1983-09-15-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f'. EESTLANE neljapäeval, septembri 1983 Nr. 68 Nr. 68 Y • Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. DOB MiHs, Ont.M3B2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja iTOIMMtrSE-KoilJ^ ^^^^ ÖlevTräsS: TELEFONID; toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas $26.-- ja veerandaastas $14.-— \ TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, poolaastas $31.—ja veerandaastas $16.— Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 Co KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50 Ei iSTGHIAN Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie.St. Don Mills,'Ont. M3B 2M3 mv • _ » > - . . ~ - . . : « , ^ « » , x . o . . . . „ ^ - . . ,,....„„„„......„.„ ^Ss^^.US^Ä^***^*"^* Ontario Place'is on keskseinaks osaks Forum, kus esmevad mitmesugused grupid ja solistid kuni,viie-tu-handele pealtvaatajale. Samas on ettenähtud ka ESTO-84 avatseremoonia. Taustal maailma kõrgeiiAi GN torm, mille ftipus on ühel õhtul noorte tantsuõhtu. Foto: Vaba Eestlane illlllliniilllllllllililillllllllilllllilllliilillliiliiiillllilllililiilliHilllllinillll^ Iseseisvuse Väljaspool. Torontot asuvatele eesti laagri- ja suvitusaladele — Jõekäärule, Seedriornle ja Kotkajärvele — kavatsetakse anda lähemate aastate jooksul lisa. Selleks plaanitsemisel ja . kavandamisel olevaks lisandiks peaks organisaatorite ja algatajate informatsiooni kohaselt kujunema ingiüskeelset nimetust kandev maa-alla Esto Valley, kuhu kavatsetakse rajada suu-rejoondine eesti lainstide- ja spordikeskus; Uue ürituse algatajaks on eesti ajalehtedes ilmunud Informatsiooni „ kohaseltEesti Kmistide Keskuse preisident SteÜa Kerson, kes on saanud endJale tõeluse ka sama organisatsiooni usal- • 'duskogdlt ;.:;'V^ Toronto eestlaskond on saanud Eesti Kunstide Keskuse Juhtkonna poolt ajalehtedele antud jutuaja- Mste ja äisja S^drionü korraldatud Esto Valley väljakujundamise nõupidamise kaudu teatud määral infomiatsiooni, mida : kujutab en-teft Esto Vafley ja milliseid pilaa-me tehakse selle y^jakajundami- ^ks. Aluseks on Eesli Kunstide. Kesikuse preisidendi SteHäKersoni grandioosne visioon esmdiislikust ja moodsast looduse rüppe rajatud eesti Idritouri- ja sporditsentrumist ....Mis on .siis'Esto• V # e y : m ^ da see kujutab endast milUseks see algatus peaks organi^ seerijate arvates kujunema tulevi- Esto Valley nimelise tulevase eesti kultuuri- ja sporditsentrumi asukohaks on 96,5-aakri suurune maatükk loOde pool Torontot. Maa-ala on künkline. ning asub ühe timni autosõidu kaugusel To-rontöist. I Maatükil asub innbes 4000-ruutjala suurune lihtne en-üne sirasakunrordi hoone, kuid veekogud puuduvadi|]E^ Kunstide Keskus ostis selle maa 135.000 dollari e^ niill^ 3Õ.0Ö0 dollarit on maksetud, kma iiiejäänud 105.000 dollariline^ isumma vajah veel tasumist , Flaaiüd miseks on suured. ja laiaulatuslikud. Põhiliseks ideeks on, et Es-tt © Valley peaks kujunema spordi alal suviseks ja talviseks koduks ineie naisvõimlejalle, käsipallurei-le ja murdmaasuustajaile, kuid lodtuiirUi^ alal peakisid sün tekkima soodsad loomingnvõi-malušed kunstnikele, teatriinimestele, muusikutele, foto- ja filmimeestele Jne. ILühidalt: Esto Valley peaks võimaldama noortele täiskasvanutele kunstide ja spordi vilj|eleiniist md^ Mfest lähtudes. 1 Kuid kõigi nende eesmärkide taotlemiseks oii pai^matult vaja vas-tayat miljööd, vajalikke hooneid, majutamiskohti, tööruume^ koosolekute- ja söögisaale, teimiseväl- Jakuid ning ujulat Nendele vaja^ dust^^^ (m algatajat^ ja organisee-lijaiimõelnud^ kuna esialgu on kavatsus öhitada köök ^ ja söögisaal mmg juba kahe aasta pärast ma-ptamiskohad ja töökojad, mis võimddava^ õ^elaa^tej kui^ ja seminaride korraldamist, Tule-^ Tikuiš on kavatsus täiendada hoonete komplekti vabaõhumuuseumiga. See kõik suunab lõppjäreldu^ ^ele, et Esto Valley jei ole mõeK dud lihtsaks eeisti noorte yaljasõi-dukohaks • vaii^ üksikasjaliselt ka-tuuri- ja Kahjuks ei saa unustada, ®t see kõik on ainult visioon — unistuslik nägemus, mi!s jääb igavesti vi- .siooniks, kui seda ei tood& ilusate ettekujutuste maaiilmast maapinnale, kus tuleb sülitsi kokku minna karmide realiteetidega ja majanduslike probleemidega. Esto Valley oi^aniseerijad on kogu ettevõtte kõige tähtsamat osa — majanduslikku külge —- seni väga põgusalt ja ainult mööda minnes kä!sitanud ja, mistõttu selle suurettevõtte majanduslikud kontuurid jäävad ^hmaseiks. Mõnede asjatundjate arvates maksab see projekt iihe miljoni dollari piirides ning Eesti Kunstide Keskuse juhtkond e! ole seni lähemalt selgitanud, kust ta kavatseb selle raha võtta. Räägitakse ebamääraljdt lüMiktt toetuse võimalustest kuid üldiselt jääb mulje, et Esto Valley ülesehitanuse! oodatakse suuremaf ma|andus]ikku panust eesti ühiskonnalt^':: pi^aniseerijad ei ole puudutanud ka ettevõtte majandamise küsimusi, mis on väga oluline. Ei (^ekahtluist^ et sellise tsentrumi ülevalpidamine ŠtelU Kersoni visioone rakendades läheb väga kalliks ja plaani koostajad peakisid enne r^iakogunuse aktsiooniga alustamist ja eesti . ir#va poole pöördumist vastavate realistlike kalkulatsioonide põhjal lähemalt selgitama, kui palju selline tsentrum vajab täies ulatulses käiku ra-kendatidt palgalist personali ja ülevalpidamise kulusid, kas seUe koha kasutamine on niivõrd inten-süvne, et see õigustab nende suurte kulude tasumist Ja lõpuks —- kui suured väljavaated oh Esto VäUey väljaüürimiseks kanadalals-tele, et sellega saada lisatulu suurte väljaminekute tasumiseks. Ja kui oi^aniseerijad raagivad, et Esto Valley on mõeldud meie noortele täiskasvanutele sportlikuks ja kultuuriliseks tegevuseks, Mis on põhjust küsida^ kas need ruumid ja võinialused on mõeldud tasuta kasutamiseks või on need maksu- :.lisedi./- - Esto Valley väljaehitamisel ja rahva poole pöördumisel tuleb vastata ka Idisimüiselie kas see algatus on eesiä ühiskonnale hädavajalik, et selleks suuri majanduslikke ohvreid kanda? Toronto ja iimbruskbnna eesflastde on saanud selgeks, et Jõdcääniy Kotkajärve, Seedrioru ja Toronto Eesti Maja on eestluse säilitamiseks ja eesti ühiskonna koos hoidmiseks hädavajalikud kuid kuidas on lood JEsto Valleyga? Eesti laste suvekodude jä laagnaHade väljaehitamiseks on sünne eestlaskond andnud tuhandete töötundide näol oma hiiglasliku p^uise —- ja seda põhjusel, et neid institutsioone on eesti ühiskonnale Wnd-liasti vaja. Neid asutusi on toetatud ka majanduslikult ja jätkatakse ka edaspidi nende toetamist, kuna need kõik vajavad pidevalt oma eksistentsi ja ideelise tegevuse jatkamilseks ieesü ühiskonna abistavat kätt Esto Valley suur vajadus on ved tõestamata ja. kuigi organid seerijad mainivad, et nende uue tsentrumi tegevus ei häiri meie seniste .. noorteoi^änisatsioonide ning laagrite-suvekodude tegevust, sMig ometi tMeto seaÜjuures arve®» VENE DMOKRAATLIK VEEBRUARIEEVOLUTSIOON • Sõjaviletsused tõid kaasa uue revolutsiooni (8. 3. 1917.) tsaar loobus troonist (15. 3. 17.), uus Ajutine Valitsus lubas vabu valimisi, jatkas^ga ebapopulaarset sõda ja tõrkus kä vähemusrahväile autonoomiat andmast. Ainult Soome autonoomia taastati kohe. Ligi 40.- 000 eestlase meeleavaldus Vene pealinnas Peterb,üfis (St. Peters-burg, Petrograd, praegu leriüi-grad) 8. aprillil ergutas Ajutist Valitsust kinnitama Eesti Omavalitsuse (12. 4.) Eestimaa ja Põh-ja- Liivimaa ulatuses. Algas Eesti Polgu moodustamirie, köievedu kohaliku vene ametnikkonnaga eesti keele ametlikult kasutamiseks, ja vüdi läbi Eesti Maapäeva valimised C7.—8. juulil). Äärmusvasakla-sed (sotsjäüstid-revolütsionääricl jä" Lenini bolshevikud) said 24 prafe. iiäältest. üle Venemaa hakka?^ junema „kaksikvõim'*: ühelt poolt Ajutise Valitsuse asutised, teisalt uued tööliste ja sõdurite nõikogüd, kus-enamus hakkas olema SR-idel ja bolshevikel. Mõlema hõimuga pidi maad jagama Eesti laapäeya (ehk Ajutise Maanõukogu) poolt määratud Maavalitsus (14. 7.), mille juhiks oktoobris sai Konstan- .tin/Päts. •••. ^ Selleks ajaks sai autonoomia ka Läti (5. 7.), aga ainult Lõuna-Lii-vimaa ulatuses, sest Kuramaa, oli Saksa valduses ja Latgale (katoliikliku Ida-Lätl) kõhklused liitumast luterliku Lätiga andsid Vene Ajutisele Valitsusele mugava ettekäände. Lõunä-Liivimaa valimistel said vasakpoolsed enamuse. Nende ja parempoolsete ühine kongress (30. 7.) kinnitas autonoomianõuet tervele Lätile; Soome Edukunna valimistel said vasakpoolsed enamuse (18. 7.) ja parempoolsete vastuseisust hoolimata kuulutasid nad Soome praktiliselt iseseisvaks, jättes Venemaale vaid välisküsimused: „Soo-me siseasjus on Eduskund lõplikuks otsustajaks". Vene Ajutine Valitsus saatis seepeale Eduskunna laiali (3L .7.) ja nõudis uusi valimisi. Oktoobris toimusidki need, ja muudatused valimisseadustes aitasid kaasa parempoolse enamuse saavutamiseks. Taolised nõksud ja parempoolsete koostöö vene valitse võtte> et m^andusliknl alal tekib sim paratam^t teatud kolK sioon, kuna Esto Vallale antud summad vähendavad neid toetusi, mis oleksid l^jnud eesti laste suvelaagrite nmg skautliku nooruse tegevuise toetamiseks. Kõik need küsimused ei kerkiks esile^ kui Esto Valley väljaehitamise ja selle keskuse majandamise kulud võtaksid enda kanda mõned idealistlikult häälestatud majanduslikult haljale oksale jõudnud rahvuskaaslased. Nende panusest on sageli juttu olnud, kuld näh^^ vasti ei ole need plaanid realiseerunud. Ja nü kaua kui Esto Valley organiseerijad loodavad oma suure visiooni praktilisel rakemda-misel tavalistele igapäevastele inimestele — nii kaua peavad nad vastama ka tavalistele igapäevas-susega teadagi kibestas sotsialiste. Kuramaal ja Leedus otsustasid sakslased kokku kutsuda maanõukogud, toetamaks Saksa sihte. Kuramaa Landesrat (49 sakslast ja 30 muud!) palusidki ilusasti Saksamaa „kaitset" (4- 10.), ent Leedus teostus; üsna ehtne rahvaesindus, kuigi 300-st esitatud liikmest ainult 220 pälvisid sakslaste nõusoleku. Leedu Maapäev nimetas 20- liikmelise nõukogu (Taryba) edaspidi asju ajama (18. 9.). Vahepeal algas uus Saksa rün^ nak kaks aastat paigal püsinud Balti rindel. Rüa vallutamine (3.9.) pani Eesti Maarahva esimest korda arutania iseseisvust (7. 9.), kuna venelased ilmselt ei suutnud sakslasi eemal hoida. Peatselt hõivasid sakslased ka Saare- ja Hiiumaa (12.—18. 10.). Sõjast tüdinud rahva hulgas aga kasvas bolshe-vike populaarsus, kes amsana lubasid kohest rahu. Nii oli see üle Venemaa ja ka Eestis, kus sügisestel kohalikel valimistel bolshevikud said 35 prots. häältest. VENE K0NTRREV0LOTS500N OKTOOBRIS Oma vigadest hoolimata katsus Vene Ajutine Valitsus (müle juhiks lõpupoole oli mõõdukas sotsialist Kerenski) ausalt teostada demokraatiat vabade valimistega raskeis oludes, kus valitsust ründasid nii parempoolsed (kes olid tugevad ohvitseride hulgas) kui ka bolshevikud. Vaevu saadi tagasi lüüa parempoolsete mäss (nn. kornilovla-sed), kui tuli öine võimuhaare bolshevike poolt, (7. 11., ent vana kalendri järgi oktoobris): Parempoolsed kindralid keeldusid valitsust kaitsmast ja. see bolshevike ning kornilovlaste koostöö hävitas Vene • demokraatliku revolutsiooni. Mässu demokraatliku revolutsiooni vastu nimetatakse ^ vasturevolutsiooniks ehk kontrrevolutsiooniks. tJheaegselt võimuhaardega Peterburis võtsid bolshevikud võimu üle mitmel pool mujal (ka Tallmnas). Kaua aega aga kestis segadus ja mitmel pool ka „kaksikvõim". Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud ülevenemaalise Asutava Kogu valimised viidi novembris ikkagi läbi. Bolshevike pettumuseks said nad üle Venemaa ainult umbes veerandi häältest — enamuse said sotsialistid-revolutsionäärid (SR-id), kes tihti töötasid koos bolshevike-ga, kuid niitte alati: Lenin otsustas rahva tahet ignoreerida ja saatis Asutava Kogu peale selle kokkuastumist (jaanuaris 1918) kohe laiali. Baltimail oli aga bolshevikel rohkem edu kui Venemaal. Eestis said bolshevikud 39 prots. häältest (vt. e. E.-Laaman, Eesti iseseisvuse sünd, 1964, lk. 207; ka S. W. Page, The Formation of the Baltic States, 1959, lk. 75). Lätis (täpsemalt: ainult Lõuna-Liivimaal) said nad 72 prots. — vist ainus piirkond üle Venemaa, kus bolshevikud said enamuse. bolshevikele, ja ^iis et ole neid valimisi pole kunagi olnud ja igaüks, kes neid mainib on kommunist (ju süs vist ka a. 1941 küüditatud Laaman). Kui päris mööda ei saa, öeldakse, et Eestis oli tollal palju vene sõjaväge ja bolshe-vike hääled tulid nendelt. Muidugi osalt tulid; aga ka ülejäänud hääled läksid valdavalt vasakule: kokku anti 299.800 häält (alla poole täiskasvanud elanikkonnast võttis seega osa); bolshevikud said 119,900, eesti SR-d 17.700, vene SR-id 3.000, radikaaldemokraadid 17.000, eesti sotsiaaldemokraadid 9.200, tööerakond 64.000, ja demokraatlik blokk (amus parempoolne partei) 68.100 (H. Kruus, Histore de l'Estohie, 1935, lk. 242). Eesti ja vene SR-ide suhe annab ehk pildi, kui palju bolshevike hääli saab" ajada vene soldatite kaela. Ei saa ka oletada, et enamus mittehääle-tajaid olid parempoolsed ja mitte ükskõücsed ja igat karva maarahvas, kes sügisporis hõlpsasti ei pääsenud ^ valimiskasti juurde. Kõige sirgem on fakti aktsepteerida ja küsida: miks? Nagu öeldud, oli rahvas sõjavint-sutustest tüdinud — ja bolshevikud lubasid rahu. Lisaks lubas Lenin vähemusrahväile rohkem autonoomiat kui ükski teine vene partei — lubadusi on ikka kergeim anda, kui ei kavatsegi neid täita! — ja see tõi lisahääli Eestis, ja eriti Lätis (s.t. Lõuna-Liivimaal). Ükski tsaaririigi osa pohiud sõjas rohkem kannatada saanud kui Läti. Liivi-maa oli täis sõjapõgenikke Kuramaalt. Koos muu vene sõjaväega olid ka Läti polgud kaldunud üha enam vasakule — selle vahega aga, et lätlastel läksid ka ohvitserid kaasa, uskudes Lenini juttu rahvusautonooiniast. Oktoobrimäs-su ajal olid läti polgud ainsad bolshevike üksused, kel olid ohvitserid ja distsiplün. Nad olid Lenini ihuvalveks, ja Punaarmee esimeseks üldjuhiks sai lätlane Vacietis (kes peagi asendati Trotskiga). Läti kommunistide juht Stuchka oli kaugelt silniapaistvaim läti poliitikategelane ja rahvuslus sulatus paljude silmis bolshevismiga. Ka Eestis. Pettumus tuli aga paljudele peatselt. Lapsed, lapsed! Lapsed Estole! ütleb Toronto Eesti Seltsi Lasteaed ja avab oma uksed ESTO-84 nädalal nii kohalikele kui ka väljastpoolt tulnud lastele, ütleb dr. Reet Marley. Seal, Eesti Majas, saavad lapsed eesti keeles mängida, laulda ja tutvuda teiste eesti lastega mitmelt paalt. Kavas on ka väljasõite kohalikku parki ja loomaaeda. Lasteaeda võetakse kolme- kuni seitsme-aastaseid lapsi, kes' räägivad eesti keelt. Lapsi võib regist-reeerida üheks kurii viieks päevaks, • esmaspäevast, 9. juulist kuni reede, 13. juulini. Kuna vastuvõetav laste arv on piiratud, on vajalik ette registreerida. Informatsiooniks ja eelregistreerimiseks palutakse pöörduda T.E.S. Lasteaia juhataja, pr. Helle Arro poole, aadressil 48 Fairhill Crescent, Don Mills, Ontario, M3A 1N6, Canada, telefon (416) 449-4209, või helistada dr. Reet Marley'le, (416) 690-0714. See 39 prots. on paljudele Eesti ajalookirjutajaile kurku kinni jäänud, nii kommunistide kui ka pa-tempoolsete hulgas. Kommunistidele on sellest liiga vähe: valimised toimusid nende kontrolli all, aga ikkagi ei saanud nad rahva enamuse heakskiitu. Parempoolsei-le on seda aga ikkagi liiga palju: lihtsalt ei või olla, et üle kolmandiku eesti rahvast kunagi hääletas partei» sekretäri abiks Rootsis Rootsi sotsiaaldemokraatide ideoloogilise ajaku-ja ,,Aktuellti politi-ken" peatoimetaja, eestlane Enn Kokk, vahetab pärast üheksat aastat sellel kohal niiüd tööd. Nagu ajakirjanduses teatatakse, on oodata tema nimetamist sotsiaaldemokraatliku erakonna uue partei-sekretäri Bo Toressoni abiks tütli-ga „biträdande partisekretarare". Temast saab parteisekretäri kantseleiülem, kes ühtlasi hoolitseb kontakti eest erakonna juhatuse ja riigipäevagrupi vahel. Enn Kokk jätkab kaastööd oma ajakirjale kolümnistma. Uuele kohale asumine tähendab Enn Kokale üleminekut ideoloogilise ajakirjanücu tegevuselt praktiü-* se poliitiku iilesannetesse. Teatavasti on Enn Kokk abielus Rootsi energiaministri Brigitta Dahliga, kes juba aastaid on olnud tegev poliitikuna riigipäeval (parlamendis). . • • • EPL ' Kutse liikmetele Kõik eesti jahtklubid on kutsutud ESTO-84 ajaks Torontosse külla, teatab Toronto Eesti Jahtklubi komandör Heino Kasak ja lisab, et neil, kes siia tulevad oma paadiga, on Võimalik saada kohta Ontario Place'i sadamas. Ontario Place on teatavasti kunstlik saar Ontario järves. Seal toimub ESTO-84 avatseremoonia" ja sellele järgnev kontsert ning muud esinemised pühapäeval, 8. juulil. Oleks ülev püt näha smi-must- valgete „lippude merd** Ontario järvel! Torontosse purjetajaid jahtklubide liikmeid palutakse enesest teatada neile Ontario Place'i sadamas koha reserveerimiseks. Aadress: Heino Kasak, Commodore, Eesti Jahtklubi Kanadas, 27 Uni-corn Avenue, Willowdale, Ontario, Canada M2K 2L3, telefon: ' (416) 223-5899. Oma tuba ESTO-84 on saanud pma toa Eesti Majja — klassiruum 11 ^ Sellele on pandud uus põrand, pesti kardinad, vajalik mööbel on ostetud või laenatud, raal (kompuuter) on ostetud ja on sissetöötamisel ning telefon on tulemas. Tele-fonisõnumi lindistaja on ostmisel, et paremini teenida peoletulijaid. Veel puudub aga üks peategur — inimene, kes seal tööle asuks. Palgalise tööjõu kuulutus ajalehtedes tõi üheainsa pakkumise. Tahaks suuremat valikut. Eeltingimused on: kogemus eesti- ja ingliskeelses kirjavahetuses, masinakirja oskus ja soovitav (kuid mitte ihntingi-mata vajalik) võime raali kasutamiseks. Tööajad ja palk on kokkuleppel. Lähemat informatsiooni saab dr. Endel Arujalt 447-8958. Kaks kingitust ESTO-le Artistic Woodwork Co. annetas kolm suurt pildiraami ESTO graafikute ülespanemiseks Eesti Maja eeskoja seinale^ Raamid ori nii konstrueeritud, et neid on kerge lahti võtta ja graafikuid täiendada või uuendada. Raamide konstrueerimise korralduse tegi Johannes Vihma, Maakondade Päeva toimkonna esimees. Jakob Vares ase-. tas need seinale. Teine suurem annetus tuli Lem° bit Kõva käest, 410-dollariHse tsiieki näol, ^ kui Toronto Eesti Baptisti Koguduse äsjase suvelaagri korjandus. ESTO juhatus avaldab oma heameelt ja" tänu mõlema lahke tuse eest. „ESTO-84 Park" —• seUemme- (Järg lk. 3) VALVEÄR! NÄDALALõI 17. ja 18. sept. dr. T. Maimets, tcj . ja 25. sept. dr. T. Kuutan, tel. Henn Rebane Florida insenei Ühingu presidej • Henn Rebane, St. elav eesti insener seatil ametisse kui Florida Society president Am( mise tseremoonia oli Mareo Beach Resort ril co Islandü ühingu 47. | oleku ajal. Rebane, kes on ühing) on teeninud FES piirkif presidendina ja Legij Energy Commiteede Ta oli Florida Institutc ting Engineers presidej Tal on B.S. kraad elef na, mille sai Georgia Technology ja on C| Wedding & Associates, sident. ' Florida Inseneride ü( tatud aastal 1916, on pi ne ühing, mille liikmi 3400 liiget. Viljo Valter H Major VUjo Valter on sündinud 14. jaanul singis, kuid Jhiariduse rontos, asus 10. juun töökohale lennueskadi Gypsumvillesse. M^jo] pel on ohiud 20 aaj lennuväes ja lõpetas ji sõjaväeakadeemia." Ä| võttis üle major Ripld mülist sündmust täj pidulikkusega. Oma kõnes major ütles, et ta tunneb i| koha vastuvõtmisel väe postil, niis on o| kaitsesüsteemist. Kuij ette ühiskonnana asu] keskusist eemal, siis saks, et nende huid harmoonUine ja koj atmosfäär kui nad ta| kult koos elada. Ta lubas oma parin] tada ja juhtida neij aastail ja soovis, et talle oma täieliku t( tõsine lootus olevat, täidavad oma kohusj sõjajõududes ja anna^ ku panuse Kanada ühj mai ajal nautides sü| mosfääri, usaldust j< respekti. ESTO uudisele ^ (Algus lk' Hne rahvapark asut^ maa-alal, 240 km Td ja-ida suunas maante| Kashwakamaki järve Lembit Kõva palus märgi paigutamiseks se ja ESTO-84 juhatj meel saada ESTO-le mälestusmärki juba d
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 15, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-09-15 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830915 |
Description
Title | 1983-09-15-02 |
OCR text | f'. EESTLANE neljapäeval, septembri 1983 Nr. 68 Nr. 68 Y • Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. DOB MiHs, Ont.M3B2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja iTOIMMtrSE-KoilJ^ ^^^^ ÖlevTräsS: TELEFONID; toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas $26.-- ja veerandaastas $14.-— \ TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, poolaastas $31.—ja veerandaastas $16.— Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 Co KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50 Ei iSTGHIAN Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie.St. Don Mills,'Ont. M3B 2M3 mv • _ » > - . . ~ - . . : « , ^ « » , x . o . . . . „ ^ - . . ,,....„„„„......„.„ ^Ss^^.US^Ä^***^*"^* Ontario Place'is on keskseinaks osaks Forum, kus esmevad mitmesugused grupid ja solistid kuni,viie-tu-handele pealtvaatajale. Samas on ettenähtud ka ESTO-84 avatseremoonia. Taustal maailma kõrgeiiAi GN torm, mille ftipus on ühel õhtul noorte tantsuõhtu. Foto: Vaba Eestlane illlllliniilllllllllililillllllllilllllilllliilillliiliiiillllilllililiilliHilllllinillll^ Iseseisvuse Väljaspool. Torontot asuvatele eesti laagri- ja suvitusaladele — Jõekäärule, Seedriornle ja Kotkajärvele — kavatsetakse anda lähemate aastate jooksul lisa. Selleks plaanitsemisel ja . kavandamisel olevaks lisandiks peaks organisaatorite ja algatajate informatsiooni kohaselt kujunema ingiüskeelset nimetust kandev maa-alla Esto Valley, kuhu kavatsetakse rajada suu-rejoondine eesti lainstide- ja spordikeskus; Uue ürituse algatajaks on eesti ajalehtedes ilmunud Informatsiooni „ kohaseltEesti Kmistide Keskuse preisident SteÜa Kerson, kes on saanud endJale tõeluse ka sama organisatsiooni usal- • 'duskogdlt ;.:;'V^ Toronto eestlaskond on saanud Eesti Kunstide Keskuse Juhtkonna poolt ajalehtedele antud jutuaja- Mste ja äisja S^drionü korraldatud Esto Valley väljakujundamise nõupidamise kaudu teatud määral infomiatsiooni, mida : kujutab en-teft Esto Vafley ja milliseid pilaa-me tehakse selle y^jakajundami- ^ks. Aluseks on Eesli Kunstide. Kesikuse preisidendi SteHäKersoni grandioosne visioon esmdiislikust ja moodsast looduse rüppe rajatud eesti Idritouri- ja sporditsentrumist ....Mis on .siis'Esto• V # e y : m ^ da see kujutab endast milUseks see algatus peaks organi^ seerijate arvates kujunema tulevi- Esto Valley nimelise tulevase eesti kultuuri- ja sporditsentrumi asukohaks on 96,5-aakri suurune maatükk loOde pool Torontot. Maa-ala on künkline. ning asub ühe timni autosõidu kaugusel To-rontöist. I Maatükil asub innbes 4000-ruutjala suurune lihtne en-üne sirasakunrordi hoone, kuid veekogud puuduvadi|]E^ Kunstide Keskus ostis selle maa 135.000 dollari e^ niill^ 3Õ.0Ö0 dollarit on maksetud, kma iiiejäänud 105.000 dollariline^ isumma vajah veel tasumist , Flaaiüd miseks on suured. ja laiaulatuslikud. Põhiliseks ideeks on, et Es-tt © Valley peaks kujunema spordi alal suviseks ja talviseks koduks ineie naisvõimlejalle, käsipallurei-le ja murdmaasuustajaile, kuid lodtuiirUi^ alal peakisid sün tekkima soodsad loomingnvõi-malušed kunstnikele, teatriinimestele, muusikutele, foto- ja filmimeestele Jne. ILühidalt: Esto Valley peaks võimaldama noortele täiskasvanutele kunstide ja spordi vilj|eleiniist md^ Mfest lähtudes. 1 Kuid kõigi nende eesmärkide taotlemiseks oii pai^matult vaja vas-tayat miljööd, vajalikke hooneid, majutamiskohti, tööruume^ koosolekute- ja söögisaale, teimiseväl- Jakuid ning ujulat Nendele vaja^ dust^^^ (m algatajat^ ja organisee-lijaiimõelnud^ kuna esialgu on kavatsus öhitada köök ^ ja söögisaal mmg juba kahe aasta pärast ma-ptamiskohad ja töökojad, mis võimddava^ õ^elaa^tej kui^ ja seminaride korraldamist, Tule-^ Tikuiš on kavatsus täiendada hoonete komplekti vabaõhumuuseumiga. See kõik suunab lõppjäreldu^ ^ele, et Esto Valley jei ole mõeK dud lihtsaks eeisti noorte yaljasõi-dukohaks • vaii^ üksikasjaliselt ka-tuuri- ja Kahjuks ei saa unustada, ®t see kõik on ainult visioon — unistuslik nägemus, mi!s jääb igavesti vi- .siooniks, kui seda ei tood& ilusate ettekujutuste maaiilmast maapinnale, kus tuleb sülitsi kokku minna karmide realiteetidega ja majanduslike probleemidega. Esto Valley oi^aniseerijad on kogu ettevõtte kõige tähtsamat osa — majanduslikku külge —- seni väga põgusalt ja ainult mööda minnes kä!sitanud ja, mistõttu selle suurettevõtte majanduslikud kontuurid jäävad ^hmaseiks. Mõnede asjatundjate arvates maksab see projekt iihe miljoni dollari piirides ning Eesti Kunstide Keskuse juhtkond e! ole seni lähemalt selgitanud, kust ta kavatseb selle raha võtta. Räägitakse ebamääraljdt lüMiktt toetuse võimalustest kuid üldiselt jääb mulje, et Esto Valley ülesehitanuse! oodatakse suuremaf ma|andus]ikku panust eesti ühiskonnalt^':: pi^aniseerijad ei ole puudutanud ka ettevõtte majandamise küsimusi, mis on väga oluline. Ei (^ekahtluist^ et sellise tsentrumi ülevalpidamine ŠtelU Kersoni visioone rakendades läheb väga kalliks ja plaani koostajad peakisid enne r^iakogunuse aktsiooniga alustamist ja eesti . ir#va poole pöördumist vastavate realistlike kalkulatsioonide põhjal lähemalt selgitama, kui palju selline tsentrum vajab täies ulatulses käiku ra-kendatidt palgalist personali ja ülevalpidamise kulusid, kas seUe koha kasutamine on niivõrd inten-süvne, et see õigustab nende suurte kulude tasumist Ja lõpuks —- kui suured väljavaated oh Esto VäUey väljaüürimiseks kanadalals-tele, et sellega saada lisatulu suurte väljaminekute tasumiseks. Ja kui oi^aniseerijad raagivad, et Esto Valley on mõeldud meie noortele täiskasvanutele sportlikuks ja kultuuriliseks tegevuseks, Mis on põhjust küsida^ kas need ruumid ja võinialused on mõeldud tasuta kasutamiseks või on need maksu- :.lisedi./- - Esto Valley väljaehitamisel ja rahva poole pöördumisel tuleb vastata ka Idisimüiselie kas see algatus on eesiä ühiskonnale hädavajalik, et selleks suuri majanduslikke ohvreid kanda? Toronto ja iimbruskbnna eesflastde on saanud selgeks, et Jõdcääniy Kotkajärve, Seedrioru ja Toronto Eesti Maja on eestluse säilitamiseks ja eesti ühiskonna koos hoidmiseks hädavajalikud kuid kuidas on lood JEsto Valleyga? Eesti laste suvekodude jä laagnaHade väljaehitamiseks on sünne eestlaskond andnud tuhandete töötundide näol oma hiiglasliku p^uise —- ja seda põhjusel, et neid institutsioone on eesti ühiskonnale Wnd-liasti vaja. Neid asutusi on toetatud ka majanduslikult ja jätkatakse ka edaspidi nende toetamist, kuna need kõik vajavad pidevalt oma eksistentsi ja ideelise tegevuse jatkamilseks ieesü ühiskonna abistavat kätt Esto Valley suur vajadus on ved tõestamata ja. kuigi organid seerijad mainivad, et nende uue tsentrumi tegevus ei häiri meie seniste .. noorteoi^änisatsioonide ning laagrite-suvekodude tegevust, sMig ometi tMeto seaÜjuures arve®» VENE DMOKRAATLIK VEEBRUARIEEVOLUTSIOON • Sõjaviletsused tõid kaasa uue revolutsiooni (8. 3. 1917.) tsaar loobus troonist (15. 3. 17.), uus Ajutine Valitsus lubas vabu valimisi, jatkas^ga ebapopulaarset sõda ja tõrkus kä vähemusrahväile autonoomiat andmast. Ainult Soome autonoomia taastati kohe. Ligi 40.- 000 eestlase meeleavaldus Vene pealinnas Peterb,üfis (St. Peters-burg, Petrograd, praegu leriüi-grad) 8. aprillil ergutas Ajutist Valitsust kinnitama Eesti Omavalitsuse (12. 4.) Eestimaa ja Põh-ja- Liivimaa ulatuses. Algas Eesti Polgu moodustamirie, köievedu kohaliku vene ametnikkonnaga eesti keele ametlikult kasutamiseks, ja vüdi läbi Eesti Maapäeva valimised C7.—8. juulil). Äärmusvasakla-sed (sotsjäüstid-revolütsionääricl jä" Lenini bolshevikud) said 24 prafe. iiäältest. üle Venemaa hakka?^ junema „kaksikvõim'*: ühelt poolt Ajutise Valitsuse asutised, teisalt uued tööliste ja sõdurite nõikogüd, kus-enamus hakkas olema SR-idel ja bolshevikel. Mõlema hõimuga pidi maad jagama Eesti laapäeya (ehk Ajutise Maanõukogu) poolt määratud Maavalitsus (14. 7.), mille juhiks oktoobris sai Konstan- .tin/Päts. •••. ^ Selleks ajaks sai autonoomia ka Läti (5. 7.), aga ainult Lõuna-Lii-vimaa ulatuses, sest Kuramaa, oli Saksa valduses ja Latgale (katoliikliku Ida-Lätl) kõhklused liitumast luterliku Lätiga andsid Vene Ajutisele Valitsusele mugava ettekäände. Lõunä-Liivimaa valimistel said vasakpoolsed enamuse. Nende ja parempoolsete ühine kongress (30. 7.) kinnitas autonoomianõuet tervele Lätile; Soome Edukunna valimistel said vasakpoolsed enamuse (18. 7.) ja parempoolsete vastuseisust hoolimata kuulutasid nad Soome praktiliselt iseseisvaks, jättes Venemaale vaid välisküsimused: „Soo-me siseasjus on Eduskund lõplikuks otsustajaks". Vene Ajutine Valitsus saatis seepeale Eduskunna laiali (3L .7.) ja nõudis uusi valimisi. Oktoobris toimusidki need, ja muudatused valimisseadustes aitasid kaasa parempoolse enamuse saavutamiseks. Taolised nõksud ja parempoolsete koostöö vene valitse võtte> et m^andusliknl alal tekib sim paratam^t teatud kolK sioon, kuna Esto Vallale antud summad vähendavad neid toetusi, mis oleksid l^jnud eesti laste suvelaagrite nmg skautliku nooruse tegevuise toetamiseks. Kõik need küsimused ei kerkiks esile^ kui Esto Valley väljaehitamise ja selle keskuse majandamise kulud võtaksid enda kanda mõned idealistlikult häälestatud majanduslikult haljale oksale jõudnud rahvuskaaslased. Nende panusest on sageli juttu olnud, kuld näh^^ vasti ei ole need plaanid realiseerunud. Ja nü kaua kui Esto Valley organiseerijad loodavad oma suure visiooni praktilisel rakemda-misel tavalistele igapäevastele inimestele — nii kaua peavad nad vastama ka tavalistele igapäevas-susega teadagi kibestas sotsialiste. Kuramaal ja Leedus otsustasid sakslased kokku kutsuda maanõukogud, toetamaks Saksa sihte. Kuramaa Landesrat (49 sakslast ja 30 muud!) palusidki ilusasti Saksamaa „kaitset" (4- 10.), ent Leedus teostus; üsna ehtne rahvaesindus, kuigi 300-st esitatud liikmest ainult 220 pälvisid sakslaste nõusoleku. Leedu Maapäev nimetas 20- liikmelise nõukogu (Taryba) edaspidi asju ajama (18. 9.). Vahepeal algas uus Saksa rün^ nak kaks aastat paigal püsinud Balti rindel. Rüa vallutamine (3.9.) pani Eesti Maarahva esimest korda arutania iseseisvust (7. 9.), kuna venelased ilmselt ei suutnud sakslasi eemal hoida. Peatselt hõivasid sakslased ka Saare- ja Hiiumaa (12.—18. 10.). Sõjast tüdinud rahva hulgas aga kasvas bolshe-vike populaarsus, kes amsana lubasid kohest rahu. Nii oli see üle Venemaa ja ka Eestis, kus sügisestel kohalikel valimistel bolshevikud said 35 prots. häältest. VENE K0NTRREV0LOTS500N OKTOOBRIS Oma vigadest hoolimata katsus Vene Ajutine Valitsus (müle juhiks lõpupoole oli mõõdukas sotsialist Kerenski) ausalt teostada demokraatiat vabade valimistega raskeis oludes, kus valitsust ründasid nii parempoolsed (kes olid tugevad ohvitseride hulgas) kui ka bolshevikud. Vaevu saadi tagasi lüüa parempoolsete mäss (nn. kornilovla-sed), kui tuli öine võimuhaare bolshevike poolt, (7. 11., ent vana kalendri järgi oktoobris): Parempoolsed kindralid keeldusid valitsust kaitsmast ja. see bolshevike ning kornilovlaste koostöö hävitas Vene • demokraatliku revolutsiooni. Mässu demokraatliku revolutsiooni vastu nimetatakse ^ vasturevolutsiooniks ehk kontrrevolutsiooniks. tJheaegselt võimuhaardega Peterburis võtsid bolshevikud võimu üle mitmel pool mujal (ka Tallmnas). Kaua aega aga kestis segadus ja mitmel pool ka „kaksikvõim". Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud ülevenemaalise Asutava Kogu valimised viidi novembris ikkagi läbi. Bolshevike pettumuseks said nad üle Venemaa ainult umbes veerandi häältest — enamuse said sotsialistid-revolutsionäärid (SR-id), kes tihti töötasid koos bolshevike-ga, kuid niitte alati: Lenin otsustas rahva tahet ignoreerida ja saatis Asutava Kogu peale selle kokkuastumist (jaanuaris 1918) kohe laiali. Baltimail oli aga bolshevikel rohkem edu kui Venemaal. Eestis said bolshevikud 39 prots. häältest (vt. e. E.-Laaman, Eesti iseseisvuse sünd, 1964, lk. 207; ka S. W. Page, The Formation of the Baltic States, 1959, lk. 75). Lätis (täpsemalt: ainult Lõuna-Liivimaal) said nad 72 prots. — vist ainus piirkond üle Venemaa, kus bolshevikud said enamuse. bolshevikele, ja ^iis et ole neid valimisi pole kunagi olnud ja igaüks, kes neid mainib on kommunist (ju süs vist ka a. 1941 küüditatud Laaman). Kui päris mööda ei saa, öeldakse, et Eestis oli tollal palju vene sõjaväge ja bolshe-vike hääled tulid nendelt. Muidugi osalt tulid; aga ka ülejäänud hääled läksid valdavalt vasakule: kokku anti 299.800 häält (alla poole täiskasvanud elanikkonnast võttis seega osa); bolshevikud said 119,900, eesti SR-d 17.700, vene SR-id 3.000, radikaaldemokraadid 17.000, eesti sotsiaaldemokraadid 9.200, tööerakond 64.000, ja demokraatlik blokk (amus parempoolne partei) 68.100 (H. Kruus, Histore de l'Estohie, 1935, lk. 242). Eesti ja vene SR-ide suhe annab ehk pildi, kui palju bolshevike hääli saab" ajada vene soldatite kaela. Ei saa ka oletada, et enamus mittehääle-tajaid olid parempoolsed ja mitte ükskõücsed ja igat karva maarahvas, kes sügisporis hõlpsasti ei pääsenud ^ valimiskasti juurde. Kõige sirgem on fakti aktsepteerida ja küsida: miks? Nagu öeldud, oli rahvas sõjavint-sutustest tüdinud — ja bolshevikud lubasid rahu. Lisaks lubas Lenin vähemusrahväile rohkem autonoomiat kui ükski teine vene partei — lubadusi on ikka kergeim anda, kui ei kavatsegi neid täita! — ja see tõi lisahääli Eestis, ja eriti Lätis (s.t. Lõuna-Liivimaal). Ükski tsaaririigi osa pohiud sõjas rohkem kannatada saanud kui Läti. Liivi-maa oli täis sõjapõgenikke Kuramaalt. Koos muu vene sõjaväega olid ka Läti polgud kaldunud üha enam vasakule — selle vahega aga, et lätlastel läksid ka ohvitserid kaasa, uskudes Lenini juttu rahvusautonooiniast. Oktoobrimäs-su ajal olid läti polgud ainsad bolshevike üksused, kel olid ohvitserid ja distsiplün. Nad olid Lenini ihuvalveks, ja Punaarmee esimeseks üldjuhiks sai lätlane Vacietis (kes peagi asendati Trotskiga). Läti kommunistide juht Stuchka oli kaugelt silniapaistvaim läti poliitikategelane ja rahvuslus sulatus paljude silmis bolshevismiga. Ka Eestis. Pettumus tuli aga paljudele peatselt. Lapsed, lapsed! Lapsed Estole! ütleb Toronto Eesti Seltsi Lasteaed ja avab oma uksed ESTO-84 nädalal nii kohalikele kui ka väljastpoolt tulnud lastele, ütleb dr. Reet Marley. Seal, Eesti Majas, saavad lapsed eesti keeles mängida, laulda ja tutvuda teiste eesti lastega mitmelt paalt. Kavas on ka väljasõite kohalikku parki ja loomaaeda. Lasteaeda võetakse kolme- kuni seitsme-aastaseid lapsi, kes' räägivad eesti keelt. Lapsi võib regist-reeerida üheks kurii viieks päevaks, • esmaspäevast, 9. juulist kuni reede, 13. juulini. Kuna vastuvõetav laste arv on piiratud, on vajalik ette registreerida. Informatsiooniks ja eelregistreerimiseks palutakse pöörduda T.E.S. Lasteaia juhataja, pr. Helle Arro poole, aadressil 48 Fairhill Crescent, Don Mills, Ontario, M3A 1N6, Canada, telefon (416) 449-4209, või helistada dr. Reet Marley'le, (416) 690-0714. See 39 prots. on paljudele Eesti ajalookirjutajaile kurku kinni jäänud, nii kommunistide kui ka pa-tempoolsete hulgas. Kommunistidele on sellest liiga vähe: valimised toimusid nende kontrolli all, aga ikkagi ei saanud nad rahva enamuse heakskiitu. Parempoolsei-le on seda aga ikkagi liiga palju: lihtsalt ei või olla, et üle kolmandiku eesti rahvast kunagi hääletas partei» sekretäri abiks Rootsis Rootsi sotsiaaldemokraatide ideoloogilise ajaku-ja ,,Aktuellti politi-ken" peatoimetaja, eestlane Enn Kokk, vahetab pärast üheksat aastat sellel kohal niiüd tööd. Nagu ajakirjanduses teatatakse, on oodata tema nimetamist sotsiaaldemokraatliku erakonna uue partei-sekretäri Bo Toressoni abiks tütli-ga „biträdande partisekretarare". Temast saab parteisekretäri kantseleiülem, kes ühtlasi hoolitseb kontakti eest erakonna juhatuse ja riigipäevagrupi vahel. Enn Kokk jätkab kaastööd oma ajakirjale kolümnistma. Uuele kohale asumine tähendab Enn Kokale üleminekut ideoloogilise ajakirjanücu tegevuselt praktiü-* se poliitiku iilesannetesse. Teatavasti on Enn Kokk abielus Rootsi energiaministri Brigitta Dahliga, kes juba aastaid on olnud tegev poliitikuna riigipäeval (parlamendis). . • • • EPL ' Kutse liikmetele Kõik eesti jahtklubid on kutsutud ESTO-84 ajaks Torontosse külla, teatab Toronto Eesti Jahtklubi komandör Heino Kasak ja lisab, et neil, kes siia tulevad oma paadiga, on Võimalik saada kohta Ontario Place'i sadamas. Ontario Place on teatavasti kunstlik saar Ontario järves. Seal toimub ESTO-84 avatseremoonia" ja sellele järgnev kontsert ning muud esinemised pühapäeval, 8. juulil. Oleks ülev püt näha smi-must- valgete „lippude merd** Ontario järvel! Torontosse purjetajaid jahtklubide liikmeid palutakse enesest teatada neile Ontario Place'i sadamas koha reserveerimiseks. Aadress: Heino Kasak, Commodore, Eesti Jahtklubi Kanadas, 27 Uni-corn Avenue, Willowdale, Ontario, Canada M2K 2L3, telefon: ' (416) 223-5899. Oma tuba ESTO-84 on saanud pma toa Eesti Majja — klassiruum 11 ^ Sellele on pandud uus põrand, pesti kardinad, vajalik mööbel on ostetud või laenatud, raal (kompuuter) on ostetud ja on sissetöötamisel ning telefon on tulemas. Tele-fonisõnumi lindistaja on ostmisel, et paremini teenida peoletulijaid. Veel puudub aga üks peategur — inimene, kes seal tööle asuks. Palgalise tööjõu kuulutus ajalehtedes tõi üheainsa pakkumise. Tahaks suuremat valikut. Eeltingimused on: kogemus eesti- ja ingliskeelses kirjavahetuses, masinakirja oskus ja soovitav (kuid mitte ihntingi-mata vajalik) võime raali kasutamiseks. Tööajad ja palk on kokkuleppel. Lähemat informatsiooni saab dr. Endel Arujalt 447-8958. Kaks kingitust ESTO-le Artistic Woodwork Co. annetas kolm suurt pildiraami ESTO graafikute ülespanemiseks Eesti Maja eeskoja seinale^ Raamid ori nii konstrueeritud, et neid on kerge lahti võtta ja graafikuid täiendada või uuendada. Raamide konstrueerimise korralduse tegi Johannes Vihma, Maakondade Päeva toimkonna esimees. Jakob Vares ase-. tas need seinale. Teine suurem annetus tuli Lem° bit Kõva käest, 410-dollariHse tsiieki näol, ^ kui Toronto Eesti Baptisti Koguduse äsjase suvelaagri korjandus. ESTO juhatus avaldab oma heameelt ja" tänu mõlema lahke tuse eest. „ESTO-84 Park" —• seUemme- (Järg lk. 3) VALVEÄR! NÄDALALõI 17. ja 18. sept. dr. T. Maimets, tcj . ja 25. sept. dr. T. Kuutan, tel. Henn Rebane Florida insenei Ühingu presidej • Henn Rebane, St. elav eesti insener seatil ametisse kui Florida Society president Am( mise tseremoonia oli Mareo Beach Resort ril co Islandü ühingu 47. | oleku ajal. Rebane, kes on ühing) on teeninud FES piirkif presidendina ja Legij Energy Commiteede Ta oli Florida Institutc ting Engineers presidej Tal on B.S. kraad elef na, mille sai Georgia Technology ja on C| Wedding & Associates, sident. ' Florida Inseneride ü( tatud aastal 1916, on pi ne ühing, mille liikmi 3400 liiget. Viljo Valter H Major VUjo Valter on sündinud 14. jaanul singis, kuid Jhiariduse rontos, asus 10. juun töökohale lennueskadi Gypsumvillesse. M^jo] pel on ohiud 20 aaj lennuväes ja lõpetas ji sõjaväeakadeemia." Ä| võttis üle major Ripld mülist sündmust täj pidulikkusega. Oma kõnes major ütles, et ta tunneb i| koha vastuvõtmisel väe postil, niis on o| kaitsesüsteemist. Kuij ette ühiskonnana asu] keskusist eemal, siis saks, et nende huid harmoonUine ja koj atmosfäär kui nad ta| kult koos elada. Ta lubas oma parin] tada ja juhtida neij aastail ja soovis, et talle oma täieliku t( tõsine lootus olevat, täidavad oma kohusj sõjajõududes ja anna^ ku panuse Kanada ühj mai ajal nautides sü| mosfääri, usaldust j< respekti. ESTO uudisele ^ (Algus lk' Hne rahvapark asut^ maa-alal, 240 km Td ja-ida suunas maante| Kashwakamaki järve Lembit Kõva palus märgi paigutamiseks se ja ESTO-84 juhatj meel saada ESTO-le mälestusmärki juba d |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-15-02