1987-02-24-02 |
Previous | 2 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
" äi- - ' _ _ _ _ •• 't>v^4, ' i
VABA EESTLANE leisi " Nr. iS
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N
FUBLISHER: Free Estonian Publisher§ Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Onl. M2N 4Y2
Tegeytoimeraja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem
Toimetase kolleegliBHBis Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefosiids toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 7334551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
TeUimishliiBiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.-^ ja veerandaastas $lS.----,kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $111.— $31
väliaspod-Eanadatt aastas- $80.
tas $44.— ja veerandaastas $23;—. ! klassi posti ja lennuposti
^linnad vastavalt - - U S A $115.—$62.—, $32,—, mujal,
;välismaal $140.—,^ $75.^,. $40.^:;:;:
si muudatus $1;-—^^^^^^^^^^^^^^^^^— Üksiknumbri hind 75 e.
_„^^tyste hinnad: üks tol! ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.^.
KinÜBtiisivõetalisevastiB nädala esimess kuni reede
homm. kella lO-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni, Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Lättemäel
Ise üles ning saavutasime riigina
E€sti Vabariigi aastapäeva lähenemisel
leidub mõningaid
eestlasiji kes selle sündmuse
tähistanüse puhul ükskõikselt
õlgu kehitavad, õigustades onta
kmtumist väitega; et praegu ei
ole meil praktiliselt yabariiki ja
l^M^giliselt võttes ei ole meil fca
põlyustrningisugust imaginaarset
tähtpäeva tähistada. Selliste
mõtete mõlgutamist ei saa loomulikult
takistada, kuid need
iuginevad väga nõrkadel ja kitsapiirilisel
alustel ning inimesed,
kes neid avaldavad^ ei ole
meie rahvuslikesse ja riiklikesse
probleemidesse põhjalikult
süvenenud ning neid amiBieiü-davalt
läbi analüüsinud.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel
on tegelikult kaks
olulist ja tähtsat põhjust. Esiteks
ei ble Eesti Vabariik eest-raKvale,
tema elule, tema
arengule, tema kultuurile ja
Eestile kui riigile rahvusvahelis-.
tes mõõtudes.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel
peame alati meeles
pidama, et Eesti Vabariigi loomine
ja meie iseseisvuse eest
võitlemine on kindlasti kõige
tähtsamaks, kaaluvamaks, kogu
rahvast haaravamaks ja mõjutavamaks
sündmuseks eesti
rahva elus; seda enam et Eesti ^1
olnud varem kunagi eksisteerinud
homogeense tervikuna,
vald kujutas endast enne
'ristirüütlite saafoifimist vald iseseisvalt
eksisteerivaid piirkonda,
mis ühinesid ainult suuremate
ja
vene oKupatsiooni-
Jõudüde Ja Moskva konmiunist-llku
rezhiimi alla vägivaldseM
painutatuna lakanud olemast,
V a i d E e š t i eksi s t e e r i m i n e
Iseseisva riigina on ainult
ajutiselt katSiestatud. Samal
gid koos mõningate teiste
lääneriikidega^ kuigi kaaluv osa
Ühineinud Rahvaste Organisatsiooni
liikmesriikidest on ilmselt
võtnud omaks Moskva yõltsver-siooni,
et Eesti on vabatahtlikult
liitunud N. Luduga. Meie kohus
on kõigi| meie kasutuses olevale
vahenditega Moskva poolt
lansseeritud ajaloo võltsimiste
ja valede vastu võidelda ning
Eesti Vabariigi aastapäevaga
seotbd sündmused — aktused,
kontserdid, kokkutulekud ja
teised üritused — peavad kinnis
tarna meie usku Eesti Vabariigi
püsimisesse ning kandma
vanemate generatsiooni paleusi
Ja püüdlusi Eesti iseseisvuse jä
eestlastk õiguste taastamiseks
üle ka noorematele generatsioonidele^
Kuid samal ajal kui me kinnitame
oma usku Eesti Vabariigi
püsimisesse, on erakordselt
tähtis vaadelda, analüüsida ja
rõhutada,mis tähtsus on olnud
ui fös
Eesti Vabariik ei tekkinud
ja seda ei pakkunud meile
I kuldtaldrikül vaid see
ite pikkuse
püüdluste ning
kultuuriilste pürgimuste Õhutajate
ja poliitüiste juhtide lakkamatute
pingutuste ja väsimatu
töö vili. Selle kulminatsioonipunktiks
oli Eesti Vabariigi vainud
kaherinde sÕda kahe meie
isvaenlase — ida poolt pea-ivate
venelaste ja lõunast
atakeerivate Balti-saksä aadli
sõjajõudude vastu. Olime õnnelikud,
et meie rahva hulgast olid
võrsunud selleks kriitiliseks
tuse. Majandusliku arenguprotsessiga
kõrvuti - puhkes õitsele
meie. kultuurielu; meie keel tegi
läbi põhjalikud viimistlemise-faasid,
meile said omaseks meie
rahvuslikud sümbolid eesotsas
sini-must-valge lipuga ning meie
äratasime teiste kultuurirahvaste
hulgas :suurt tähelepanu ja
tunnustust oma
lu- jj
saavutasime meie
lühikese ajavahemiku kestet
mi^ kestis ainult veidi üle 22
aasta; See lühike õnnelik
periood eesti rahva elus tõi esile
kõik need õilsad ja väärtuslikud
omadused, millega oli
varustatud meie rahvas ja mida
seni olid kasutanud oma huvides
meie maa ajaloolised okupeerijad
ja yallutjyad.; Kuna: see
ajalooline periood andis eestlas^
tele vajaliku enesekindluse ja
eneseusalduse iseseisvalt oma
elu elamiseks, siis on ka loomulik,
et ; "Eesti territooriumi
praegune okupeerija ja rahva
kurhaja-hävitaja- :E
iseseisvuse -ja Eesti
Q 0«
sõjaaegsed populaarse laulu sõnad on motoks
Ue^ tuntud noortejuhile ja seltskondlikule
» > 9 9
seda ajaloo
rahva mustamisega nii
püüab ajalooraam
kui võimalik.
Seda enam on meil
seda perioodi meenuti
tõsta ning eriti meie
pealekasvavatele general-
; on eesti
Eesti: iseseisvus ja Eesti
2Li laeva
tenägel^ud poliitilised juhid
ning võimekad sõjamehed, kes
olid suutelised rahvast kaasa
tõmbama, teda õhutama ja tii-vustama,
viies seega
Noor JEesti Vabariik alustas
oma elu ülesehitamist sõdadest
kurnatud ja vaesestunud maal
nii«ütelda ,,palja käega'^ ja nii
nagu igal algajal, tüli meilgi üle
elada mõnmgaid tagasilööke.
Kuid meie ei palunud ega nurunud
kellegilt abi ega toetust ja
meile ei tulnud kusagilt sadu
miljoneid dollareid abiraha,
nagu neid nüüd jagatakse Aafri-riigi
meenutamise
meeles, et ajalugu ei 'koosne
konstantsetest süsidmustest,
vaid et rahvaste ja riikide elus ja
vahekordades tekivad pidevalt
uued kombinatsioonid, mis
toovad kaasa vanade rezhilmide
kadumise või taandumise ning
nende asemele uute tekkimise.
Ja nn nagu meie erakordsete vl-siönaarsete
võimetega luuletaja
Juhan Liiv aastaid enne; Eesti
y abäriigi sündi raskel
venestamise ajal ennustas Eesti
riigi sündi mi peame ka meie
praegu lootma, et eesti maa ja
KA.
Igal aastal kui Quebec^is
peetakse suurt suusavõistlust, kus
suusatajail tuleb läbida eestlastele
kuuluv suvituskruntide maa-ala
Lättemäel, seisab tõrvikute
vaigusel seal raja kõrval E. Ru-berg
ja jagab suusatajaile Eesti
kohta käivat materjali. Varem oli
tal mõni noorem mees Montrea-list
abiliseks, möödunud aastal ja
tänavu oli see ühemehe aktsioon,
truu sõdurina valvepostil olek.
7. veebr, toimunud murdmaasuusatamise
võistlused olid
tuntumad igatalvised võistlused,
millest kuni 5000 isikut osa võttis,
kuid kõik ei läbinud Lättemäe
maa-ala. Ndd võis pila kuni
3000, kes hommikul kella 7-10
vahel maa-ala läbisid, kus lehvis 5
Eesti lippu, rada palistasid
põlevad tõrvikud ning eesti,
soome, inglise ja prantsuse
keeles oli suurele tahvlile kirjutatud:
„TERE TULEMAST LÄBI
VABADE EESTLASTE MAAi^'
E. Ruberg jagas möödujaile Eestit
tutvustavaid materjale, mis
EKN'ult ja eesti skautidelt
saadud. Mõned möödujad
reageerisid sellele mõned tõsiselt,
teised naljaga; mõni aga, nähes
a tegemist, oli tõrjuv,
ate hulgas oli ka E.
Rubergi arvates vähemalt kümmekond
eestlast ta tundis neist
Mihkel V^sila ja Jaan Pringi.
Hästi suhtusid asjasse soome
tüdrukud Montrealist.
Seekordne valvepostile minek
oli Rubergile äärmiselt pingutav.
Samal nädalalõpul oli väga suur
lumesadu; tal oli raske leida kaaslasi,
ehkki oli kontakti võtnud
võitlejate ühingu, EKN'u ja
skautlike organisatsioonidega.
Pärast kauples ta mehe, kes oli
valmis teda oma autoga Torontost
sinna sõidutama $100 ja bensiinikulu
eest. Sõitja pidi aga Lättemäelt
eemale jääma; nii jäid
kõik ettevalmistused Rubergi
teha. Ruberg arvab nüüd, et peaks
noorem-mees
kaasas, kes aitaks silte ja tahvlit
oli üleliigselt raske. Kuia sed^bi^
tal 12-es kord nii oma kohustust
täita Eesti vastu. Lättemäe vabalt
pinnalt Eesti pinna vabaks •
saamisele kaasa aidates.
Kanada Kaitseministeeriumi
teatel tõrjuti möödunud teisipäeval
ÜSA lennukite poolt
kaks Nõukogude Liidule kuuluvat
kaugpommitajat eemale
Kanada õhuruumist BeaufortI
mere kohal Kanada polaarpiir-konnas.
NORAD'i kokkuleppe
egiidi all on mi Kanada kui ka
USA valvel Kanada põhjapiirU.
USA F-15 tüüpi hävituslennukid
tõusid õhku ühelt Alaska lennuväljalt
pärast seda kui radar
kaks Nõukogude pikamaa^pom-milennukit
avastas. Need
„Karu" (NATO designatsioon)
tüüpi pommitajad olid 200 miili
Kanada rannikust^ Mackenzie
jõe suudme lähedal. „Nad harjutasid
rünnakut Põhja-Ameeri-kale^
S ütles brigaadi-kindral
Terry Liston Kanada Kaitseministeeriumi
Informatsiooni-osakonnast.
Ta lisas, et mingit
protesti N. Liidule ei esitata,
sest sealtpoolt on aastate kaupa
Kanada õhupiire rikutud ja
protestimine ei aita nagunii
midagi.
(Toimetaja märkus: Võibolla
aitab see, et endine Kanadapea-minister
Pierre Trudeau viibib
praegu Moskvas ^ ^rahukonye-mmi
m m
läil Gorbatshovi uutmis-
. Mi^iiika^reneiiaise kohta
pralgi^es Eestis või
t|i|t iseloomustavat lugeda
pki|etajälehest ;;Rahva Hääl*',
^^ihigusidönvõr^^
ny> neid iseloomustab eriti 20.
' ' fiiuaril VyRahya Hääle''
iliiljel ilmunud artikkel, mis
.»Jhab pealkirja: ^,Kõik veel ei
l ä | b u , ' ' Artiklis vaatleb
^Ähva Hääle" kaastööline te-^
^ i i i s t Tallinna Paljassaare laa-1
diijiispunktis ja pajatab muu-hullgas:
„Laoplatsil lugesin
koiku kuus sikikraanat. Mere-po^
lne olevat uus. See vedelnud
mqni aeg päikese käes ja talvel
luiie all, kuni nüüd lõpuks üles
mcnteeriti. Töökorda pole seda
agH, saadud. Selle kõrval oleva
sihikraana juures seisid püha-pä>.
val isekallutajad. Mehed
oaasid ja kirusid. Alles vahetati
kraanal mootor, nüüd on jälk
midagi viga. Pole, kes söekoor-di\
peale pineks. Kolmas sildj
kfiana tõstis konteinereid, nel
Ja. metallplaate, viies ja kuue^
a|a puhkasid. Seega Paljassaaj
re laoplatsil laadimismasinaid
01, need tuleb ainult tööle pan
See on kahtlemata huvita
li^ju, kuid veelgi kosutavam o
lugeda 18. jaanuaril ilmunu^
,aahva Häälest'% müliste ülM
tUtega tuleb tegeledj
4»operatiivkorterite ostjatt
tillinnas. Ajaleht kirjutab:
Toronto El
iie b^y-i
laupM l^v
' Toronto Eesti]
Tantsuks V. Gi
EESKAVA
Pääse $15.00 koos toiduga,
ja tel. 759-8933, M. Ernesal
^1
Kotkajär
Eestil
kevadsei
„Go
Eesti
1. loeng laupäeval
Toronto Ees
Lektorid: Tõnu
Sissepääs $4—\
l-1
• - 1 rti-p
i
il
II
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870224 |
Description
| Title | 1987-02-24-02 |
| OCR text | " äi- - ' _ _ _ _ •• 't>v^4, ' i VABA EESTLANE leisi " Nr. iS VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N FUBLISHER: Free Estonian Publisher§ Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Onl. M2N 4Y2 Tegeytoimeraja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem Toimetase kolleegliBHBis Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass Telefosiids toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 7334551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m TeUimishliiBiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas $34.-^ ja veerandaastas $lS.----,kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $111.— $31 väliaspod-Eanadatt aastas- $80. tas $44.— ja veerandaastas $23;—. ! klassi posti ja lennuposti ^linnad vastavalt - - U S A $115.—$62.—, $32,—, mujal, ;välismaal $140.—,^ $75.^,. $40.^:;:;: si muudatus $1;-—^^^^^^^^^^^^^^^^^— Üksiknumbri hind 75 e. _„^^tyste hinnad: üks tol! ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.^. KinÜBtiisivõetalisevastiB nädala esimess kuni reede homm. kella lO-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 10-ni, Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. Lättemäel Ise üles ning saavutasime riigina E€sti Vabariigi aastapäeva lähenemisel leidub mõningaid eestlasiji kes selle sündmuse tähistanüse puhul ükskõikselt õlgu kehitavad, õigustades onta kmtumist väitega; et praegu ei ole meil praktiliselt yabariiki ja l^M^giliselt võttes ei ole meil fca põlyustrningisugust imaginaarset tähtpäeva tähistada. Selliste mõtete mõlgutamist ei saa loomulikult takistada, kuid need iuginevad väga nõrkadel ja kitsapiirilisel alustel ning inimesed, kes neid avaldavad^ ei ole meie rahvuslikesse ja riiklikesse probleemidesse põhjalikult süvenenud ning neid amiBieiü-davalt läbi analüüsinud. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel on tegelikult kaks olulist ja tähtsat põhjust. Esiteks ei ble Eesti Vabariik eest-raKvale, tema elule, tema arengule, tema kultuurile ja Eestile kui riigile rahvusvahelis-. tes mõõtudes. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel peame alati meeles pidama, et Eesti Vabariigi loomine ja meie iseseisvuse eest võitlemine on kindlasti kõige tähtsamaks, kaaluvamaks, kogu rahvast haaravamaks ja mõjutavamaks sündmuseks eesti rahva elus; seda enam et Eesti ^1 olnud varem kunagi eksisteerinud homogeense tervikuna, vald kujutas endast enne 'ristirüütlite saafoifimist vald iseseisvalt eksisteerivaid piirkonda, mis ühinesid ainult suuremate ja vene oKupatsiooni- Jõudüde Ja Moskva konmiunist-llku rezhiimi alla vägivaldseM painutatuna lakanud olemast, V a i d E e š t i eksi s t e e r i m i n e Iseseisva riigina on ainult ajutiselt katSiestatud. Samal gid koos mõningate teiste lääneriikidega^ kuigi kaaluv osa Ühineinud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidest on ilmselt võtnud omaks Moskva yõltsver-siooni, et Eesti on vabatahtlikult liitunud N. Luduga. Meie kohus on kõigi| meie kasutuses olevale vahenditega Moskva poolt lansseeritud ajaloo võltsimiste ja valede vastu võidelda ning Eesti Vabariigi aastapäevaga seotbd sündmused — aktused, kontserdid, kokkutulekud ja teised üritused — peavad kinnis tarna meie usku Eesti Vabariigi püsimisesse ning kandma vanemate generatsiooni paleusi Ja püüdlusi Eesti iseseisvuse jä eestlastk õiguste taastamiseks üle ka noorematele generatsioonidele^ Kuid samal ajal kui me kinnitame oma usku Eesti Vabariigi püsimisesse, on erakordselt tähtis vaadelda, analüüsida ja rõhutada,mis tähtsus on olnud ui fös Eesti Vabariik ei tekkinud ja seda ei pakkunud meile I kuldtaldrikül vaid see ite pikkuse püüdluste ning kultuuriilste pürgimuste Õhutajate ja poliitüiste juhtide lakkamatute pingutuste ja väsimatu töö vili. Selle kulminatsioonipunktiks oli Eesti Vabariigi vainud kaherinde sÕda kahe meie isvaenlase — ida poolt pea-ivate venelaste ja lõunast atakeerivate Balti-saksä aadli sõjajõudude vastu. Olime õnnelikud, et meie rahva hulgast olid võrsunud selleks kriitiliseks tuse. Majandusliku arenguprotsessiga kõrvuti - puhkes õitsele meie. kultuurielu; meie keel tegi läbi põhjalikud viimistlemise-faasid, meile said omaseks meie rahvuslikud sümbolid eesotsas sini-must-valge lipuga ning meie äratasime teiste kultuurirahvaste hulgas :suurt tähelepanu ja tunnustust oma lu- jj saavutasime meie lühikese ajavahemiku kestet mi^ kestis ainult veidi üle 22 aasta; See lühike õnnelik periood eesti rahva elus tõi esile kõik need õilsad ja väärtuslikud omadused, millega oli varustatud meie rahvas ja mida seni olid kasutanud oma huvides meie maa ajaloolised okupeerijad ja yallutjyad.; Kuna: see ajalooline periood andis eestlas^ tele vajaliku enesekindluse ja eneseusalduse iseseisvalt oma elu elamiseks, siis on ka loomulik, et ; "Eesti territooriumi praegune okupeerija ja rahva kurhaja-hävitaja- :E iseseisvuse -ja Eesti Q 0« sõjaaegsed populaarse laulu sõnad on motoks Ue^ tuntud noortejuhile ja seltskondlikule » > 9 9 seda ajaloo rahva mustamisega nii püüab ajalooraam kui võimalik. Seda enam on meil seda perioodi meenuti tõsta ning eriti meie pealekasvavatele general- ; on eesti Eesti: iseseisvus ja Eesti 2Li laeva tenägel^ud poliitilised juhid ning võimekad sõjamehed, kes olid suutelised rahvast kaasa tõmbama, teda õhutama ja tii-vustama, viies seega Noor JEesti Vabariik alustas oma elu ülesehitamist sõdadest kurnatud ja vaesestunud maal nii«ütelda ,,palja käega'^ ja nii nagu igal algajal, tüli meilgi üle elada mõnmgaid tagasilööke. Kuid meie ei palunud ega nurunud kellegilt abi ega toetust ja meile ei tulnud kusagilt sadu miljoneid dollareid abiraha, nagu neid nüüd jagatakse Aafri-riigi meenutamise meeles, et ajalugu ei 'koosne konstantsetest süsidmustest, vaid et rahvaste ja riikide elus ja vahekordades tekivad pidevalt uued kombinatsioonid, mis toovad kaasa vanade rezhilmide kadumise või taandumise ning nende asemele uute tekkimise. Ja nn nagu meie erakordsete vl-siönaarsete võimetega luuletaja Juhan Liiv aastaid enne; Eesti y abäriigi sündi raskel venestamise ajal ennustas Eesti riigi sündi mi peame ka meie praegu lootma, et eesti maa ja KA. Igal aastal kui Quebec^is peetakse suurt suusavõistlust, kus suusatajail tuleb läbida eestlastele kuuluv suvituskruntide maa-ala Lättemäel, seisab tõrvikute vaigusel seal raja kõrval E. Ru-berg ja jagab suusatajaile Eesti kohta käivat materjali. Varem oli tal mõni noorem mees Montrea-list abiliseks, möödunud aastal ja tänavu oli see ühemehe aktsioon, truu sõdurina valvepostil olek. 7. veebr, toimunud murdmaasuusatamise võistlused olid tuntumad igatalvised võistlused, millest kuni 5000 isikut osa võttis, kuid kõik ei läbinud Lättemäe maa-ala. Ndd võis pila kuni 3000, kes hommikul kella 7-10 vahel maa-ala läbisid, kus lehvis 5 Eesti lippu, rada palistasid põlevad tõrvikud ning eesti, soome, inglise ja prantsuse keeles oli suurele tahvlile kirjutatud: „TERE TULEMAST LÄBI VABADE EESTLASTE MAAi^' E. Ruberg jagas möödujaile Eestit tutvustavaid materjale, mis EKN'ult ja eesti skautidelt saadud. Mõned möödujad reageerisid sellele mõned tõsiselt, teised naljaga; mõni aga, nähes a tegemist, oli tõrjuv, ate hulgas oli ka E. Rubergi arvates vähemalt kümmekond eestlast ta tundis neist Mihkel V^sila ja Jaan Pringi. Hästi suhtusid asjasse soome tüdrukud Montrealist. Seekordne valvepostile minek oli Rubergile äärmiselt pingutav. Samal nädalalõpul oli väga suur lumesadu; tal oli raske leida kaaslasi, ehkki oli kontakti võtnud võitlejate ühingu, EKN'u ja skautlike organisatsioonidega. Pärast kauples ta mehe, kes oli valmis teda oma autoga Torontost sinna sõidutama $100 ja bensiinikulu eest. Sõitja pidi aga Lättemäelt eemale jääma; nii jäid kõik ettevalmistused Rubergi teha. Ruberg arvab nüüd, et peaks noorem-mees kaasas, kes aitaks silte ja tahvlit oli üleliigselt raske. Kuia sed^bi^ tal 12-es kord nii oma kohustust täita Eesti vastu. Lättemäe vabalt pinnalt Eesti pinna vabaks • saamisele kaasa aidates. Kanada Kaitseministeeriumi teatel tõrjuti möödunud teisipäeval ÜSA lennukite poolt kaks Nõukogude Liidule kuuluvat kaugpommitajat eemale Kanada õhuruumist BeaufortI mere kohal Kanada polaarpiir-konnas. NORAD'i kokkuleppe egiidi all on mi Kanada kui ka USA valvel Kanada põhjapiirU. USA F-15 tüüpi hävituslennukid tõusid õhku ühelt Alaska lennuväljalt pärast seda kui radar kaks Nõukogude pikamaa^pom-milennukit avastas. Need „Karu" (NATO designatsioon) tüüpi pommitajad olid 200 miili Kanada rannikust^ Mackenzie jõe suudme lähedal. „Nad harjutasid rünnakut Põhja-Ameeri-kale^ S ütles brigaadi-kindral Terry Liston Kanada Kaitseministeeriumi Informatsiooni-osakonnast. Ta lisas, et mingit protesti N. Liidule ei esitata, sest sealtpoolt on aastate kaupa Kanada õhupiire rikutud ja protestimine ei aita nagunii midagi. (Toimetaja märkus: Võibolla aitab see, et endine Kanadapea-minister Pierre Trudeau viibib praegu Moskvas ^ ^rahukonye-mmi m m läil Gorbatshovi uutmis- . Mi^iiika^reneiiaise kohta pralgi^es Eestis või t|i|t iseloomustavat lugeda pki|etajälehest ;;Rahva Hääl*', ^^ihigusidönvõr^^ ny> neid iseloomustab eriti 20. ' ' fiiuaril VyRahya Hääle'' iliiljel ilmunud artikkel, mis .»Jhab pealkirja: ^,Kõik veel ei l ä | b u , ' ' Artiklis vaatleb ^Ähva Hääle" kaastööline te-^ ^ i i i s t Tallinna Paljassaare laa-1 diijiispunktis ja pajatab muu-hullgas: „Laoplatsil lugesin koiku kuus sikikraanat. Mere-po^ lne olevat uus. See vedelnud mqni aeg päikese käes ja talvel luiie all, kuni nüüd lõpuks üles mcnteeriti. Töökorda pole seda agH, saadud. Selle kõrval oleva sihikraana juures seisid püha-pä>. val isekallutajad. Mehed oaasid ja kirusid. Alles vahetati kraanal mootor, nüüd on jälk midagi viga. Pole, kes söekoor-di\ peale pineks. Kolmas sildj kfiana tõstis konteinereid, nel Ja. metallplaate, viies ja kuue^ a|a puhkasid. Seega Paljassaaj re laoplatsil laadimismasinaid 01, need tuleb ainult tööle pan See on kahtlemata huvita li^ju, kuid veelgi kosutavam o lugeda 18. jaanuaril ilmunu^ ,aahva Häälest'% müliste ülM tUtega tuleb tegeledj 4»operatiivkorterite ostjatt tillinnas. Ajaleht kirjutab: Toronto El iie b^y-i laupM l^v ' Toronto Eesti] Tantsuks V. Gi EESKAVA Pääse $15.00 koos toiduga, ja tel. 759-8933, M. Ernesal ^1 Kotkajär Eestil kevadsei „Go Eesti 1. loeng laupäeval Toronto Ees Lektorid: Tõnu Sissepääs $4—\ l-1 • - 1 rti-p i il II |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-24-02
