Home

1984-04-12-06

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Vaba eestlane , April 12, 1984

1984-04-12-06

6 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

              Itesday, Apiil 12,1984
1/ mMast kimi 1. aprillim ioi-mis
aastat järjest
sliurem jalgratta- etapp- yõistius.
:SeUest võtsid osa kuueliikinelised
meeskoimad Rootsist, Taanist,
TsheMioslovÄiäst, ' Shveitsist,
J^antsusmaalt, Ameerikast ja Kanadast
—- kokku 150 meest ja 110
aaist. Kanada meeskonna jübina
tegutses Martin Vellend. Tal tuli
kuue nädala jooksul vaadata 44
ininiese järele. Kuna hooaja ialgu-sö
iöttu oli palju kukkumisi, tuli
tai mitDKid õhtuid veeta haiglas.
Võistlus koosnes 14-st etapist.
Mefcd söiteM 1270 ja naised
620 km. Võistlused toimusid
Äuštinis, San Marcoses^
Worthis, Dailases ja Sa^^
Baasiks oU üpköolilinn Austin»
Viimasei niaanteeyõistlusel, kus
voistluahaa pikkus oli 145 km,
lõpetas l40-st staftijast ainult 22
• ffioeest.;.
Individuaalsslt tuli seeria
25-aastane kanadalane
Murdmaasuusatamise hooaeg
Lõuna-Ontarios lõppes ametlikult
pühapäeval, 1. apr. Horseshc^Val^
ley lähedal asuvas Hardwood Hill-s^
ls toimunud kevad-tuuriga.
Kuigi Toronto ümbruskonnas on
muru juba roheline ja Kew
Beachis mängitakse tennist, oh
100 km põhja pool metsa all ved
küllaldaselt lund. Selline kevadme
suusatamine ongi see kõige ilusam.
Kliistermääret oh tülikas puhastada,
aga tegelikult on sellega kõige
parem suusatada. ^_
Võistlusena suusatati 15 km.
Noortest Võitis Paul Dalemah
Parry Soundist, vanadest soomlane
Ossi Juola „Sisust". Väljaspool
võistlust suusatas kaasa Robert
Vellend.
Oiitcirio CD
9t
J»
Stevö Ba«er St. Ca<harines'ist Teistes
tuli ameeriklane Dävis Phm-my
Cojõradost, kolmandaks Doug
SchapiiK) Ix)ng Island, N . Y . ja
neijaiKlaks kanadalane Alex Steidä
B.C.-st^-:/'.:::'; V . ^
Meeskondadest tuli võitjaks
Mangoni" New Yorgist, teiseks
7—11" Texasest ja kohnandaks
iJervis-Raleigh. '
Naistest tidi kanadalanna Karen
Strong parantdannä ja kohrie amee-dl^
aniföjäirele viiendaks
Marul jõudis Texasest tagasi 2.
ja juba 7.-ndal läheb Kanada
naiskonna juhina kuuks ajaks
Prantsusmaale kahele voist-
Hiljüti esines 8 Kalev-Estienne
Ä r l a s t Ontario parlamendihoones
Ontario spordisündmuste avapäeval.
Tütarlapsed esinesid lindiga ja va-
RAAMATUID
OB
MSrtsi lõp^
nooremate klasside meistrivõunle-mised
moodsas rütmilises võimlemises.
Osavõtt oli rohkej mõnes
läitegoorias kuni 20—30 last.
; Kaiev-Estieime tilli juunioride
teisies idassis üldMVestuses koknan-iMe,
jasteklassis aga esimesele kollale.
Lastegrupid võitsid individu-inailselt
kuldmedalid lindis jä väba-
10. märtsü püstitas Jaan Roos
„Estonia" Masterite Klubist rea
Kanada- ja masterite (45-I-) sise-tippmarke
kiirkõndimises. 20 km
distantsi ajaks oli 1:34.23,7, mis
on Roosi masterite maaihnameistri
ajast Puertöriikos, käidud välis-maanteel,
5 min; kiirem. Äsjase
ajaga tegi Roos York Ülikooh hallis
100 (!) ringi, mille tõttu tema
resultaat oh eriti silmapaistev.
Kiu^kõnni ametlikud vaheajad
olid; 5 km — 23.21,2, 10 km —
46.26,6 ja 15> km — 1:09.58,0:
Roosi tügevami vastane, noor
p. BÖeök, Kanada olümpiainees-konna
kandidaat, katkestas kõnni
pärast 14 km liiga tugeva tempo
tõttu, jättes Roosi iseenda hooleks
tempot hoidma, mis ka hästi õnnestus.
•' .•
Järgmme jõuproov Boeckiga toimus
31. märtsil High Parki valis-rajal,
mida peetakse «aeglaseks"
mägUisuse tõttu. Distantsiks oli jällegi
20 km, müle Roos võitis uue
raja rekordiga I;34.32,3. ^
Boeck katkestas juba 8 km järel
pärast tohutult kiket esimest 5
Fõjtoead: L Riik Aafrikas, 5.
Kraealune, 9. Maitsvad seened, 11.
Soome kkjank,' 13. Alasti keha
kunstis, 15. Skautide kogunemine,
16. Eesti Vabadussõja kangelane,
18. Vorm sõnast needma, 19. Sadamasild,
20. Siseelund, 22. Euroopa
riigi nimi algkeeles, 24, Äärmuslikkus,
25. Vüunud, 27. Sõna
piimapudeUl, 29. Küsimus, 30.
timi Jaapanis, 31. Tuhm, ähmane
— inglise keeles, 33. Loojaminek,
34. Naisenimi, 36. Lühend ajale^
hekuulutuses, 37. . . . .pärisperenai-ne
— Leida Kibuvitsa teos, 38.
Õmblusmasina osa, 39. Menukas.
Püstread: 1. Naisenimi, 2. Kolm
järjestikku asuvat tähte (ümberpöördult),
3. Riiklik, riigi — kõnekeeles,
4. Tänav Tallmnas, 5.
Noot, 6. FiduHku koosoleku^ 7.
km. Boeck arvatavasti lootis Rocsi-sellega
,järasuretada", kuid see
tempo aga muutus talle endale saatuslikuks.
, Boeek ilmselt ei teadnud,
et Roos endise hea suusatajana,
igal ülesmäkke minekul oli
võuneline kiirust forsseerima.
Ametlikud vaheajad: 5 km —
22.19, 10 km — 45.13 ja 15 km
— 1:09.06 on Kanada ja masterite
maaiMatipptulemused ning heaks
Eesti-Estonians nime tutvustajaks
väJismaaihnale.
• erk
Ilmakaar, 8. Purunenud, 10. Oskar
Lutsu memuaarteos, 12. Kartus,
14. Rüetusese, 17. Roomaja, 19.
Toiduame, 21. Peategelase eesnimi
S. Lagerlöfi tuntud teoses, 23.
Kuju Vanas Testamendis, 25. Nai-semmi,
26. Riietuse sisemine osa,
käändes, 27. Kerjused, 28. Pikkuse
mõõtühik, 29. Vana riidetükk, 32.
Kurb toiming, 35. Sõna lastemängus,
36. . . . -sak.
LAHENDUS :
Põilo-cad; 1. Baöh, 5. MaU, 9.
Alp, 12. Erie, 13. Oboe, 14. Vau,
15. Vaal, 16. Niik, 17, Onu, 18.
Kottu, 19. Ants, 20. Res, 23. Aru,
24. De, 25. Ürik, 27. Esinaine, 32.
Trooja, 34. Dorval, 35. Mantilla,
37. Maha, 38. Km, 39. Emu, 41.
Dad, 42. Võsa, 45. Igand, 47.
Aha, 48. Trei, 49. Oran, 53. Ats,
54. Hunn, 55. Oise, 56. Sus, 57.
Ende, 58. Laud.
Püstread: 1. Bev,' 2. Aia, 3.
CIA, 4. Helk, 5. Montreal, 6.
Abitus, 7. Loru, 8. Lek, 9. AvOn,
10. Lant, 11. Puus, 19. Alarm, 20.
Rütm, 21. Erra, 22. Sion, 24.
Dno, 26. Kotka, 28. Idanaaine, 29.
ivad, 30. Naha, 31. Elad, 33. Jim,
36. Legend, 40. Un, 42. Veas, 43.
õhtu, 44. Sass, 45. Irun, 46. Dool,
48. The, 50. Ria, 51. Asu, 52.
Ned. . - ••
V A B A EESTLASE" TALITUSES
Hind Sttato-
; i $ katD^
EESH SKAUTLUS VHSKÜMMKfD AASTAT 2.— $1^
ESTONIAN SCOUTING . . . . . . 3 ^ ^0
Fred limberg ISAMAA EEST 18.— .70
EDUARD RÜGA graafik }a maalija 9.— .70
A. Eäbin — VAIM JA MULD ................ 5.— .70
Ivar IvaSk — ELUKOGU iO.— $1.—
Heino Jöe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— .50
Johan Kangnr — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7,50 .50
Hanno KompiB — KUSTUTAMATA NÄLG
- KUNSTI JÄRELE H.— $1^
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 .50
HerbertMichelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— .50
Herbcrt Michelson — SKAXJTUKUL TEEL . 3.— .50
Hcrbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— .50
Herbert Mii^elson — EESTI RADADELT 9— .50
Pani Laan — MÕTTELEND — pilte |a pMsddorf 5.— .50
A. Kfing — A DREAM OF FREEDOM
Awud Roos— JUMALAGA, KAl^ lA ^
ERZURUM
Antfei Vomm VARJUD (lonletaekogn) . . . . ..
Safane Ekbaom — AJATAR (Imde^ogn) ....
Anti Vomm — MINU HING (hndetodraKis)
Aarand Rops — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ..............................................
Joiuni Pitka — RAJUSÕLMED
Unre Kamia — KODAKONDUR OmdetoAogi
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(hndetmkogo)
Hannes Ofa — TUNNETE PURDEL
Onoletoskogo)
Andres Küng — Km TOIMUS SOOM»
Efaiar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST .....................
V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS
E. Unstaln.—TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestiaä 1914—1943) ...
A. RoosRÄNDAMAIE (ImdetnMcogn) . .....
Prof. Felix Oinas —KALEVIPOEG KÜTKES
}.m. esseid
E. Sanden „SÜDA JA KIVID*<
I. Kübet — NÄTTEMÄNGURAAMAT
(5 näidendiö
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA
Aprf Unite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatelodn KanadadM il.50, mv^
Giieb McBride — TALES FROM ESTONU
V. Kimberg-KoÜaas Innletnsicogn
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Unstaln — FOR FREEDOM ONLY
REHVTTUD PURJEDEGA H ...
NAER ON TERVISEKS — kõdijntt® ..............
ümar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
hndetuskogn
S. Ekbanm — InnletnslEOgQ ÕHUMÄRGI A L L .
Ants Vomm RISTSÕNAD I . . . . . . .
Ants VonmiRISnrSÖNAD n .......
IMSVIPOEG (öppe-> tööraamat lastele) . ..
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- |a tööraamat
ecftooüeaUstele lastele TlnritiWs) . . . . . . ..
ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- {a tööraamat
eeikooUeaflsteie lastde TärrttiWs) ...
EESTI KEELE EükRJUTUSTg I
PKKE MIKKE — l^itisaba ja Tottsaba ...
.70
.50
$1-
4w— .50
20^ $1--
4 ^ 30
9.80 .50
($.— .50
1.50 .50
2.75 .50
14— M
16.20 .50
8-—
18.—
6.— .70
13.— $1^
i9.50 .70
15.— .70
4.— JO
5.75 .50
7.— .70
14r~ 1.—
8.— 1.—
8^ .70
18.— L—
7^ .70
10.— $1.75
2.50 .70
2.25 o70
3.— JO
5.— .50
.50
,50
i50 .50
iMMttimtfRnitn^^
:4:-
Mornide peres oli meeleolu viimasel
ajal veidi rõõmsam ja lahedam.
Mamma pesi ja pakkis, Ingrid
natuike aitas. Siis selgus, et
Ingrid oli üürinud kahetoalise korteri
kesklinnas. Keegi juut pidi kogu
perega puhkusele sõitma j ä selle
aja pidi Ingrid ta korterit val-vsma.
„Niipea kai mamma on ära sõit-laudi
kolime sinna. Seal läheduses
eiab rohkem e^tlasi ja Piret tuleb
iScah sinnakanti."
„Jaalh", mõtles Toomas „mina
siia Rüdniku mäe otsa kal-si
nii siia liksi nagu öökull."
pärast Wd järgmisel päeval
põücas Piret Pataiisallu sisse, et
" iis. lugeda. See oli. pikk
; •::\,,:; :.Ma-hakkasin- Teile :seda
ütlema juba väga ammu, sõbranna,
ammu enne esimest pilku ja
juba teises paremas maailmas. Ma
ütlen Teile seda täna. Ma saan ütlema
Teile seda alati ja igavesti,
kaua veel pärast seda, kui meie
kehade muld juba kahvatab kaugetes,
unustatud maa haudades.
Ma ei usu jumalat, ei õiglust, ei
ülekohut. Ma ei usu hinge surematust,
ei paradiisi, ei põrgut. Kuid
ma usun tumma tähenduseta sõna.
Ma tahan Teid teha sõnaks ja igaveseks,
mitte kaduda iseenda pärast,
mitte inimeste pärast, mitte
olevate ja tulevate põlvede pärast,
vaid sõna pärast
: Ma ei saa seda mitte-ts&hta, s@st
selle sõna nimi õn armastus...
Teie ei saa sinna niidagi parata,
sest see sõna on armastus.
Ma ei usu,, et elu oleks uim,
nagu Teie ta ütlesite olevat. Ma
arvan, et kui ka unenägu oleks elu,
siis see ei muudaks asja karvavõr-ragi.
Teie aga, sõbranna, olete nii
ulm kui elu. Mitte ainult iseenesele,
vaid nüüd ka minule, aamen.
Ma ärkan iga päev. selles unenäos,
kuid ma ei ärka enam iialgi
sellest unenäost. Ma ärkan mõnikord
^Ues uhnas, kuid ma ei äyka
enam mitte kunagi sellest uimast.
Ma ei lähe magama üheksainsa-makski
hetkeks, et mingis halvas
mienäos kas või üürikenegi aeg
kaotada Teid ja see elu.
Ma tahan näha oma sihnaga
Teie unenäod algusest lõpuni. Tahan
valvata ja vaadata, kas mitte
mina ei tule seal kitsast tänavat
mööda kõrgete müüride vahel, kas
mitte üheski aknas ei peegeldu videviku
vähene valgus? Juba süütab
laternaid mees musta redeli ja
pika konkskepiga; ta astub mööda
punaste raudkivide parketti teiste
laternate poole üle tee, tema astub
välja oma rohelise valguse udusest
varjust, aga Teie jääte sinna ja
seisate seal. Teie nägu on kaame
kui ulm ja Teie silmade tuledest
vlangevad Teie põskedele kulmude
Wsed varjud. Kui ma ütlen oma
hääletu tere, siis naeratab Teie
suu. Mu süda hädaldab, jõudmata
lüüa mu vaimustuse käskude kiirusega:
selle naeratuse värav oli
avatud minule rohelise valguse
varjus. Teie suu avanes minu sõnale
ja avas mmule sõna Teie suulaes!
Ma tahan ise oma kõrvaga
kuulda tervet Teie ülmelu kirjutamata
Imiletust. Oma ärkvelolus
küsin ma ootamatult Teie unenäo
sekka: kas selle nimi ei võiks olla
mmu niniü? Jaa, ja, ütlete Teie
minu unenäos...
Minu meelelisus on sõna meelelisus
ega sihi liha lühidale lõbule:
janune ei vaja mitte anumat, vaid
viina. Me vahetasime kohn tilka
md, milles oli palju viina? Hilja
on nüüd tõrkuda. Meie kurat on
sõna. Ma ütlesin seda Teüe täna.
Ma ei lakka ütlemast seda homme
ja igavesest ajast saadik.
Teie tummadest sõnadest huU
Toomas Viirand"
Piret lõpetas lugemise, pani kirja
kokku ja pistis jakitaskusse.
Küünarnukke lauale toetades jäi
ta käsipõsakil mõttesse.
Miks pidi Toomas selle välja ütlema,
õieti — välja kirjutama? K i ri
on ju ilus — aga mida ma temale
ütlen? Ma ju valutan oma südant
niigi, õieti vihkan neid pere-konnalõhkujaid
ja kõike- seda, mis
siin meie silmade all sünnib. Kui
nüüd ise hakkan aitama Toomast
tema perekonda lõhkuda, kas ma
siis saan temast veel lugu pidada?
Või iseenesest?
Armastus on sõna, sõna muidugi
— aga see istub minuski, olgu
pealegi, et on sõna... Kui läheksin
Rudnikusse, paneksin käed
ümber Tooma kaela, laseksin tagasihoitud
pisarad voolata ja ütleksin,
kui üksi olenj et olen kaotanud
oma teed ja sihid — ja hakkame
Õige koos otsima! Aga see
kaotatud teeots on ju Eestimaal,
seal on rahvas, meie rahvas ja
nende jaoks ja heaks ja eest on
vaja midagi teha, vaja võidelda.
See on veel ainus kindel ja teada
asi, sellest ju lahti öelda ei saal
. . . Toomal oa ema elu» omad armastused,
ükskõik missugused. Armastused
olevat egoistiikud, aga
öeldakse ka, et kas neid üldse on
või ei ole — aga sõna ju on.
Kas seda võib arvestada? Toomas
arvestab või ei arvesta •— aga
mina? Kardan kaotada seda, mida
veel õieti pole alustanudki. Kardan
oma jõuetust, üksindust —- aga
üksi ma j ä ä n . . . Aga miks ma siis
— olgugi vaikselt ja kaudselt —
seda* leeki Toomas aina õhutan?
Mul on samasugused tunded ja sama
igatsus -r- oUa koos, aina koos.
Kuidas midagi niisugust maha suruda?
Pket hakkas nutma. Aga
peagi kuivatas ta silmad taskurätiga
ja kinnitas endale: „Pean olema
tugev!" Sealtsamast aga küsis ta
juba:-„Misjaoks just mina pean tugev
olema?" Ka vastus sellele küsimusele
oli valmis: „01en nüsu-gusena
sündinud, nii lollilt loodud,
et enne muud pean kaitsma teiste
huvisid ja —enesest mitte hoolima!
Ära virise! Taevad pole sulle
määranud oma isiklikku õnne —-
sinu õnn on teiste Õnne eest võidelda!"
'
Ta tõusis ja hakkas pikkamisi
Rudniku poole astuma. '
„Aitäh ilusa kirja eest!" ütles ta
kodus Toomale, kui nad üürikeseks
ajaks kahekesi olid jäänud.
Toomas oli suurtes raskustes sellest
lihtsast lausest midagi välja lugema,
selle tähendust mõistma.
Härra Kena toavõti oli juba Pireti
taskus. Ta ise aga sissekirjutatud
oma uude elukohta. Ja pikapeale
peeti Muraka tänaval koristamise
ja lupjamise talguid. TÜu
ja Maret, sõbrannad laagrist, olid
appi tulnud, neil oli see võimalik,
nad olid «vabakäiguvangid".
Kena Sirasõiduloaga venitati ja
venitati, aga äkki sai ta korralduse
päevapealt, minna. Nii jäigi tuba
koristamata. Aga ei olnud kuigi
keeruline toas jälle korda luua, ainult
lagi ja seinad tulid lubjata,
valgendada, nagu siin öeldi.
Tüdrukud pesid väljas kappi, ta-burette,
klaase, topsikuid, kausse,
potte ja purice. Toasisustus oli kogu
täiega õue tõstetud, et Tooma
poolt kohale kutsutud „maaler"
Gunnar oma tööd kohe ja takistamatult
saaks alustada. Kahekümne
ruutmeetri pinna katmine lubjaga
ei võtnud harjunud pintslimehel
kuigi kaua aega. Gunnar oli vangiks
tehtud vist juba päris poisikesena,
aastaid ei paistaud tal veel
koimekümmendki olevat. Iga lause
lõppu ja iga teise algusse ütles ta
omapärase vandesõna:' „ära köhi!"
Pärast akna ja põrandapesu
kanti mööbel tagasi sisse. Kitsuke
yälivoodi, ühe riiuliga, madal toidu
jä nõude kapp, üks taburett istumiseks,'
teine lauakeseks välivoodi
ees; selle; viimase jalgevahed olid
vineeriga kinni löödud ja tegid selle
kapiks, milles seisis solgiämber.
Puhta vee ämber oli kapis, silma-pesukauss
aga välivoodi all. Toasisustus
mida ei saagi teisiti kirjeldada,
kui seda oleks teinud möödunud
sajandilõpu liaturalistlik kirjanik,
erines igast Zola või Vilde
kirjeldusest ühe eseme poolest: see
oli vana ja päevi näinud, aga hästi
hääles raadiovastuvõtja „Blaü-punkt".
Ukse külge oli kinnitatud peegel
ja taburett-laual äraüiskell, mis
„käis" ainult lamavas asendis. Soo-juskoldeks
ja köögipliidiks ühes
esemes oliXräike ümmargune elektripliit,
lahtise spn-aaliga.
' '• '•' ''
(Jirgneb)

Object Description

Rating
Title	Vaba eestlane , April 12, 1984
Language	et
Subject	Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers
Publisher	Estonian Pub. House ORTO
Date	1984-04-12
Type	application/pdf
Format	text
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Vaba e840412

Description

Title

1984-04-12-06

OCR text

Itesday, Apiil 12,1984 1/ mMast kimi 1. aprillim ioi-mis aastat järjest sliurem jalgratta- etapp- yõistius. :SeUest võtsid osa kuueliikinelised meeskoimad Rootsist, Taanist, TsheMioslovÄiäst, ' Shveitsist, J^antsusmaalt, Ameerikast ja Kanadast —- kokku 150 meest ja 110 aaist. Kanada meeskonna jübina tegutses Martin Vellend. Tal tuli kuue nädala jooksul vaadata 44 ininiese järele. Kuna hooaja ialgu-sö iöttu oli palju kukkumisi, tuli tai mitDKid õhtuid veeta haiglas. Võistlus koosnes 14-st etapist. Mefcd söiteM 1270 ja naised 620 km. Võistlused toimusid Äuštinis, San Marcoses^ Worthis, Dailases ja Sa^^ Baasiks oU üpköolilinn Austin» Viimasei niaanteeyõistlusel, kus voistluahaa pikkus oli 145 km, lõpetas l40-st staftijast ainult 22 • ffioeest.;. Individuaalsslt tuli seeria 25-aastane kanadalane Murdmaasuusatamise hooaeg Lõuna-Ontarios lõppes ametlikult pühapäeval, 1. apr. Horseshc^Val^ ley lähedal asuvas Hardwood Hill-s^ ls toimunud kevad-tuuriga. Kuigi Toronto ümbruskonnas on muru juba roheline ja Kew Beachis mängitakse tennist, oh 100 km põhja pool metsa all ved küllaldaselt lund. Selline kevadme suusatamine ongi see kõige ilusam. Kliistermääret oh tülikas puhastada, aga tegelikult on sellega kõige parem suusatada. ^_ Võistlusena suusatati 15 km. Noortest Võitis Paul Dalemah Parry Soundist, vanadest soomlane Ossi Juola „Sisust". Väljaspool võistlust suusatas kaasa Robert Vellend. Oiitcirio CD 9t J» Stevö Ba«er St. Ca km — 1:09.58,0: Roosi tügevami vastane, noor p. BÖeök, Kanada olümpiainees-konna kandidaat, katkestas kõnni pärast 14 km liiga tugeva tempo tõttu, jättes Roosi iseenda hooleks tempot hoidma, mis ka hästi õnnestus. •' .• Järgmme jõuproov Boeckiga toimus 31. märtsil High Parki valis-rajal, mida peetakse «aeglaseks" mägUisuse tõttu. Distantsiks oli jällegi 20 km, müle Roos võitis uue raja rekordiga I;34.32,3. ^ Boeck katkestas juba 8 km järel pärast tohutult kiket esimest 5 Fõjtoead: L Riik Aafrikas, 5. Kraealune, 9. Maitsvad seened, 11. Soome kkjank,' 13. Alasti keha kunstis, 15. Skautide kogunemine, 16. Eesti Vabadussõja kangelane, 18. Vorm sõnast needma, 19. Sadamasild, 20. Siseelund, 22. Euroopa riigi nimi algkeeles, 24, Äärmuslikkus, 25. Vüunud, 27. Sõna piimapudeUl, 29. Küsimus, 30. timi Jaapanis, 31. Tuhm, ähmane — inglise keeles, 33. Loojaminek, 34. Naisenimi, 36. Lühend ajale^ hekuulutuses, 37. . . . .pärisperenai-ne — Leida Kibuvitsa teos, 38. Õmblusmasina osa, 39. Menukas. Püstread: 1. Naisenimi, 2. Kolm järjestikku asuvat tähte (ümberpöördult), 3. Riiklik, riigi — kõnekeeles, 4. Tänav Tallmnas, 5. Noot, 6. FiduHku koosoleku^ 7. km. Boeck arvatavasti lootis Rocsi-sellega ,järasuretada", kuid see tempo aga muutus talle endale saatuslikuks. , Boeek ilmselt ei teadnud, et Roos endise hea suusatajana, igal ülesmäkke minekul oli võuneline kiirust forsseerima. Ametlikud vaheajad: 5 km — 22.19, 10 km — 45.13 ja 15 km — 1:09.06 on Kanada ja masterite maaiMatipptulemused ning heaks Eesti-Estonians nime tutvustajaks väJismaaihnale. • erk Ilmakaar, 8. Purunenud, 10. Oskar Lutsu memuaarteos, 12. Kartus, 14. Rüetusese, 17. Roomaja, 19. Toiduame, 21. Peategelase eesnimi S. Lagerlöfi tuntud teoses, 23. Kuju Vanas Testamendis, 25. Nai-semmi, 26. Riietuse sisemine osa, käändes, 27. Kerjused, 28. Pikkuse mõõtühik, 29. Vana riidetükk, 32. Kurb toiming, 35. Sõna lastemängus, 36. . . . -sak. LAHENDUS : Põilo-cad; 1. Baöh, 5. MaU, 9. Alp, 12. Erie, 13. Oboe, 14. Vau, 15. Vaal, 16. Niik, 17, Onu, 18. Kottu, 19. Ants, 20. Res, 23. Aru, 24. De, 25. Ürik, 27. Esinaine, 32. Trooja, 34. Dorval, 35. Mantilla, 37. Maha, 38. Km, 39. Emu, 41. Dad, 42. Võsa, 45. Igand, 47. Aha, 48. Trei, 49. Oran, 53. Ats, 54. Hunn, 55. Oise, 56. Sus, 57. Ende, 58. Laud. Püstread: 1. Bev,' 2. Aia, 3. CIA, 4. Helk, 5. Montreal, 6. Abitus, 7. Loru, 8. Lek, 9. AvOn, 10. Lant, 11. Puus, 19. Alarm, 20. Rütm, 21. Erra, 22. Sion, 24. Dno, 26. Kotka, 28. Idanaaine, 29. ivad, 30. Naha, 31. Elad, 33. Jim, 36. Legend, 40. Un, 42. Veas, 43. õhtu, 44. Sass, 45. Irun, 46. Dool, 48. The, 50. Ria, 51. Asu, 52. Ned. . - •• V A B A EESTLASE" TALITUSES Hind Sttato- ; i $ katD^ EESH SKAUTLUS VHSKÜMMKfD AASTAT 2.— $1^ ESTONIAN SCOUTING . . . . . . 3 ^ ^0 Fred limberg ISAMAA EEST 18.— .70 EDUARD RÜGA graafik }a maalija 9.— .70 A. Eäbin — VAIM JA MULD ................ 5.— .70 Ivar IvaSk — ELUKOGU iO.— $1.— Heino Jöe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— .50 Johan Kangnr — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7,50 .50 Hanno KompiB — KUSTUTAMATA NÄLG - KUNSTI JÄRELE H.— $1^ Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 .50 HerbertMichelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— .50 Herbcrt Michelson — SKAXJTUKUL TEEL . 3.— .50 Hcrbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— .50 Herbert Mii^elson — EESTI RADADELT 9— .50 Pani Laan — MÕTTELEND — pilte |a pMsddorf 5.— .50 A. Kfing — A DREAM OF FREEDOM Awud Roos— JUMALAGA, KAl^ lA ^ ERZURUM Antfei Vomm VARJUD (lonletaekogn) . . . . .. Safane Ekbaom — AJATAR (Imde^ogn) .... Anti Vomm — MINU HING (hndetodraKis) Aarand Rops — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS .............................................. Joiuni Pitka — RAJUSÕLMED Unre Kamia — KODAKONDUR OmdetoAogi Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (hndetmkogo) Hannes Ofa — TUNNETE PURDEL Onoletoskogo) Andres Küng — Km TOIMUS SOOM» Efaiar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST ..................... V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS E. Unstaln.—TAGURPIDI SÕUDES (Mälestiaä 1914—1943) ... A. RoosRÄNDAMAIE (ImdetnMcogn) . ..... Prof. Felix Oinas —KALEVIPOEG KÜTKES }.m. esseid E. Sanden „SÜDA JA KIVID*< I. Kübet — NÄTTEMÄNGURAAMAT (5 näidendiö H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA Aprf Unite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.— Saatelodn KanadadM il.50, mv^ Giieb McBride — TALES FROM ESTONU V. Kimberg-KoÜaas Innletnsicogn PILVE ALL JA PILVE PIIRIL E. Unstaln — FOR FREEDOM ONLY REHVTTUD PURJEDEGA H ... NAER ON TERVISEKS — kõdijntt® .............. ümar JAKS — NEPTUN Ivar Ivask — VERANDARAAMAT hndetuskogn S. Ekbanm — InnletnslEOgQ ÕHUMÄRGI A L L . Ants Vomm RISTSÕNAD I . . . . . . . Ants VonmiRISnrSÖNAD n ....... IMSVIPOEG (öppe-> tööraamat lastele) . .. ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- |a tööraamat ecftooüeaUstele lastele TlnritiWs) . . . . . . .. ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- {a tööraamat eeikooUeaflsteie lastde TärrttiWs) ... EESTI KEELE EükRJUTUSTg I PKKE MIKKE — l^itisaba ja Tottsaba ... .70 .50 $1- 4w— .50 20^ $1-- 4 ^ 30 9.80 .50 ($.— .50 1.50 .50 2.75 .50 14— M 16.20 .50 8-— 18.— 6.— .70 13.— $1^ i9.50 .70 15.— .70 4.— JO 5.75 .50 7.— .70 14r~ 1.— 8.— 1.— 8^ .70 18.— L— 7^ .70 10.— $1.75 2.50 .70 2.25 o70 3.— JO 5.— .50 .50 ,50 i50 .50 iMMttimtfRnitn^^ :4:- Mornide peres oli meeleolu viimasel ajal veidi rõõmsam ja lahedam. Mamma pesi ja pakkis, Ingrid natuike aitas. Siis selgus, et Ingrid oli üürinud kahetoalise korteri kesklinnas. Keegi juut pidi kogu perega puhkusele sõitma j ä selle aja pidi Ingrid ta korterit val-vsma. „Niipea kai mamma on ära sõit-laudi kolime sinna. Seal läheduses eiab rohkem e^tlasi ja Piret tuleb iScah sinnakanti." „Jaalh", mõtles Toomas „mina siia Rüdniku mäe otsa kal-si nii siia liksi nagu öökull." pärast Wd järgmisel päeval põücas Piret Pataiisallu sisse, et " iis. lugeda. See oli. pikk ; •::\,,:; :.Ma-hakkasin- Teile :seda ütlema juba väga ammu, sõbranna, ammu enne esimest pilku ja juba teises paremas maailmas. Ma ütlen Teile seda täna. Ma saan ütlema Teile seda alati ja igavesti, kaua veel pärast seda, kui meie kehade muld juba kahvatab kaugetes, unustatud maa haudades. Ma ei usu jumalat, ei õiglust, ei ülekohut. Ma ei usu hinge surematust, ei paradiisi, ei põrgut. Kuid ma usun tumma tähenduseta sõna. Ma tahan Teid teha sõnaks ja igaveseks, mitte kaduda iseenda pärast, mitte inimeste pärast, mitte olevate ja tulevate põlvede pärast, vaid sõna pärast : Ma ei saa seda mitte-ts&hta, s@st selle sõna nimi õn armastus... Teie ei saa sinna niidagi parata, sest see sõna on armastus. Ma ei usu,, et elu oleks uim, nagu Teie ta ütlesite olevat. Ma arvan, et kui ka unenägu oleks elu, siis see ei muudaks asja karvavõr-ragi. Teie aga, sõbranna, olete nii ulm kui elu. Mitte ainult iseenesele, vaid nüüd ka minule, aamen. Ma ärkan iga päev. selles unenäos, kuid ma ei ärka enam iialgi sellest unenäost. Ma ärkan mõnikord ^Ues uhnas, kuid ma ei äyka enam mitte kunagi sellest uimast. Ma ei lähe magama üheksainsa-makski hetkeks, et mingis halvas mienäos kas või üürikenegi aeg kaotada Teid ja see elu. Ma tahan näha oma sihnaga Teie unenäod algusest lõpuni. Tahan valvata ja vaadata, kas mitte mina ei tule seal kitsast tänavat mööda kõrgete müüride vahel, kas mitte üheski aknas ei peegeldu videviku vähene valgus? Juba süütab laternaid mees musta redeli ja pika konkskepiga; ta astub mööda punaste raudkivide parketti teiste laternate poole üle tee, tema astub välja oma rohelise valguse udusest varjust, aga Teie jääte sinna ja seisate seal. Teie nägu on kaame kui ulm ja Teie silmade tuledest vlangevad Teie põskedele kulmude Wsed varjud. Kui ma ütlen oma hääletu tere, siis naeratab Teie suu. Mu süda hädaldab, jõudmata lüüa mu vaimustuse käskude kiirusega: selle naeratuse värav oli avatud minule rohelise valguse varjus. Teie suu avanes minu sõnale ja avas mmule sõna Teie suulaes! Ma tahan ise oma kõrvaga kuulda tervet Teie ülmelu kirjutamata Imiletust. Oma ärkvelolus küsin ma ootamatult Teie unenäo sekka: kas selle nimi ei võiks olla mmu niniü? Jaa, ja, ütlete Teie minu unenäos... Minu meelelisus on sõna meelelisus ega sihi liha lühidale lõbule: janune ei vaja mitte anumat, vaid viina. Me vahetasime kohn tilka md, milles oli palju viina? Hilja on nüüd tõrkuda. Meie kurat on sõna. Ma ütlesin seda Teüe täna. Ma ei lakka ütlemast seda homme ja igavesest ajast saadik. Teie tummadest sõnadest huU Toomas Viirand" Piret lõpetas lugemise, pani kirja kokku ja pistis jakitaskusse. Küünarnukke lauale toetades jäi ta käsipõsakil mõttesse. Miks pidi Toomas selle välja ütlema, õieti — välja kirjutama? K i ri on ju ilus — aga mida ma temale ütlen? Ma ju valutan oma südant niigi, õieti vihkan neid pere-konnalõhkujaid ja kõike- seda, mis siin meie silmade all sünnib. Kui nüüd ise hakkan aitama Toomast tema perekonda lõhkuda, kas ma siis saan temast veel lugu pidada? Või iseenesest? Armastus on sõna, sõna muidugi — aga see istub minuski, olgu pealegi, et on sõna... Kui läheksin Rudnikusse, paneksin käed ümber Tooma kaela, laseksin tagasihoitud pisarad voolata ja ütleksin, kui üksi olenj et olen kaotanud oma teed ja sihid — ja hakkame Õige koos otsima! Aga see kaotatud teeots on ju Eestimaal, seal on rahvas, meie rahvas ja nende jaoks ja heaks ja eest on vaja midagi teha, vaja võidelda. See on veel ainus kindel ja teada asi, sellest ju lahti öelda ei saal . . . Toomal oa ema elu» omad armastused, ükskõik missugused. Armastused olevat egoistiikud, aga öeldakse ka, et kas neid üldse on või ei ole — aga sõna ju on. Kas seda võib arvestada? Toomas arvestab või ei arvesta •— aga mina? Kardan kaotada seda, mida veel õieti pole alustanudki. Kardan oma jõuetust, üksindust —- aga üksi ma j ä ä n . . . Aga miks ma siis — olgugi vaikselt ja kaudselt — seda* leeki Toomas aina õhutan? Mul on samasugused tunded ja sama igatsus -r- oUa koos, aina koos. Kuidas midagi niisugust maha suruda? Pket hakkas nutma. Aga peagi kuivatas ta silmad taskurätiga ja kinnitas endale: „Pean olema tugev!" Sealtsamast aga küsis ta juba:-„Misjaoks just mina pean tugev olema?" Ka vastus sellele küsimusele oli valmis: „01en nüsu-gusena sündinud, nii lollilt loodud, et enne muud pean kaitsma teiste huvisid ja —enesest mitte hoolima! Ära virise! Taevad pole sulle määranud oma isiklikku õnne —- sinu õnn on teiste Õnne eest võidelda!" ' Ta tõusis ja hakkas pikkamisi Rudniku poole astuma. ' „Aitäh ilusa kirja eest!" ütles ta kodus Toomale, kui nad üürikeseks ajaks kahekesi olid jäänud. Toomas oli suurtes raskustes sellest lihtsast lausest midagi välja lugema, selle tähendust mõistma. Härra Kena toavõti oli juba Pireti taskus. Ta ise aga sissekirjutatud oma uude elukohta. Ja pikapeale peeti Muraka tänaval koristamise ja lupjamise talguid. TÜu ja Maret, sõbrannad laagrist, olid appi tulnud, neil oli see võimalik, nad olid «vabakäiguvangid". Kena Sirasõiduloaga venitati ja venitati, aga äkki sai ta korralduse päevapealt, minna. Nii jäigi tuba koristamata. Aga ei olnud kuigi keeruline toas jälle korda luua, ainult lagi ja seinad tulid lubjata, valgendada, nagu siin öeldi. Tüdrukud pesid väljas kappi, ta-burette, klaase, topsikuid, kausse, potte ja purice. Toasisustus oli kogu täiega õue tõstetud, et Tooma poolt kohale kutsutud „maaler" Gunnar oma tööd kohe ja takistamatult saaks alustada. Kahekümne ruutmeetri pinna katmine lubjaga ei võtnud harjunud pintslimehel kuigi kaua aega. Gunnar oli vangiks tehtud vist juba päris poisikesena, aastaid ei paistaud tal veel koimekümmendki olevat. Iga lause lõppu ja iga teise algusse ütles ta omapärase vandesõna:' „ära köhi!" Pärast akna ja põrandapesu kanti mööbel tagasi sisse. Kitsuke yälivoodi, ühe riiuliga, madal toidu jä nõude kapp, üks taburett istumiseks,' teine lauakeseks välivoodi ees; selle; viimase jalgevahed olid vineeriga kinni löödud ja tegid selle kapiks, milles seisis solgiämber. Puhta vee ämber oli kapis, silma-pesukauss aga välivoodi all. Toasisustus mida ei saagi teisiti kirjeldada, kui seda oleks teinud möödunud sajandilõpu liaturalistlik kirjanik, erines igast Zola või Vilde kirjeldusest ühe eseme poolest: see oli vana ja päevi näinud, aga hästi hääles raadiovastuvõtja „Blaü-punkt". Ukse külge oli kinnitatud peegel ja taburett-laual äraüiskell, mis „käis" ainult lamavas asendis. Soo-juskoldeks ja köögipliidiks ühes esemes oliXräike ümmargune elektripliit, lahtise spn-aaliga. ' '• '•' '' (Jirgneb)

Vaba eestlane , April 12, 1984

Object Description

Description

Tags

Comments

Vaba eestlane , April 12, 1984

Vaba eestlane , April 12, 1984