsimaaklerit vai^ Raalte't, kes talle pakkus „omaj saart" -Dorsetis Bournemouthi [lähedal^ kolme tunni raudteesõidp kaugusel Londonist. . Brovi^nsea Island oli kirjelduse Õimetaalriga noortetööd toetama Suured üritused eeloleVar suvel Pere-ema nagu kalju „01gu teid või kokku sada Köök meil avar, suur on pada. Võite lapsed mäele säata^ Puud on metsas, pole karta! Ruumi küllalt suusatada ' mööda põldu; metsarada . . .; Tulge ainult — ootan juba Isa Toiger'ilt ka luba!" sest laual olid vorstid ja soe! jook ja kohvi ja kringel ja magus kook. Ega süüeski pohiud neü palju mahti ^ ' Mäng hangel läks jälle kiilaest! lahti, , . Ja suuskadel mõõdeti põllu pikkust — kuni lõpuks väsimus kallale kippus. ^is^äÜe said;kastetud janused . . ' . V s u ^ d - - , - , c - : . :^ [ " - ^ . - ^ fe-piererahvast sai^^t . Aptsevsü(^amest öeldi kõigi poolt, ^.et kandsid noorte eest vaeva Ja •Nü sai lahendatud talvise välja- " J^Q^J^ sõidu probleem. Varsti oldigi teel linnast põhjapoolsete lumiste väi- Meie tänu ka Taadile Taeva*sele, Biuwii:.cd jLMaixu u u ^ u j ^ i u u . ^ Kevade kuulutajaid on mitmeid, üks neist on aga kindlasti eesti ^ r..r . X. ^ . Jfrgj sobiv paik laagnKs Varjuli^^^ ühiskonnas skautide ja gaidide õnnetaaler. See tähendab saabuvat jüri- P^^l^J^^^^ ^."^^ ^"^ff päeva, haljendavaid metsi, õit^evaid sireleid, toredaid suvepäevi, ^ dl hehtoode kon sert Stokholmis rannast ^ ^ 7 ' v^?'v^Zt^; ^^'^ ^'^'^^^ tüdrukutele üusaid laagripäevi. KunmgUku Muusikaakadeemia saa-, hedasti mändide ]a kuuskedega tais J it- & , ^ , , lis kogus üle 400-pealise publiku, kasvanud saar — üks kuni pool- Käesolev aasta on eesti skauti- õnnetaalritest laekunud summa- Jade suunas. Sõit läks mööda „nel- kes andis päeva mi paikeseUse! Eelmisel,aastal 60-aastast juubelit teist miili pikk ja kolmveerand dele ja gaididele eriti põnev, kuna dega kaetakse skautide ja gaidide Jasada". Bussis mürm, laste jutu- Hea spber, kes v^otsid vaevaks tähistanud hdlilooja OÜ kontserdiks' miiU lai. 560-aakrilisel saarel oli Kanadas toimub malevate suurlaa- malevate nmg üksuste väljamine- vada,,erutusest noored küikvel. Lä- lugeda, leiad kohe et see paev pol-isiklümlt Torontost kohale saabu- koguni kaks väikest järve, liiva- gg,,. yiimane selline suurlaager kud. õnnetaalreid on kaks: üks bi akna paistsid lumehanged, kus nud loodud tavaliseks päevaks., nud," mis tõstis õhtu pidulikkust, rand suplemiseks, küllalt lagedat siin meie Kotkajärvel 1977: a, gaidide ja teine skautide õnnetaa- tuisukoerad üksteist taga aja^ Kmgi plaanitsetud voistiust suusa-müle muusikaline tase oli kõrgest maad tõlkimiseks ja kuivi puid küt- ^ol ajal laagrist osavõtnud hundud ler. Mõlemate „ametlUaiks" hin- sid. Aga talveUu kõrval oU km;rve^ mael pohiud ja kelgutamise kiirust klassist. . teks. ^ ja hellakesed on tõenäoliselt pea ja- naks on üks „taaler'l.(see tähendab «saidki tähelepanekuid, kui mõni keegi ei mõõtnud, anti süski ka au- ^ Esitati instrumentaalseid ja vo- Ppnevamkui saar ise oh aga sel- ^^^maks kasvanud. Gaidid ja dollar), nii nagu see oli 30 aastat hull suure, kürusega bussist mööda hindu mitmel ala välja. Neile, kel kaalseid soolopalasid, kammer- ajalugu. Kanah.ranmkul on va- ^^^^^.^ ^..^^^ .^^^ ^oortejuhid loodavad aga, traavis, süs järgnesid õnnetused, koi^e rohkem nalja ja neile, kes On veel teisigi olulisi sündmusi: et eestlaskond aitab õnnetaalri autod purunenult kraavis. Kotkajärve on muutunud eesti väärtust tõsta, andes ühe õnnetaal- süs me maanteelt keerasime, uhiskonnale.kuuluvaks sisejarveks, n eest rohkem km uks dollar, voi ^^^^^^^^^^ pöörasime, kuna osteti seni ühele Kanada or- ostes rohkem kui uks õnnetaaler. ^^^^ lume-eUes ganisatsioomle kuulunud järvekal- See on võitlus inflatsiooniga ja hea ^^.^.^ ^ muusikat ja koorilaule. Kaastege- . ' ... - • •. , .. ; . : . vad oli Stokholmi Naiskoor, Stok-holmi Meeskoor, solistidena ja an- MajaildUSktubl samblitest eestlastest viiuldaja ^g|||jg|||iy Rein Ader, sopran Anne-Mari As-ker, pianist HümaNerep-Mossin, Eesti Majandusklubi Kanadas las. Tunneme seda ,^uudismaa" ni- investeering eesti noortesse, viiuldajad Martp Krooni ja AKred korraldab 25. veebruari õhtul Tartu me all. Maaümaskautlus saab 1982; Eesti Gaidide Malev Kanadas Pisuke, nende kõrval rida rootsla- College'is oma liikmeile ja nende a. 75-aastaseks ja Eesti skautlus 70- ^lesti Skautide Malev Kanadas si. Koorijuhtideks oüd Harri Küsk, .külaüstele ,,edasijõudnute" veini ne aastaseks., ' __„ Rein Tubin ja Jaan Seim, klaveri- maitsemise õhtu. Juhatus hoiatab, g^^^. ^^.^^^ tüdrukute töö käi- • - ~ .aatjainaHarri|Kiisk jaHüma-Ne- et mitte lasta end heidutada sõnast g^shoidmiseks on vaja peale juhti- J-.feob Hurdci rep-Mossm. . „edasi3oudnu", kuna tahetakse ^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ JOKOD PlUrOa ' Rikkalik eeskava andis mitme- asjaUmdjate poolt väljavalitud vei- ^^^^^^^ mkmemaksude veelmida- pOSapO|apoeg külgse ülevaajte komponisti hell- msorte mitmes hinnaklassis; ise ^ - Samas lõi ka taevas vaUa päike puistas kulda'alla. Peagi mäepealt paistis, näe! liäljaseks said ja kõige rohkem sõid. Kuid neilegi määrati'auhin. nad, kes oma kindad kõigie märjemaks tegid. Auhmnata ei jäänud ' needki, kel varbad rohkem külmetasid. Kõige rohkem said nalja Toivo Trass, Kalev Kaup ja Eric Silm-berg; kõige rohkem sõid' „kuumi loomingust umbes 40-aastase loov maitsta ja otsustada missugused minguaja Vältel. Publik võttis pa- sordid on meüe vastuvõetavad iga-kutava vastu ^lavate kiiduavaldus- päevaseks tarvitamiseks ja missu-tega, komponistüe. ulatas tervitus- guseid pakume uhkusega oma sõp-lüü ja kingituse Eesti Kultuuri radele-külälistele või mida paneme Koondise büroojuhataja Maia Mat- kõrvale mõneks aastaks hilisemaks hiesen. tarvitamiseks. gi, mida kutsutakse rahaks. Kodurajal laste rodu . . . suusad õlal — ees oli mägi sammusid kui sõjavägi! ~ Maja poole rühkisid ~ vaja õppematerjale, laagri- Nagu kinnitas end. Emmaste ja laubalt higi pühkisid, alade korrastamist, veesõidukeid, Kullamaa koguduse õpetaja Peter 'Kõigu oükiire astu. keeduvarustust, telke, esmaabi- Paulsen, elab Saksamaal ärkamis- Pererahvas tüU vastu, tarbeid, mänge, nööri, märke ja aegse tegelase Jakob Hurda poja- Päike säras, soe oli õues, lugematul arvul muid esemeid, poeg. Tä on kolonel Bundeswehrf kuid õIGE^sära oli Pere-Ema on õnmetaaler. juures ega valda eesti keelt. . põues! ' VALiSE MAJA - „TUULEMÄE" koeri" Selina Reiman, Merike Pur- Toigerite metsakodu! - jg.ja Henrik Nõmmik; kõige märjemaks mõistsid oma kindad teha jRandar Piiust, Mai^ Eina ky Roos, kuna külmataat näpistas varvastest enim Taimi Petersood, Martin Roosi j a ^M Nii lindid rinnas ja riided pakis, noorte rodu oli jälle teõpeälsäkkis. Ja kui: läks lahti kojusõiduks,; siisJtundsid kõik: päev x)Ii kõigile ..J;/võiduks! ' r ^ / ' • • . • • ^ • -ilia.i• t. '• • 'tl!- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-18-05