1982-10-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
O/o ,';•'-<;;'//:•- / J ILMl» IGAL nsifflPiunriWL JA NEUAPJUIVAL Nr. 80 (2904) XXXI aastakäik Neljapäeval; 28; oktoobrU 1982 rHThursday, ^ ük iHMbri lund i l ooBfl liiniiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiitnnniiiiliiisisiiiiin „<f>hti]il^hes^' ilmus kolmeosaline artikkel, milles laimatakse Soome televisiodni ja väidetakse et see on puhas propaganda, millega tahetakse ainult demoraliseerida nõukogude inimesi. Soome 'JTV oleväf ameerika imperiaMstideg^ koos ehitannd uke TY-antenni selleks, et saata deinor rÄeerlvart; pnpgrammi; Eestiš&e^ '1 B Soome raadio- |a TV-juhid said vÜiastefeja andsid kohe, nii uudistes kui T V muudes Sc a-detes teadajiet see 'on laim Soome riigi vasra, mis kahjustab Soome ja N . Liidu heanaaberlikke suhteid. Tegelikult:polnud ,,õhmlehes'^a^^ datud- aitikkel soomlastest lugejaile mõeldud, ^ pealegi ön ju ajaleht nn^ «siseriiklik" väljaanne. Kuid venelaseä unustasid, et soomlasi käib igal näd^al tuhandete kaupa Tallinnas ja vaevalt see võiks npile jääda, tähelepanemata. Kohe pärast „Õhtulehes" ilmunud artiklit, hakkasid riiklikud ametimelied kauna asutustes ja häiglais ning kõrvaldasid igalt TV-apa- ;•• • : raadil nij.;SOoml^:bloki^^^^ mis olid vaatajate eneste poolt ostetud aparaa- ::-tidde.^:;^\-^ \- ' • • • • ^ ' • ^ • ^ - ' s , - ':. Venelastele 01^ ilmselt teinud meelehärma, et eestlased vpivad maadelda prögrainmi mülest nemad midagi aru e| saa. Nüüd näiliselt tahetakse Eestit rohkem läänemaailma mõjutustest eraldada. Helsingi ja: Tal^^^ ainult 83 km, mistõttu soome saated on Tallinnas ja Põhja-Eesti rannikul hästi näha, mida ka igas eesti perekohnasx>n tehtud on ostetud hn. soome. blori:e, mingeid lisaosi, millistega on, saadud kuulata SÖ<?me T V häält. Pildi jaoks on olnud ühisantennis mingi väike lisaosa. Sagedase soome televisiooni jälgimise tÖttü rääkivat eesti rahvas soome keelt nagu oma emä- •:keelt. Soome TV-uudistes ja muudes saadetes on saadud elust läänes hoopis teine pilt, kui nõukogude võimud seda katsuvad anda. Soome reklaam näitab inimesi ärides, kodudes, tänaval lääuemaiselt; eestlased näevad omä silmaga seda rikkust igM pool, millest nadeivõiiMistadagi.:,: Töötute elugi on Soomes parem kui Eestis töötaja oma, kes teenib suurt raha vene rublades. Ameerika filmiseeriad, nagu „DalIas" või „Ar-chie Bünker's Place" või „Bonan2a" on väga populaarsed ja neid vaadatakse Eestis isegi rohkem kui Soomes. Eraisikute televiisorid on seni rahule jäetud, aga Tallinnas arvatakse, et kui tuleb vaja mõne elumaja. TV-antenni parandada, siis võetakse soome antenn kindlasti ära. Teiselt poolt kardetakse, et venelased võiksid hakata piurama soome turistide voolu, kes käivad liiga tihedasti Tallinnas. Kokkupuuted soomlastega mõjuvat eestlastele halvasti ja noid rahutuks tegevalt, väidavad venelased. Kiijanik Salme Ekbaumi 70. sünnipäevatähistamiseks korraldatud kirjandusõhtul oli õnnitlejate hulgas kä ;E.y. aupeakonsulflmar Heinsoo j keda näeme lillesülemlga sünnipäevalapse kõrval. Foto: Vaba Eestlane nsiiliiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii NEW DELHI - Indias on tänavu raskeim põua-aasta viimase 50 aasta jooksul/ mis võib põhjustada sajale miljonUe inimesele Kümnes India 21 riigist on kaevud kuivanud, karjadel puuduvad rohu-s maad ja kastrnisstisteemid on kuivanud iiing põllud muutunud tolmuks. Pürkondlikud ametnikud on väljendanud oma kartust massilise nälja pärast, kui päästeabinõusid küllalt küresti ei kasüt^ata. Mujal ori Indial olnud tänavu hea nisu-saak, aga seUe jagamine pole olnud küllalt kure. Kevadel parlamendis kiirelt vastu võetud otsus muuta Dommion Day Canada Dayks jäi peatuma senatisse, kus paljud ingüsemeel-sed senaatorid leidsid, et see muudatus on asjatu, kuna nad tahavad hoida traditsioonilisi sidemeid Inglismaaga. Parast mitmekülgset poolt ja vastu diskussiodni, mis sageli muutus emotsionaalselt tuli-nälga; seliiS k i i ^ vastu võetad otsus. Nova Scotiä konservatiivne senaator, kes oli tugevamaid Dominion Däy toetajaid, ütles, §t tema ignoreerib seda muudatust ja nimetab ka edaspidi päeva Dominion Dayks. Senatis on praegu 58 liberaali, 24 konservatiivi, 3 iseseisvat lüget, 17 kohta on vakantsed. Katkeid kodumaalt saadud^M^^^ üks kanadalane oma eestlannast abikaasaga külastas hiljuti Eestit. Alljärgnevalt on mõnd katked tema reisipäevikust: ameti-ühinqud Of ganiseeiri-vad streike PARIIS — Prantsuse ametiühingud on organiseerinud uut streikide lainet avalike sektorite töötajate hulgas. Nad avaldavad survet Prantsuse sotsialistlikule valitsuse-, le neljakuise hindade ja palkade külmutuse lõpetamiseks. Tööseisakud kahest kuni 24 tünnini on hajutatud kolmele päevale ja suunatud elektriiõujaamade ja kaevanduste, sadamate ja Parüsi transportette-võtete teenistujaskönnas. leppisid kokku suiiete OTTAWA --kanada ja USA leppisid kokku paremate näaberlike vahekordade ja suurema mõistmise arendamiseks tänapäevases ebakindlas maaümas. USA välisminis-ted George Shultz ja Kanada välisminister Allan MacEächen pidasid möödunud nädalal rea nõupidamisi, kus arutati /kahe riigi vahel olnud probleeme, mis viimasel ajal on põhjustanud kibedust, nagu happevihmad USA tööstustest, kalastamise piirkonnad ja mitmesugused kaubanduslikud küsimused. „Liha on muutunud harulduseks. Juba kaks kuud pole mingisugust sealiha saada ohiud. Seasinki pole olnud näha juba aasta aega. Isegi vorsti on raske saada; me ikka luürame, et millal küsküe kauplusse tuleb. Siis on kohe ilmatu saba ukse ees. Aga kui sa pole just esimeste seas, jääd hariükult sealgi i l m a . . . ,,Tänavusest laste laulupidust sai võimas rahvuslik meeleavaldus. Noori katsuti esiteks orkestriga ,,surnuks mängi(3Ä*S aga see^ M nurja, siis katsuti neid laululavalt minema saada, aga sellega läks kolmveerand tundi. Mitu-mitu korda lauldi „ M u isamaa on minu arm-*, ikka koos rah-' vaga. Lõpuks lapsed ikka läksid ära, aga nad lahkusid võitjatena. Nojah, need ajad on ikka möödas, kui miilits võis nende peale laskma hakata.. ; asjad halvemad, kui mmu "kõige halvemad päevad lapsena. Ja seal. öeldi, et mujal olevat asjad veelgi halvemad.... . ,,See käib üle minu mõistuse — ja need on rahuaja 20. sajandi olukorrad! Matk Talinnna lõi mu tummaks! See oli nagu halb unenägu reisist Fantaasia Saarele: Miglasuured raudväravad avanevad, et meid sisse lasta — ning sulguvad, kui meie laey lahkub j a me tuleme^ tagasi fõelikku maailma. I) „See süsteem ei tööta,*' ütlesin iseendale, „0n amult aja küsimus, millal ta täielikult kokku variseb." Soovmõtlemine? Võib-olla — võib- , o U a . . , 6. ja 7. nov..Eesti Majas , ,,01en pärit väga vaesest kodust. Maalikunstnik Üheksapäise pere lapsena ei osanud ma mõelda, et meie käsi võiks veelgi halvemmi käia. Me kandsime vanemate õdede-vendade asju ja meie kingad lagunesid sõna tõsises mõttes ära enne kui me uued saime, aga meil oli alati kõiksugu söödavat laual. Tegelikult ei puudunud meil kunagi hädavajalik — ei toit ega riided ega ulualune. Joann SAARNIIT 35. ISESEISEV Avatud Baiip. Ja püli^; 10 homm.—10 õ. Aga mis tähendab sõna „halvemi- Sissepääs tasotä ni?" Minule seda; et Tallinnas on — HELSINGI — TalUnnas põles ööl vaStu 17. oktoobrit maha M - iste kirik. Kirik põles maha ka sõja ajaV aga on pärast seda korrastatud poolakaistrestaitfaatprite poolt; kuma sinna on kogutud terve sõjajärgne aeg „UsDi ja" ateismi muiisemni" jaoks Eelsti kirikuist röövitud kunstiteoseid, altaVimaalev skulptuure jm. Tallinnas on diisi, et varsti oleks see publikule avatud muuseumina. V Tulc|õnnetiise ajal o|i osa kinstiteolseist saadud siislld põlevast ki-^ rikust päästa, teadis soome ajaleht ^Helsingin SanomafS kus kohta t)Ii repörtaazh koos f otoga. Uus seadus ,e VARSSAVI Poola kommunistlik valitsus kehtestas seaduse miHme^guste ^sotsiaalsete parasiitide", noorte huligaanide ja joodikute tööle sundimiseks. Laiemas ulatuses olevat seadus mõeldud ka keelustatud Solidaarsuse liikmete ja teiste dissidentide vastu rakenda- •s ^eadüseetaõu arutlemisel paria- karistatud «sotsiaalse parasiitluše" mendis märkis mitte-konamunistlik alusel, kuna neil ei olnud töökoh-rahvasaadik Karol Malcurzynski, ta. Samasugune seadus kehtestati et uut seadust võidavat kasutada TshehhosloVakkias pärast N . Lüdu ka vallandatud Solidaarsuse liik-^inyasiooni 1968. mete, ajakirjanike ja teiste vastu, üus seadus nöuab 18—45-aas-kes puhastatud töö sõja- tastelt Poola meeskodanikelt, et seaduse tõttu. : nad ütfe^ Peapmkurör Francizek Rusek, ^%^damise teenivad. Kui nad on kes avas pariamendi istungite jär- ^ ' ^ ^ pole kamud gu, ütles, et vastuvõetud seadus ^nam kohnel kuul kooHs, sus nou-töopõlgurite, noorte eksijate ja ai- ! ^ «rahuldavat" selgitust.^^ kohooliküte vastu olevat suure ^ 1^ aktsepteeritav, sus. tähendusega seaduse tugevdami- «^«d regi^eeritakse tööpolgun-seks tenaja riik otsib meile töökoha. Sellega seoses olev seaduse osa, ja tagavat tulemusrikkamat y^^^^ mis puudutab noorte süiitegusid, lust ohtlike sotsiaalsete patoloo- teeb vastutavaiks noorte vanemad, giliste siimptoomide vas^^ kes on jätnud oma lapsed hoole- Samasugust seadust on kasuta- tusse või on kasvatanud neid^ nii, tiid N . Liidus dissidentide vastu, et see on põhjuseks noorte eksi-kes olid vallandatud töölt ja siis musile. FOtOGRUPP 'j mtah pühap., 14. nfiyv.§.a. algusega kell 12 p. TARTU COLLEGE»is, 310 Bloor St. West Programm: ENN ALFRED „LOODUS JA LOOMAD GALAPAGOSE l U R i N VAGISTE ,,ABSTRAKTSUS:Lra JA RÜTMIS** Kalev Estienne võimlejad MAIE LIIV,,EESTI RAHVAROIV^^ m- ARVO Ä I J T O „VAATEID KÕIHJMAALT** Esitamise ajad — kell 12,14 > 16 suures saalis tartu Coliege fuajees esitavad fotosid: ENN ALFRED, MARTIN KABAI^ PEETER LEYDEN, VELLO MUMMA, JÜRI PUNNO, LEMBITU RISTSOO, LEMBIT SOOTS ja KARIN VAGISTE. Sisls^äfis tasuta!
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 28, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-10-28 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e821028 |
Description
Title | 1982-10-28-01 |
OCR text |
O/o ,';•'-<;;'//:•- / J
ILMl»
IGAL nsifflPiunriWL
JA NEUAPJUIVAL
Nr. 80 (2904) XXXI aastakäik Neljapäeval; 28; oktoobrU 1982 rHThursday, ^ ük iHMbri lund i l ooBfl
liiniiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiitnnniiiiliiisisiiiiin
„ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-28-01