1978-08-15-01 |
Previous | 1 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 60 <2503) XXVII g^takäik Teisipäeval,. 15. a ^ t U 1978 ^ August 15, 1978 Üksiknumbri hind 40 ccnti Londonis ilmuv perioodiline teos iiJane's fighting sMps« toob detailse ülevaate m r f l i i i ^ sõjalaevastikust. Viimati imraiud väljaandes 19T8—79 kohta mainitakse, et NATO põhjatiib jääb suhteliselt ikka nõrgemaks. Norrale on praepise arengu juures ikka raskem abi saata,, kui seda seal vajatakse, üldiselt hakkab USA venelastest mööda minema laevastiku tugev lased on,vteBiud suuri pingutusi oma sõjalaevastiku üleseMtamiseks. itoeeriMascd võlJavad tarvitusele i i uM TOboMd, millele vastavaid venelastel pole. Euj amesiiklffised hakkaksid praktiliselt ikasiatama oma ristle-jajiobotit Toanaiiawtk, sä^ oleiks ülekaal täiesti i;i€(nde p<>ol^^^^^ Teos aariru^ dmt CaiTterit, ikes on tugevasti vär hendainud laevastiiku ehltaimise progrämmiy vkiiigi 0 ise kuu- Ii?*aib>.et,:/--^ «on Vaja luua sijajõude, mis kalfcÄsid tosÄ-d igasuguste • ^ iiimiakute^ eest"."^-;-:' • • ,-..' USA väga siiiir üleoleik lennukite ©malaevade alal püsib ^ kindlasti kdjmrmt aega. - Vahemerel toimuvad prsi^gu. keeruikad positsioonide muuitmi-sed. Malta peaiminister Mintoff on ähvardanud anda Maltal baase Liibüale või koguni venelasitele. Sel juhill oleks lääneriikide paäš Ida-Vahemerele — (kaasa arvatud Türgi, Kreeka ja Suessi kanal — raslkendatud vöi kogini võimatu. (Malta peaminister oh Miil lubanud visata välja ikõik võõrad baar sid....) • \ ''-i y Maailmas toimub sioon — venelaste poolt. . .Nad otsivad- ,wisi^ ja see;,, miende argessüvseid sihte Ja segamist teiste riikide siseasjadesse rohkem kui nende laevastiku .ülemjuhataja (Goirshkovi sona . Rootsi kohta on teoses et selle suuremad laevad haikka-vad jõudma „vanaraua ajajärku". Niikaua kui rootsi valitsus vähendab " ikaltsekulusid, pole võimalik neid fca asendada. Rootsil on siiski olemas kiireid rünna-kuilaevu ja allveelaevu, neid tõestavad tugevad miinitraalerite üksused.-" 5ul 5.-7. augustini osavõtjaile Kivioja kauiils vaimulik telklaager. Pildil vasw Foto: Ilm^ Lillevars. Eesti Kodu seltskondlik tegevus on võtmas i ha tust. lisaks elanike oma algatustele; on elanikkonna pensiöniear flste harrastusgruppidele antud tegevuseks 19.000 doilaiit Ka- • jjJ^ewHoiizoi^" poolt. Sestl Kodus töötavad erigrupid, k-^on igati^ ma Iküsirm^ koor, loengiid ja mitmiasuguiss^ meelelaihutüsUfcud alad; Teiseks raamaitukogis ja lugemislaud. Kol-man< iaks daamide jkäsitöö grupp, siis töökoda, bridzhiring, perenaiste köögigrupp. Selle kõrval on v^eslteine eraldi olev kehakultuur rüine harraistüsring. Esimesele aiüti toetust kokku $1^.000^ teisele Toetuse sooviavalduse sisseand-m i ^ eel organiseeriti komitee „Estx)nian Home Äotiviti'^ Gom- ' kus:esimeheks on Ado Änelin, sekretäriks Leida Maldre. Ja va- : i^cidjaks Selma Kollina. Komitee ülesanne on harrastusringide^' aruannete koostamine jä raha jiar gamine, ikuna saadud summade . üie tuleb täpsed aruanded esiifea-da. Annetajal on alati õigus tulla , kontrollima kuivõrd nõuete koha-selft ^adud STMnasid kasutatak- Saadud toetused teuta/takse iga harrastušgi^upi vajaduste rar liuldamiselcs, et isetegevus võiks igati eiiisIÄ^^^^^ sCTi^ tegevuse v ^ arendamiseks ja suunamiseks. Praegu erigrupid teevadki plaane oma vajaduste osas. Summad tuleb kasuitada 18 kuu jooksul; kui siis on veel vaiiepea! uusi soove tekkinud võidakse uus sooviavaldus sisse anda. Eestlaste uus grupp oli^„lsrew Hxjrizan'* asutuses 'teretulnud. Nähes kuidas kõik on alles kavandamisel ja algus-faasis, tuldi laltosti vastu. suurajaleht ,,Espressen" ki et kodumaal asiiv luuletaja Jaaii Kaplinski, kelle kSiie Tammsaare- •lüubelü ka meie ajaleht hiljuti avaldas, on selle kõnie tõttu sattu-nud repressioonide küüsi. Eõnet olid kuulnud kõrged parteimehed Ja bürokraadid, kes ei suutnud alla neelata seda; teravat. kriitikat, eriti kui;neM; eSmiakoirfe välja öeldi. Bootstajatt Heimning Stem ütle^^^^ ,et tal on !n-: formatsiooni mille kohaselt Kaplinski on „võetud psülihiaatrilise-le ravile" s.t. ta on -isoleeritud kontaktist teiste kultuuriiniiheste-ga. Teade ei ole leidnud senini kinnitamist Eestist, kuna luuleta jaga on oldud kontaktis veer Juuli'algupoolel..;.-: ^ .Hiljuti tegi Kaplinskiga intervjuu Rootsi TV produtsent • Lars Helander, milline intervjuu on Rootsis esile Imtsunudnelja^^^t^ sama eesti organisatsiooni protestid, kuna reportaazh BaltiJkur mist on tehtud nõukogude ametivõimude tlngiiimistel. REGINA — Kanada kümne provintsi peamin istrite konverents lõppes pUükade deklaraisiooni-a selle üle, millele nad on vasstü ja lühikeste märkustega sellest, millega nad nõustuvad. Nad oji yastü sellele konstitutsiooni muudatusettepanelmle,M ja on vas-tii keskvalitsuse kulude kärphnisele» kui see võiks suurendada provintside kulutust Nad olid üksmeelsed selles, et saada keskvalitsuselt Suuremat toetust ja et keskvaltsus parandaks. Kanada pra©- gttst'-majanduselu. • EDMONTON - wealffch Gämes Mängud) TARTO .310BLOORsfwEST TORONTO, M5S1V;4 S sseKšik: Madison Avenue — ^padina jaam ' i»^ - ' _ - Helga ja Enn Nõu. Stokhohnist \IÄfe VÄLIS-EESTI KIRJANIKE LOOMINGUST" 17. aug. kell 7.30 õ. o. Dr. Rein Taagepera Kalifomiast :,,mffimE J A : ^ ^ KASVUST JA KÕNGUSEST' . esmasp.,- 28. aug^ keE 7.: Br.- Mare Taagepera KaMormast ,^NAISTE OLUKORD EESTIS .; • JA Ä lÄ teisip., 29. aug. kell 7.30 õ. Prof. €>lal • ; .,jtARID E K S I ^ ^ • : imEKON ELUS" kolmap., 30. aug. kell 7.30 - XI Common- (Maailmariigi möödunud laupäeval Edmontonis. Kanada tuli sealt välja 'küllaltki tugeva oma-töörsportliku maana, kes võitis fedktou H)9 niedallt, K Ä e m kui ü k ^ i .teine raJivas nende mängude ajaloo jooksul. Neist olid 45 kuld-, 31 iiõbe- ja 33 pronksmedalit; Teisele kohale jäi Inglismaa 27 kuld-, 28. hiõbe- ja 33 pronksmedaliga, kolmandaiks Ausitraaliä 24 kuld-, 33 liõbe- J a S7 pronksmedalit. Järgnesid Keenia, Uus- Meremaa, India, Shoti jt. ^ ^ ^ ^ pdel esinesid Inglismaa eriosad isešeisväina. Kanadalased olid eriti head ujumises, kus Graliam Smith saavutas illksi 6 Mdniedalit. Kerge-jõustikus saavutati 4 Mdmedalit. 'ö^ängude suuremaks „imefcs" oli Benry Rono, fceUel^^^^^^^j^ vastast ei olnud; Teised süma^ paistvamad jamaibalane Don Quarrei ja austraallane Tracey WioMiam. Tehes tooikfcuvõtet 'kolmepäeva- ^ "konverentsist, mäinkis konverentsi esimees Allan KMfeney, et peaministrid on tugevamad nega-tiivsefce kui positiivsete küsimuste juures. On palju kergem nõustuda selle juures, mida nad ei soovvikui selles, mida nad soovi-vad. Koitverentsil nad avaldasid kartust et Kanada peaministri P. Tfudeau poolt lubatud kulude kärpimine 2 miljardi võrra, võiks suurendada provintside loilusid; a^^dsid keskvalitsusele uusi ideesid töötuseraiia kasuitamiseks, nii et. see uusi «tööikohti looks; organiseerusid ühiseks rindeks kesik-valiitsuse poolt kavandatud põhiseaduste muudatuste teostaanise vastu, nõudes selles küsimuses täielikku samaväärsust keskvalitsusega jä lipckasid tagasi need ettepanekud, mis peaminister P. Tru. deau oli möödunud juunikuul põhikirja muutmiseks esitanud. Nad kinnitasid miesiti 1976. a. konverentsil tehtud kokkulepet, et peaks tehtama põhiseaduslikke muudajtusi selleks, i©t provimtside! oleTici rohkem ' k a s ^ lõigust immigrajtsioonis, keskvalitsuse võimu piiramisel mõnes lia-ms ja pirõvintsidele suiurema võimu sellistel aladel nagu kultuur, kammunikatsioonid j a loodusvarade maksustamine. Kuigi konverentsi eel oli mitmesuguseid provintside vahelisi arusaamatusi, nagu Ontario ja Quebeci tööliste küsimused ja loodeti, et need ka seal kpnverenitsil, kui mitte lahenduseni; siis vähemalt arutlusele tulevad, ei puudutanud; neid keegi. ' ( I.' • BEIRUT - üle 80 inimese said surma mööduiiud pühat>äeval, kui suure jõuline pcrnim plahvatas radikaalse Palestiina Vabastamise; Frondi (PLO) peakortens; Plalivaituis pani; Snkorruselise maja leekidesse. See juhtus just tund aega hiljem grupi peajuhtkonna «nõupidamisest, mida peeti viimaseks katseks itaisandada PLO sõjaka ja mõõduika ringkondade vahelist temvusit, : VICTORIA — Ägedad äikese-tormid' bn põhjustanud 75 uut metsatulekahju Briti Kolumbia metsades, tõstes kõigi tulekahjude arw 650-le. Tänavused tule-aihjud on suuremad viimaste kümnete aastate jooksul. Eriti ohtlik on oluikord Kamloops piirkonnas, kuna seal pole pärasst 16. juulit vihma olnud. ~ OTTAWA ~ Bell Ganada sai Kanada keskvalitsuse poolt loa tõsta 'telefoni ikuumaiksu alates • sept.'5% võrra. Samal ajal tõusevad ka kaugekõnede tariifid. Praegune Montrealis Ja T o r s^ olnud ühe telefoni fcuiuiiftaks tõuseb seniselt: $8.15-lt$8.55-te ku annab hinnatõus Bell telefonikompaniile 248 miljoni sissetuleku 1979. aastal CALGARY— 36.000 tosinalt õllekaste, fcogusumihas 432.000 pudelit võivad IsraaÄaiusisft alla mxi' na, kui Alberta pikaajaline streik, mis a l g ^ juba 1. juunil, ei lõpe- 150.000 dollari väärtuses õlu, mis on laoruumides seisma jäänud, pole pärast 90 päeva, enam Kõlbulik müügiks, seletas õlletööstuste VATIKAN — Libitne aga liigutav oli Vatikani St. Peetri väljakul süiuiudpaävsti Paul VI matü-setalitus. Kuigi Mkunu soovis seda korraldada väga lihtsalt jä tagasihoidlikult, oli väljakul vähemalt 100.000 inimest, kuna ter levišiooni kaudu jälgis sündmust kogu maailm. Kui Vatikani tee-nijaakcMida i l o ^ ^ 12 hallis riietuses nieest, kes teda ka ta elades kandetoolis kandsid, väga lihtsa puusärgi oma õlal Peetri kirikusse: fcändškl, puhkes pealtvaatajate hulgas aplaus, paljud P^kisid pisaraid ja lehvitasid rätikutega, mitte kui surnule^ vaid lahkujale ikellega loodetsakse jälle ;koi:mta.-."'',- — Kanada 18.000-le kirjakandjale on antud nende iMiicwuiuiigu esindajate poolt teada, et lähemal ajal korraldatakse hääletamtoe streigiks, kui i n i n ^ ime ei muuda Kanada rilgfe kassa Treašury Boardi seisukohta uue lepingu läbir^Mmistel. Kui streiki ei saa vältida, algab see septembri viimastel päevadel. Läbirääkimised katkesid möödunud nädalal pärast seda kui aimetiühingu esindajad Äkasid tagasi Treašury Board'i pakkumise. Kolmeliikmelise läbirääkimise komitee esimehele W. H. Dickie'le anti siiski korraldus uuteks katsete itegemiseks küsimusi lahendada. Kui need tulemusi ei anna, siis W. H. Diokie kirjutab rapordi ja 7 päeva pärast seda võib ametiühing streigiks valmis olla. See streik võib ruin^rida seni kii\jalkandjaitega olnud koostöö, mis on olnud harmooniline, vas-tupidi posti sisenlBSte töötajatega.. ^ S H I N G T O N >-- ^ed ei mõista praegugi veel, kui ^iselt suureks «lõjuitavad riigi majanduselu, on korduvalt esile toodud Ä pfpobleemi tõsidust ja ohlik- President Carter ütles jälle selle olukorra iseloomustuseks: »'Kuna meil pole veel otse neid puudust märkivaid nähteid, nagu elektrivoolu katkestused maja-kütmata ruumid talvel, süs inimesed ei saa aru, miks neile •.säästmise, valaks iii^ksnia 84 PAEIIS 160 kilomeetri ulatusega Prantsuse ranniku puhastamine õlist, mis valgus randa ameerika tanklaeva ,,Amoco Ca-dizT murdunüsel, läks Prantsusmaale maksma 84 -miljonit dollarit. Rannfeu liivarandade puhastamine nõudis kolm kimd ja selleks oli rakendatud 10.000 sõdurit, tuletõrjujat ja vabatahtlikiku tööjõudu. •läbirääkimistel ;oiii veel 200 punkti lahendam ja nende ametiühing võib alustada oma kaua ähvardatud streigiga oktoobris. Kui sisetöölistel on kokkuleppe takistuseks automatiseerimine ja muud mitterahalised punktid, siis kirjakandjail on keskseks nõudeks just palgatõus. Nende eelmise aasta suurema palganõude kärpis madalaks Inflation Board. SerlniiiJiäblgiyy BERLIIN — Berliini müür, 20. sajandi häbimüüriks nimetatud, sai nädalalõpul 17 aastat vanaks. Müür ehitati selleks, et ta-kistada sakslaste ,ypunasest ipor radüsist" kapitalismi orjusse põgenemast ja on tegelikult täitnud sellele pandud ülesandeid väga efektiivselt. Selle 17 aasta jooksul on 70 inimest maha lastud, kui nad on katsunud füle piiri põgeneda. Kiili on 537 valvesõdurit ise sellest üle tulnud.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 15, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-08-15 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780815 |
Description
Title | 1978-08-15-01 |
OCR text | Nr. 60 <2503) XXVII g^takäik Teisipäeval,. 15. a ^ t U 1978 ^ August 15, 1978 Üksiknumbri hind 40 ccnti Londonis ilmuv perioodiline teos iiJane's fighting sMps« toob detailse ülevaate m r f l i i i ^ sõjalaevastikust. Viimati imraiud väljaandes 19T8—79 kohta mainitakse, et NATO põhjatiib jääb suhteliselt ikka nõrgemaks. Norrale on praepise arengu juures ikka raskem abi saata,, kui seda seal vajatakse, üldiselt hakkab USA venelastest mööda minema laevastiku tugev lased on,vteBiud suuri pingutusi oma sõjalaevastiku üleseMtamiseks. itoeeriMascd võlJavad tarvitusele i i uM TOboMd, millele vastavaid venelastel pole. Euj amesiiklffised hakkaksid praktiliselt ikasiatama oma ristle-jajiobotit Toanaiiawtk, sä^ oleiks ülekaal täiesti i;i€(nde p<>ol^^^^^ Teos aariru^ dmt CaiTterit, ikes on tugevasti vär hendainud laevastiiku ehltaimise progrämmiy vkiiigi 0 ise kuu- Ii?*aib>.et,:/--^ «on Vaja luua sijajõude, mis kalfcÄsid tosÄ-d igasuguste • ^ iiimiakute^ eest"."^-;-:' • • ,-..' USA väga siiiir üleoleik lennukite ©malaevade alal püsib ^ kindlasti kdjmrmt aega. - Vahemerel toimuvad prsi^gu. keeruikad positsioonide muuitmi-sed. Malta peaiminister Mintoff on ähvardanud anda Maltal baase Liibüale või koguni venelasitele. Sel juhill oleks lääneriikide paäš Ida-Vahemerele — (kaasa arvatud Türgi, Kreeka ja Suessi kanal — raslkendatud vöi kogini võimatu. (Malta peaminister oh Miil lubanud visata välja ikõik võõrad baar sid....) • \ ''-i y Maailmas toimub sioon — venelaste poolt. . .Nad otsivad- ,wisi^ ja see;,, miende argessüvseid sihte Ja segamist teiste riikide siseasjadesse rohkem kui nende laevastiku .ülemjuhataja (Goirshkovi sona . Rootsi kohta on teoses et selle suuremad laevad haikka-vad jõudma „vanaraua ajajärku". Niikaua kui rootsi valitsus vähendab " ikaltsekulusid, pole võimalik neid fca asendada. Rootsil on siiski olemas kiireid rünna-kuilaevu ja allveelaevu, neid tõestavad tugevad miinitraalerite üksused.-" 5ul 5.-7. augustini osavõtjaile Kivioja kauiils vaimulik telklaager. Pildil vasw Foto: Ilm^ Lillevars. Eesti Kodu seltskondlik tegevus on võtmas i ha tust. lisaks elanike oma algatustele; on elanikkonna pensiöniear flste harrastusgruppidele antud tegevuseks 19.000 doilaiit Ka- • jjJ^ewHoiizoi^" poolt. Sestl Kodus töötavad erigrupid, k-^on igati^ ma Iküsirm^ koor, loengiid ja mitmiasuguiss^ meelelaihutüsUfcud alad; Teiseks raamaitukogis ja lugemislaud. Kol-man< iaks daamide jkäsitöö grupp, siis töökoda, bridzhiring, perenaiste köögigrupp. Selle kõrval on v^eslteine eraldi olev kehakultuur rüine harraistüsring. Esimesele aiüti toetust kokku $1^.000^ teisele Toetuse sooviavalduse sisseand-m i ^ eel organiseeriti komitee „Estx)nian Home Äotiviti'^ Gom- ' kus:esimeheks on Ado Änelin, sekretäriks Leida Maldre. Ja va- : i^cidjaks Selma Kollina. Komitee ülesanne on harrastusringide^' aruannete koostamine jä raha jiar gamine, ikuna saadud summade . üie tuleb täpsed aruanded esiifea-da. Annetajal on alati õigus tulla , kontrollima kuivõrd nõuete koha-selft ^adud STMnasid kasutatak- Saadud toetused teuta/takse iga harrastušgi^upi vajaduste rar liuldamiselcs, et isetegevus võiks igati eiiisIÄ^^^^^ sCTi^ tegevuse v ^ arendamiseks ja suunamiseks. Praegu erigrupid teevadki plaane oma vajaduste osas. Summad tuleb kasuitada 18 kuu jooksul; kui siis on veel vaiiepea! uusi soove tekkinud võidakse uus sooviavaldus sisse anda. Eestlaste uus grupp oli^„lsrew Hxjrizan'* asutuses 'teretulnud. Nähes kuidas kõik on alles kavandamisel ja algus-faasis, tuldi laltosti vastu. suurajaleht ,,Espressen" ki et kodumaal asiiv luuletaja Jaaii Kaplinski, kelle kSiie Tammsaare- •lüubelü ka meie ajaleht hiljuti avaldas, on selle kõnie tõttu sattu-nud repressioonide küüsi. Eõnet olid kuulnud kõrged parteimehed Ja bürokraadid, kes ei suutnud alla neelata seda; teravat. kriitikat, eriti kui;neM; eSmiakoirfe välja öeldi. Bootstajatt Heimning Stem ütle^^^^ ,et tal on !n-: formatsiooni mille kohaselt Kaplinski on „võetud psülihiaatrilise-le ravile" s.t. ta on -isoleeritud kontaktist teiste kultuuriiniiheste-ga. Teade ei ole leidnud senini kinnitamist Eestist, kuna luuleta jaga on oldud kontaktis veer Juuli'algupoolel..;.-: ^ .Hiljuti tegi Kaplinskiga intervjuu Rootsi TV produtsent • Lars Helander, milline intervjuu on Rootsis esile Imtsunudnelja^^^t^ sama eesti organisatsiooni protestid, kuna reportaazh BaltiJkur mist on tehtud nõukogude ametivõimude tlngiiimistel. REGINA — Kanada kümne provintsi peamin istrite konverents lõppes pUükade deklaraisiooni-a selle üle, millele nad on vasstü ja lühikeste märkustega sellest, millega nad nõustuvad. Nad oji yastü sellele konstitutsiooni muudatusettepanelmle,M ja on vas-tii keskvalitsuse kulude kärphnisele» kui see võiks suurendada provintside kulutust Nad olid üksmeelsed selles, et saada keskvalitsuselt Suuremat toetust ja et keskvaltsus parandaks. Kanada pra©- gttst'-majanduselu. • EDMONTON - wealffch Gämes Mängud) TARTO .310BLOORsfwEST TORONTO, M5S1V;4 S sseKšik: Madison Avenue — ^padina jaam ' i»^ - ' _ - Helga ja Enn Nõu. Stokhohnist \IÄfe VÄLIS-EESTI KIRJANIKE LOOMINGUST" 17. aug. kell 7.30 õ. o. Dr. Rein Taagepera Kalifomiast :,,mffimE J A : ^ ^ KASVUST JA KÕNGUSEST' . esmasp.,- 28. aug^ keE 7.: Br.- Mare Taagepera KaMormast ,^NAISTE OLUKORD EESTIS .; • JA Ä lÄ teisip., 29. aug. kell 7.30 õ. Prof. €>lal • ; .,jtARID E K S I ^ ^ • : imEKON ELUS" kolmap., 30. aug. kell 7.30 - XI Common- (Maailmariigi möödunud laupäeval Edmontonis. Kanada tuli sealt välja 'küllaltki tugeva oma-töörsportliku maana, kes võitis fedktou H)9 niedallt, K Ä e m kui ü k ^ i .teine raJivas nende mängude ajaloo jooksul. Neist olid 45 kuld-, 31 iiõbe- ja 33 pronksmedalit; Teisele kohale jäi Inglismaa 27 kuld-, 28. hiõbe- ja 33 pronksmedaliga, kolmandaiks Ausitraaliä 24 kuld-, 33 liõbe- J a S7 pronksmedalit. Järgnesid Keenia, Uus- Meremaa, India, Shoti jt. ^ ^ ^ ^ pdel esinesid Inglismaa eriosad isešeisväina. Kanadalased olid eriti head ujumises, kus Graliam Smith saavutas illksi 6 Mdniedalit. Kerge-jõustikus saavutati 4 Mdmedalit. 'ö^ängude suuremaks „imefcs" oli Benry Rono, fceUel^^^^^^^j^ vastast ei olnud; Teised süma^ paistvamad jamaibalane Don Quarrei ja austraallane Tracey WioMiam. Tehes tooikfcuvõtet 'kolmepäeva- ^ "konverentsist, mäinkis konverentsi esimees Allan KMfeney, et peaministrid on tugevamad nega-tiivsefce kui positiivsete küsimuste juures. On palju kergem nõustuda selle juures, mida nad ei soovvikui selles, mida nad soovi-vad. Koitverentsil nad avaldasid kartust et Kanada peaministri P. Tfudeau poolt lubatud kulude kärpimine 2 miljardi võrra, võiks suurendada provintside loilusid; a^^dsid keskvalitsusele uusi ideesid töötuseraiia kasuitamiseks, nii et. see uusi «tööikohti looks; organiseerusid ühiseks rindeks kesik-valiitsuse poolt kavandatud põhiseaduste muudatuste teostaanise vastu, nõudes selles küsimuses täielikku samaväärsust keskvalitsusega jä lipckasid tagasi need ettepanekud, mis peaminister P. Tru. deau oli möödunud juunikuul põhikirja muutmiseks esitanud. Nad kinnitasid miesiti 1976. a. konverentsil tehtud kokkulepet, et peaks tehtama põhiseaduslikke muudajtusi selleks, i©t provimtside! oleTici rohkem ' k a s ^ lõigust immigrajtsioonis, keskvalitsuse võimu piiramisel mõnes lia-ms ja pirõvintsidele suiurema võimu sellistel aladel nagu kultuur, kammunikatsioonid j a loodusvarade maksustamine. Kuigi konverentsi eel oli mitmesuguseid provintside vahelisi arusaamatusi, nagu Ontario ja Quebeci tööliste küsimused ja loodeti, et need ka seal kpnverenitsil, kui mitte lahenduseni; siis vähemalt arutlusele tulevad, ei puudutanud; neid keegi. ' ( I.' • BEIRUT - üle 80 inimese said surma mööduiiud pühat>äeval, kui suure jõuline pcrnim plahvatas radikaalse Palestiina Vabastamise; Frondi (PLO) peakortens; Plalivaituis pani; Snkorruselise maja leekidesse. See juhtus just tund aega hiljem grupi peajuhtkonna «nõupidamisest, mida peeti viimaseks katseks itaisandada PLO sõjaka ja mõõduika ringkondade vahelist temvusit, : VICTORIA — Ägedad äikese-tormid' bn põhjustanud 75 uut metsatulekahju Briti Kolumbia metsades, tõstes kõigi tulekahjude arw 650-le. Tänavused tule-aihjud on suuremad viimaste kümnete aastate jooksul. Eriti ohtlik on oluikord Kamloops piirkonnas, kuna seal pole pärasst 16. juulit vihma olnud. ~ OTTAWA ~ Bell Ganada sai Kanada keskvalitsuse poolt loa tõsta 'telefoni ikuumaiksu alates • sept.'5% võrra. Samal ajal tõusevad ka kaugekõnede tariifid. Praegune Montrealis Ja T o r s^ olnud ühe telefoni fcuiuiiftaks tõuseb seniselt: $8.15-lt$8.55-te ku annab hinnatõus Bell telefonikompaniile 248 miljoni sissetuleku 1979. aastal CALGARY— 36.000 tosinalt õllekaste, fcogusumihas 432.000 pudelit võivad IsraaÄaiusisft alla mxi' na, kui Alberta pikaajaline streik, mis a l g ^ juba 1. juunil, ei lõpe- 150.000 dollari väärtuses õlu, mis on laoruumides seisma jäänud, pole pärast 90 päeva, enam Kõlbulik müügiks, seletas õlletööstuste VATIKAN — Libitne aga liigutav oli Vatikani St. Peetri väljakul süiuiudpaävsti Paul VI matü-setalitus. Kuigi Mkunu soovis seda korraldada väga lihtsalt jä tagasihoidlikult, oli väljakul vähemalt 100.000 inimest, kuna ter levišiooni kaudu jälgis sündmust kogu maailm. Kui Vatikani tee-nijaakcMida i l o ^ ^ 12 hallis riietuses nieest, kes teda ka ta elades kandetoolis kandsid, väga lihtsa puusärgi oma õlal Peetri kirikusse: fcändškl, puhkes pealtvaatajate hulgas aplaus, paljud P^kisid pisaraid ja lehvitasid rätikutega, mitte kui surnule^ vaid lahkujale ikellega loodetsakse jälle ;koi:mta.-."'',- — Kanada 18.000-le kirjakandjale on antud nende iMiicwuiuiigu esindajate poolt teada, et lähemal ajal korraldatakse hääletamtoe streigiks, kui i n i n ^ ime ei muuda Kanada rilgfe kassa Treašury Boardi seisukohta uue lepingu läbir^Mmistel. Kui streiki ei saa vältida, algab see septembri viimastel päevadel. Läbirääkimised katkesid möödunud nädalal pärast seda kui aimetiühingu esindajad Äkasid tagasi Treašury Board'i pakkumise. Kolmeliikmelise läbirääkimise komitee esimehele W. H. Dickie'le anti siiski korraldus uuteks katsete itegemiseks küsimusi lahendada. Kui need tulemusi ei anna, siis W. H. Diokie kirjutab rapordi ja 7 päeva pärast seda võib ametiühing streigiks valmis olla. See streik võib ruin^rida seni kii\jalkandjaitega olnud koostöö, mis on olnud harmooniline, vas-tupidi posti sisenlBSte töötajatega.. ^ S H I N G T O N >-- ^ed ei mõista praegugi veel, kui ^iselt suureks «lõjuitavad riigi majanduselu, on korduvalt esile toodud Ä pfpobleemi tõsidust ja ohlik- President Carter ütles jälle selle olukorra iseloomustuseks: »'Kuna meil pole veel otse neid puudust märkivaid nähteid, nagu elektrivoolu katkestused maja-kütmata ruumid talvel, süs inimesed ei saa aru, miks neile •.säästmise, valaks iii^ksnia 84 PAEIIS 160 kilomeetri ulatusega Prantsuse ranniku puhastamine õlist, mis valgus randa ameerika tanklaeva ,,Amoco Ca-dizT murdunüsel, läks Prantsusmaale maksma 84 -miljonit dollarit. Rannfeu liivarandade puhastamine nõudis kolm kimd ja selleks oli rakendatud 10.000 sõdurit, tuletõrjujat ja vabatahtlikiku tööjõudu. •läbirääkimistel ;oiii veel 200 punkti lahendam ja nende ametiühing võib alustada oma kaua ähvardatud streigiga oktoobris. Kui sisetöölistel on kokkuleppe takistuseks automatiseerimine ja muud mitterahalised punktid, siis kirjakandjail on keskseks nõudeks just palgatõus. Nende eelmise aasta suurema palganõude kärpis madalaks Inflation Board. SerlniiiJiäblgiyy BERLIIN — Berliini müür, 20. sajandi häbimüüriks nimetatud, sai nädalalõpul 17 aastat vanaks. Müür ehitati selleks, et ta-kistada sakslaste ,ypunasest ipor radüsist" kapitalismi orjusse põgenemast ja on tegelikult täitnud sellele pandud ülesandeid väga efektiivselt. Selle 17 aasta jooksul on 70 inimest maha lastud, kui nad on katsunud füle piiri põgeneda. Kiili on 537 valvesõdurit ise sellest üle tulnud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-15-01