Vaba eestlane , October 28, 1982

              Nr. 80
Nr. 80 VABA EESTLANE neljapäeyal, 28. oktoobra 1933^ Thursday, October 28, 1982
rantsime Eesti vabakis!^
Foto: Tjiiimrier
| i Ja Taani väinad ä
leda võimalikus tuleva,
mrte merelaliingute ve-
[una vene Balti mere
ritab kohe pärast sõja
^{äUi merest välja pää.
'õhjameres ja Atlandi
sreerima hakata. Siit
ka mõistetav, et vene-akad
ja ida-sakslased
)msL luureteenistusega
[üda, kui tugevasti on
raani rannad kindlusta-suüred
mere jõud laä-
Iste ja nende liitlaste
I .rakendatakse.
nõukogude blokki kuu-
Iti mere riikidest kuu-
•Sakisamaa ja Taani
seisu, ^ kuna Rootsi on
traditsioonilist neutra-cat
ning on otsustanud
[oletuks. See erajpoole-päästis
Rootsi Tei-
^asõjast ning rootslased
il, et neil õnnestub ka
Itluse puhkemise] pealt-laada.
.J vaga soov ja
korda läheb on omaette
Paljude tundemärkide
ades ei ole Rootsi olu-liaugeltki
sellisel mää-tud,
kui Teise maail-
, kuna läände ja Atlan-gimisei
jääb Rootsi
|t venelastele jalgu
taotleb sõja esimeses
tasalülitamist.
ise kaitsevõime ja eri-se
tugevuse uurimine
Itel olevat viimasel ajal
levakorral. Vene luure-salajaste
ülesannetega
Id erilise varustusega
liiguvad sageli Rootsi
I lähedal või rannikuve-mitavad
vahejuhtumid
[laevadega, mis tungi-sõjasadamate
lähedal
\se, kus neid mitmel
jstatud. I
on olnud tegelikult
lat vahejuhtumit vene
|ega. Mõni aeg tagasi
r.i rannikuvetes kaljule
|veelaev, mida i^ootsla-leerinud
vaid lasid ta-lahkuda
ning nüüd kuu
avastati Stokholmi lä-li
sõjasadama lähedal,
piirkonnas jällegi
[veeläev. Seda allvee-
)tsi mere- ja õhujõud
|kuu aega Rootsi skää-lid
laev on ikka jää-lata
ja tõenäoliselt põ-tum
Rootsi ran-tunginud
võõra allvee-lab
paiguti kentsaka
ole heaks raklaamiks
Mõudude tegevusele ja
|ng poliitilisele hoiaku-fimud
teatasid esialgu,
on täielikult „kotti ae-
[aarte vahelised kitsad
id on suletud terasvõr-ipeal
olid aga Rootsis
ja võimule tuli kom-
?õbrustav sotsialistide
ime oma parteiga. Pä-mutusid
teated võÕra
iilitamise kohta kat-
2 vastukäivaiks. Teata-
Jaeva on pommitatud
imidega, kuid laev ei
|)eale. Esialg(u mainiti,
jäi laev abitult mere-
/limaste teadete koha-kungija
tõenäoliselt põ­ik.
3)
1
J;
b
. tr
VALTBARST
^KDALALOPUL
ja 31. okt
dr. H. Tairä, na 922-3824
,60 ja 7. nov.
dr. T. Saoks, tel. 461-0912
ÄTAS OPTI
TELEFON 465-6251
247 Danfortla
Ave.i Tbront©,
Skautjuhtide 33. AK ja gaidjuhtide 30. AK ehk aastakoosolekust osavõtjaid Kotkajärvel oktoobri alguses.
SOOVITAME PRILLE PARmiAS
KVALITEEDIS
^ JA
PARANDÜSTÖÖD
TÄipAJME K<M)UMAISESD
P I G I D E KSTSEPTE
(Algus lk 2)
Jääb mõistmatuks, kuidas oli lae­val
võimalik põgeneda^ kui ta oli
Juba lõksu aetud ja teda pommita­ti
sügävveepommidega. Ehkki
Olof Pahne nüüd \ a\falikult delda-jeeris,
et iga Rootsi vetesse ilmuv
vaenlase luurelaey hävitatakse, on
viimaste päevade kestel saanud
teatavaks, et Muskö läheduses ole­vat
venelaste laevta pommitati vä­ga
nõrga jõuliste pommidega, mis
ilmselt ei mpjunnd allveelaeva lii-kumis-
jä manööveräamisvõiniete-le.
Seoses sellega tekib paratama­tult
küsimus: kas võõrast laeva ei
lastud sihilikult püünisest välja, et
vältida sekellälušijä vahekordade
halvenemist venelastega? Kui
rootslased sellisele näopäästmise
teele asusi^ ning laeva sihlikult
lasid takistamatult lahkuda, siis
tuleb neil tulevikus kahtlemata
veel paljudel juhtudel tegemist te­ha
samalaadsete müstiliste allvee­laevadega,;,'
• • :r •'^^"^^^••^^
28 aastat tagasi tolmas Kanadas, Ontarios, Niagam-on-^the-Lake skautide kaheksals maailmajamhoree.
See oli aastal 1955. Meie söabimnd ) ^ olukord, mis kahjuks mõ-nikord
nlatiBb ka rahviisvahelisse skautlusse ei võimaldanud meie poistele Käisime, kohal
ainult külalistena. Eesti iihiskond terves maailmas ja eriti Kanadas oli vapustatud, et meie noortel puudus
võimalus, viia sini-müst-valgetlippii maailma noorte kvoorumile, võimalus, mis varem oli olemas ja ka
Mljem on olnud, kuigi ka praegE eelsti skautlus ei ole maaihnaorganisatsiooni lüge. Tolleaegne eesti aja-
Idfjandiiis peegeldab kiijiska rahva ja noorte ludgas valitsenud meeleolosid. Taheü minna, kuid ei saadud.
Iisraeli valitsusi ja maailma juiiit-lus
püüab viimasel ajal kõik teha,
et õigustada Iisraeli suurte sõja­jõudude
tungimist Liibanoni ja
Lääne-Beirutisse, mis tõi teatavast!
kaasa paljude linnaosade täieliku
purustamise ning lõppude-lõpuks
palestüna põgenike hävitamiseks
organiseeritud julma ja toore vere­sauna.
' : 'i'-;
ühendriikide ja Kanada ajakir-janduses
ilmub sadu juudi rahvu­sest
isikute lugejakirju, milledes
väidetakse, et Beginil oli õigus saa­ta
iisraeli sõjajõudusid Liibanoni
Ja Beirutisse ja et sõjahävitustöö
on lääneriikide ajakirjanduses juu-divastase
meeleolu tekitamiseks
sihilikult üledimensioheeritud. Üks
lugejakirjadest läheb isegi nii kau­gele,
et lükkab kogu sõjakäigu süü
Araabia riikide kaela, kes 1948.
aastast saadik keelduvad vastu
võtmast palestüna põgenikke oma
suurtele niaa-aladeie.
Nendest lugejakifjadest võib jä­reldada,
et juudid arvestavad ai­nult
neile tehtud ülekohut, kuid
ei taha midagi teada sellest üle­kohtust,
mida nad teevad teistele.
Lääneriikide ajakirjanduses aval­datud
informatsioonist ja televisi-oonisaadetest
ei jäänud vist ühele­gi
lugejale ja vaatajale muljet, et
sõja hävitustöö ja iisraeli armee ja
lennuväe pommirünnakud olid aja­kirjanduse
poolt ületehtud või üles­puhutud.
Televisioonis esitatud Iis­raeli
õhujõudude rünnakud meenu­tasid
Hitleri„Bützkriegi" ja ter-rorirünnakuid
Vastase linnadele
ning tõid vaatajate silmade ette
tegeliku sõja kõigi oma koleduste­ga.
Ja kui vastata eelpool maini­tud
lugejakirjale, mis propageerib
palestünlaste asustamist teistesse
araabia riikidesse!, siis võib omalt
poolt küsida, miks peavad oma ko­dumaalt
välja aetud inimesed asu-m%
elania teistesse riikidesse, kui
seda väga hästi võiksid teha need
inimesed, kes käona, võõrastesse
pesadesse m tunginud.
Aeg on läinud edasi. 4. juulist
kuni 16. juulini 1983. a. toimub
Kanadas, Alberta provintsis viie-'
teistkümnes maailmajamboree. Kui
1955. a. oli 10.000 poissi viieküm-.
nest riigist, siis nüüd on arvetatud
osavõtjaiid 15.000 117^1t maalt.
Nende arvude hulka võivad kuulu­da
tüdrukud, kuna paljude riikide
skautlikud organisatsioonid ak-septeerivad
ka naisliikmeid. Selle
maailmajamboreega pühitsetakse
skautluse 75-aastast juubelit.
Jambpree asukoht on ilus 1000-
aakfiline maa-ala Galgary ja Banffi
vahepeal Trans-Cänada Highway
läheduses.
Osavõtjad võivad olla skaudid |a
vendurskaudid vanuses 14 kim
•;-;17:'aastat.v:y\ V':-^^
Kanada peakorter otsustas, et vor­miks
jamboreel on vendurskaudi
vorm.
Ei vaja vist lähemat kirjeldamist
sellise üks-kord-poisi-elus juhtuva
ürituse m!õju noorele. Puutudes
kokku maailma noorusega mitme>-
telt maadelt, erinevatest kultuuri­dest,
samas vanusegrupis, kusjuu­res
kõik poisid tunnustavad skaut-likke
põhimõtteid. Maailmaj ambo-ree
on liitunud rahvaste organisat­sioon,
kus elatakse koos 12 päeva.
Kuidas on eesti skautidel voi-osavõtta
maaihnajambo-reest?
Vastus: Jkohalike tiikide
skautlike organisatsioonide kaudu.
Kanada osas on kõik teed lahti,
et sini-must-valge võiks lehvida
maailma lippude hulgas Alber-tas
1983. a. sMvel.
See oleneb meist — eesti poistest
ja eesti ühiskonnast. Ei ole ühtegi
teist niisuurt teadaolevat rahvako­gunemist
maailmas, kus meie rah­vusvärvidel
on yõrdõigus 117-ne
riigi lipuga. Seda võimalust ei saa
jätta kasutamata. /
Kanada eesti skaudijuhtide aas­takoosolek
Kotkajärvel mõni nä­dal
tagasi otsustas alustada salkade
koostamisega maaihnäjamboreele
saatmiseks. t)ks salk koosneb ka­heksast
poisist ja täisealisest juhist.
Arvati, et Võiksime kokku saada
kaks salka, optimistid arvasid,- et
isegi kolm salka, mis oleks' hea.
Põhjus ei ole mitte poiste leidmi­ses
sobivas vanuses, vaid on ma­janduslik.
Laagrimaks on 400 dol­larita
Lennusiõit Calgarysse ja taga­si
Ontario peakorteri andmeil
maksab 520 dollarit, seega kokku
920 dollarit. Peakorter lubab lei­da
odavamat sõiduvõimalust. Sa­muti
on võimalik ise lahendada
transpordi küsimusi, kui leitakse
soodsam viis.
Mitmed sellised odavamad või­malused
eesti poiste osas olid aas­takoosolekul
arutusel.
Igal juhul on vajadus eesti ühis­konna
toetuse järele sellise suur­ürituse
läbiviimiseks. Juhtkond
on arvamisel, et meie rahvus-grupp
siütob noortesse väga
• hästi.
Seda näitab mõni aasta tagasi Nor­ras
toimunud maailmaj amboreele
saadetud poišterühma majanduslik
toetamine ja möödunud talvel vä­ga
edukalt läbiviidud Kotkajärve
Uudismaa aktsioon.
Lõpuks — asjaga on kiire. Ka­nada
peakorter on seadnud regist­reerimise
tähtpäevaks 15. novem-bet
1982. a. Samaks ajaks tuleb
tasuda laagrimaksu esimene osa,
mis on 100 dollarit igalt poisilt.
Lastevanemad, kes on hüvitatud
andmast oma poegadele võimalust
osavõtta maaihna suurimast kont­rollitud
noorte kogunemisest,
unis juhtub^ toimMna mm Kama­des
peagu käega-katsiitavas kau­guses
ja mis ei pnnigi korduda
Jäigmised 30 aastat,
palutakse astuda ühendusse poiste
üksuste juhtidegav
Välismaine Kirjanike Liit oma aastakoosolekui StokMolmi 9.
toobril otsustas liidu auesimeseks valida Liidu kauaaegse, esimehe A l ­gust
••Mälgu;\;-;;-:--^^
August Mälk on olnud Välismaise
Eesti Kirjanike Lüdü esimees selle
loomisest peale, paguluse algaas­tail.
Ta on sel kohal energiliselt ja
mnuga võtnud osa kirjanike huvide
kaitsmisest ja organiseerinud Lüdu
tööd, ning toetanud -seUe liikmete
tegevust kirjandusepropagandas
avalikkuse eest. August Mälk on
ise korduvalt sõna võtnud, ja ava­likult
esmenud, et rõhutada kirjan­duse
olulist tähtsust eesti kultuuri­elus
ja selle osa võitluses kodumaa
vabastamiseks.
Samal koosolekul otsustati
VELK-u auliikmeks valida prof.
Ants Oras. Ants Oras on eesti sil­mapaistvamaid
kriitikuid ja esseis­te,
kelle eruditsioon maaümakir-janduses,
eriti anglo-saksi kirjan­duses,
on väga tugev.
Tõlgedega eesti keelde ja eesti
keelest on ta avardanud eesti­keelset
kirjanduspilti.
Ta on paljudes artiklites ja essee­des
tutvustanud eesti kirjanike ja
eesti kirjanduse paika maaUmäkir-janduse
pidevalt muutuvas voolus.
Kultuurüise maailmakodanikuna
on Ants Oras obiud suur väravate-avaja
eesti kultuurile.
Välismaise Eesti Eirjariike Lu­du
uueks esimeheks valiti Kalju
Lepik. Juhatuse liikmeteks on Arvo
Mägi, abiesimees, Liidia Tuulse ja
Raimond Kolk — sekretärid, El­mar
Pettäi — laekur, Karin Saar-sen
- PR ja PEN-klubi, Helga
Nõu — ametita lüge.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Mend® asendaimne thermoH^endega. 1^ 5-toUised veeresaaŠM
kinies värvis. ^ R ä ä f i ^^
Kddriakendele ^ssemwdmise vastu met^^
Tasuta hindamine. HeBis^e: tööko^ tefi. 832o223S
kodass 769-0932
©SSplnves^^^
10335 KedeStr.yMaple, Ontario LOJ 1E0
Laupäeval, 30. oktoobril sõidab
Cantate Domino koor oma juhi dr.
R. Toi'ga Ottawasse, et seal esine­da
nii kohaliku eesti koguduse usu-puhastuspüha
ja 31. aastapäeva ju­malateenistusel,
mis algab kell 4.
Ka on kontsertosa ettenähtud järg­neva
koosviibimise raames. Juma­lateenistus
on liturgüine koori osa­võtul,
kus koor esitab ka R. Toi
helitöö. Tagasüioidliku arvuga
eestlaspere ootab seda sündmust
suure huviga, sest eesti koori esi­nemine
'seal on harukordne. Aas­taid
tagasi käis seal Montreali
koor, kes esines samas kirikus.
Jumalateenistus on St. Pauli lu-teriusu
kirikus, mis on King Ed-wardi
ja; Wübrodi tänavate nurgal.
Kiriku parkimiskohta pääseb kiri­ku
kõrval oleva Ring Lane kaudu
nii Wübrodi kui ka Laurie täna­vailt.
Eesti komitee jogcis
Sesti Komitee on 1982/83. tege­vusaastaks
saanud riigüt toetusi
2415.000 Rootsi krooni (ca $50,000).
Suurem osa sellest summast mak­sis
komitee omakorda edasi teis­tele
organisatsioonidele määruste
kohaselt. Kokku jagas komitee toe­tuni
171.950 Rootsi krooni
(334.400), iüejäänud summa jäi ko­mitee
kasutada. Suuremateks toe­tuste
saajaiks olid Eesti Rahvus­nõukogu
53.000, Eesti Rahvusfond
27.000, Balti Arhüv 26.000 ja Eesti
Kultuuri Koondis 15.000 Rootsi
krooni. Kokku jagati 17-ie organi­satsioonile;
Eesti Komitee jagas
oma summadest veel 6-le organi­satsioonile
väiksemaid toetusi tal-vehooaja
tegevuseks.
CHEVROLET •OLDSMOBILE
ROBERTSON MOTORS LTD.
DANFORTH AVENUE
TORONTO. ONT. .M4J 1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5
osa
Toronto Eesti Ühispank
Brpadview Ave. Torontot,
Oht. M4K 2R6
Odavad laenud kaasmaalastele
litforsneitsiooniks helistada:
465-4659
SOOJAVEEKÜTTED
^ Uned ja parandamine * ÖLI j a GAASIAHJUDE vaheto-mine
Kasutage riiUikkn toetust ^ Veetonsde parandamüie.
Mõõdukad hinnad, odoistega töömehed.
ROLAND KUUIK Tel. (416) 275-12SiO
TEADAANNE
,VÄBA EESTLASE" kalendri koostamisel on igal aastal otoud
suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organi­satsioonide,
koolide, Mrikute jne. aadressidega, mis sageli mnn-tuvad
jä kalendrisse sattuvad vale aadressid. Selle väärnähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „VAM EESTLA­SE"
TÄHTRAAMATUS avaldada, saata need „Vaba Eestlase"
toimetuse aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Qnt. M3B 2M3. Aadressid palutakse saata hiljemalt 31. oktoob­riks.
j,Vaba Eestlane" ei vastuta iganenud audresside osas.
VABA EESTLANE
Matob Kanadas: Väljaspool Kanadslt;
Aastas $48.-» $58.—
Pookastas $26.— $31 .—
¥eerandaastas $14.— $16.—
Kanadass Yäljaapod
$52.—
$28.—
veerandaasteid $15.—
VÄLJASPOOL KÄ^^ADAT ja USA-^^^^
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— ja veennö-
(oastas $15.— + SAATEKULU — aastas $66.—, poobuuto!
$33.—ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 ccnta
- Kanada stadreasidele pdime mä^
USA aadressidele MZIP COliE"
Fangatsheldk või rahakaart kir|ntadii)
Free Estonian Poiblüshers nimele.
+ $39.— I $44.—
+ $19.50 I $22.W
+ $9.25 I
^^^^^^^^^^^^^^^^^
llf55 Le!^lieSt., Don Mills, Ont. M3B2M3
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poola^taks /
veerandaastaks --tavalise / kiripostiga alates ...... . . . . . . v . . . . . . . . . ..
... 19 ... .. Tellimise katteks lisan $.;.... sünjuurca
rahas / tshekiga / rahs&aardiga. (Raha saata ainaÜ
Nimi
il.