1982-10-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 80 Nr. 80 VABA EESTLANE neljapäeyal, 28. oktoobra 1933^ Thursday, October 28, 1982 rantsime Eesti vabakis!^ Foto: Tjiiimrier | i Ja Taani väinad ä leda võimalikus tuleva, mrte merelaliingute ve- [una vene Balti mere ritab kohe pärast sõja ^{äUi merest välja pää. 'õhjameres ja Atlandi sreerima hakata. Siit ka mõistetav, et vene-akad ja ida-sakslased )msL luureteenistusega [üda, kui tugevasti on raani rannad kindlusta-suüred mere jõud laä- Iste ja nende liitlaste I .rakendatakse. nõukogude blokki kuu- Iti mere riikidest kuu- •Sakisamaa ja Taani seisu, ^ kuna Rootsi on traditsioonilist neutra-cat ning on otsustanud [oletuks. See erajpoole-päästis Rootsi Tei- ^asõjast ning rootslased il, et neil õnnestub ka Itluse puhkemise] pealt-laada. .J vaga soov ja korda läheb on omaette Paljude tundemärkide ades ei ole Rootsi olu-liaugeltki sellisel mää-tud, kui Teise maail- , kuna läände ja Atlan-gimisei jääb Rootsi |t venelastele jalgu taotleb sõja esimeses tasalülitamist. ise kaitsevõime ja eri-se tugevuse uurimine Itel olevat viimasel ajal levakorral. Vene luure-salajaste ülesannetega Id erilise varustusega liiguvad sageli Rootsi I lähedal või rannikuve-mitavad vahejuhtumid [laevadega, mis tungi-sõjasadamate lähedal \se, kus neid mitmel jstatud. I on olnud tegelikult lat vahejuhtumit vene |ega. Mõni aeg tagasi r.i rannikuvetes kaljule |veelaev, mida i^ootsla-leerinud vaid lasid ta-lahkuda ning nüüd kuu avastati Stokholmi lä-li sõjasadama lähedal, piirkonnas jällegi [veeläev. Seda allvee- )tsi mere- ja õhujõud |kuu aega Rootsi skää-lid laev on ikka jää-lata ja tõenäoliselt põ-tum Rootsi ran-tunginud võõra allvee-lab paiguti kentsaka ole heaks raklaamiks Mõudude tegevusele ja |ng poliitilisele hoiaku-fimud teatasid esialgu, on täielikult „kotti ae- [aarte vahelised kitsad id on suletud terasvõr-ipeal olid aga Rootsis ja võimule tuli kom- ?õbrustav sotsialistide ime oma parteiga. Pä-mutusid teated võÕra iilitamise kohta kat- 2 vastukäivaiks. Teata- Jaeva on pommitatud imidega, kuid laev ei |)eale. Esialg(u mainiti, jäi laev abitult mere- /limaste teadete koha-kungija tõenäoliselt põik. 3) 1 J; b . tr VALTBARST ^KDALALOPUL ja 31. okt dr. H. Tairä, na 922-3824 ,60 ja 7. nov. dr. T. Saoks, tel. 461-0912 ÄTAS OPTI TELEFON 465-6251 247 Danfortla Ave.i Tbront©, Skautjuhtide 33. AK ja gaidjuhtide 30. AK ehk aastakoosolekust osavõtjaid Kotkajärvel oktoobri alguses. SOOVITAME PRILLE PARmiAS KVALITEEDIS ^ JA PARANDÜSTÖÖD TÄipAJME K<M)UMAISESD P I G I D E KSTSEPTE (Algus lk 2) Jääb mõistmatuks, kuidas oli laeval võimalik põgeneda^ kui ta oli Juba lõksu aetud ja teda pommitati sügävveepommidega. Ehkki Olof Pahne nüüd \ a\falikult delda-jeeris, et iga Rootsi vetesse ilmuv vaenlase luurelaey hävitatakse, on viimaste päevade kestel saanud teatavaks, et Muskö läheduses olevat venelaste laevta pommitati väga nõrga jõuliste pommidega, mis ilmselt ei mpjunnd allveelaeva lii-kumis- jä manööveräamisvõiniete-le. Seoses sellega tekib paratamatult küsimus: kas võõrast laeva ei lastud sihilikult püünisest välja, et vältida sekellälušijä vahekordade halvenemist venelastega? Kui rootslased sellisele näopäästmise teele asusi^ ning laeva sihlikult lasid takistamatult lahkuda, siis tuleb neil tulevikus kahtlemata veel paljudel juhtudel tegemist teha samalaadsete müstiliste allveelaevadega,;,' • • :r •'^^"^^^••^^ 28 aastat tagasi tolmas Kanadas, Ontarios, Niagam-on-^the-Lake skautide kaheksals maailmajamhoree. See oli aastal 1955. Meie söabimnd ) ^ olukord, mis kahjuks mõ-nikord nlatiBb ka rahviisvahelisse skautlusse ei võimaldanud meie poistele Käisime, kohal ainult külalistena. Eesti iihiskond terves maailmas ja eriti Kanadas oli vapustatud, et meie noortel puudus võimalus, viia sini-müst-valgetlippii maailma noorte kvoorumile, võimalus, mis varem oli olemas ja ka Mljem on olnud, kuigi ka praegE eelsti skautlus ei ole maaihnaorganisatsiooni lüge. Tolleaegne eesti aja- Idfjandiiis peegeldab kiijiska rahva ja noorte ludgas valitsenud meeleolosid. Taheü minna, kuid ei saadud. Iisraeli valitsusi ja maailma juiiit-lus püüab viimasel ajal kõik teha, et õigustada Iisraeli suurte sõjajõudude tungimist Liibanoni ja Lääne-Beirutisse, mis tõi teatavast! kaasa paljude linnaosade täieliku purustamise ning lõppude-lõpuks palestüna põgenike hävitamiseks organiseeritud julma ja toore veresauna. ' : 'i'-; ühendriikide ja Kanada ajakir-janduses ilmub sadu juudi rahvusest isikute lugejakirju, milledes väidetakse, et Beginil oli õigus saata iisraeli sõjajõudusid Liibanoni Ja Beirutisse ja et sõjahävitustöö on lääneriikide ajakirjanduses juu-divastase meeleolu tekitamiseks sihilikult üledimensioheeritud. Üks lugejakirjadest läheb isegi nii kaugele, et lükkab kogu sõjakäigu süü Araabia riikide kaela, kes 1948. aastast saadik keelduvad vastu võtmast palestüna põgenikke oma suurtele niaa-aladeie. Nendest lugejakifjadest võib järeldada, et juudid arvestavad ainult neile tehtud ülekohut, kuid ei taha midagi teada sellest ülekohtust, mida nad teevad teistele. Lääneriikide ajakirjanduses avaldatud informatsioonist ja televisi-oonisaadetest ei jäänud vist ühelegi lugejale ja vaatajale muljet, et sõja hävitustöö ja iisraeli armee ja lennuväe pommirünnakud olid ajakirjanduse poolt ületehtud või ülespuhutud. Televisioonis esitatud Iisraeli õhujõudude rünnakud meenutasid Hitleri„Bützkriegi" ja ter-rorirünnakuid Vastase linnadele ning tõid vaatajate silmade ette tegeliku sõja kõigi oma koledustega. Ja kui vastata eelpool mainitud lugejakirjale, mis propageerib palestünlaste asustamist teistesse araabia riikidesse!, siis võib omalt poolt küsida, miks peavad oma kodumaalt välja aetud inimesed asu-m% elania teistesse riikidesse, kui seda väga hästi võiksid teha need inimesed, kes käona, võõrastesse pesadesse m tunginud. Aeg on läinud edasi. 4. juulist kuni 16. juulini 1983. a. toimub Kanadas, Alberta provintsis viie-' teistkümnes maailmajamboree. Kui 1955. a. oli 10.000 poissi viieküm-. nest riigist, siis nüüd on arvetatud osavõtjaiid 15.000 117^1t maalt. Nende arvude hulka võivad kuuluda tüdrukud, kuna paljude riikide skautlikud organisatsioonid ak-septeerivad ka naisliikmeid. Selle maailmajamboreega pühitsetakse skautluse 75-aastast juubelit. Jambpree asukoht on ilus 1000- aakfiline maa-ala Galgary ja Banffi vahepeal Trans-Cänada Highway läheduses. Osavõtjad võivad olla skaudid |a vendurskaudid vanuses 14 kim •;-;17:'aastat.v:y\ V':-^^ Kanada peakorter otsustas, et vormiks jamboreel on vendurskaudi vorm. Ei vaja vist lähemat kirjeldamist sellise üks-kord-poisi-elus juhtuva ürituse m!õju noorele. Puutudes kokku maailma noorusega mitme>- telt maadelt, erinevatest kultuuridest, samas vanusegrupis, kusjuures kõik poisid tunnustavad skaut-likke põhimõtteid. Maailmaj ambo-ree on liitunud rahvaste organisatsioon, kus elatakse koos 12 päeva. Kuidas on eesti skautidel voi-osavõtta maaihnajambo-reest? Vastus: Jkohalike tiikide skautlike organisatsioonide kaudu. Kanada osas on kõik teed lahti, et sini-must-valge võiks lehvida maailma lippude hulgas Alber-tas 1983. a. sMvel. See oleneb meist — eesti poistest ja eesti ühiskonnast. Ei ole ühtegi teist niisuurt teadaolevat rahvakogunemist maailmas, kus meie rahvusvärvidel on yõrdõigus 117-ne riigi lipuga. Seda võimalust ei saa jätta kasutamata. / Kanada eesti skaudijuhtide aastakoosolek Kotkajärvel mõni nädal tagasi otsustas alustada salkade koostamisega maaihnäjamboreele saatmiseks. t)ks salk koosneb kaheksast poisist ja täisealisest juhist. Arvati, et Võiksime kokku saada kaks salka, optimistid arvasid,- et isegi kolm salka, mis oleks' hea. Põhjus ei ole mitte poiste leidmises sobivas vanuses, vaid on majanduslik. Laagrimaks on 400 dollarita Lennusiõit Calgarysse ja tagasi Ontario peakorteri andmeil maksab 520 dollarit, seega kokku 920 dollarit. Peakorter lubab leida odavamat sõiduvõimalust. Samuti on võimalik ise lahendada transpordi küsimusi, kui leitakse soodsam viis. Mitmed sellised odavamad võimalused eesti poiste osas olid aastakoosolekul arutusel. Igal juhul on vajadus eesti ühiskonna toetuse järele sellise suurürituse läbiviimiseks. Juhtkond on arvamisel, et meie rahvus-grupp siütob noortesse väga • hästi. Seda näitab mõni aasta tagasi Norras toimunud maailmaj amboreele saadetud poišterühma majanduslik toetamine ja möödunud talvel väga edukalt läbiviidud Kotkajärve Uudismaa aktsioon. Lõpuks — asjaga on kiire. Kanada peakorter on seadnud registreerimise tähtpäevaks 15. novem-bet 1982. a. Samaks ajaks tuleb tasuda laagrimaksu esimene osa, mis on 100 dollarit igalt poisilt. Lastevanemad, kes on hüvitatud andmast oma poegadele võimalust osavõtta maaihna suurimast kontrollitud noorte kogunemisest, unis juhtub^ toimMna mm Kamades peagu käega-katsiitavas kauguses ja mis ei pnnigi korduda Jäigmised 30 aastat, palutakse astuda ühendusse poiste üksuste juhtidegav Välismaine Kirjanike Liit oma aastakoosolekui StokMolmi 9. toobril otsustas liidu auesimeseks valida Liidu kauaaegse, esimehe A l gust ••Mälgu;\;-;;-:--^^ August Mälk on olnud Välismaise Eesti Kirjanike Lüdü esimees selle loomisest peale, paguluse algaastail. Ta on sel kohal energiliselt ja mnuga võtnud osa kirjanike huvide kaitsmisest ja organiseerinud Lüdu tööd, ning toetanud -seUe liikmete tegevust kirjandusepropagandas avalikkuse eest. August Mälk on ise korduvalt sõna võtnud, ja avalikult esmenud, et rõhutada kirjanduse olulist tähtsust eesti kultuurielus ja selle osa võitluses kodumaa vabastamiseks. Samal koosolekul otsustati VELK-u auliikmeks valida prof. Ants Oras. Ants Oras on eesti silmapaistvamaid kriitikuid ja esseiste, kelle eruditsioon maaümakir-janduses, eriti anglo-saksi kirjanduses, on väga tugev. Tõlgedega eesti keelde ja eesti keelest on ta avardanud eestikeelset kirjanduspilti. Ta on paljudes artiklites ja esseedes tutvustanud eesti kirjanike ja eesti kirjanduse paika maaUmäkir-janduse pidevalt muutuvas voolus. Kultuurüise maailmakodanikuna on Ants Oras obiud suur väravate-avaja eesti kultuurile. Välismaise Eesti Eirjariike Ludu uueks esimeheks valiti Kalju Lepik. Juhatuse liikmeteks on Arvo Mägi, abiesimees, Liidia Tuulse ja Raimond Kolk — sekretärid, Elmar Pettäi — laekur, Karin Saar-sen - PR ja PEN-klubi, Helga Nõu — ametita lüge. EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Mend® asendaimne thermoH^endega. 1^ 5-toUised veeresaaŠM kinies värvis. ^ R ä ä f i ^^ Kddriakendele ^ssemwdmise vastu met^^ Tasuta hindamine. HeBis^e: tööko^ tefi. 832o223S kodass 769-0932 ©SSplnves^^^ 10335 KedeStr.yMaple, Ontario LOJ 1E0 Laupäeval, 30. oktoobril sõidab Cantate Domino koor oma juhi dr. R. Toi'ga Ottawasse, et seal esineda nii kohaliku eesti koguduse usu-puhastuspüha ja 31. aastapäeva jumalateenistusel, mis algab kell 4. Ka on kontsertosa ettenähtud järgneva koosviibimise raames. Jumalateenistus on liturgüine koori osavõtul, kus koor esitab ka R. Toi helitöö. Tagasüioidliku arvuga eestlaspere ootab seda sündmust suure huviga, sest eesti koori esinemine 'seal on harukordne. Aastaid tagasi käis seal Montreali koor, kes esines samas kirikus. Jumalateenistus on St. Pauli lu-teriusu kirikus, mis on King Ed-wardi ja; Wübrodi tänavate nurgal. Kiriku parkimiskohta pääseb kiriku kõrval oleva Ring Lane kaudu nii Wübrodi kui ka Laurie tänavailt. Eesti komitee jogcis Sesti Komitee on 1982/83. tegevusaastaks saanud riigüt toetusi 2415.000 Rootsi krooni (ca $50,000). Suurem osa sellest summast maksis komitee omakorda edasi teistele organisatsioonidele määruste kohaselt. Kokku jagas komitee toetuni 171.950 Rootsi krooni (334.400), iüejäänud summa jäi komitee kasutada. Suuremateks toetuste saajaiks olid Eesti Rahvusnõukogu 53.000, Eesti Rahvusfond 27.000, Balti Arhüv 26.000 ja Eesti Kultuuri Koondis 15.000 Rootsi krooni. Kokku jagati 17-ie organisatsioonile; Eesti Komitee jagas oma summadest veel 6-le organisatsioonile väiksemaid toetusi tal-vehooaja tegevuseks. CHEVROLET •OLDSMOBILE ROBERTSON MOTORS LTD. DANFORTH AVENUE TORONTO. ONT. .M4J 1N7 T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5 osa Toronto Eesti Ühispank Brpadview Ave. Torontot, Oht. M4K 2R6 Odavad laenud kaasmaalastele litforsneitsiooniks helistada: 465-4659 SOOJAVEEKÜTTED ^ Uned ja parandamine * ÖLI j a GAASIAHJUDE vaheto-mine Kasutage riiUikkn toetust ^ Veetonsde parandamüie. Mõõdukad hinnad, odoistega töömehed. ROLAND KUUIK Tel. (416) 275-12SiO TEADAANNE ,VÄBA EESTLASE" kalendri koostamisel on igal aastal otoud suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organisatsioonide, koolide, Mrikute jne. aadressidega, mis sageli mnn-tuvad jä kalendrisse sattuvad vale aadressid. Selle väärnähte kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „VAM EESTLASE" TÄHTRAAMATUS avaldada, saata need „Vaba Eestlase" toimetuse aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills, Qnt. M3B 2M3. Aadressid palutakse saata hiljemalt 31. oktoobriks. j,Vaba Eestlane" ei vastuta iganenud audresside osas. VABA EESTLANE Matob Kanadas: Väljaspool Kanadslt; Aastas $48.-» $58.— Pookastas $26.— $31 .— ¥eerandaastas $14.— $16.— Kanadass Yäljaapod $52.— $28.— veerandaasteid $15.— VÄLJASPOOL KÄ^^ADAT ja USA-^^^^ LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— ja veennö- (oastas $15.— + SAATEKULU — aastas $66.—, poobuuto! $33.—ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 ccnta - Kanada stadreasidele pdime mä^ USA aadressidele MZIP COliE" Fangatsheldk või rahakaart kir|ntadii) Free Estonian Poiblüshers nimele. + $39.— I $44.— + $19.50 I $22.W + $9.25 I ^^^^^^^^^^^^^^^^^ llf55 Le!^lieSt., Don Mills, Ont. M3B2M3 Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poola^taks / veerandaastaks --tavalise / kiripostiga alates ...... . . . . . . v . . . . . . . . . .. ... 19 ... .. Tellimise katteks lisan $.;.... sünjuurca rahas / tshekiga / rahs&aardiga. (Raha saata ainaÜ Nimi il.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 28, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-10-28 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e821028 |
Description
Title | 1982-10-28-03 |
OCR text |
Nr. 80
Nr. 80 VABA EESTLANE neljapäeyal, 28. oktoobra 1933^ Thursday, October 28, 1982
rantsime Eesti vabakis!^
Foto: Tjiiimrier
| i Ja Taani väinad ä
leda võimalikus tuleva,
mrte merelaliingute ve-
[una vene Balti mere
ritab kohe pärast sõja
^{äUi merest välja pää.
'õhjameres ja Atlandi
sreerima hakata. Siit
ka mõistetav, et vene-akad
ja ida-sakslased
)msL luureteenistusega
[üda, kui tugevasti on
raani rannad kindlusta-suüred
mere jõud laä-
Iste ja nende liitlaste
I .rakendatakse.
nõukogude blokki kuu-
Iti mere riikidest kuu-
•Sakisamaa ja Taani
seisu, ^ kuna Rootsi on
traditsioonilist neutra-cat
ning on otsustanud
[oletuks. See erajpoole-päästis
Rootsi Tei-
^asõjast ning rootslased
il, et neil õnnestub ka
Itluse puhkemise] pealt-laada.
.J vaga soov ja
korda läheb on omaette
Paljude tundemärkide
ades ei ole Rootsi olu-liaugeltki
sellisel mää-tud,
kui Teise maail-
, kuna läände ja Atlan-gimisei
jääb Rootsi
|t venelastele jalgu
taotleb sõja esimeses
tasalülitamist.
ise kaitsevõime ja eri-se
tugevuse uurimine
Itel olevat viimasel ajal
levakorral. Vene luure-salajaste
ülesannetega
Id erilise varustusega
liiguvad sageli Rootsi
I lähedal või rannikuve-mitavad
vahejuhtumid
[laevadega, mis tungi-sõjasadamate
lähedal
\se, kus neid mitmel
jstatud. I
on olnud tegelikult
lat vahejuhtumit vene
|ega. Mõni aeg tagasi
r.i rannikuvetes kaljule
|veelaev, mida i^ootsla-leerinud
vaid lasid ta-lahkuda
ning nüüd kuu
avastati Stokholmi lä-li
sõjasadama lähedal,
piirkonnas jällegi
[veeläev. Seda allvee-
)tsi mere- ja õhujõud
|kuu aega Rootsi skää-lid
laev on ikka jää-lata
ja tõenäoliselt põ-tum
Rootsi ran-tunginud
võõra allvee-lab
paiguti kentsaka
ole heaks raklaamiks
Mõudude tegevusele ja
|ng poliitilisele hoiaku-fimud
teatasid esialgu,
on täielikult „kotti ae-
[aarte vahelised kitsad
id on suletud terasvõr-ipeal
olid aga Rootsis
ja võimule tuli kom-
?õbrustav sotsialistide
ime oma parteiga. Pä-mutusid
teated võÕra
iilitamise kohta kat-
2 vastukäivaiks. Teata-
Jaeva on pommitatud
imidega, kuid laev ei
|)eale. Esialg(u mainiti,
jäi laev abitult mere-
/limaste teadete koha-kungija
tõenäoliselt põik.
3)
1
J;
b
. tr
VALTBARST
^KDALALOPUL
ja 31. okt
dr. H. Tairä, na 922-3824
,60 ja 7. nov.
dr. T. Saoks, tel. 461-0912
ÄTAS OPTI
TELEFON 465-6251
247 Danfortla
Ave.i Tbront©,
Skautjuhtide 33. AK ja gaidjuhtide 30. AK ehk aastakoosolekust osavõtjaid Kotkajärvel oktoobri alguses.
SOOVITAME PRILLE PARmiAS
KVALITEEDIS
^ JA
PARANDÜSTÖÖD
TÄipAJME K |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-28-03