Vaba eestlane , March 29, 1979

              tartlane Anatoli Shmigun oli kuul­sate
norralaste Aidres Bakkeni ja
Per-Knufc Äalandi j M viies, tal­linlane
Mati Albert kuues. 15 km
distantsil oli A. Sirel eestlastest
viiendal koha.
Esöcoha saavutas Kuopios ka ka-iievõistluses
Otepää Keskkooli kas­vandik,
Tärt^ii ülikooli õpilane Fjo­dor,
Koltshin, kes saavutas 42'9,4
punkti, olles jJarim hüpetes kmi ka
15 M l murdmaasuusatamises. Tal­linlane
Tiit Tamm jäi neljandale,
0)
Eesti Liit Kanadas Montreali
osakonna korraldused toimusid
QuebeciSp „Yvaii Goutu" suusa»
kuurordis ÜSA Ja Kanada eestlaste
ühised suusapäevad* See üritus oli
esmakordne ja uudne selle mand­ri
idakalda eestlastele. Sooja ilma
tõttu USA^s ja Ontarios d julge-jüud
mitmed, kes olid registreeri­nud
seda teekonda etije vÖ!tta* Kuid
need, kes sinna tulid, leidsid ee^
rohkelt lund, taes^u, mahedat
ilma Ja äärmiselt ilusaid suusara-du.
Eriti haruldased olid mägisuu-satamise
võimalused.
Eestlasi oli sinna kogunenud To­rontost,
Montrisalist, Ottawast ja
New Yorgist. Murdmaasuusatajad
valisid suusaraja, mis läbis ime­kaunist
metsa. Selle võlu nautides
eksisid mõned ära ja nende suusa-rada
kujunes mitu kilomeetrit pi­kemaks
kui oli kavatsetud.
Mägisuusatajate hulgas oli am-kalt
julgeid katsetajaid, kes avas­tasid
mägisuusatamises nii suurt
naudingut, et otsustasid seUe tal­vespordi
põhjalikult ära õppida, et Tallinnas peetud sisevõistlusel
järgmisel aastal juba vilunud suu- sõitis suva Oja 100 m tõkkejooksu
satajana mäest aUa libiseda. ajaga 13,8. Samal võistlusel hüppas
õhtutunde veedeti mugavais j ^ ^ ^ ^ ^ ^ y^dal teivashüppes 5.Ö0.
kuurordi seltskondhkes ruumes
lauldes vpidu prantslastega eesti ;
laule. Meeleolu oli kõikidel ülev;
, Ilus nädalalõpp värskes õhus ja üt­lemata
ilusas looduses suuskadel
küijunes kõikidele meeldivaks ja
kosutavaks ajaviiteks. Lahkudes
töötati koguneda jälle järgmisel
aastal, kuid siis juba sõprade ja
tuttavatega, et ka nemad saaksid
osa sellest meeldivast üritusest.
Aeg märssi alul m väga sobiv.
Lund on rohkelt ja kliima mahe.
- Oli ülimalt lõbus, kosutav ja
meeliülendav nädalalõpp. Tänu
korraldajatefe — eriti Leida Helde­le
MoBtrealist ja Margus Taele To-mntost.
Samuti Eesti Liidule, kes
selle ürituse majanduslikke mure­sid
kanda aitas.
1 v-y
te spordivõistlustel. kergejõustikus
Donetskis parandas Eesti sisetipp-marki
tallMaina Lea Griffel 800 m
jooksus ajaga 2.10,7, teiseks paran­das
tartlanna Iile Kuklc 1500 m
rekordi ajaga 4.29,8, jäädes nende
uute Eesti rekordidega siiski teise­le
kohale. Kõrgushüppes ületasid
Tarmo Valgepea ja Allan Elerand
mõlemad 2.12 saades ndjaida ja
BS9
ILMUSIB JA ON MÜÜGIL „VABA EESTLASE** TALITUSES
Boknmeiitaaite^js andekaimast eesä soost spioonist Arthur Ha-r
man — Jnhan Toldavastt kes „põgenes** 1955. a. Rootsi Ja szvm,'
tas pagulaskonna Msaidase, kuni 1963. a. N. Liita tagasi läks.
AiiitoTi uidMinej^õiüEeb paljudele dokumentidele, ja IsiMikele
SM llk. Hind UIM-^ saateMi §9.
4. Praegi maailma tulipunktis
olev riigimees, 7. Teatud häälitsus,
9. Vüets, kehv, 11. Territoriaalne
ühik, 12. Nimi Vaa®s Testamendis,
13. Koha määrsõna, 14. Mingi asja
Märtsikuu teisel nädalalõpul pee­ti
Soomes, Ku<ypios 56. Puijo suusa-mängud,
imillest ka Eesti suusata­jaid
osa võttis, koos Soome ja
Skandinaaviamaads' võistlejatega.
Yõnilane Arne Sirel tuli 30 km
murdmaasuusatamisel esimeseks, Kampalast.
••ae
NAIROBI — Ugandasse sisse
timginud Tansaania väed kms
diiktaaitor Idi Amini vastu mä&su
tõstnud ugandalastega on viimas- Leedu, majas, 1573 Bloor St.
te päevade jooksul pidevalt edasi ^ '
Toronto Eesti Filatelistide Selts
on oma enam kui 20-aastase tege»
vuse jooksul arendanud sõbralikku
koostööd läti ja leedu huvikaaslas­tega.
1982. aastast saadik ön kor­raldatud
ühiseid margiaäitusi. Ja
nüüd seisab ukse ees järjekorras
kuues selline — nimega BALTPEX
6. See peetakse 7.-8. aprillil To-tunginud
ja lõikasid möödunud
pühapäeval läbi suure maantee,
mis ühendab ^pealinna Entebbe'-
ga, te asub Uganda suurem len­nuväli.
Mõningate andmete järe­le
viibib ka difetaaitor Idi Amin
Entebbas oma ametlikus resid^t-sis
ja on pealinnast ära lõigatud.
Nagu varemgi on ka seekordse
näituse puhul välja antud eriline
mälestusümbrik mitmevärvitrüMs,
mille pildiks on kolme maa vapid!
Ning • -KaWada ' postivalitsusei^",^,
saadud luba ametliku reklaam-ma-sintempli
kasutamiseks. Sellega
tembeldakse kõik näitusel
Entebbe rahvusvaheline lennuvä-Nd saadetised,
li on väga oluline Uganda vägede Šama ümbrik vastava peäletm-varustamisel,
ikuna Idi Amin sai p g a oli kasutuse^ ka hiljutisel 7.
õhutee abil Liibüast varustust ja Balti õhtul Ottawas. Seal tembel-sõdureid,
Tansaaniast saabunud dati ümbrikud Kanada parlamendi-informatsiooni
(kohaselt on Enteb- hoone postitempliga.
be lennuvälja kaitseks raskenda­tud
liibüa sõdurid laiali jooksnud
ning Tansaania väed on jõudnud
21 müli feaugusele pealinnast
Mõlemaid ümbrikke, margista­tud
ja tembeldatud, saab tellida
aadressil: Henn Mäeste, 91 Oid
Mül pr., Toronto, Ont. M6S 4K2.
Hinda a 60 centi.
omaja, 16. Asula Põhja-Eestis, 17.
Kuju põhjamaade mütoloogias; 18.
. . . tunnistus — ametlik dokument^
20. Parem, 23: Teatud imm või
hoiak, 26. Kurat, 29. Teatud hulk,
30. Endisaegne pikkusemõõt, 31.
Traagilise saatusega eesti kirjanik^
32. Eesti jceelemees, 33. Lõppenud,
34. Puuvili r
Püstread: 1. Majanduslik asutus,
2. Eme, 3. Pühaködaj 4. Poolisaar
Aafrika ja Aasia vahel, 5. Ajaline
mõiste; S. Postisaadetised, 8. Toi­duaine,
10. Itaalia marssal ja rü-ghneesi
13. Tuntud eesti sõjaväela-he,
14. Eesti ajakh-i, 15. Vilets, vä­hearenenud^
19. Tänav, 21. Iialgi,
22. Teravili, 24. Halb lõhn, 25. Nu­tikas,
27. Peenike puuork, 28. Ra­vimtaim,
31. Uhke ehitus.
RESTSÕM NR. 989 LAHENDUS
Põifcread: 1. Läatre, 6. Ämblik,
10. Uiman, % Kuluta^ 12. Arglik,
13. iiaiKax^ i^.^ 0 16. Aiiae, 18.
Aatiy:- ^ 2^1.:': .cferife 22.'. "
Seismas, 25. Esimeiie, 27. Natt,: 29.
Kodumaal, 32. Odor, 3ä. Unus, 36;
Nbhii, ^7. Peenike, 39. Gäleer, 40.
Ulatus, 41. Ruttu, 42. - Ainuke, 43:
Essiiv.,
Püstread: 1. .Lildx)r, 2. Alluma,
3. Ruth, 4. Elaaniga, 5. Bariton, 7,
Marx, 8. Lollid, 9. Kokker, 12. Aa­re,
15. Unistus, 16. Aiiemoon, 17.
Nenni, ^0, Loet, 21. Perön, 23. Es­na,
26. Stoikute, 28. ÄlanduSj 29.
Kungla, 30. Dublin, 31. Ader, 33.
Rootsi, 34. liiksuv, 37. Pekk, 38.
Ehis: '
See on mõned aastad togasi eesti keeles ilmnnad ja sotirl UeS®-
panu letdnnd dokiimentaaljatustase ^KCB lmts^b Evet*' Ingl^
keelile väljaanne. Eestikeelse teose ilmumisel nimetati seda
rohkem W tõesti sündinud looks, vaid hoopis kõigile kodnmaad
MUastajaile vajalikuks käsiraamatuks. Võõrastest rahvastest
sõpradel® de&s see .heaks näiteks MSiB agenti^ tõõsl Matide
~iMfik.Hind $12.50 ^ saateimliaSO tmü
BBEd
m ilk. (selest 64 lk. fotosid) — Hind $14.00 e mg®ksl@
Eest! VaEsadassõda
värskete*' elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
Kaarnat itas 1972. ar J. Pitka m,
-saastaks.^
^8.80: plass 50 eisnti SMteM /
Evald Üustalm
$7.00 plnss 50 e saatekulu
VABA EESTLASE TÄLITÜSE'S
BSD
ii!!t!ii!>niii;[nisi!3siüHniiiiii!ti{iiin!ii!!inifiiiini!ii!iii!ii!iniiiiiiiii^
-Marta nais
„Lilli jutustas, et vümašel kor­ral,
kui ta aiias proua Bimbamni,
jäänud suur hulik ilusaid roose ja
valmistehtud kimpe üle. Sissetu­lek
olnud kesine."
,,Oleneb, kes müüb ja kuidas
Eiüüa", võttis Valentin sõna. „Siin
majas elab palj^ inimesi, kõik või­vad
aidata kaasa. Kes tulevad?
Marta, Lüli, lAgnes, mina — see on
neli. Meeves -- kas Meeves tuleb?"
gšJördus ta minu poole.
,,Kuhu sopp rattast jääb!" oim
„Meeves — vits. Viis müüjat on
feäes! Mida onu Ismad teeb?"
„Mina o^ass."
^ühtegi lille ei ifcoM järel® jää-
,,N<oh, üäita siis, et kõlbad kagip-
!"s(wmtas vanamees.
Juba samal õhtul haudusim,e lil-leäri
tagumises toas plaane. Lilli
di läinud koju.
„Peokiülalised im mõjutatavad,
eriti ^ siis, kui tuju tõuseb", iiäaras
Val^tin juhiänise enda kätte,
me JJ
. Minu kava koosneb
praegu viiest punktist.
Esiteks pakume neile midagi
tuttavat, teiseks midagi imeilusat,
kolmandale midagi päris uudist,;
neljandaks — mis eriliselt köidab;
tähelepanu Ja vüendaks — mis
täielikult üllatab.
Kahe esimese punkti juures me
ei pruugi peatuda. Tuttav, see on
lüleiaud ise. Lilli on Köoliseltsi
sööniatalgutel alati müüdud.
Midagi üusat need on ineie
kasvumaja ja aia lilled, muidugi
meie tütarlapsed ka", tegi ta
komplimendi Mairta ja^ Agnese poo^
le.
„^u^ömüMic ise tekitab tüurt ele­vust.
Sellega ühenduses peaksime
midagi vaija mõtlema", arutas Var
lentin..;,-;
„Meie ^kvartett! Me võiksime
oma kvartetiga laulda!" tuli ette­panek
Agneselt.
;,Hurraa! Sedä^ me teeme!''
„ J a toa et keegi sellest ixiidagj
Kaks madalat möödus laule- bar
.es ja muid ettevalmistusi te-
„Eolfflas punkt — midagi uudset hes.
Võib cüla see; et neiu Kasemets . Valentinil teklasmõte^^^-M
seisab üksi laua taga, meie teisM tühjadele kaardikestele^^^^^^^^š^^^^^
agakäünevähematekorvidegarin- lauseid, nagu ,jMusüdamedaami-gi
ja paikume lilli otse lauasistujaid le", ,,Timdmatult austajalt" või
le. Kohe oleks Võimalus rohkem ^.Ainult sinule tuksub mu süda" ja
Köüüa." vaiiistäda neid s Ä v a te
,,Kimpe võiks varastads vedm-nõelteiga,
siis saaks paremini kin­nitada
lindat", arvas Martad
„Või siduda sobivat värvi siidi-Ä
Mge"r to^ Agies. -
vaagnad panid suu Vett
Küi publik jõudis pärale, märka­sime
peagi, et Valentiiü oletused
Qšutüsid -õigeks. Äratasime oma
õlgkübaratega tähelepanu ja meie
müük laudade vahel edenes jõud­salt.
Eriti suur nõuŽxiine töfckis
üksikute rooside jä lohnakamiikes-te
kmipudei järele, mida Säi kinni­tada
rinda. Söödi, jjoodi teed või
„Näete, ettepanekuid on mitu. lest osa Jätsime lava
[Võibolla teleb hüjem veel midagi se esikusse,
meelde. Saalis käis askeldus ji
Äga nüüd ileljas punkt see, pandi valmis ioteriivõite ja kaeti
mis tõmbab tähelepahu.; Olefes j miiügilaüdu. Eo^gi- ja võileiva-meeldiy,
kui tütarlapsed paneksid
end ühtenioodi rüdesse, kas kõigil
valged pluusid või..;"
,,Miks mitte teil <ühtemoodi lip­sud?"
tegi Marta aalja.
,,Mina tean!" hüüdis 'Ägnes.
„Hasaäni inütsikaupluse aknal nä­gin
juba Üusaid õlgkübaraid mus-,
ta paelaga. Meil Rüas olid need
suvel väga moes. Miks mitte osta
ühtemoodi Mbarad pähe?*'
„Heä mõte!" kiitis Valentin. ,^Ja
meie viimiane punkt — ülla­tus.
Millega me üllatame?"
„MeiI ön lillekoifV oksjonile pan­na,
selli teetne Väga üusa", ütles
Saabus aeg pakkuda välja lille-koiy.
KoMeransje, õpetaja Mühl-bachi
märguande peale kadusime
lava taha. Küi eesrüe kerkis, sei­sime
seal neljakesi, meie ees hiig-»
laslik kevadlilledest kunstitöö,
PÄumine algas 1 rublast^ tõur
sis aga kiiresti. Rahvas jälgis põ^
nevalt, sest paljud igatsesid saada
korvi endale,
j,lÖO rubla!" hüüdis metsakonto-ri
omaniku Linde abikaasa;
,,105!" kuuhis mehehääl.
^„Kopik üle!" piuksus keegi. Suur
naer., • : _ '
,,110 rüblia!" kõrgeidas proua
Linde häält.;; v
• ,,Kopikv ü l e ! - t u l i - uus piufe.
Rahvasjiaeris laginal.
Korv jäi lõpuks süski proiia Lin­dele.
Aplausi saatel Võttis ta Mühlr
bachilt vastu meie tütarlaste kä­tetöö,
^/.^-v-^-'--
Jämie lavale ja ootasime, kuni
rähuneti. Rahvas seisatus — v ^ j
Poleks võinud arvatagi, et; „End-la"
saaül on nü hea akustika. En­dalegi
tundus laul kerge. Marta
sopraii hõiskas. Järgnes maruline
•aplaus.-^^V -^^
,,Kprrata! Kon^taL^ Veell"
kostsid hüiided läbisegi.
Tütarlajpsed tegid sügavad reve-ransid,
meie Valentiniga keerutasi-mie
kübaraid. .Kordas^ laulu,
Nõuti lisa. Järgmiseks valisime
„Süda tuksub tuks-tuks-tuks". See­gi
tuli korrata.
Enne kui jõudsime järgmise pala
Ä t e s kokku I^ida, juhtus müda-
:gi potäniatut. L ä ^ hüppas Köo-liseltsi
%eta,jä^Hanä^^ hea-välmiusega
tume ^ & ja
alustas nagu tõrrepõhjast vana
ringniähgulaÄ
,;„Kellest neist-paar saab? Papis-saare
Martast, Lessingu Valenti-aist!
IWge tüvi,rtooge tüvi,^ t^^
haljad oksad! Neist .kahest paar
saal>!" Ise näitas käega meie sop^
r^lli; ja tenori poc^^^^ kes seisid tei­neteise
kõrval Naer. Plaksutati.
Vägev bassüiääl küsis uuesti:
.jKellest nieist paar saab?"
Aimasin juba, mis järgneb.
,4udrü -Agaesiöst, aÄÄadi Vil­lust!
Neist kah^ paar saab!"
|lJus naer, hurraa-büüded ja ap­laus.
Keegi alustas „Nad elagu!".
Plaksiitainisb saaiel lahkusime la­valt,
önnesoovijad surusid me kä-si.
Saali teisest Qtsašt hüiti: ..Too­ge
meile M!'<
mt eme peo algust saabu­sime
Mleäri vankril i,Endlasše",
i r . . . . . ^suuri ja väikesi korve mil- lab"
Haarasime korvid ja ruttasime
laudade vah^e.Lühikese^^^^^^^^
sul müüsime läbi kõik oma taga-oli
midagi tulemks. Ja siis kõlas vara/
lavalt publikii üllatuseks neljahaäl- Kui orkes& alustas galqjpi, hõi-
, . - — g a t i r ,,Nccq^
le ja kahekesi lendasid nad üle saa-
'li- Mul ei sobinud jätta Agnest s^
na äärde. Haarasin tal kätest ja
järele me kihutasime, kuigi ma
polnud tantsumees. Visati serpen-tülle
ja konfette. Sain endale pihu­täie
paberipuru näkku ja krae va­hele.
Orkester mürtsus. tõu­sis
haripunkti.r
Pidu lõppes k^ööpaigli._Rah­vas
valgus laiali, igaüfe isekaarde.
Mitmed käisid meid Iplu eest tä­namas
ja seletasid, et niisugust
toredat pillea^aäri ei ole nad va­rem
näinudki. „Missugused t a te
did!" im^tati. „Peate tingimata
astuma „Endla" laulukoori!" anti
nõu.
Koristasime laua ja korjasime/
asjad kokku. Marta luges kassas
laha - seda oli palju. Läksin talle
appi. Esimesena kadus Lilli oma
peigmehega, neile järgnesid Va-l^
tin ja Agnes, kes lubasid viia
tühjad korvid koju. Kassa koikku
arvatud, andsime selle üle majan-dusjuhüe,
hfca Väljamäele. 01^^
saanud rohkem kui ükski teine
laud. Lahkusune lõpu meiegi.
Soovisime ^kofi^aldajaile head ööd
ja astusmie kevadisse öösse.
,. • MartaŽ:Vaiids. 5
Minu pea pii mõtteid ižüs W
fci, kõik risti kiksteise vastu mine-vikus
ja olevikus korraga. Leidsfai
end järsloi koos JVfetrtaga vaguni
rusude vahelt. „Kummast neist
paar saab?" põristas bass mu kõr-
,Vus.
Nüüd peab olema julge mess!
"kõrv, siis tuleb! • , -
te
m
Ä i -
pml i i '
ÄI- m
i
isxa
JU
r
g
Ui
lEEST
-
••• ••'
S
UI sr
£
ä
Oi
<c
RitHMONO
LJ
sT
..Vaba Eestlase" toi
talltiise asukohal
TOIMETUS JA T
avatud esmaspa
reedeni kella 9J
Telefonid: toimetus |
talitus
Toimetajad kodus
väljaispool tööaega:
Karl Arro 7j
Hannes Oja 41
Kuaintusi võetaks^
nädala esimesse aja
esmasp. homm. kell
nädala teise ajaleht]
map. homm. keUl
KÜÜLUTAMI
VABA EESTLl
on tasuv ajal<
leviku tõvt
' Knn
üks toll ühel veei
esiküljel
tagaküljel
KUULUTUSI Vi
VASTU:
J. Vaba Eestlase
135 Tecumseth
Telefon 364-7675
Poötiaadi-ess: Bc
Stn. C, Toronto
Talitus. väljaspo(
Helmi Liivandi
ci. Alrs. Leida Mari
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.|
Telefon: 223-0ö£
Elu mõttetusest
kui aneil on 'küllalt
mptlenüseiks.