Vaba eestlane , October 28, 1982

              O/o ,';•'-<;;'//:•- / J
ILMl»
IGAL nsifflPiunriWL
JA NEUAPJUIVAL
Nr. 80 (2904) XXXI aastakäik Neljapäeval; 28; oktoobrU 1982 rHThursday, ^ ük iHMbri lund i l ooBfl
liiniiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiitnnniiiiliiisisiiiiin
„<f>hti]il^hes^' ilmus kolmeosaline artikkel, milles laimatakse Soome televisiodni ja väidetakse
et see on puhas propaganda, millega tahetakse ainult demoraliseerida nõukogude inimesi. Soome
'JTV oleväf ameerika imperiaMstideg^ koos ehitannd uke TY-antenni selleks, et saata deinor
rÄeerlvart; pnpgrammi; Eestiš&e^
'1 B
Soome raadio- |a TV-juhid said vÜiastefeja
andsid kohe, nii uudistes kui T V muudes Sc a-detes
teadajiet see 'on laim Soome riigi vasra,
mis kahjustab Soome ja N . Liidu heanaaberlik­ke
suhteid. Tegelikult:polnud ,,õhmlehes'^a^^
datud- aitikkel soomlastest lugejaile mõeldud,
^ pealegi ön ju ajaleht nn^ «siseriiklik" väljaanne.
Kuid venelaseä unustasid, et soomlasi käib igal
näd^al tuhandete kaupa Tallinnas ja vaevalt
see võiks npile jääda, tähelepanemata.
Kohe pärast „Õhtulehes" ilmunud artiklit,
hakkasid riiklikud ametimelied kauna asutus­tes
ja häiglais ning kõrvaldasid igalt TV-apa-
;•• • : raadil nij.;SOoml^:bloki^^^^
mis olid vaatajate eneste poolt ostetud aparaa-
::-tidde.^:;^\-^ \- ' • • • • ^ ' • ^ • ^ - ' s , - ':.
Venelastele 01^ ilmselt teinud meelehärma, et
eestlased vpivad maadelda prögrainmi mülest ne­mad
midagi aru e| saa. Nüüd näiliselt tahetakse
Eestit rohkem läänemaailma mõjutustest eral­dada.
Helsingi ja: Tal^^^ ainult 83
km, mistõttu soome saated on Tallinnas ja
Põhja-Eesti rannikul hästi näha, mida ka igas
eesti perekohnasx>n tehtud on ostetud
hn. soome. blori:e, mingeid lisaosi, millistega
on, saadud kuulata SÖ<?me T V häält. Pildi jaoks
on olnud ühisantennis mingi väike lisaosa. Sa­gedase
soome televisiooni jälgimise tÖttü rääki­vat
eesti rahvas soome keelt nagu oma emä-
•:keelt.
Soome TV-uudistes ja muudes saadetes on
saadud elust läänes hoopis teine pilt, kui nõu­kogude
võimud seda katsuvad anda.
Soome reklaam näitab inimesi ärides, kodu­des,
tänaval lääuemaiselt; eestlased näevad
omä silmaga seda rikkust igM pool, millest
nadeivõiiMistadagi.:,:
Töötute elugi on Soomes parem kui Eestis töö­taja
oma, kes teenib suurt raha vene rublades.
Ameerika filmiseeriad, nagu „DalIas" või „Ar-chie
Bünker's Place" või „Bonan2a" on väga
populaarsed ja neid vaadatakse Eestis isegi roh­kem
kui Soomes.
Eraisikute televiisorid on seni rahule jäetud,
aga Tallinnas arvatakse, et kui tuleb vaja mõne
elumaja. TV-antenni parandada, siis võetakse
soome antenn kindlasti ära. Teiselt poolt karde­takse,
et venelased võiksid hakata piurama soo­me
turistide voolu, kes käivad liiga tihedasti
Tallinnas. Kokkupuuted soomlastega mõjuvat
eestlastele halvasti ja noid rahutuks tegevalt,
väidavad venelased.
Kiijanik Salme Ekbaumi 70. sünnipäevatähistamiseks korraldatud kirjandusõhtul oli õnnitlejate hulgas kä
;E.y. aupeakonsulflmar Heinsoo j keda näeme lillesülemlga sünnipäevalapse kõrval.
Foto: Vaba Eestlane
nsiiliiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
NEW DELHI - Indias on täna­vu
raskeim põua-aasta viimase 50
aasta jooksul/ mis võib põhjustada
sajale miljonUe inimesele
Kümnes India 21 riigist on kaevud
kuivanud, karjadel puuduvad rohu-s
maad ja kastrnisstisteemid on kui­vanud
iiing põllud muutunud tol­muks.
Pürkondlikud ametnikud on
väljendanud oma kartust massilise
nälja pärast, kui päästeabinõusid
küllalt küresti ei kasüt^ata. Mujal
ori Indial olnud tänavu hea nisu-saak,
aga seUe jagamine pole ol­nud
küllalt kure.
Kevadel parlamendis kiirelt vas­tu
võetud otsus muuta Dommion
Day Canada Dayks jäi peatuma
senatisse, kus paljud ingüsemeel-sed
senaatorid leidsid, et see muu­datus
on asjatu, kuna nad taha­vad
hoida traditsioonilisi sidemeid
Inglismaaga. Parast mitmekülgset
poolt ja vastu diskussiodni, mis
sageli muutus emotsionaalselt tuli-nälga;
seliiS k i i ^ vastu
võetad otsus. Nova Scotiä konser­vatiivne
senaator, kes oli tugeva­maid
Dominion Däy toetajaid, üt­les,
§t tema ignoreerib seda muu­datust
ja nimetab ka edaspidi päe­va
Dominion Dayks. Senatis on
praegu 58 liberaali, 24 konservatii­vi,
3 iseseisvat lüget, 17 kohta on
vakantsed.
Katkeid kodumaalt saadud^M^^^
üks kanadalane oma eestlannast abikaasaga külastas hiljuti Eestit.
Alljärgnevalt on mõnd katked tema reisipäevikust:
ameti-ühinqud
Of ganiseeiri-vad
streike
PARIIS — Prantsuse ametiühin­gud
on organiseerinud uut streikide
lainet avalike sektorite töötajate
hulgas. Nad avaldavad survet
Prantsuse sotsialistlikule valitsuse-,
le neljakuise hindade ja palkade
külmutuse lõpetamiseks. Tööseisa­kud
kahest kuni 24 tünnini on haju­tatud
kolmele päevale ja suunatud
elektriiõujaamade ja kaevanduste,
sadamate ja Parüsi transportette-võtete
teenistujaskönnas.
leppisid kokku suiiete
OTTAWA --kanada ja USA lep­pisid
kokku paremate näaberlike
vahekordade ja suurema mõistmi­se
arendamiseks tänapäevases eba­kindlas
maaümas. USA välisminis-ted
George Shultz ja Kanada välis­minister
Allan MacEächen pida­sid
möödunud nädalal rea nõupida­misi,
kus arutati /kahe riigi vahel
olnud probleeme, mis viimasel ajal
on põhjustanud kibedust, nagu
happevihmad USA tööstustest, ka­lastamise
piirkonnad ja mitmesu­gused
kaubanduslikud küsimused.
„Liha on muutunud harulduseks.
Juba kaks kuud pole mingisugust
sealiha saada ohiud. Seasinki pole
olnud näha juba aasta aega. Isegi
vorsti on raske saada; me ikka
luürame, et millal küsküe kauplusse
tuleb. Siis on kohe ilmatu saba uk­se
ees. Aga kui sa pole just esi­meste
seas, jääd hariükult sealgi
i l m a . . .
,,Tänavusest laste laulupidust sai
võimas rahvuslik meeleavaldus.
Noori katsuti esiteks orkestriga
,,surnuks mängi(3Ä*S aga see^ M
nurja, siis katsuti neid laulula­valt
minema saada, aga sellega
läks kolmveerand tundi.
Mitu-mitu korda lauldi „ M u isa­maa
on minu arm-*, ikka koos rah-'
vaga. Lõpuks lapsed ikka läksid
ära, aga nad lahkusid võitjatena.
Nojah, need ajad on ikka möödas,
kui miilits võis nende peale laskma
hakata.. ;
asjad halvemad, kui mmu "kõige
halvemad päevad lapsena. Ja seal.
öeldi, et mujal olevat asjad veelgi
halvemad.... .
,,See käib üle minu mõistuse —
ja need on rahuaja 20. sajandi olu­korrad!
Matk Talinnna lõi mu
tummaks! See oli nagu halb une­nägu
reisist Fantaasia Saarele:
Miglasuured raudväravad avane­vad,
et meid sisse lasta — ning
sulguvad, kui meie laey lahkub
j a me tuleme^ tagasi fõelikku
maailma. I)
„See süsteem ei tööta,*' ütlesin ise­endale,
„0n amult aja küsimus,
millal ta täielikult kokku variseb."
Soovmõtlemine? Võib-olla — võib- ,
o U a . . ,
6. ja 7. nov..Eesti Majas ,
,,01en pärit väga vaesest kodust. Maalikunstnik
Üheksapäise pere lapsena ei osa­nud
ma mõelda, et meie käsi võiks
veelgi halvemmi käia. Me kandsi­me
vanemate õdede-vendade asju
ja meie kingad lagunesid sõna tõ­sises
mõttes ära enne kui me uued
saime, aga meil oli alati kõiksugu
söödavat laual. Tegelikult ei puu­dunud
meil kunagi hädavajalik —
ei toit ega riided ega ulualune.
Joann
SAARNIIT
35. ISESEISEV
Avatud
Baiip. Ja püli^; 10 homm.—10 õ.
Aga mis tähendab sõna „halvemi- Sissepääs tasotä
ni?" Minule seda; et Tallinnas on —
HELSINGI — TalUnnas põles ööl vaStu 17. oktoobrit maha M -
iste kirik. Kirik põles maha ka sõja ajaV aga on pärast seda korras­tatud
poolakaistrestaitfaatprite poolt; kuma sinna on kogutud terve sõ­jajärgne
aeg „UsDi ja" ateismi muiisemni" jaoks Eelsti kirikuist röövitud
kunstiteoseid, altaVimaalev skulptuure jm. Tallinnas on
diisi, et varsti oleks see publikule avatud muuseumina. V
Tulc|õnnetiise ajal o|i osa kinstiteolseist saadud siislld põlevast ki-^
rikust päästa, teadis soome ajaleht ^Helsingin SanomafS kus
kohta t)Ii repörtaazh koos f otoga.
Uus seadus ,e
VARSSAVI Poola kommunistlik valitsus kehtestas seaduse
miHme^guste ^sotsiaalsete parasiitide", noorte huligaanide ja joodi­kute
tööle sundimiseks. Laiemas ulatuses olevat seadus mõeldud ka
keelustatud Solidaarsuse liikmete ja teiste dissidentide vastu rakenda-
•s
^eadüseetaõu arutlemisel paria- karistatud «sotsiaalse parasiitluše"
mendis märkis mitte-konamunistlik alusel, kuna neil ei olnud töökoh-rahvasaadik
Karol Malcurzynski, ta. Samasugune seadus kehtestati
et uut seadust võidavat kasutada TshehhosloVakkias pärast N . Lüdu
ka vallandatud Solidaarsuse liik-^inyasiooni 1968.
mete, ajakirjanike ja teiste vastu, üus seadus nöuab 18—45-aas-kes
puhastatud töö sõja- tastelt Poola meeskodanikelt, et
seaduse tõttu. : nad ütfe^
Peapmkurör Francizek Rusek, ^%^damise teenivad. Kui nad on
kes avas pariamendi istungite jär- ^ ' ^ ^ pole kamud
gu, ütles, et vastuvõetud seadus ^nam kohnel kuul kooHs, sus nou-töopõlgurite,
noorte eksijate ja ai- ! ^ «rahuldavat" selgitust.^^
kohooliküte vastu olevat suure ^ 1^ aktsepteeritav, sus.
tähendusega seaduse tugevdami- «^«d regi^eeritakse tööpolgun-seks
tenaja riik otsib meile töökoha.
Sellega seoses olev seaduse osa,
ja tagavat tulemusrikkamat y^^^^ mis puudutab noorte süiitegusid,
lust ohtlike sotsiaalsete patoloo- teeb vastutavaiks noorte vanemad,
giliste siimptoomide vas^^ kes on jätnud oma lapsed hoole-
Samasugust seadust on kasuta- tusse või on kasvatanud neid^ nii,
tiid N . Liidus dissidentide vastu, et see on põhjuseks noorte eksi-kes
olid vallandatud töölt ja siis musile.
FOtOGRUPP 'j
mtah pühap., 14. nfiyv.§.a. algusega kell 12 p.
TARTU COLLEGE»is, 310 Bloor St. West
Programm:
ENN ALFRED „LOODUS JA LOOMAD GALAPAGOSE
l U R i N VAGISTE ,,ABSTRAKTSUS:Lra JA RÜTMIS**
Kalev Estienne võimlejad
MAIE LIIV,,EESTI RAHVAROIV^^
m- ARVO Ä I J T O „VAATEID KÕIHJMAALT**
Esitamise ajad — kell 12,14 > 16 suures saalis
tartu Coliege fuajees esitavad fotosid: ENN ALFRED, MAR­TIN
KABAI^ PEETER LEYDEN, VELLO MUMMA, JÜRI
PUNNO, LEMBITU RISTSOO, LEMBIT SOOTS ja KARIN
VAGISTE. Sisls^äfis tasuta!