Vaba eestlane , August 15, 1978

              Nr. 60
Nr. 60 TlMm teisipäeval, 15. ^ugustö « ^esOay, August 15,1978
im aastast, Euroopa
on andnud mõisia> et
[dollarite h o i t i s^ on s m -
kui nad tegelikult seda
peamiselt just seUe-
I puudus kindel vaiietkiard
dde rahail5,ursside vaihel.
riigid eestotsas Prant-i,
hakliasid pressima, et
välja vaihetada ikulla
koos sellega vähendada
tömineerivajt mõju maa-tbandüses.
Amieerijfca on
poolt näidanud riigi
Tide mMgiga, eit ta po-
I huvitatud kullast, kui
alusest ja- jmäärajast.
leline kaubandus aga
^rvrähata pole niSeldav.
ongi praegu Mimas A
et jõuda üixfeele
ble maailma reservtalm
-— Ämeeaika geo-suurus
ja tema, rikkus
et dollaj* veel mit-aastad
on maailma do-i^
iihaüksujsefes. Sfin-ja
tuleb iteha r^ervatsi-leerile
(majandust julii-feitüv^
suunas; '
juba maiiü^
niaailma rahadest ole-k:
ohal. Kuigi aimeeri-pn
vääringu refcxrm^ a l l ,
et ligemas tulevikus
maa suudaiks asenda-
, sest inüatsioöni suu-maades
on olnud veel
lisem kui Am^rikas.
ina
^remaci
inna
itud võimlemisõpetaja
aal Emmi Bellwooi^
rati oma asukohamaa
^ate rütmilise võimlemi-ma
juhiks nende võist-
Austraaliasse. Naiskond
felusmatkäle augusti lõ
J[aäiia naiskond^d^a ko­oljas
linnas — Brisbanes,
Melbounies ja Adelaides.
feistius tx)imub Sydneys.
pe kõrval juhatab Emmi
pkke ka võimlemistree-
|>rraldatud kursusi. Aust-kestab
12 päeva.
bllwood-Tõkke on lõpe­tu-
ülikooli kehalise kas-
VES
isest eemale, kuigi sell
enam võitlemise vastu
l^at. ^Ihnselt oli ta kuuli
rehasse saanud, sest ta
kõhtu kinni ja
käerauad vöölt ja vis-ükseavas
seisavale poi-
5a veel püstolirauda län-
^elase poole hoides.
Me võrud käte ümber,
Jista lukk kinni, kui sa
Itina saada — pronto!'
[elikult vajutas pisike
fale käerauad randmete
lal ajal tõstsin ma ka-brandalt.
See oli selline
l kukkedega riist, üks
innas, teine oli alla las-m
haavlipüssi lahti —
lingedega pooleks, Jah,
oli tühjaks tulistatud,
fei minna. Oleks ta selle
minema jõudnud saata,
läinud pool pead ja pu
lulleRick-poiss meelde,
la, momendiks' olin ta
•mul oli endagagi tege-rsiis
kargasin eesukse
tikkasin seUe lahti. Rick
Iile vastu t r e p i ^ i p u ud
ind veel kirjum
K veremärkidest
huhaavleid
Ta oli
j e saa-ainuit
riivamisi, või
lOJalLarjas olnud. Nüüd
iis veidi verd ja 'pööri-
1 1
Y a i e l ülikoolis itolmiv teadlane
ja luuletaja Aleksis Rannit viibis
juuli j a augustikuul Rockeifelleri
sihtkapitalivalitsuse aukülalisena
Bellagio's Itaalias. Eockefelleri
fondatsiooni , poolt kuitsuitjakse
iga aasta kogu maailmasit 23 i n i -
mest puhkamiseks j a töötami-
&9kš luksuslikus Villa BerbeÜonis,
mis asub poolsaajrel, mida piira-va,
d Goinio, Larip j a Lecco j ä^
ved. Kläesoleva aasfta laureaati­deks
olid kirjaiidkud-teadlased
ühendriikidest, Jaapanist, Taa­nist,
Iraanist, Aü^raaliasit, Pranit-siismaalt,
Itaaliast, -
Hispaaniast, Norrast j ^ Islandist.
Aleksis Rannit lon yiimasite aas­tate
jooksul avaldanud rea esseid
väiiöajaMrjandiises j a ^adeemi-listes
^väljaannetes. Tema luulet
©n
sa, liišpaania, lieebrea, Jilina ja
korea teles. Bellagios töötas ta
rdi oma luule k u i k a esseede kal­lal.
Koos teniagaviibis^^
Rookefelleri Fondatsiooni külali­sena
tema abikaasa Tiina Rannit.
K a l j u Lepik, Klaasist mehed.
. Kümnes kogu MuIetosL E K E
nn. 95 lk.
K a l j u Lepik on kümnenda ko­guni
jõudnud, lisaks valikkogusid
ja mõned sammud k a proosakir­janduses.
Esialgsest 30-ndate aas­tate
luuletraditsioonidele järgne­jast
on saanud välis-eestl kirjan­duse
isikupäraseima käekirjaga
laulik, p-räüv^t j a mõittetark. Kok­ku
aga terava nägemismeelega
I sõnataik, kelle looming oiivana-sõnaliku
mõttekoiikreeitsusegä lä-hedane
rahvaluule sajandite jook­sul
lihviiüd vormitäiusliädmseie.
Killamängudest osavõtjacl tõiasniss Võrimäal-Miimai^
namäe vaatetorn Eesti lipuga. P i l d i vasakul Eesti
EŠTO-8©; |ii]iM:;E. Noffvell: koos abtaasaga.'
taustal M u -
Ja Rootsi
Foto: T. Tomson
Baariaste Ühingu suvine välja­sõit
on 26. 8. 78. üdora Laste-
' suvekodusse:/ ^
JUHATUS
ADVOKAADID
Alberta ön kindlasti Kanada
kõige mitmekesisem- maakond;
Seal on maapõuevarasid, jõukaid
talusid lopsakate viljapõldude ja
suuitte loomakarjadega; kalarik-kaid"
järvi-jõgesid,. kõrbet (Bad-lands)
ja majesteetlikke kaljü-mägesid
suurepäraste suusakuu-rortide
ja lutešüslike suvituspalee-ei
. ABVOKAÄT-WTAE /
Hmm 1912, Royal •Tnist Towep.
Boi^inioia Centre
Pesiiaadress: PIO. 326,
Oat. (Bay; & King) M5K IKT
I Telefon: 860-mT
24-tuadi telefoni valveteenistus
J©l4N i . SOOSME.
55 University, Ave., Ste,
Toronto, Ä
Tel. 862-7115 ^
hud iküMalt, et seda mitmekesist
vaaitamisväärsust nautida. Aega
jätkus ^aid lüiiikesteks m)onepäe-välisteks
pieatiisteks järgmistes
paikades: EdmontO'n — Millet —
Miilhurst — Calmar — Leduc -—
Wetaskiwin — Camrose —Ponor
ka ^ Stettler — Caigary — Banff
— Laice Louise — Vancouver —
Victoria - r Butohsrd Gardens
jaSandyLake:
Asustatud on Alberta peamiselt
50 miili Edmontonist põhja kuni
ÜSA piirini lõunasse j a kaljumä­gede
jalalt Saskaitehewani piirini,
elavad-kus
tegevuseta
elu on loonud soodsa piima ku-
Htegevusele j a moraaMtu^
Praybon Valleys mürgitas
ligiduses asuva talu seakarja. ^
Looduslikku maagaasi kasutati
Aitas kommersia^lselt juba 1890.
aastatel. Suured gaasiväräd asu­vad
peamisel LõunarAitas. Vaa-tamaita
sellele, .et M j a gaas on
Aitas kättesaadav ja võrdlemisi
odav,' ikasutavad tal)unehed süski
sõnnikust töödeldud metaangaasi
oma veevärgi j a elektri tarvidus­teks.
Seda propageerib ka Aita
„Environmeot Komitee", kes
peab ägedat sõnasõda õlikompa-suusasnäed.:;
Suvel eelistatakse
Jasperit, peamiselt tervisvete l i^
giduse ja ;kuulsagolfiväljaifcu pä­rast.
Kohalikud elanikud käsuta­vad
siiski ligemal olevat kohta.
Vaatamisväärsusi mägedes on
palju ja? ema auto on ilmtingi­mata
vajalik, et igale poole ligi
Jasperi parki sisenedes
Oma kümnendas kogus „Klaa-sisit
mehed" ilmneb K. Lepiku
luuletajaisiksuse mitmekülgsus
jä vormiline omapära. K. Lepik
oli kord kaua tagasi, peaaegu en­nemuiste,
tugeva häälega pagu-laslaullk,
kelle kisendüsed maail­ma
poole veel praegugi aktustel
asslrailaitsioon3prots.essis nürine­nud
vaimu katsuvad äraitada.
Neidsamu motiive on nüüdki ta
luules, kus ta resigneeritult vaait-leb
elu „maapao ikolmekümnen-dal
aastal". K u i alguses öli meie
õiguse nõue raudtugev, siis nüüd
„alnultiuhk on kindel", sest „tu-le
kindluses me põleme tuhaks".
Omeiti ümneb ta prchvetiusk, ©t
„meresit ijõuseb kord maa".
värsilt ilmneb neis autori isiklik­ke
elamusi ja (tundeid Ikuni kol­mandas
taüklis saab isamaa hoo­pis
intiimsemad mõõtoied.
TsüMis „õhfcueit j a punased
hobused" on pessimistlikke vaar-jundeid.
Hall värvus hakkab sa­geli
luulekujundeile iseloomuks
muutuma. Hall kott võtab puna­sed
terad, kasel on hall pea,
maadligi on hallid pilved, hall
juuksesalk ripub silmadel. Kus
pole otse hallust nimetatud, sea!
tuleb esile (pessimistlik meeleolu,
võimetus lennata j a t a teeb hal­list
,ytuhast tuhalinnu,/
laulu, ituhalümu".
Pochahontast mõne miüi kaugu­sel
asub kuulus Miette kuumavee-väävli
ujula, mida eelista;vad ea­kamad
jä kehaijaimad „miljonä-rid",
kuid milles Võib ujuda $1.00
nüdega, et päästa Albörta tööstus- ggst ka möödasõitja. Miette
te poolt tekitatud, roojastaitud
õhust. :
Enviromiierit Kontroll" väidab,
et neil ön väljatöötatud täieli-ujula
ümbruses on saadaval ka
üsna odavaid miotelle ($16—$40).
ümbrus on aga korrastamata ja
muru ,,niidavad" rnägüambakar-kült
kabjutu metaangaasi süs.'Jad. V a a t a ^ ^ ka Punch-teera,
mis võib lõppeda ainult ^^^^1 juga, mis asub maantee nr.
16 ja Miette tee r i s t o h a l . Maan-
, tee Jasperisse läheb pidevalt mäk-
' ke, kuid teeb šüski n i i palju üm-
, sõimiku puudusel,
on kahjutu loodusele
Calgarist läände on nn. Aita Bad-lands,
mis on kindlasti huvitavad
turistidele, kuid muuks kõlbma­tud.
- •.,
Maapõuevaradest on Aita rikas.
Suured šöelädemed (ca. 48 bilj.
tonni) asuvad kaljumägede jalal,
Peace jõest USA pürini, Drum-hellenis,
Lefthbridges ja Taberis.
Hüjuti avastati rikkaliloilt lade- j
kuid viiks õlikompaniid pankroti' bermäe tiire, et on tunne nagu sõi-lävele.
J a seUe tagajärjel kontrol-J^^^^^ aja mäest alla. Äi-livad
.^õdikuningad" onia,; miljo-' milt kiire Athabaska jõe vastu-nitega
poliitikuid j a massmeediat, vos>l tunnistab, et tegemist on
et mitte trumbikaarte käest las­ta.
Jaikui seeneil õnnestub, võib
suurest osast Altast kujimeda
vaid kokkuviarisenud kaevanduste
kasutamiskõlbmatu lagendik
Samuti tekitavad õlikompanii­de
torustikud albertalasibele p£öju
muret. E t õli voolaks, tuleb seda
hoida kaunis kõrge temperatuuri
juures. See kõrvetab suvel tai­mestiku
ja sulatab talvel lume ja
meelitab metsloomad sooja, kes
seal k a toidu puuduse tõttu nälga
•surevad.^•'•.y -\:
Läänepoöl Edmontoni, teel Jas-
212;DimiicS: CT;
l e L 489-956Ž
O P T I K
Tel. 5^^
412 RONCESVALLES
MÖGAN PONTIAC BUICE LTD
^: 348 Danforth Ave.
Telefon äris; 461-3561
' BuicK
•V LEMANS
.'.y. PHOENiX
FIREBIRB
SUNBIRD
CENTURY
ACADIAN
SKYHAWK
G.M.C. veoautod
Pruugitud autod
meid Edmontonist 30 miili lõu­nasse
jä läände, kus k a põllumuld
on süsimust. •
õliväljad asuvad Tiimer Val­leys,
LeduciS; Benblnas, Drauton
Valleys ja Peace Riverist USA
piirini j a Lloydministris. Vümahe
linna asub Säskatchewani piiril
kas peatänav on piiriks.
Alberta ostümaksu puudusel on
Säskatchewani poolne linnaosa
ümberkolinud Alberta linnaos­sa,
jättes Saskatcbewanile/^u-lEva
osa linnast eiiiam-yähem
,,ghbst limiaks",
õliväljadele lisaks ön Aitas rikka­likult
4;õrvalilvaAthabaska ümb­ruses,
i ^ g u provints annab Ka.-
nadale õlitoodangusit ligi 90%.
õliväljadel võib näha arvukalt
õlipuimpaisid, mõned neist isegi
talumehe kapsaaias. Suur^afia osa
päevast need õlipuimbad ei tööta.
Igale pumbale on antud luba
pumbata vaid teatud norm oli
päevas. See hoiab nn. õlikriisi-akuutsena,
et maailmavalitsejad
saaksid seda oniakasu-poliitikas
ärakasütada. Nüsugime pumpade
päevanorm kehtestati alles ^ õli-krüsi
päevakorrale kerkimisega^
öösel võib näha maapinnal põle­vaid
tulukest, mis põlevad kont­rolli
all^ et vähendada survet,
õlikompaniide itööitlusvabrikuid
on näha igal pool. Mõnes leegitse­vad
kõrged korstnad, kus põleta­takse
-õlitöötleniisel 4 ^
mavat reomassi gaasil^, mis õhus
stiastub j a langeb maapinnale
massina. Hiljuitine ^ õlituli
perisse võib näha suuri turbara-basid,
mis kõik veel ootavad tööt­lemist.
Üldiselt leidub (teeäärtes j a põl­lupeenardel
hulgaliselt Aita emb­leemi
lille •— metsikut roosi. Rii­gi
tkulul on ehitatud teeäärsetele
aiapostidele rohkelt linnupuure,
'et tuua Ältasse
u i " linnukesi, kes söövad sääs­k
i sellises ulatuses,; et kogu nen­de
koduümbms .on
Puudest näeb rohkesti haabu.
Ainult niägedele liginedes muutub
mets j a leidub juba roMcem kas­k
i , mände j a tüiipilisi sirgeid ning
sihvaikaid mägikuuski. Need on
ühtlase jämedusega j a vap-a sobi­vad
palkmajade ehitamise s, mi­da
leidub ka Aitas, eriti mägedes,
rphkesiti. \ '
Raihvajparke cn suurlinnade
ümbruses, aga neid i n i n "led ei
kasuta. Aitas ön 1.9 milj. e^ inikku
ja 1.6 m i l j . lehma. J a lehmade! on
ralwaparkid^s ;,,e0soigus".;
et va-kõl
ti on (teel palju ja mõned neist
on äraütlemata majesteetlikud.
Eniie Jasperit on olemas ka küi-mavee-
väävli ujulaid, kuid oda­vam
on varbad Athabaska jões
ära k a ^ — kindlasti palju ter­vislikum,
Imlkuumavee ujulas.
Vesi on aga väljakannaitamatult
külm ja sees suudab inimene olla
vaid mõne šökundi! Kuid pärast
seda on kastetud kehaosa seda­võrd
hõõguv, et kõik valud ja
vaevad on kadunud. Kuum
seda ravi ei. anna.
(Järgneb)
Uue kogu kaheksast itsüklišt on
esimesed kolm samanimelised
„Klaasist mehed lähevad läbi Pu­nase
Mere". Seda võib sümbool­selt
siduda pagulaseluga, kus
klaasist: tuuilest läbi vuhivad
klaasist mehed ja lähevad • läbi
Punase mere kuna „Jumala sil­mad
klaasist mere kohal tuku­vad."
Taoti jääb sümboolsus sel­gust
nõudvaks, teinekord on iga
värss aforism j a luülötus tihe elu-nägemiuste
tarkus nagu lk. t l
«Hüvastijätt algab alati terest./
Suure languse alguseks on uhkus
jä au". Kuigi klaasistt maailm on
kuidagi habras ja purunev, on
klaasist meöste. jminekul läbi Pu­nase
mere s i i i u iiünaamilist jõu­du,
mis saavutatud kordusega
järgnevaais luuletustes. Kuigi see
on rohkem itähelepänefcutö maa­ilm,
on seal mõnikord siiski poee-tüist
ilukirja, kus „õhtu puudutab
punaste huultega/ järve sinist
kruusi".
Mälesitustest, pagulasajastu eto-mustest
ja nägemustest on loo­dud
värsitsuklid klaasist mees­test,
kes me vöifne o l l a ise oma
läbipaistvaite lootusite ja unistus­tega,
aga Ä a rohkem illusiooni­dega,
kes me oleme müiemas läbi
Punase mere lootuste mannasa-dude
poole.
Kuid klaasist meestel pn veel tei­negi
omapära. Kä jää on klaas.
Jäälauludes elustuvad luuletaja
kogemused, sageli vägagi vihjaita-vad
jäiste elamustega. Värss-omapäräsusite
k õ m l on
Lepik ikkagi mängumees, kes pa­neb
nõdrahieelsedki I t o Ta
on irooniline oma loomamuinas­juttude
aliegoprias j a okupatsioo­ni
elu ümingute vastu. Tema to-rupillilugudes
on rahvaluulele
omast vormi- j a löögivalniidušt,
sõnaga salvamise osa^TJSt ning
leidlikkust, mis mõnikord gro­tesksuseni
ulatub ja mille õnnes­tunud
näiteks on „Sinine poeem";
pagulastänapäeva kdverpeeglik
enesor ja ühiskonnayaatlus.
K Lepik on sageli prolooge kir­jutanud
sündmustele. K a . neis
on (ta ihnselt vaba juhuluuletusele
omasest programmlikkusest ja
luiulfiituised on l u t ^ ite-niaatikaks
meie ühiskonnas olnud
sündmused kõigi variatsioomde-ga.
. ' ' ' ' \ ' : :
K. Lepiku uus kogu'on võrra­tult
paljuütlev oma kokkusuru­tud
väljenduse juures. Tüiti on ta
nii napp oma i väljendustega, et
lugeja mõte peab ise nagu purde
kivide kaudu läbi laia teemajõe
astuma. Ta keel on rikas j a pilt­lik
kujundeist, kus ta suure osa­vusega
on sõnale andnud ülesan­de
looja sisemaailma avada oma
sõnaitarkusega.
Kunstnik Otto Paju
ocxnid on kooskõlas Lepiku maa­ilmaga.:";'.;
• : ' ^ H A 3 Ä S OJA
fÄBA EESTLANE
5
l i l
Hiljuti nõudsid
litsus pargid risust puhastab
ja lehmade karjamaa kõlblüm-maks
muudab, miUele reageeri­sid
linna inimesed lärmakalt
kuigi nad parke ise e i kasuta.
Enamus veedab oma nädalalõ­pud
ja püikuse kaunites kalju­mägedes,
mis on vaid mõne tunni
autosõidu kaugusel suurematest
linnadest, kuid nõuab siiski roh­kem
aega, et' mägede üu põhjali­kumalt
nautida. Talvel on popu­laarsem
Banlf, kus on
2 i nt
ST
- 1 •• \ :i
u
• OSC
X
N
RjeHiiowost.w
1^
I
< cQ
Esimene maakond Killamängude ringkäigul oÜMidgimäa. Pildil osa
tegelasi Viljandi lossivaremete ja järve taustal, ees üks pillimees­test
Elmar Tam, seisavad A. Sepp, 0. Haamer, ,,maavanem" J . Vih-ma,.
lead!istaJaE. Kink ja laulHSolnst Eto^^^
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
; TOIMETUS J Ä T Ä I L I T US
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-Bi.
Telefoaid: toünetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
• Karl Arro 7Ö6-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi ijõetakse vastu:
nädala esimesse aljalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-nv
^P-} - -KUULUTAMINE ;
- V A B A E E S T L A S E S ;.
bn tasuv ajalehe laialdase,
leviku toitu.
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul • $3.25
esiküljel. $3.75
tagaküljel . m o
: KÜUI.UTUSI j-VÕTAVAD
: VASTU:
1. Vaba/teestlase taliHns
:i3^-"fecumseth Street .
Telefon 364-7675
Postiaadress; Box 70,
Stn. C, Toronto 3. Ont
Talitus väljaspool tööaega
Helmi Liivandi 251 -6495
Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
, Willowdalö, Ont.
Telefon: 223-0080