1979-03-29-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.2S
Meie provintsis elavad emevad rahvad.
Meil kõigil dn oma kombed, Iraditsioonid, k^ied ja
Need on tegiu:idrmis riiwstavad ja tugevdavad meie
piskonda siing aitavad kujundada Ontariost parema elukdia.
Tunnustades meie provintsi mitmekultuurilist iseloomu, osi
Ontaro valitsus aktsepteerinud mitmekultuuriiišuse poliitika.
¥Ö|IDSUS KÕIGILE
S^e ametlik poliitika tunnustab meie ühiskonna kõigi liikmete
võrdsust. Sse kindlustab, et meie kõik oleme kaitstud
diskrimineerimise vastu töökohtade
saamisely õiguse kindlustamisel, meelelahutuste nautimisel
ja lüuüdel äiadel, mis tõsitayad eM kvaliteeti siinses proviatsfe.
Ontario mitmekultuurilisuse poliitika kindlustab, et igal
üksikisikul meie provintsis on võimalus osa saada iralitsiss©
teenindustest ja soodustustest.
IINNANG KULTUURILISTELE ERir^VÜSTELE
Ontario poliitika tunnustab ühtlasi, et kultuurilised erSn®vusedI
rikastavad nende jagamisel kogu meie ühiskonda. Valitsus
ergutab igat ülssikisikut säilitama oma kultuuripärandit ja
keelt ning jagama oma pärandit teistega.
BroshüiMi ja detailsema Mormatsiooni saamiseks Oat
mitmekultuurilisuse poliitika kohta kirjutage: . '
Multicultural and Development Brancfe
MinistryofCültüre and Recreatioo
77 Bloor Street, West, 5th Floor
Toronto, Ontario M7A2R9 i - .'
Minister of Cultur©
WÜIiam Davi$, PremlaiP
Ui
oi
UI
\3
Vaba Eestlase"'. toimetiise Ja
^®iia: 1912,:
Toroffito DOMJMOI' Ceafef®
T.E. Segakxiori ja iÄtdnia'' or-ikestri
ifcobsitööl toinnib muusikaline
pärastlõuna, Mslline leiab
aset palireiijOTde p üM Sipr.
algusega M l 3 j>.I. ^Ifertli - Yoi1k'l
uues Äkojaš^ Koilt ^
Yonge'i Eäneteüljel (autodel sisse-
Kiiigi laulu- ja
TOIMETUS JA TÄLOT
avatud esmaspäevast
reedeni 0-4-ni/
elefoiid: toim^,us 364-7521
24-tundi t d e^
.HETHERINGTON, FASXIS
väljaspool tööaega:
Karl Ärro
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse] ajalehte kuul
esmasp.homm.keite 11-ni
nädala teise ajalehte kuni kd-map.
homm. kella 11-ii.
KUULUTAMINE /
- . ¥ÄBÄ EESTLASES.:
on tasuv ajalehe laisldas©
leviku töitu.
385 Bay
Õhtuti 447^017 või 929-3425
fel. »311®
üks toll ühel veertJl . $3.25
esiküljel - i 03.75
tagaküljel $350
KUULUTOSS^ .
VASTU:
1. Vaba Eestlase talittig
135 Tecumseth Stir©©!
Telefon 364.7675
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3, O i i
Talitus, väljaspool ^öaega:
Helmi Lüvandi. 251-(«
149 Bishop Ave.
WiUowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Elu mõifeetuseat rMgJline siiski
kui imeü on küMt aega selle üle
/
OOCTOK O F CHIROPEÄCTIC
H2 Dinnick Cr.
7eL m-m^
W. 5314251 . .
412 RONCESVALLES
ühine üritus tkannab vaid muusikalise
pärastlõimanlrne, siis cene-ti
ifcaihe muusikalise organisatsi-bofni
ü t o e töö^
diks, ikus pearõhk on äsergema-sisulisitel
paladel.
Kavas on rial^oori ja segakoori
laule, orkesfcriniiiušik^ raih-vapärast
kandlemuusikat, kuna
esinevad meile tuntud kandleane-hed
A. Kuus ja P. Lääniste, kes
täidavad kontserdi ©olistidena
oniaeraldi osa.': .
iSisuIt on kava romanitilfse muusika
põimik ja rida laule on uued
vöi seni ette kaindmata Torontos.
Nii on naiskoori lauludest Jiuvita-yad:
J. Aaviku j^Käotae, kulda
lindu", A. Vedro „Midrilinnu
rnäng*' ja. R. Pafel „Linnukein0
mäe peal"—r seega -kevadirie linnulaul.
Nendele lisandub vana ko-dükohta
silme ette manav idülliline
„üle kodumäe" S. Purrelt.
Ka segaikoorilit kuuleme uudset
loominguta mida koor esmakordselt
esitab. Palmipuude püha
avaflauluna M. Hämia „Looja kütus'*,
juhatab sisse laulude seeria.
Möikel Lüdig'u „Karjase laul" on
huvitav ja nüansirikas, mis viib
kuulaja loodusesse, metsa,'^kalajärve
kallastele . . S . Purre „Jaaniõhtul"
itoob silme ette , valge
põihjaöö ^salapärase võlu, koos
käo kukkumisega ja j^ianiöö ©ala-
Kaks aastat tagasi sai
Gustav Ränk^ üks eesti silmapaistvamaid
humanitaarteadlasi 75 aastat
vanaks.^ üinbeš selleks ajaks
valmis tal teos „Sest ünimargusest
maailmast. Läbielatu, nähtu ja
kuuldu põhjal kirja pannud Gustav
Ränk"; Nüüd; p teos Stokhodmis
ilmunud Välis-Eesti &TEMP kirjastusel
255-leheküljeliBe nägusas köites
raamatuna, mille tekstiosale
liituvad püdilehekül jed Vanast
Saaremaast. Kaaneümbrii^ on kujundanud
kunstnik Olev Mikiver,
kasutades ka eestlaste vana puus-selõigatud
kalendri sirvüaudade
—•motiivi... : '"^
Gustav Ränga vHjÄst sulest on
äsjailmunud . mälestuste raamat
esimene ilukirjanduslik teos. Selles
jutustab ta oma lapse- ja noorusaastate
jAimmargusest maaü-mast"
Saaremaal. Eluteekond, mis
algas omapärases maanurgas Põh-ja-
Saaremaal, kulges alul talumü-jöös,
millest autoril on palju värvirikast
jutustada ja toredaid isiku-tüüpe
esitada. Siin saavad oma osa
mi saarlased, hiidlased Inii muhulased^
mõisnikud, linlased, räba-lasetud
ja muud mandrunehed.
Juubilar sündis Võrumaal M -
gi talus" 24. märtsü 1904. a. Vane^
matelt pärandas ta suure armastuse'ja
huvi põllumehe elukutse
va^u. iPärast Poeglaste
Gümnaasiumi lõpetaimlgt viis tee
Taitu Ülikooli põllumajandustea-duskonda
agronoomia osaöconda,
nuHe (lõpetas 1933. aastal. Ülikoolis
olleš sooritas Soomes põlluma-janduispraktikä.
Algul töötas Põllumajanduslikus
Raama^
se Talituses, sealt läks Räpina
katsetalu juhatajaks, ühtlasi
õpetades Räpina Alanduskeskkob-lis:
pplktmajanduslikke aineid.
Samal aijal olles juhtivalt tegev
kohalikes organisatsioonides.
1934. aastal abiellus ülikooli kaaslase
Alma Pajuga. 1940. a. asus
agr. G. Paloots Hõreda riigimõisa
valitseja kohale, sealt läks paar
aastat hiljem Tori riigimõisa va^
i3:«
1 Uaiversity Ave., Sle,
: t e l 86^7ü&;;^^^
Toronto, Ont. M!SJ 2H7
Soome hedfflooja O. Merlkanto
„]E&omanss" omas peaükirjas ütleb
ära sisu.
Ungari autor B. Dezsö „Sere-naad"
on samialaadUine ja selle
rahvale omane xütmika, kus"
me'e®hääled Imiteerivad laulu. saa-,
teinstrummti
Osa laule esitatakse koos- orkestriga,
nende hulgas poolehoiu
võitnud M. Miido „Me tuleme".
„Esfcoiüia" oifeester toimib fcoo-n
saatjana ja ka omaette kontsertosas,
tos kuuleme nukrar
meelse rahvaviisi „01en maali-kuni
rõkkava- jõulisuseni pala
lõpus, mis on kirjutatud L. Virk-hausi
poolt Tairtus sõja ajal. Teise
suurema ^palana on etteikandel
R. KulFi poolt seatud popurrii
eesti viisidest, milline on Torontos
esmakordselt kavas.
T.E. Segakoori 25. a. juubelikontserdist
on möödunud kjaks
aastat, mille (fcõttu eelolev laulu-õhtu
tohiks olla paljudele muusikasõpradele
huvitav ka oma
uudse kavaga. Edaspidises osas
nagu varemgi T.E. Segakoor
asub kibedasse t ö ö ^ 110. a. laulupidu
ettevalmistamisel. On ju
T.E. Segakoor sumima koorina
olnud meie kõikide laulupidude
,.põhikooriks", olles seda ka seekord.
1944. aastal: saabus läbi tomiide
abikaasa Alma ja poja Äärega
väikeses purjepaadis Rootsi. Pärast
paari esialgse töökoha vahe-taonlst
töötas Kuningliku Offeri
Põllumaijaindusliikus Katsejaamas
ruikki, kaxtul! ja heinaseemne katsetel.
• .
1949. a. Kanadasse tulles töötas
algul Leamingtonis aiamajandis,
järgnevalt asus tööle lõuna Ontarios
Delhi's asuvasse föderaalvalitsuse
katsejaama tubaka 'katsetel.
Katsetehnikuna tubaka valiku
ja sordiaretuse alal töötades
aretas üldtuntud ja hea kvaliteediga
Deihi 34. Samuti on agr.
G. Palootsa poolt aretatud tuba-gasordid
Yellow Gok ja Del-crest
66. Juubilari sordiaretus-tööd
on föderaalvalitsuse põllu-tÖÖministeeriumi
poolt hinnatud
tunnuskirjäga.
Alates 1953. a. koos abikaasa ja
pojaga majandas töö kõrval Deihi
linna lähedal asuvat „Mulgi"
talu. Siin kasvatati ja: turustati
köögivilju, spargleid, tubakat jne.
Mulgi talus on pidanud mitmed
meie organisatsioonid suvepäevi,
siin olgu nimetotud Eesti Agronoomide
Koondis, Korp!' Botalia
jt. ^
1970. a. asus agr. G. Paloots
piüikepalgale, samal ajai saades
® Tsiviilinsener Raivo Rändes
Stokholmist, kes töötas sealses patendiametis,
määrati teenistusse
Hollandisse, Haagi, rahvusvahelisse
patendiametisse. Ta oli ESTO-80"
noortetoimkonna juhataja ja Eesti,
Päevalehe spordinurga toimetaja,
missugustelt kohtadelt ta lahkus.
kas ja mujal. Juubilar loobus
nendest meeldivatest palfekumis-test
ja pühendas ennast koos perekonnaga
-talutööle. Peagi kaotas
ema elukaaslase jä tubli kaastöölise
Alma, kellega oldi iihisel elutee
nii paljugi koos saavutatud..
Agr. G. Paloots on tegutsenud
lektorina Toronto Eesti ~ Aiahdus-klubis
jm. Kuni tänapäevani on
tegev Kanada agronoomide ja
põllumeeste kutsealalistes organisatsioonides.
Akadaamüiselt kuu-,
lub ligemale viiskümmend aastat
korp! Rotaliasse. On poeg Aare
ja selle perekonnale abiks nõuga
ja jõuga Mulgi talu diajandami-sel.
Korp! Rotalias on vilistlaskogu
esimeheks, korraldades ja
suunates mandrite ja maade vahelist
tegevust.
Juubilar on totud abr/almis ja
sõbraliku mehena, mis ön leidnud
üldist tunnustust töö-alal ja sõprade
keskel. Auväärsel tähtpäeval
soovivad sünnipäevalapsele õnne
ja palju aastaid ning tänavad
tubli agronoomilise ja seltskondii-ku
tööpanuse eest aarvukad ;põllu-mehed,
agronoomid, Jiaasvennad
korp! RotaJiast, sõbrad ja kaastöölised
üle maailma.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 29, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-03-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790329 |
Description
| Title | 1979-03-29-07 |
| OCR text | Nr.2S Meie provintsis elavad emevad rahvad. Meil kõigil dn oma kombed, Iraditsioonid, k^ied ja Need on tegiu:idrmis riiwstavad ja tugevdavad meie piskonda siing aitavad kujundada Ontariost parema elukdia. Tunnustades meie provintsi mitmekultuurilist iseloomu, osi Ontaro valitsus aktsepteerinud mitmekultuuriiišuse poliitika. ¥Ö|IDSUS KÕIGILE S^e ametlik poliitika tunnustab meie ühiskonna kõigi liikmete võrdsust. Sse kindlustab, et meie kõik oleme kaitstud diskrimineerimise vastu töökohtade saamisely õiguse kindlustamisel, meelelahutuste nautimisel ja lüuüdel äiadel, mis tõsitayad eM kvaliteeti siinses proviatsfe. Ontario mitmekultuurilisuse poliitika kindlustab, et igal üksikisikul meie provintsis on võimalus osa saada iralitsiss© teenindustest ja soodustustest. IINNANG KULTUURILISTELE ERir^VÜSTELE Ontario poliitika tunnustab ühtlasi, et kultuurilised erSn®vusedI rikastavad nende jagamisel kogu meie ühiskonda. Valitsus ergutab igat ülssikisikut säilitama oma kultuuripärandit ja keelt ning jagama oma pärandit teistega. BroshüiMi ja detailsema Mormatsiooni saamiseks Oat mitmekultuurilisuse poliitika kohta kirjutage: . ' Multicultural and Development Brancfe MinistryofCültüre and Recreatioo 77 Bloor Street, West, 5th Floor Toronto, Ontario M7A2R9 i - .' Minister of Cultur© WÜIiam Davi$, PremlaiP Ui oi UI \3 Vaba Eestlase"'. toimetiise Ja ^®iia: 1912,: Toroffito DOMJMOI' Ceafef® T.E. Segakxiori ja iÄtdnia'' or-ikestri ifcobsitööl toinnib muusikaline pärastlõuna, Mslline leiab aset palireiijOTde p üM Sipr. algusega M l 3 j>.I. ^Ifertli - Yoi1k'l uues Äkojaš^ Koilt ^ Yonge'i Eäneteüljel (autodel sisse- Kiiigi laulu- ja TOIMETUS JA TÄLOT avatud esmaspäevast reedeni 0-4-ni/ elefoiid: toim^,us 364-7521 24-tundi t d e^ .HETHERINGTON, FASXIS väljaspool tööaega: Karl Ärro Hannes Oja 481-5316 nädala esimesse] ajalehte kuul esmasp.homm.keite 11-ni nädala teise ajalehte kuni kd-map. homm. kella 11-ii. KUULUTAMINE / - . ¥ÄBÄ EESTLASES.: on tasuv ajalehe laisldas© leviku töitu. 385 Bay Õhtuti 447^017 või 929-3425 fel. »311® üks toll ühel veertJl . $3.25 esiküljel - i 03.75 tagaküljel $350 KUULUTOSS^ . VASTU: 1. Vaba Eestlase talittig 135 Tecumseth Stir©©! Telefon 364.7675 Postiaadress: Bos 70, Stn. C, Toronto 3, O i i Talitus, väljaspool ^öaega: Helmi Lüvandi. 251-(« 149 Bishop Ave. WiUowdale, Ont. Telefon: 223-0080 Elu mõifeetuseat rMgJline siiski kui imeü on küMt aega selle üle / OOCTOK O F CHIROPEÄCTIC H2 Dinnick Cr. 7eL m-m^ W. 5314251 . . 412 RONCESVALLES ühine üritus tkannab vaid muusikalise pärastlõimanlrne, siis cene-ti ifcaihe muusikalise organisatsi-bofni ü t o e töö^ diks, ikus pearõhk on äsergema-sisulisitel paladel. Kavas on rial^oori ja segakoori laule, orkesfcriniiiušik^ raih-vapärast kandlemuusikat, kuna esinevad meile tuntud kandleane-hed A. Kuus ja P. Lääniste, kes täidavad kontserdi ©olistidena oniaeraldi osa.': . iSisuIt on kava romanitilfse muusika põimik ja rida laule on uued vöi seni ette kaindmata Torontos. Nii on naiskoori lauludest Jiuvita-yad: J. Aaviku j^Käotae, kulda lindu", A. Vedro „Midrilinnu rnäng*' ja. R. Pafel „Linnukein0 mäe peal"—r seega -kevadirie linnulaul. Nendele lisandub vana ko-dükohta silme ette manav idülliline „üle kodumäe" S. Purrelt. Ka segaikoorilit kuuleme uudset loominguta mida koor esmakordselt esitab. Palmipuude püha avaflauluna M. Hämia „Looja kütus'*, juhatab sisse laulude seeria. Möikel Lüdig'u „Karjase laul" on huvitav ja nüansirikas, mis viib kuulaja loodusesse, metsa,'^kalajärve kallastele . . S . Purre „Jaaniõhtul" itoob silme ette , valge põihjaöö ^salapärase võlu, koos käo kukkumisega ja j^ianiöö ©ala- Kaks aastat tagasi sai Gustav Ränk^ üks eesti silmapaistvamaid humanitaarteadlasi 75 aastat vanaks.^ üinbeš selleks ajaks valmis tal teos „Sest ünimargusest maailmast. Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk"; Nüüd; p teos Stokhodmis ilmunud Välis-Eesti &TEMP kirjastusel 255-leheküljeliBe nägusas köites raamatuna, mille tekstiosale liituvad püdilehekül jed Vanast Saaremaast. Kaaneümbrii^ on kujundanud kunstnik Olev Mikiver, kasutades ka eestlaste vana puus-selõigatud kalendri sirvüaudade —•motiivi... : '"^ Gustav Ränga vHjÄst sulest on äsjailmunud . mälestuste raamat esimene ilukirjanduslik teos. Selles jutustab ta oma lapse- ja noorusaastate jAimmargusest maaü-mast" Saaremaal. Eluteekond, mis algas omapärases maanurgas Põh-ja- Saaremaal, kulges alul talumü-jöös, millest autoril on palju värvirikast jutustada ja toredaid isiku-tüüpe esitada. Siin saavad oma osa mi saarlased, hiidlased Inii muhulased^ mõisnikud, linlased, räba-lasetud ja muud mandrunehed. Juubilar sündis Võrumaal M - gi talus" 24. märtsü 1904. a. Vane^ matelt pärandas ta suure armastuse'ja huvi põllumehe elukutse va^u. iPärast Poeglaste Gümnaasiumi lõpetaimlgt viis tee Taitu Ülikooli põllumajandustea-duskonda agronoomia osaöconda, nuHe (lõpetas 1933. aastal. Ülikoolis olleš sooritas Soomes põlluma-janduispraktikä. Algul töötas Põllumajanduslikus Raama^ se Talituses, sealt läks Räpina katsetalu juhatajaks, ühtlasi õpetades Räpina Alanduskeskkob-lis: pplktmajanduslikke aineid. Samal aijal olles juhtivalt tegev kohalikes organisatsioonides. 1934. aastal abiellus ülikooli kaaslase Alma Pajuga. 1940. a. asus agr. G. Paloots Hõreda riigimõisa valitseja kohale, sealt läks paar aastat hiljem Tori riigimõisa va^ i3:« 1 Uaiversity Ave., Sle, : t e l 86^7ü&;;^^^ Toronto, Ont. M!SJ 2H7 Soome hedfflooja O. Merlkanto „]E&omanss" omas peaükirjas ütleb ära sisu. Ungari autor B. Dezsö „Sere-naad" on samialaadUine ja selle rahvale omane xütmika, kus" me'e®hääled Imiteerivad laulu. saa-, teinstrummti Osa laule esitatakse koos- orkestriga, nende hulgas poolehoiu võitnud M. Miido „Me tuleme". „Esfcoiüia" oifeester toimib fcoo-n saatjana ja ka omaette kontsertosas, tos kuuleme nukrar meelse rahvaviisi „01en maali-kuni rõkkava- jõulisuseni pala lõpus, mis on kirjutatud L. Virk-hausi poolt Tairtus sõja ajal. Teise suurema ^palana on etteikandel R. KulFi poolt seatud popurrii eesti viisidest, milline on Torontos esmakordselt kavas. T.E. Segakoori 25. a. juubelikontserdist on möödunud kjaks aastat, mille (fcõttu eelolev laulu-õhtu tohiks olla paljudele muusikasõpradele huvitav ka oma uudse kavaga. Edaspidises osas nagu varemgi T.E. Segakoor asub kibedasse t ö ö ^ 110. a. laulupidu ettevalmistamisel. On ju T.E. Segakoor sumima koorina olnud meie kõikide laulupidude ,.põhikooriks", olles seda ka seekord. 1944. aastal: saabus läbi tomiide abikaasa Alma ja poja Äärega väikeses purjepaadis Rootsi. Pärast paari esialgse töökoha vahe-taonlst töötas Kuningliku Offeri Põllumaijaindusliikus Katsejaamas ruikki, kaxtul! ja heinaseemne katsetel. • . 1949. a. Kanadasse tulles töötas algul Leamingtonis aiamajandis, järgnevalt asus tööle lõuna Ontarios Delhi's asuvasse föderaalvalitsuse katsejaama tubaka 'katsetel. Katsetehnikuna tubaka valiku ja sordiaretuse alal töötades aretas üldtuntud ja hea kvaliteediga Deihi 34. Samuti on agr. G. Palootsa poolt aretatud tuba-gasordid Yellow Gok ja Del-crest 66. Juubilari sordiaretus-tööd on föderaalvalitsuse põllu-tÖÖministeeriumi poolt hinnatud tunnuskirjäga. Alates 1953. a. koos abikaasa ja pojaga majandas töö kõrval Deihi linna lähedal asuvat „Mulgi" talu. Siin kasvatati ja: turustati köögivilju, spargleid, tubakat jne. Mulgi talus on pidanud mitmed meie organisatsioonid suvepäevi, siin olgu nimetotud Eesti Agronoomide Koondis, Korp!' Botalia jt. ^ 1970. a. asus agr. G. Paloots piüikepalgale, samal ajai saades ® Tsiviilinsener Raivo Rändes Stokholmist, kes töötas sealses patendiametis, määrati teenistusse Hollandisse, Haagi, rahvusvahelisse patendiametisse. Ta oli ESTO-80" noortetoimkonna juhataja ja Eesti, Päevalehe spordinurga toimetaja, missugustelt kohtadelt ta lahkus. kas ja mujal. Juubilar loobus nendest meeldivatest palfekumis-test ja pühendas ennast koos perekonnaga -talutööle. Peagi kaotas ema elukaaslase jä tubli kaastöölise Alma, kellega oldi iihisel elutee nii paljugi koos saavutatud.. Agr. G. Paloots on tegutsenud lektorina Toronto Eesti ~ Aiahdus-klubis jm. Kuni tänapäevani on tegev Kanada agronoomide ja põllumeeste kutsealalistes organisatsioonides. Akadaamüiselt kuu-, lub ligemale viiskümmend aastat korp! Rotaliasse. On poeg Aare ja selle perekonnale abiks nõuga ja jõuga Mulgi talu diajandami-sel. Korp! Rotalias on vilistlaskogu esimeheks, korraldades ja suunates mandrite ja maade vahelist tegevust. Juubilar on totud abr/almis ja sõbraliku mehena, mis ön leidnud üldist tunnustust töö-alal ja sõprade keskel. Auväärsel tähtpäeval soovivad sünnipäevalapsele õnne ja palju aastaid ning tänavad tubli agronoomilise ja seltskondii-ku tööpanuse eest aarvukad ;põllu-mehed, agronoomid, Jiaasvennad korp! RotaJiast, sõbrad ja kaastöölised üle maailma. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-29-07
