Vaba eestlane , August 15, 1978

              Teisipäeval, 15. m^if^ \d1^ — Tmesday, ÄMgnast 15, 1918
. PEKINGI — Hilnilastel, on jälle
lubatud laupäevaõhtul tanitsida.
KültuurirBvoluitsiooni ajal ja järel
oli see keelatud. Mao ja Ohou^En-lai
olid paual ajal olnud huvitatud
tsntsÄ' Hiinlased on eriti huvi-
'talxid^^Sock-niuusikast, (mis amet­likult
veel oÄ ikeeMud, toa see
olevat „d0kaderitne".
MÜNCH(EN — Milnohen vhE^^^
kab muutuma ameeriklastele tei­seks
Hollywoodiks, (kiiyuJtab I M -
no-Šaksa ajakiri „QuidI^". Sealses
filmilinnas Geiselgasteigis on val­minud
juba rida USA suurfilme.
Põhjus, mikB ameeriklased Münc-henit
eelisitavad on peamiselt ma-janduslifeku
laadi. Vaatamaita
saksa marga kallinemisele dolla­ri
vastu, saab Münchenis siiski
odavamialt filmida, sest sealsed
ametiühingud ei ole veel nii pöö­rased
o:ma nõudmistega kui amee­rika
omad. 'Kliid Münchenis pn
ka kergem filmida Euroopa-, eri­ti
saksaainelisi filme, sest „loo-duslikud
ikulissid" on kõikjai va­balt
saadaval. Alles hüjuiti viibi­sid'Münchenis
filmitöödel Sophia
Loren, Lee jMarvin, Robert Shaw,
Mike Gonnors, Bianca Jagger,
Kink Daifglas, Jacqueline BIsset
Jt. ,
WASHINGTON — Vesiprussa-fead
— üldine ameerika nuhtlus
J- on tunginud i^gi Valgesse
Majja, kjrjuitab „Moneyswoith".
Olevat juba esinenud rohk^ti
piinlikfce juhtumeid, kus piduli­ke)
söömingutel avastafcalkse, et
taildriikute vahelt äkki pistab siba-msL
vesiprussaikas. Hädas pöördu­ti
Kalifomias asuva firma Copper
Brite Inc. poöle,.'kes oma uudsete
vahenditega olevat nüüd Valge
Maja prussakatele , ,p©agu lõpu
teinud".
Kui teilt täna-sissemurdmise
KiMamängude õhtuse kava hoogsaks lõppesineja ks pii akordionite orkester Ä. Kääridi juhatusel.
Pildil esireas vasakult G/Mitt,-Äime TižSl, Allan Mik Ja Ä. Käärid. , Foto: Tommy Tomson
Antarktis, Lõunattabamanner kätkeb tdeiiäoliselt mõõtmatult suuri mineraalide- jä toidüvärusidl.
ükski puu seal ei kasva, suurim maal elav l(M>m on tiibadeta kiiiulane. Ainsad inimesed, kes on sinna
jäänud igaveseks ajaks/on robketel avsilasretkedel surnud maadeuurijad. Nad langesid jplõhedesse,
kulmusid või surid nõrkusse ja väsiniusse <— n a ^ kapten Robert FalconScõtti poolt juMtndgrnppÄ
kuulunud viis Inglast, kes 1912 jõudsid lõmaBišWe^^^te^^^^ Koald- Amundseni. ^ .
. NEW YOBK -
varöövimisel või
teel imidagi ära võetakse ja polit-seü
õnnestub röövitud esemeid
kurjategijailtteätte saada, on teE
äärmiselt raske oma asju käMe
saada, kirjutab ajakiri „New
York". 1883. a. antud seadusega
politsei hpiab asju oma käes 90
päeva ja kui omanikke ^pole ümu-nud,
kantakse essmed-raha polit­sei
pensioni fondi. Oma esemeid
on aga politsei laost tihti võimatu
kätte saada, |ikuna politsei büro­kraadid
nõuavad - teilt igasugu­seid
dokumenite ja täiendavad do­kumente
^— kuni 90 päeva möö-dasl
Keegi sai ema varastaitud as­jad
kätte alle 2-aas(tase protsessi-mise
järele.
STOKHOLM — Maailmaruu­mis
— eriti sektoris, mis asub ot-
. se maakera ökvaatori kohal —
hakkab fteifckima «trügimine satel­liitide
vahel. Praegu on selles
tähtsas sektoris 60 satelliiti, neisit
u, pooled ameeriklaste ja pooled
venelaste omad. Sektor on itähtis
kommunikatsioonisatellütideie —
ja need hakkavad .üiksiteist nüüd
segama. Eriti autoritaarsed riigid
on munes, et välissatelliitide saa­ted
oh kuuldavad ja nähtavad
nende TV- ja raadioaparaatides.
STOKHOLM — Statistiliselt on
kindlaiks tehtud, et Rootsis vähe­neb
praegu käibelolevate autode
arv. Ostetakse u. 30% väihem au;-
tosid toll mullu, samuti suureneb
maharegktreerltavate autode arv.
Näib, elf praegustes majandusli­kes
olud€|s ja üha (tõusvate hinda­de
> puhul muutub paljudel ras­keks
auto pidamine.
WASHINGTON - Naissõdurid on
^ näidanud, et nad on võrdsed mees-
, tega ja mõnel juhul isegi paremad,
!)õendas üks USA armee värbamis-ohvitser.
Sösrsant E d Chelini, kes
lon 18 aastat teeninud sõjaväes,
veetis äsja nädala Ft. Mcaellanis,
Al.a., kus 17.604 naissõdurit on väl­jaõppel.
Ta ütles, et ta poMsku"^
nagi võinud uskuda seda. Kas füü­silises
treeningus, laskeasjanduses
või rünnakuõppel olid naised liht-saitfantastslisöl.
Naiste treeningul
<ei tehta mingit vahet, kas rünnakul
või tuleliinil, nad peavad olema
võrdsed. ^-
Muudes maailmaosades võib reir
sidaihna, et tuleks ületada laie­mat
kui 100 km laiust merd. Lõu-nanabamandrüe
on sellevastu pääs
raskeim, see ei vota kedagi sõt>r£^-
likiilt vastu. Astudes maailma ja
lõunase nabajoone vahel on seal
1000 km jäist ookeani, kiis Mölla­vad
maailma ägedamad tormid.
Selle taga olev maa oss maakera
:eim- järsandik.; ;
Kuid see mä^Musuur maakera
osa, peagu poolteist korda nii suur
kui Euroopa, on suurelt o s ^ taju­nud
mere pimiast allapoole — 29
müjoni kuupkilomeetrilise jäämas-si.
alla.'" • • -
Jää ori seal sidunud veehulga,
mis vastab maakera poolele
gedavee varale. •.,
Kui see sulaks, tõuseks maailma
inerede pind 60 meetrit. Selle ser­vist
murdub suuremõõdulisi jää-mägesid,
kus oleks ruumi väikes­tele,
häiteks Belgia suurustele rii-miljardit,
õlivarud kuni 2,5
dit kuupmeetrit,
liõunanaba mägedest on
- 5
300 sambla- ja 70 sooliiki
ja teavad, et ainult kaks Õitsevat
taime (üks rohttaim ja sariõieliste
hulka kuuluv Colobaiithus brevifo-vastavate
maapin- iius) kasvavad valgel mandrü.
See sätendav, kristallüine tütii-ma,
kus valitseb pool aastat öö, on
veel inimeste poolt täiesti lä-biuüri-mata
ääretult suur varaait, mis ön
inimkonnale täis lubadusi.
Möödunud aasta lõpus toiiiius
Iiondoiuš feolmenädala katvusega
kiwiverents, millest võtsid osa 13
riiki, nende hulgas N. Liit ja
Ameerika ühendriigid. Selle tee­maks
oli Antarktise kasutamise
võimaluste otsimine.
; Need.riigid^olid aastal. 1861 .sõl­minud
kokkuleppe, mille alusel
kuus maailmajagu on avatud
teaduslikele üritustele, a^^^^
vastu i,tabu" sõjalisele tegevuse­le,
äatomrelva katseile Ja radio­aktiivsete
jäätmete päigutami-
•'•^•selc.":-V-;.;.. y^./]-: /••y-..^
Makirjutanud riigid on Argentii­na^
Austraalia, Belgia, Tshiili,
Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapani,
üus-Meremaa, - Ä r a I^üha-Äaf-rika,
N. Liit, Ameerika t^hehdrii-gid
ja uus Uige Poola. L^
nende maadega ootavad praegu
Brasiilia, Taani, I(fe-Saksamaa,
Hollandi, Rumeenia ja Tshehhošlo^^
vakkia. Arusaamatuste vältimiseks
on allakirjutanud riigid 1Ö91. aas­tani
loobunud maa-alanõu(toiste
esitamisest šeH© rahvusvahelise õi­guse
fe>haselt peremehed
sele, miUised on samuti ookeanide
põhjad, kuu ja maailmaruum.
Esimest korda iffied 13 riiki olid
nüüd koos arutlemaks seda tõenäo­likku
võimalust, et lõuhanaba jää­katte
all oleva maa võib keegi \^al-lutada
ja seUe toorainete varad ja
kalad kasutatakse oma kasuks. IJu-rijad
on, juba esitanud andmeid^
mis äratavad majanduslikku huvi.
Ämeeri^^ süvamere uurimise
laev^,Gloniar GhaHenger'- leidis
1973. a. Bossi meres nmhgaani.
tftendriikide geoloogid a r v ^
ha moodustumise vormide kohaselt
oletatakse, et sealt võib leida ka
rauda, vaske, niklit, tsisiki, man­gaani
ja väärismetalle; Alles möö­dunud
aasta atol ameeriklased jai
L.-Säksa uurijad otsisid koos sealt
uraani. Koorikloomade piiüki har­rastavad
venelased, pcM)lÄd.ia^-
paiüased ja tshiillasöd oma ujdva-tej
tööstuslaevadega. ühes Ühehd-riikide
uurimislaevas räägiti, et ti­hedates
parvedes ujuvaid mere-vahke
meenutavaid elukaid on või­malik
tõsta laeva kuhi 40 tünni
tuhnis.
Äriliselt kasüükud oleksid ka
jäämäed, kui neid võimaldub viia
mageda vee varamuiks Lõuna-
Ameerikasse ja Lähis-Itta põuast
kannatavaile maadele. \^
Esimene lõürianabale lennanud
mimene oli 1929. a. ameeriklane
Eiehard Evelyn Byrd. Ta pani alu­se
ka organiseeritud lõuna-maaü-majao
uurimisele. Olles teadlik
sellest, et elu selles keskl«)nnas on
võimalik ainult tänapäevaseis olu­des,
juhtis ta 1946. a. sihna ,;ope-ratsiooni
kõrgushüppe'V — see ta­hendab
4000 meest ja 13 laeva jäi­sele
tühimaale. See on siiani olnud
suurimaks uurunisretkeks.
Praegu töötavad seal kokku 66
uuriniiäjaama ja needki peami
Antarktise suvel, mis algab no­vembris.
Talvel langeb tempera­tuur
keskmiselt —29 kraadile C,
kuid augustis on see juba —50'C,
mil seai peavad vastu aMult mõni­sada
teacflast.;
i Näiteks ameeriklaste lõunanaba-jaamas
varjab selle laboratooriu­me
ja elamuid 16 m kõrgune alu-miiniumkatus,
mis kaevatud 15 m
sügavusele jää alla. Igavuse vastu
on • raamatukogu ja igal
õhtul vahetuviilm.
,,l^luM' 300-sse" aga pääsevad ai
nult need, kes jooksevad pärast
saima alasti ümber naba ja pea­vad
vastu 160-kraadiliselet(Bmpe-ratuurivahetusele.
tjhendriikide suurim tu^
McMurdo 4000 m kõrgusel tegutse­va
tulemäe EJrebusi nõlvakul hoiab
iga võimaliku 'külalise jaoltsval-
Algelisemast elust leidub veel
jälgi maakera lõunapoolsemalt
maä-alaltvHowe mäelt» 250 km
lõunanabalt on mikrobioloogid
leidnud mõningaid maapinna-
'.•baktereid.
Meteoroloogid tunnevad Antark-tist
kogu lõunapoolkera ilmastiku
•jköögina". Teadlased uurivad jää
puuriauke. Kord-korralt, hagu aas-
;akümnete vanuses puudes, võib
neist lugeda itemperatuuri ja sade­meid
tuhandete aastate ulatuses:
Lõunanäba mandri kokkulepe on
siiani kmdlüstanud näüise rahvus­vahelise
koostöö, Mõned uurimis-jaamad
on mitmeeririigi teadlaste
kasutada, isikliku koosseisu ja in-formatsiocMli
vahetamine on tava­line
kõigu tasemeil.
Kuid teadlased kardavad, et see
olukord võib muutuda, kuna ma-jandusükud
huvid äratavad rah­vuslikku
omamishimu. Lisaks äh­vardab
lõunanäba muutumine
maaüma suurimaks tööstuste poolt
ehitatud laboratooriumiks. Looma­de
ja taimestiku tundlikus kesk­konnas
on igasugused geoloogilised
ja meteoroloogüised sündmused
tasakaalus ega pea vastu suurtele
tehnilistele muudatustele. Tülid
kokkuleppe osaliste vahel pole väl­ditavad.
-
Seitse riiki ©mpba 1908. a. teinud
teatavaks oma territoriaalseid
nõudeid, osalt isegi samadele
maa-aladele.
Äsja esitasid nad jälle 200 miUi
laiuselt ka ookeanile ulatuvaid
nõudmisi.
Oma uurimises aktiivsemad ja
maailmapoliitiliselt tugevamad rii­gid.
Ameerika ja N. Liit, on ajuti­selt
loobunud asumaa mõtteist
kuid ei itunnusta ka teiste maade
valikuõigust. Nad soovivad samas
takistada ka lõunanäba mandri
muutumist kogu maailma tüliõu­naks
ja vabaks rüüstepaigaks.
Kuid kolmanda mäaito^^ niaad
tunnustavad nüüd meleldi Antark-tist
,,kogu inimkonna pärandu­seks".-
:
See Oh diplomaiatlik ime kui lõu­nanäba
kokkuleppetingunusi pee-saabuvad
tavakoha­selt
ja. väga oodatult püha­päeva
ennelõunal. Nagu enne­gi
on kaasas terve autotäis
igapäeva-kraami, et oleks kõ!-
^e midagi selga-jalga pane­miseks
ükskõik missuguse !1^
maga ja lisaks veel papagoid-puiurilinnud,
sest kes siis lin-ms
nendegi eest hoolitseda
saaks, kui ise ära ollakse.
Tipal on süles nukk, müle
kohta ütleb: „Ei saa ju bee-
Mt üksipäini linna jätta!",
Aadul on kaasas endasuuru^
m pingviin, tiiger ja veel üks
pehmekarvaline elukas ning
Tönnil ka üht-teist-kolman-dat,
mida omal vaja arvab
minevat, y
Kõik ön endist viisi, ainult
et aastakene on jällegi läinud
®dasi, Tipa on juba „sttur
ttdrpk^V ja 4-aastahe ning
poisid käivad talvel kooliteed.
SaabumisrõÕm, kibekiire tut­vumisretk
kõigisse vanades­se
kohtadesse, jooksu ja sib-limišt^^
omajagu.
Aadam on vanaisa, tema
vastuvõtu-äreyusest suuirt
osa ei võta ega oma siidani
nõnda väga lagedale ei pMsta
ja iihmab almiit: '
„Poisid niS suured, et pala­jad
juba tööle panna," mille
eest ta oma laulatatud naiselt
sellise pilgu osaliseks saab,
et peaks maa alla vajuma.
Aga muidugi ta ei vaju, sei­sab
kui Kalevipoeg ^la^kisja-
M keset õue, ega muretse su­gugi,
et kas lastel kõhud tüh­jad
pole, kas mahla või piima
pakkuda või kas väikesedhoö-pis
reisiväsimust puhkama ja
pikali panna ei tuleks. See
: jääb Fohkeih vanaemade mta-
• reks. • ,
• - „Kas sul ea oie / väikseks:
jäänud asju," nõuab Tipa
ühel hommikul. Ta saab kur­vaks,
kui kuuleb, et vanaema
enam ei kasva (hoidku Tae­vas
küU, see võiks ju vaid
laiust pidi sündida!) ja nõn-daši
siis tal ka asjad enam
väikseks ei jää. Äga mSlleks
Tipal seda teada vaja.?
Selgub, et nukule vaja kü­barat
ja kleiti, aga selleks
leidub meil ju muudki riiet.
Nukurõivad saavadki suure-lillelisest,
eredast kardinaril-dest
ja. on imeilusad. Tüki
aja pärast on Tipa nägu mos­sis.,,
Aga n[riks?"k^
„Süeit ei meeldi, käib eest
.Miski: ei aita,: kohe mitte
Midagi ei aita — tuleb teha
lius kleit, mis ei käiks eest
lahti vaid tagant.
Et lapsed ka võõraste ini­mestehulgas
viisakad oUa ja
mõistlikult süüa oskaksid,
saab nad viidud ühte pelne-masse
restorani n.n.j,buffet-lllnbhi!
0^^^^^^^^^te toiducUroad
omal valida ja ühtki head-pa-remat
vahele ei maksa jätta.
Poistele see suurt ei loe, Aa­du
sööb esimesest salatist kõ­hu
täis ja Tönn võtab laualt
aina leiba ja võid, ega tee
üldsegi nii, nagu vanad mõt-meil
küli ja siin sööme liha, mere-andisid
ja ainult muud head^
paremat".
Eehnisel aastal juhtus sa*
mas selline lugu, et äkitselt
oli Tipa kadunud^ Asusime
süs otsima. Saal, kõrvalruu­mid,
pesuruumid ja kiirpilk
köökigi ei aimud tulemusi,
ettekandjad kä ei teadnud.
Kui juba ||aanikas olles lap-sevargust
ja muud hirmsat
oletama hakkasime, selgus,
et Tipa istub vaikselt meie
laua all. Ju ta sealt siis mida­gi
söödavamat leidis kui laua
peal oli.
Hoiatused antud, tänavu
sellist asja muidugi enam ei
juhtu, ainult et... Tipa on
pärast söömaaega veidi ringi
lükuhüd ja tuleb nüüd tagasi
peoke pearaha täis.
,,Kust sa said?*' küsime
kohkunult.
..Leidjsin, laua pealt leid­sin,"
vastab rõõmus lapsuke.
Oli korjanud koristamata
laualt kelneiile jäetud joot­rahad
üusasti ära. Rah:^ saab
vastavate seletuste saatel ta­gasi
saadetud ja järgmisel
aastal samasugust lugu Mnd-lasti
ei juhtu. Yõib-olla, ehk
midagi muud ^..
Kord, kui ühelt osturetkelt
koju oleme sõitnud ja Aadam
ikkagi veel väljas töötab, kü­sib
Tönn mõtlüiUlt:
,,Miks vanaisa nii palju töö-/
tab? Hommikul, kui iiles tõu­seme,
juba on tema tööl ja
õhtul hilja— ikka töötab."
Sellele ei oska äkitselt vas­tatagi.
Eesti keeles pole selle
töörügamise kohta Õiget sõ­na,
^ kohapealsed ütlevad
„workaholic", aga ma ei
hakka ometi lapsele tarbetuid
ja rumalaid sõnu võõras kee­les
selgeks õpetama. Nü ma
'''^õnän:'
„Vanaisa on väga tubli, sel-lepärast.,."
Vaevalt, et see midagi sel­gitab,
ent vahast on nii raske
vastust anda selle kohta, mi­da
sa isegi päris selgesti ei
; "mõista.
Päevad kaovad kiiremini,
kui arvata oskaks. Lapsed on
oma vanemaUt reisipealt
kordkorralt saadetud 9 post­kaarti
kõik üihel ainsal päe-
'':yal kätte saanud, mis kinhi-täb
veelkordselt sünse maa
ainulaadset postikorraldust,
ja kohe seEe järele saabuvad
Isa ja ema ise ka.
Lahkuniine ei ole kurb^
gab lürmüs pakkimine ja ot­simine,
et midagi maha ei
jääks. Voodialused, kapipeal-sed,
kummütisahtlid ja kõik
salapeidukohad tuleb korra­likult
läbi vaadata.
Nukrus tuleb aMeš siis, kui
mõned päevad hüjem tühja
majja tagasi tuleme. Kõik on
nü yaikne ja hääletu. Kuskü
huikab üksik veelmd, laulab
õhtulaulu rohutirtsukoor ja
ainult kardinad liiguvad tuu­les.;;
'
mis umbes 25 kg raskuse talvevä- takse ka 1;ülevikus, arvab ajakiri
rustuse. Püsioloogia prof. Art de
Vries, uurib kalade eluvõima­lusi
jäätumispiirü olevais vetes,
saadab igal aastal oma suitsutatud
turska „Vostoki" meeskonnale,
kus venelastest kolleegid seda ka­sutavad
sakuÄks oma
kõrvale.
Vümase tundmatu maa
küsünused on juba lahendatud.
Geoloogid tuimevad selle piirkonna
mcxödustuse ma^era varajastest
Antarktise,.:.mafflgaasivÄrud 851 aegadest;saadös.-Bidoogid lugesid
U.S. News & World Report. Lpdo-ni
konverehtsü * ilmnes kuidas kok­kuleppe
osalised mängisid selleks,
^t aega võita. Inglismaa delegat­siooni
juhatsKJa George HaÜ, kes
oli kä konverentsi juhataja, rahus­tas
ärevusse sattunud tundeid öel­des,
et praegu pole veel tundemär­ke
sellest^ et „lõunanabal leiduks
ärüises mõttes nimetamisväärsel
määral fpssülseid põletusäineid ja
mineraale".
rüüstamisest loobumine vabataht­likult
võiks samahästi ka tulevikus
toimuda ja ükski riik ei pääseks
nende arvel rikastuma.
Antarktis on veel paksu jääsoo-muse
all. On mitmeid küsünusi
kuidas triivjää ast^ohas pääseda
õliaUikate juurde jä kuidas läbi
jäämägede suudetakse jõuda maa­põuevarade
kasutamisele. See on
esialgu kõik veel tuleviku teadma­tuse
peidus. Kuid on veel teisigi
probleeme, mis ootavad lahenda­mist.
Teadlased on juba leidnud
märke lõunanäba! eesolevaist äh-vardavaist
muudatusist. Jäävälja
uurmud ameeriklased Maine üli­koolis
on tõdenud, et läähe-Antark-
015
Välja Üürida/ 1 või 2
Mt. Pleasant
Eglinitoni rajoonis,
tel. 485-0082
if ehitab omc9
andi :
BEIRUT Kuwait ehžtabes^^^
mese Kesk-Idas asuva Disneylasi-di,
mis läh^ majksma 80 nüljo-nit
dollarit. Ehituse plaanides m
etjtenäihtud 19 parki 124 aaikrilisel
niaaralai; mis totaito