Vaba eestlane , August 15, 1978

              ' Nr. Nr.
iti uus president, ja
^e riigipea saamisel»
8000-!e väiksemate
lesti tänavaile oma
lastakse.. Eas see
iglik \ zhest rahva
mõju nue valitseja
[osas avaldas, pole
^t esialgul on jõutud
lale .sooviavalduste
Etteandmiseni,
ja asus ,^rö6njae''^
li, kus Eestimaa
Partei Keskkoml-
I sekretäriks j a t ^ e -
leheks sai K a r l "Väl­ine
esimene sekre>
In pidi ruumi and-p
i n a l t oli sekretäri
jja presiidiumi või­lt
määratud, tänas
talle osutatud suu-fšt
ja kinnitas, et ta
oma jou ..selle"
stamiseks.
^eda truualamlikku!
vabastamiseks ka
lal teostada, siis
[igepealt praktiliselt
piskiste vastu: van­dris
j a see ei kuulu
võimumeeste al-stimaa
võimumees-lu
ka muud asjad,
SjB ikkagi venelas-bs^
olgu siis esime-prgel
kohal kas Kä­iveel
mõni muu. Ja
sest vaevalt te-
,iprintsi'V troonile
tähelepanekuid o i
3dümaal j a N . L i !.
individüäalmaa-
)made omanikesse,
saaduste suurme-ivides
on äkki par-loosnike
j a sovhpo-line
j a toetamine
inajapidamiste m i i -
Bl." Sellepärast « n
rahvasaadikute
[t€vkomiteeöes aru-luaailoomapidajate
juba kavandalud
|iitmeist abinõudest
ie, eriti just leh-endamiseks.
Neid
iti Viljandi rajooni
nõukogu istungil.
[, et rahvasaadiku]-
fesanded oma vali-individuaallooma-ja
neid on juba
|ttud .maaharimise},
ja loomalautade
liik jutt kommu-tonnas
paneb mui-
I peab peituma min-
Jhjus, miks partel
kohaselt sammu
Neid majapi-les^
kus kabet vii^
loomapidamisest
&lgUnud põhjuseks,
on tööks liiga
kehv tervis ei luv
[iduaalmajapidami-
Teiseks loobumi-
W asjaolu, et põhi-pä
isiklike lo omade
llriinäldaselt aega.
Blgus, et 11%-1 k u ­rad
võimalust loo­liseks
ja. Keinätege-
?a puudus huvi loo-faštu.
Selles <)ng|
3jus. k u i individu-
\A oma majanda-
|cl, kust siis "inime-ja
liha, kuna
bramajandusel v ^a
[Liidu Kommunitii-liP)
otsuse ^eldak-päielikumalt
käsuta-lusi
liha j a muude
äaaduiste toodangu
ettevõtete j a or­je
abimajandites,
|e isiklikes majapi-osutada
neile abi
Ja sööda soetami-lääl
nr. 168, 20. juu-
VastemÕisa küla-
|ti nõupidamine, kus
ähtud ettekannetest
te abimajapidamiste
p l aastal toodetakse
ähiku kohta ning
?ile keskmiselt ÜIL?
tsenter liha (elus-
(Järglk. S)
¥ABÄ EESTLANE teMpäeval,^15. augu^^ Tuesday, August 16,.1978 Lk." 3
19. j a 20. aug. on valvearstiks
dr. R. Vanai^elja, t e l mAm, ,
Saabunud on taas sügis oma
värviküll^isega. Saabunud on ka
aeg, let asuda seltsil^ondlikule töö-
. .Ie, mis suve (tideikul vaibus suve-puMciistek^
- L energia taasläadi-misitelcs.
Toronto Eesti Selts korraldab
sügispeo 30: septembril, s. a. To­ronto
Eesti Majas. See oleiks Ta-ronto^
Eesti Seltsi uue tegevus­aasta
avapidu ning T. E . S. loo­dab
ikaasmaalaste hulgalisele osa-
. votjule. T. E . S. püüab seda pidu
nii korraldada, ©t soe oleks sama
värvifcüllaine nagu sügisene loo­bus
j a sinna juurde jfeopftieeiiitakse
veel ikõin^aie Eesfc
välises osas jesinevad meie M)or-te
Aasta ipuhul -'^^[siM, moie noo­rem
p^vkond. tamtsaiks mängib
\A. Altosasa^;orifeesite^
on seda ifcõike võimalik
nautick ainult siis, ikui ittdete isikr
likult M i a l e . Piletite eelmü^
gab septeanbriküiu dgul^^^^ j^^^ need
, on saadaval lk>rön!to Eesti Majas
_ fsimasp., iteisjp. j a neljapäeva õh-
.%'tuti ning laupäeva hommikuipo.ö-
I M ] ^
Pileteid saab tellida^ M telefonil
757-7763.
Toronto baptisti koguduse traditsiooniline vaimulik telklaager
Kiviojal tõi selgi suvel sadu usuliselt häälestatud kaasmaalasi
tuntud eestlaste kogunemis- ning suvituspaika. TeMaager toimus
5>~1, aug. j a selle mitmepalgelises tegevuses omasid kandva;^
ma koha referaadid, jumalateenistused ja lõkkeõhtud, kus osale­sid
külaüi^õnelejad j a koorid, ansamblid ning solistid. Pühapäe­va
varahonimikul korraldati usuristimine Kivioja jões j a jumalsv-teemstuse
algul õnnistas pastor K. Raid Blg Trout Lakes sÜEdi-mid
Toomas.ning Baisy Hoppe väikese pojffi. - " ' • • ;
Eesti' Baptisti k o g u d » : , valmuliMjs telklaagris, mipllest ligemale pssirsada inimest osa. võtsid, lioo-
Btsesid toitlustamiš© eest (vasakult) Leida Lind ström, k. Uusõue, Helga Uusõue, V a l i Marläh j a
A. Martin^:kes -seisavad oma väliköögi katuse a i . ; . ; -.^^^^^^ Lillevars
:Toronito ülikool k o r r a l t ka
eeloleval õpi^aastal eesti keele
Õhtuikursiise edaslaöudnutele.
•Loeingud on neljapäeviti kell
7^0-^.30 õätul algusega 12. oikr
toobril, õppemaks on 100 dollar
rit 20 nädiala:eest. Registreerida
Schöol of Continuing Studies,
158 St. George St. Toronto
M5S 2V8.
Instruktoriks on dir. Vello Sa­le,
õppekavast on naha, et rõh­ku
pannafcse kirjalikule tööle ja
öfcjkursus Jsorraldataiöe lö^mv^'
tuses-eesti keelös.
Kabjuks ei aima see kuiisus
Õppepunkte (öredits), kuid agara­mad
tudengid v^õiksid kateuda
kas neiide Ä a MM^
malik saada õppepunkte ka eesti
keeles. Niisugust eksamit on
libitne korraldada
lix Oinase kaudu. Selle feohta
saab lähemaid andmeid in§)tnik-torilt
või Tartu instituudist. •
Kuigi ametlikku otsust pole
veel tehtud, võib arvata, et Tar­tu
Instituudi stipendiumifond
abisijab soovijaid õppemaksuga
i^šel-aastal. :
Laagri moto ,^Kes itahab, et
kõik..." (1. Tsm. 2:4) raames
refereerisid dr. Evald Mänd ja
pastor Edgar Toompuu teemadel,
mis käsitlesid Piiblis ja ajaloo
käigus iimiatatud Jumala tahet
nii maailmale kui k a ülksiikisikule.
Rõhutati Jumala 'tahte põSiilisit
sihikindlust ja headiist, mis vaar
tarnata ikurjüsele nto ikannattu^
tele aõpuiks täiesti võidiü^ jmäseb.
Jumal soovib igale inimesele iga­vest
heaolu ining õndsust, ent sel­le
läbivtoisel ei astu ita i n l m ^ l e
apitud vabast tahtest üle. Laudr
konnaivesthises Evald
Mänd, ix. Heinmets, K. V a Ma
ning O . M e d r i , jagati isiklikike
kogemusi Jumala taihte ning j u h ­timise
otslnüsest^eidmi^ mil­les
vahest ei puudu ifca humoori­kad
momendid; Paarisajaline
femila^askiond jälgis Ä ja
ettefcaiideid suure I w y i ^ . Nime­tatute
kõrval tteenisid tunnistuš-sõnaga
veel L hing dr. A. Kaevats,
E. Kaups^R. V a M a j.^^
TeMäagri juhtideks olid V.
Kj-abi, E. Ma,rtin ja E. Jürimäe,
üldlaulu ning koore juhatasid A.
Kaups, P. Kauips j a A. Alkotk. Ma­jandusjuhiks
õli E. Hanikat, toit-,
lustamist korraldas kogudusie
naisring, i
Laagri eriõrniistussks olid ilu­sad
ilmad, mida nautisid Toronto
koguluseliibmete kõrval annikad
külalised Mõntrealist, tJihendrüki-dest,
Rootsist ja Kodu-Eestist.
Pühapäeva pärastlõunal teenisid
Jõeikääru lastekodu sõna ning
lauluga K . Raid ja laagri tütax-lasite
kvartett, kuna laagris esines
sõnaviõtuga lastei|todü veteran
kunstnik E . Ruberg. On võii^ik,
et tuleval suvel korraldab Toron­to
b a p t ^ i k e e d u s sum-ema kon^
verentsi, mis hõlmaks k a laagri­päeva
Kiviojal. Lahkudes avalda­ti
tänu Looijale j a Kiviojja omanik
kule L. kõvale, samuti kohalike
suvilate omani&ele, kes majuta­misel
ifcohusalt kaasa aitasid.
T ^ r t M lüstltyuciis
Juba eelmisel suvel võimaldus Tartu Instituudi raamatukogu ja arhiivi juurde tööle saada On­tario
Kultuuriministeeriumi toetusd üht eesti noort. Tänavu on koolinoorte suvetööle rakenda­mise
raames leidnud töökoha kaks eesti noort, kes töötavad kumbki 11 nädalat. Mida noored
teevad,'aga ka muudest iraama ja arhiiviga seotud töösf ves.tleb meile Tartu Irastiftuudi; sek­retär
dr. 13^ . ' • • •
Teie annetus j a pärandus
EESTI KUNSTIDE K E S K U S E LE
V ON:
See on teie täispanus eesti :
kultuuri arengule ja
edasipüsimisele
Tartu Instituudil on oma raar
maitjuikogu j a arhüvi' jaoks Tartu
Collegel poolt änitud kaks ruumi,
üks Vsügavamal Tartu Gollegel
keldrikorrusel, teine akadeemilis­te
organisatsioonide ruumide kõr­val.
Mõlemad rmmiid
materjale täis jä dr. E. Aruja loo-daib,
et võimaJik on .veel ühe ruu­mi
jUurdesaiamine, kuna lisaks
omä otsestele vajadusitele tuleb
heaimaberlikult ruumi a^ ka
Kanada Eestlaste Ajalooi^omiSiio-nlle
j a Mü raarnatuikögüle.
Alumises laoruimiis on peami­selt
aiMvimaterjalid, osa neist
veel korraldamata vanas pagulas-aja
läbi teinud kohvreis. Dr. E .
Aruja ütlebi et suur osa arhiivir
materjalidest õn te oma kogutud
materjalid ja kirjavahetus, kuna
ta on aasitate jooksul kogunud
mitmesuguseid mater j ale oma
Inglismaale asumise päevilt, _ mis
johtus juba enne Eesti iseseisvu-selõppu.
Seles mumis on' .mitmete i s i
kute poolt antud mater jäle, mis
oma iseloomult akadeemilised
ja eriti uurimistööks kasutata-iiiiiiiiiiiiiiiiiUiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
ühes seinas on ajalehti j a paiml-lette,
osa neist juba iseseisvus*^
a^jial Inglismaäae jõudnud. Teises
M A A L I D M Ü Ü G I L suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
380 Princess Ave,, Willowdale
iiiisniiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiim^^^^^
bisurance
Agency
23 WESTMORE i>r., Süite 2©l
Resdale, Ont. M9V 3Y7
vi^el. 745-4622
(Algus lk. 2)
varem: on
Iiääli, et eramajapidamine Eestis
on vähenemas, sest vanemad jää­vad
liiga, v a r i ^ J a nooremad ei
püsi m a a l . Nüüd on partei ise
sisunüd seda ebasotsiaalset kiht!
toetama,'et rahval oleks^ seni, ku­ni
kommunismini jõutakse, midar
semas
Üheks mahukaks koguks oh Tal­linna
raadioprogrammide tekstid,
mis omal ajal Stokholmis helüijn-distati,
maha kirjutati, ja paljun­dati.
Neid on üle kümneaastasest
ajajärgust, alates 1'942-e aastaga.
Selle kõrval t a märgib, eit Türi
räadiõijaam o l i Eesti ülevõtmise
ajal väga hästi Inglismaal kuul­daval-
okupeerimise tegevuse jäl­gimiseks
ja sellekohasjte märkus­te
tegemiseks.: .'.-S ;•; i .
Ajäkiryiade a-rvukus on ' juba
ajalooliseks muutunud; paljud
Eesti saatust tutvustavad nü ees­ti-
kui k a võõrkeelsed publikatsi­oonid
on ammu ilmumise lõpeta­nud
ega nooremad teagi, et selli­sed
ajakirjad on olnud olemas.
Nende kõrval on Müncheni raa-diojaama
1955—58. a. saadefö
tekstid. •,'•>;
Arhüvi cn/taUetatud mitme- üik-sikannetaja
kogutud materjale,
üheks hilisemaiks on pr. Ekbaümi
poolt aiThiivile antud abikaasa A.
Ekbaumi ühistegelikud ja põllu»
majanduslikud materijalid.
Arhiivi kogude täiendamine toi­mub
pidevalt, võetakse vastu
üksikisikute materjali, vahetsi^
takse duplikaate teiste as-hüvl-kuid
väiksemal arvul on raama­tuid
k a ostetud ikui need on eriti
haruldased j a väärtuslikud nagu
dr. O. Webermanni jt. raamatud,
üks k u i iteine on omal algatuse}
raamatuid saatnud. Nende kõrval
on Kanada, Eestlaste Ajalooko-misjoni
koguteose „Eestlas6d K a ­nadas"
ladu, kus veel ca 300 m a ­hukat
Taaimaitut • öotswäd.- #stjaidV
Omaimoodi aj älq>plised. on need.
suuremõõtmelised" diapc^itiiMd,,
mis I n g i i s m ^ pagulasaja alul
tehti raamatuis avaldatud fotode
järgi ja mida .paljudes kohtades
näidati, kui hellatoimellst mäles-tussidet
kaotatud kodumaaga.
Kuid mitte üksi talletamisetes
saadetud maiterjali, vaid k a i n ­ventari
on arhiivile kingitud. ;
M .advokaat A. Kerson
aasta ;eest kolis uude bürooruii-midesše,
kinkis ta oma kapid
arhiivile kus need nüüd on väga
vajalikud kartoteegikaartide
üleval korrusel on raamatuko­gu,
kus osa riiülimumi on aetud
Mü-le. Sün toilkavad silma ise­seisvuse
ajal ilmunud sümapaistT
vad teosed.
Selle suure materjali katalogi-seerimisel
töötavad Ellen jSalu-rand
ja Silvi Terts. Esialgul on
nad alles raamaituite j a pamfletti­de
juures ning raamatukogu kor­rastamisel
varustades iga välja­ande
vastava kaardiga. Kahel
korral on Ontario Kultuuriminis­teeriumi
esindaja käinud nende
'tööd vaatamas ja väga rahule
jäänud senise töö käiguga.
:i Br..]E.:Äriya seletab, ©t prae­gu
on valminud bibliograafia
ca 15.000 eestiainelisest raama
tust või artiklist, mis Eesti koh-
• ta.Mrjnitatud kas eest! v©i võõr-keeltes.
^ :
Osa on juba ta oma itöö, mis nüüd
materjalide arhüvi toomisega on
võetud Tartu Instituudi kogude
arvele. Osa neist on kirjutatud
muuseumides ja' raamiatuikogü-des.
Tartu Instituudi juurde asuiti
oma raamatukogu ja arhiivi. loo­ma
1971. a. mü seda asus (tegema
Ergo Karuks. Aasta hiljem võeti
vastu uus põhikiri ja tööd hakkas
edasi viima dr. E . Ariija., Praegu
pole arvuliselt teada materjalide
arv. Instituudi raamatukogu ja
arhüvi eesonärk o n eesti noorte
akadeemilisele tööle ergutamine.
Br. E. Aruja märgibki, et eestlas­te
hulgas on akadeemüisel alal
töötajate huvi väga väžksseks jää­nud
eMski
(naisvõimlemine) ja rahvatant­sust
on elav. Oleks tähtis, et kee­gi
hakkaks uurima näit. eesti pa-i
elu majanduslikku osa,
näidaites ikuidas eestlased'oma ra-hä
ikuhitavad ja müleks.- Sellise
projekti läbiviimiseks vta-litsuselit
(toetust. Teine idee, mil^
leks v^õlks toetust saada on eest-
(i^fc©, psüMioloögiline mõju kodu­maaga
siihtlefmisel j a vastupidi.
E e s t e i on' katsutud erguta^
stipendiumitega. Tulevikus
stipendiumite andmisel soodus­tatakse
eriti neid, kes eestiaincr
Ilse õppekava.valivad. ; .
Küsides kas Eesti Keskarhüv
ja Tartu Instituudi arhiiv võik­sid
samasugustena teineteisega
•konflikti minna, leiab dr. E . A UK
ja, et see on ükskõik kuhu mater­jalid
viiakse, peaasi et raamatud
ja kultuurilooliselt tähtsad mater­jalid
kaotsi ei läheks.
Dr. E. Aruja räägib paljudest
väga huvitavatest materjalidest,
millest arhiiv on saanud võimalu­se
diapositiive teha. Aga ta viima­seks
sooviks on, C
' et ta saaks kontakti nende ees­ti
autoritega, kes kirjutavad
võõrkeeltes. Neid on üSna mit­meid
nii üuMTjanduses kui ka
teaduslikul alal, kuid eestlased
pole neist egä.nenHde loomingust
teadlikud.
Just neid tahaks ta avastada ja
nende töödest osa oma raamaitu-kogusse
ja arhiivi paigutada.
Rükide ja rottide kasv ja kon­gus!
Mis ori neü ühist? 1 ^
Rein Taagepera on rakendanud
statistilist meetodit riikide ja dü­nastiate
ajaloole üle aastajfcuh^
dete ja leidnud (tunduvat reegli­pärasust
mi riikide k u i ika looma­de
kasvu kiiruse ja suuruse ning
eluea vahöl.Teatu^. reservatsioo­niga
^ ä b seda rakenda)da ka t u ­leviku
ettekuulutamiseks. Loeng
tõotab tulla nü huvitav k u i ka ül­latav;
sitatistüised eelteadmised,
pole vajalikud. ,
Professor Rein % a g e p e r a l o ^
esmasp., 28. aAig. keU 7.30
Insitituüdis m üks kolmest loen­gust,
mida saab pidada ^B^^
kooli gaOks (kaugemalt kohale
sõitnud lefctcM^tega. v ,
Helga Nõu 'ja Enn Nõii (nelja­päeval,
17. aug. kell 7.'30) on kaks
silmamistvamat noorema ijõlve
kirjanikku ja nende teema —•rää­kida
noorema põlve Väli&-Eesti
kirj anike tööst • ei vaja läheoiiat
selgitust.
Dr. Mare Taagepera (teisipäe­val,
29. aug. kell 7.30) on käiiiud
Eestis^ oli äsija (koos abikaasiagä
ja lastega ühe aasta Soomes -—
kuid ei pääsenud enam Eestit kü-laatama.
(Sellest jandist on Rein
Taagepera kirjuitanud m i eesiti k u i
inglise keeles). Proua Taagepera!
peaks olema huvitavaid .täl]Lelep8-
riekuid naiste olukorrast Eestis
ja Ameerikas.
Eelnimetaitud loenguid korral­dab
Tartu Instituut, püüdes ma^c-simaailselt
ära kasutada neid eest­lasi,
kes Toronto piirkonda juhtu­vad,
seekord on need lektorid siin
iga seoses.
$18.-.
9.56
Väljaspool
$35.
$19.
$10.50
l I B I P O S T I G i k
0 •
0
58.
30.
$16.5©
/IJBNNÜPMTIGAfflemere-nifflaäessw :
Aastas $69,—, poolaastas $343^ veerandaastas $18.---
Aa(fressi muudatus 40 centi. Oksiknumbri hind 40 ceiti.
M
U S A aadressidele „ZIP COBE"
West Pointi sõjaväeakadeemi­asse
määrati õppejõuks senini
baasis väljaõppe alal teeninud
raames. West Pointis hakkab: koi.
J. Martinsõn on kõrgema sõja­väelise
erihariduse kõrval lõpeta­nud
ka ülikooli. Samuti töötas ta
varemalt kord ülikoolis õppejõu­na
sõjalise õpetuse alal ROTC
raknes. West Pointis hakkab "kol-
J. Martinson õpetama Euroopa
ajalugu.
'Koi. J. Martinson pärineb V i l -
jajidimaalt. Ta sündis VBjandi
lähedal Eestis .tuntud poliitiku,
Riigikogu liikme ja Põllumeeste
Kogude itegelase Märt Mai^insoni
ja ta abikaas Maanaiste tegelase
Mari Martinsoni pojana kuue-
Fangatshekk Tõi posti rahakaart kl
Fre® Estonian Publishers niMele.
EiSTLÄNi; ^ ^
6 CoTöTOiite 3Q
saata VABA; EESTLANE aastaks / poolaastaks /
— tavalise /kiriiM)^a alates " ...
Tellimise katteks lisan $ L _ siiajuiircs
/ /
NixEÜ