0247b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
JÜ it „j ' - ________-—- — WmLJ I tl w m ~ r i ~j W 1 Mbifc— - LEO KANN DC _- - HinAnnxrir DCCTOR or w"'yi™ j45) Dunaas "' ' Tl LE 6-23- 15 Kodune tel RO 2-35- 67 DREZUBRYS El-ROO-P HMBARST 157: Bloor St West Dundase lahedal) Tel LE 2-41- 08 Avar 9- -12 ja 3— 5nl OPTIKUD Q l LUNSKY RO M LUNSKY OD MSC OPTIKUD S'TKie jarelvaatus Prillide kind jksT-aranu- ne ja valmistamine S4- -r raik prille Räägitakse vene ja saksa keelt 470 Csllege St Tei WA 1-3- 924 Bouck Hetherington Failis I Trivett & Park Advokaadid notarid ADO PARK LLB EESTI ADVOKAAT 365 Bay St Süite 401 EM 3-44- 51 Õhtuti Hl 7-20- 17 Some Juriidiline Büroo PETER A VESA BA LLB ADVOKAAT NOTAR 1023 Danforth Ave Toronto Kanada Telefon HO 3-33- 92 ANTS KERSON ADVOKAAT ja NOTAR 4 Rithmond St E Room 311 Tcronto EM 3-32- 01 FRANK VASS BA ADVOKAAT NOTAR 63 College St (Spadina juurei) Til WA 2-61- 11 WA 2-61- 12 kodus CL 1-06- 51 CARDINAL'5 FUNERAL HOMES 366 Bathurst Street Tel 368-865- 3 92 Annettc Street Tel 762 8111 Meie hinnad on painduvad ning kooskõlas igaühe ma-induslik- u kandejõuga Ko-hene tasumine ei ole vajalik HUI ' 1 sa valik kõigist muusikariis- - -- ursT Hoiate kokku 30—10 7e oste otse importijalt 561 Oueen pusi St West EM 3-19- 66 VABA EESTLANE laupael 14 augustil 1955 — Saturday August 14 1965 Lhk1 Sünged päevad südasuvel Iseseisva Eesti viimne oo Igaüks ke on ajaloolisi sünd- - musi kaasa elanud kinnitab neid mällu minei subjektiivse elamu-- sega Nii on jutustanud vanad kroonikud ja memuaarikirjani- - kud kes annavad liha ja verd kronolooi!isteIe faktidele Pühapäev ahommik 16 juunil 1911 oh Tartus kevadvärske pä- rast öösel tulnud vihmasacaraid "Mati Vaher kes nüüd varastab Kanadat skandinaavia stiilis mööblica oli tõldauto omanik Selle autoga asusime hommikul teele it sõita Petserimaale pulma Üks kaasasõit jäist oli koolivend Horis Kalle loomaarstiteadus-- 1 konna üliõpilane nüüd tcrinaar Rootsis Mis saab nüüd meie riigist?" Sel päeval kui vurasime autos läbi kevadiselt kauni Lõuna Ees-ti me vaevalt mõtlesime sünd-mustele läänerindel kus Hitleri vaed olid läbi murdnud liitlaste liinid külad ja asulad seisid tules ning tuhanded põgenikud segami-ni taanduvate vägedega otsisid turvalisemat paika Meile iseseis-vuse aastail sirgunud noortele inimestele oli olnud ahistavaks sündmuseks venelaste tulek baa-sidesse eelmisel sügisel Aga Tar-tus ei olnud venelasi nähtud ning ka Lõuna Eestis mitte rohkem kui vägede labimarsi ajal kui Kaitseliit pidas valvet magistraal-teedel ja mehed koju tulles jutus-tasid esimesi naljalugusid punase armee äpardustest sellel teekon-nal Kakskümmendviis aastat hil-jem kus mõnedki perspektiivid selgunud tuleb lihtsalt imetleda seda distsipliini mis valitses rah-va hulgas Kaitseliit valvas meie teedel et punavägi vahejuhtumi-teta pääseks läbi sest me olime sõlminud sellekohase lepingu ja kavatsesime seda pidada endast-mõistetavusega mis on omane ausatele Inimestele Kaitseliit — see oli ikkagi vaba-tahtlik organisatsioon mille kau-du kümnetele tuhandetele mees-kodanikele oli usaldatud isiklik lahingrelv mida nad võisid pida-da oma kodus Neid rahvaid ei ole peale shveitslaste Ja skandi-naavlaste olnud palju keda valit-sus nõnda usaldada võis üksai- - nus patriootilistest tunnetest üle- - hoovav kaitseliitlane kui ta kas-- või ainsagi punaarmeelase oleks maha kõmmutanud oleks võinud vallandada verevalamise laviini I Aga seda ei sündinud tuhanded öö kaitseliitlased seisid külmade na-jtl- s gudega teede ääres Ja veidi nar- - viline ning hirmunud punavägi ! paases takistamatult läbi välja arvatud kui nende endi rakmed Ja mootorid üles ütlesid Pühapäev jõuab õhtule" Me sõitsime allakruvitud akna-klaasidega autos sel pühapäeval läbi kevadise Eesti Ja tuul tõi meile vastu kaskede niitude Ja kesanurmede lõhnu Vaevalt me rääkisime midagi 'poliitikast kuigi möödunud talv meie tundeid oli angazheerinud ülimal määral Selle karmi päka-setalv- e mälestusena mille taolist isegi paris vanad inimesed ei mä (letanud seisid nüüd õunapuud paljudes aedades lehtedeta ja õi teta raagus kuigi nad varem vas-- 1 tu olid pidanud nelikümmend või viiskümmend mitmesugust talve Nõnda seisid kahuritulest pu- - rustatud metsad raagus ka Soome Talvesõja lahinguväljadel Nende paikade nimesid olime harduses ja aukartuses talvel kuulanud Kontorites Ja asutustes jäi töö seisma kui Soomest tuli eesti- - keelne raadiosaade Mõne näda-laga oli kõikjal selge kunst kui-das koduste vahenditega saab ehitada suundantennL Vene sega-misjaamad- e raginas selle antenni abil soome jaama parimat kuul- - TELGID — VALMISTAME TEIE SOOVI KOHASELT mõõtudes Igasugused telkide aia- - ia lamamistoolide Pandused Veekindlad autokatted Kõik tood täieliku garartnga TENT MANUFACTURERS JM Spadina Ave Toronto Ont Tel EM 6-96- 71 davust alja peilides otsides fee-dmgus raugevat diktori haalt uuesti tekkis tunne nagu võtak sid ka ise füüsiliselt osa võitlu- - sest mis oli käimas paarsada ki lomeetnt põhjapool Ja me olime leidnud ka parast sundrahu sõi- - minust et Talvesõda ikkagi oli kõige puhtam ja heroilisem sõda viimase kahetuhande aasta jook-- sul Kuid sellel lõbureisil Petseri maale pulma mis iseenesest oli ainult ettekäändeks kevadsuviseks kud Ning automatkaks me ei teadnud veel piidlevate et °H viimne pühapäev iseseisvas määrdunud Eestis Me ei võinud aimata et suseta vene laevastik oli hordid meid mere poolt muust maailmast Juba ära lõiganud et olime lõk-sus et silmus meie kaela Umber juba oli asetatud Fordil" radiaator lekkis vist veidi või oli mootoril mingi muu viga et peatusime ühe talu vära-vas Võrumaal Mehed istusid seal särgiväel sirelilehtlas ja jõid õlut nautides pühapäevase õhtupooli-ku rahu Neil oli põllumehe argi-nädal ees sest külvitööd nõudsid lõpetamist Me istusime seal õh-tuses vaikuses kus kauge koera hauge oli kuulda ega teadnud mi-dagi ultimaatumist mis oli tul-nud Moskvast ega valitsuse koos-olekust kus need mehed kes Ees-ti riigi olid loonud Ja üles ehita-nud pidid ülevõimule alistuma Keegi ei tea mida nad tundsid sest neid ei ole enam Jõudsime Tartusse õhtuhäma-ruses Ja otsustasime minna veel einet võtma Sinimandriasse" Juht peatas auto Võru tänaval kuna tal oli hetkeks asja kellegi tuttava Juure Millegipärast Jai ta ara üsna kauaks Kui ta tagasi tuli oli ta nägu väga tõsine „Just praegu raakis raadios Uluots Homme hommikul tule-vad venelased sisse Mis saab nüüd Eestist ja mis saab meist kõigist?" Isutult istusime Sinlmandria" leti ääres ja nokitsesime kahvliga heeringavormi Suur restoran oli peaaegu tühi ja tuled saalis sum-mutatud Kõik olid juba kuulnud Vanahärra Jugar peremees toe-tas küünarnukid letile Ja vaatas nagu kaugusse Mõne mehega käisime veel ühes üliõpilaskorporatsioonis Ka seal oldi hämaruses ja vaikuses Kee-- ci üritas midagi kõnelda arhiivide saatusest kuid ta vaigistati ma-- ha — ah jäta See oli iseseisva Eesti viimne Hommikul kell viis algas Ees- - vene sõjavägede okupatsioon esmaspäeva hommikul 17 juunil 1941 Vabadussöiasa ia Tartu ra ka poolt saabuvad voorid noore on edukam SAKSA MACHINES 605 Yonge St 1 Olime sellega harjunud et Ees tis knk mis oli ühenduses sõia vaega oh puhas ja korraak Et sõduri saapad kui ta linnatänaval käis ohd viksitud la ta munder korras Et sõjaväe ho-bused ohd hästi toidetud ja head tõugi et sõjavaeautod läikisid ja värskest värvist uud nägime midagi muud Tolmunud ja nagu igast küljest ripakil veoautod Sillutisel ragise-- vac ja nagu ärakulunud rooml- - naod tuimad otsekui silmadega kulunud Ja mundrid individuaal inimväärtuseta Hordid Vist Mannerheimi päevakäsus lõpu puhul oli midagi öeldud soomlaste maast mis „nüüd tuleb jätta võõrale tõule ja võõrale usutunnistusele" See oli tõesti võõras tõug mis sisse voolas vanasse kultuurilin na Tartuse Jr veel praegu seisab mu silme ees politruki lai irvitav nägu kui ta pikas pluusis ja na gaan vool autol püsti seistes Kt visillast üle sõitis Emajõel lotjadest vene-laste nässakaid karvaseid hobu seid Neid talutati otse puhtale telliskivipruunile rannapromenaa-dil- e mida laitmatu rohe-line muru See rannapromenaad oli meie endi tehtud Ja sillutatud puud olid meie istutatud parast seda kui vene kubermangust saanud Eesti riik Ja nüüd roojastasid vene hobused kui neid plankusid mööda maale talutasid samasugu-sed ja räpased sõdurid seda puhast mida möö-da me ilusatel õhtutel olime Jalu tarnas käinud See vene hobusesõnnik seal Emajõe kalda rannapromenaadil andis nagu üleoleku nagu vasti-kust tundva muige Neid oli küll palju neid voolas sisse Narva Oudova Ja Pihkva poolt kuid neil oli millestki ahastav puudus See oli vabaduses üleskasvanud ini-mese individuaalne Ja ma laksin tagasi ajaleht „Uus Eesti" Tartu kontorisse Võidu tä-naval kus oli minu töökoht ning lugesin veel kord hommikul saa bunud lehest peaminister Uluotsa kõnest mis ta õhtul raadios oli pidanud neid viimseid sõnu Võin kinnitada et midagi pole mind sügavamalt liigutanud kui teie lugupeetud kaaskodanikud sügav arusaamine suurtest ajaloo-- Ustest sündmustest ning teie suh tumine neisse rahu ja korra alal- - hoidmisega Püsigu teil ka edas- - Pldl seda arusaamist rahu ja kor- - da ning jätkake igaüks oma iea- - Jakob Aljas 75-aasta- ne Laäne-Roots- i ja Göteborgi eesti rahvusliku aktiivsuse toeline grand oid man Jakob Aljas tähis-tas 5 augustil Göteborgis oma 75 sünnipäeva Eesti keskorganisat-sioonid Rootsis organiseerisid Ja kob Aljasele tähtsaks sünnipae vaks ühise kingituse ja Juubell-koosviibimis- el anti tublile tööme hele üle auaadress Jakob Aljas sündis Hiiumaal Kõrgessaares põlises merekapte-nite perekonnas kuid erinevate huvide tõttu asus ookeanide ase mel kündma vagusid Eesti hari-duse kultuuri ja poliitilise elu põllul Ta töötas 25 aastat õpeta Jana ja koolijuhatajana Lääne- - ja Harjumaal ning aastaid Lääne Maavalitsuse Juures tervishoiu ehituse- - Ja koolivalitsuse juhata Jana ja Maavalitsuse esimehena Põgenikuna Rootsis elas mõned aastad Borisis asus aga varsti Göteborgi kus ka prae-gu ühe rahvuslikult aktiivsema eestlasena Aljas on seal or-ganiseerinud keskorganisatsiooni- - hulepinguga püstitatud piirivara päevast tööd Südamest tänan vad lükati jõuga lahti teid Ja soovin kõike head " Järgnesid mitmed vahemängud ' Nõnda rahulikult Ja enesevalit kuid Eestile oli see viimne vaba semisega kus tunded olid peide-ö- ö j ud vormilike sõnade vahele Jät- - tis ühe vaikese kultuurrahva pea- - VÕÕraS raSS a minister hüvasti See oli ka viima- - ] usutunnistus" 8!fel varahom- - imikul hakkasid kõiki sõnavõtte Venelased jõudsid Tartusse rut-- 1 segama Vene 10 armee okupeeri-t- u Neid tuli Narva poolt Ja lae-- tad vaemassid vadega üle Peipsi üles mööda Emajõge Ning varsti Jõudsid ko hale Irboska tkii: koolimineva õppetöö ja huvi-tavam kasutades KVALITEET KIRJUTUS-MASINAT YORK BUSINESS SA 5-24-91 esinduslik puhtust Talvesõja lossiti aäristas oli hirmunud sasitud kõnniteed vaartustunne tegutseb Jakob idapoolt CANADIAM NATIONAL EXHIBITION TORONTOS 20 AUG - 6 SEPT KUS TUIK VÖITli NAHA XII PAIJU ÜHK KORRAGA JA ÜHKS PAIGAS RAHVUSVAHELIST NALJADE-SEG- U SÖÖGIPOOLIST JA TASUTA ETEN-DUSI IGALE PEREKONNALIIKMELE Juba ainult sissemineku maksu eest teie lõbutsete Canadian National Llubition'iI terve päeva Soe on nagu teeksite maa ilmareisu Saate naha väljapanekuid kogu maailmast — pea-aegu igalt maalt International ja Guvernment Huiklingutcs on väljapanekuid Saksamaalt Rootsist Jaapanist Poolast Tsheh hoslovakkiast ja veel tosinast teistest maadest Ükssada ja üks väljapanekut ja etendust — kõik tasuta lõbus-tavad teid Siin on ainult mõned lõbustused mis on teile The Hlascr Light Ueam — teaduslik ime mis tõesti lõi-kab lahi terasest Kuulsad Kanada indiaan-lased — eriline lugupidamis-avaldu- s Kanada indiaanlaste juhtidele The New Zeland National Händ — see maailmakuulus orkester täidab oma helidega ümbrust iga päev kogu nai tüse kestel ERILISI-1- ) KTKNDUSKI) MIDA KKLLKGIL Kl MAKSAKS VAHKU- - JÄTTA "NATIONAIHUILDIIRS 65" - Grandstandil tasuta etendus 6 septembril Sellel huvitaval rahvusvahelisel etendusel esine-vad Kanada esinejad Ukrainlaste ja vene kasakate tantsud hispaanlaste "Flamenctws" itaallaste laulud ja tantsud Kõik need ja palju muud on sellel etendusel ! sineli puhkpilliorkes-ter musllasviisid — laulud Igale ühele midjgi kes soovib S eri 000 AND Or THE Grand Hone (28 aug sept kahe liituvad ja hulk tähti Tellige piletid varakult teha ja vaadata teie alatiseks de osakondi eesti algkooli laste suvekodu E Teadusliku instituu di loengute sarjasid ja eestikeel laenuraamatukogusid Võib koguni öelda et kus mida Eesti huvides liigub seal on Jakob Aljas agara eestvedajana kaasas Saatus on andnud palju nooruslikku energiat ja laialdase välja mida alla-kirjutaja isiklikult kogeda alles aasta eest eesti skautide suurlaagris Tuhanded õpilased Ja kaasvõitlejad paljud neist siin mandril õnnitlevad teenelist juu-bilari tähtsal sünnipäeval ja soo-vivad et senist vahvust Jätkuks veel paljudeks Heino Jõe f%"g 1'UHAPAKVADKl SULETUD Meeldivamad väljapane-kud — The Iktter Living Centre The Oueen Hliaboth Buildmg The Automotive Ihiilding Vaadake neid põnevaid väl-japanekuid näitusel Rahvusvaheline ostuturg Kergejõustiku võistlused Veeaarnc "Aquarama" etendus Hingekinnipidav õhu len nudemonstratsioon s V Loteriivõidud eestlas-tele Austraalias SYDNEY (EPLi — New South Walesi osariigi loteriil naeratas hiljuti õnn kahele eestlannale um-bes nädalase vahega Nimelt võitis 6 '-m-iil nn lotprii peavõidu 12 naela (um bes J28O00— ) Sydney lahedal eestlaste asunduses Thlrlmere elav kanafarmi pidaja leskproua Iida Sepp Sellele Järgneval vaik semal loteriil võitis peavõidu (5000 naela (umbes JM 000— J Sydney lahedal kanafarmi pidav pr Iida Sabur Mõlemad on Juba vanad austraalia eestlased SIGFITS SOUNDS SIXTIES" - õhtune s(and'i vaatemäng — Victor Horgc (20 aug — 27 aug) ja Bob — 4 ) Nende komöödiakuningaga naitetinejad Ikbbie IjotI Kaye rahvutvalielisi oma sellele ruwrupakkuvale eten-dusele Sellel näitusel tm palju — sooviksite Jääda seid iganes gi temale huvide võis Koitjärvel sõbrad aastateks
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, August 14, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-08-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000061 |
Description
Title | 0247b |
OCR text | JÜ it „j ' - ________-—- — WmLJ I tl w m ~ r i ~j W 1 Mbifc— - LEO KANN DC _- - HinAnnxrir DCCTOR or w"'yi™ j45) Dunaas "' ' Tl LE 6-23- 15 Kodune tel RO 2-35- 67 DREZUBRYS El-ROO-P HMBARST 157: Bloor St West Dundase lahedal) Tel LE 2-41- 08 Avar 9- -12 ja 3— 5nl OPTIKUD Q l LUNSKY RO M LUNSKY OD MSC OPTIKUD S'TKie jarelvaatus Prillide kind jksT-aranu- ne ja valmistamine S4- -r raik prille Räägitakse vene ja saksa keelt 470 Csllege St Tei WA 1-3- 924 Bouck Hetherington Failis I Trivett & Park Advokaadid notarid ADO PARK LLB EESTI ADVOKAAT 365 Bay St Süite 401 EM 3-44- 51 Õhtuti Hl 7-20- 17 Some Juriidiline Büroo PETER A VESA BA LLB ADVOKAAT NOTAR 1023 Danforth Ave Toronto Kanada Telefon HO 3-33- 92 ANTS KERSON ADVOKAAT ja NOTAR 4 Rithmond St E Room 311 Tcronto EM 3-32- 01 FRANK VASS BA ADVOKAAT NOTAR 63 College St (Spadina juurei) Til WA 2-61- 11 WA 2-61- 12 kodus CL 1-06- 51 CARDINAL'5 FUNERAL HOMES 366 Bathurst Street Tel 368-865- 3 92 Annettc Street Tel 762 8111 Meie hinnad on painduvad ning kooskõlas igaühe ma-induslik- u kandejõuga Ko-hene tasumine ei ole vajalik HUI ' 1 sa valik kõigist muusikariis- - -- ursT Hoiate kokku 30—10 7e oste otse importijalt 561 Oueen pusi St West EM 3-19- 66 VABA EESTLANE laupael 14 augustil 1955 — Saturday August 14 1965 Lhk1 Sünged päevad südasuvel Iseseisva Eesti viimne oo Igaüks ke on ajaloolisi sünd- - musi kaasa elanud kinnitab neid mällu minei subjektiivse elamu-- sega Nii on jutustanud vanad kroonikud ja memuaarikirjani- - kud kes annavad liha ja verd kronolooi!isteIe faktidele Pühapäev ahommik 16 juunil 1911 oh Tartus kevadvärske pä- rast öösel tulnud vihmasacaraid "Mati Vaher kes nüüd varastab Kanadat skandinaavia stiilis mööblica oli tõldauto omanik Selle autoga asusime hommikul teele it sõita Petserimaale pulma Üks kaasasõit jäist oli koolivend Horis Kalle loomaarstiteadus-- 1 konna üliõpilane nüüd tcrinaar Rootsis Mis saab nüüd meie riigist?" Sel päeval kui vurasime autos läbi kevadiselt kauni Lõuna Ees-ti me vaevalt mõtlesime sünd-mustele läänerindel kus Hitleri vaed olid läbi murdnud liitlaste liinid külad ja asulad seisid tules ning tuhanded põgenikud segami-ni taanduvate vägedega otsisid turvalisemat paika Meile iseseis-vuse aastail sirgunud noortele inimestele oli olnud ahistavaks sündmuseks venelaste tulek baa-sidesse eelmisel sügisel Aga Tar-tus ei olnud venelasi nähtud ning ka Lõuna Eestis mitte rohkem kui vägede labimarsi ajal kui Kaitseliit pidas valvet magistraal-teedel ja mehed koju tulles jutus-tasid esimesi naljalugusid punase armee äpardustest sellel teekon-nal Kakskümmendviis aastat hil-jem kus mõnedki perspektiivid selgunud tuleb lihtsalt imetleda seda distsipliini mis valitses rah-va hulgas Kaitseliit valvas meie teedel et punavägi vahejuhtumi-teta pääseks läbi sest me olime sõlminud sellekohase lepingu ja kavatsesime seda pidada endast-mõistetavusega mis on omane ausatele Inimestele Kaitseliit — see oli ikkagi vaba-tahtlik organisatsioon mille kau-du kümnetele tuhandetele mees-kodanikele oli usaldatud isiklik lahingrelv mida nad võisid pida-da oma kodus Neid rahvaid ei ole peale shveitslaste Ja skandi-naavlaste olnud palju keda valit-sus nõnda usaldada võis üksai- - nus patriootilistest tunnetest üle- - hoovav kaitseliitlane kui ta kas-- või ainsagi punaarmeelase oleks maha kõmmutanud oleks võinud vallandada verevalamise laviini I Aga seda ei sündinud tuhanded öö kaitseliitlased seisid külmade na-jtl- s gudega teede ääres Ja veidi nar- - viline ning hirmunud punavägi ! paases takistamatult läbi välja arvatud kui nende endi rakmed Ja mootorid üles ütlesid Pühapäev jõuab õhtule" Me sõitsime allakruvitud akna-klaasidega autos sel pühapäeval läbi kevadise Eesti Ja tuul tõi meile vastu kaskede niitude Ja kesanurmede lõhnu Vaevalt me rääkisime midagi 'poliitikast kuigi möödunud talv meie tundeid oli angazheerinud ülimal määral Selle karmi päka-setalv- e mälestusena mille taolist isegi paris vanad inimesed ei mä (letanud seisid nüüd õunapuud paljudes aedades lehtedeta ja õi teta raagus kuigi nad varem vas-- 1 tu olid pidanud nelikümmend või viiskümmend mitmesugust talve Nõnda seisid kahuritulest pu- - rustatud metsad raagus ka Soome Talvesõja lahinguväljadel Nende paikade nimesid olime harduses ja aukartuses talvel kuulanud Kontorites Ja asutustes jäi töö seisma kui Soomest tuli eesti- - keelne raadiosaade Mõne näda-laga oli kõikjal selge kunst kui-das koduste vahenditega saab ehitada suundantennL Vene sega-misjaamad- e raginas selle antenni abil soome jaama parimat kuul- - TELGID — VALMISTAME TEIE SOOVI KOHASELT mõõtudes Igasugused telkide aia- - ia lamamistoolide Pandused Veekindlad autokatted Kõik tood täieliku garartnga TENT MANUFACTURERS JM Spadina Ave Toronto Ont Tel EM 6-96- 71 davust alja peilides otsides fee-dmgus raugevat diktori haalt uuesti tekkis tunne nagu võtak sid ka ise füüsiliselt osa võitlu- - sest mis oli käimas paarsada ki lomeetnt põhjapool Ja me olime leidnud ka parast sundrahu sõi- - minust et Talvesõda ikkagi oli kõige puhtam ja heroilisem sõda viimase kahetuhande aasta jook-- sul Kuid sellel lõbureisil Petseri maale pulma mis iseenesest oli ainult ettekäändeks kevadsuviseks kud Ning automatkaks me ei teadnud veel piidlevate et °H viimne pühapäev iseseisvas määrdunud Eestis Me ei võinud aimata et suseta vene laevastik oli hordid meid mere poolt muust maailmast Juba ära lõiganud et olime lõk-sus et silmus meie kaela Umber juba oli asetatud Fordil" radiaator lekkis vist veidi või oli mootoril mingi muu viga et peatusime ühe talu vära-vas Võrumaal Mehed istusid seal särgiväel sirelilehtlas ja jõid õlut nautides pühapäevase õhtupooli-ku rahu Neil oli põllumehe argi-nädal ees sest külvitööd nõudsid lõpetamist Me istusime seal õh-tuses vaikuses kus kauge koera hauge oli kuulda ega teadnud mi-dagi ultimaatumist mis oli tul-nud Moskvast ega valitsuse koos-olekust kus need mehed kes Ees-ti riigi olid loonud Ja üles ehita-nud pidid ülevõimule alistuma Keegi ei tea mida nad tundsid sest neid ei ole enam Jõudsime Tartusse õhtuhäma-ruses Ja otsustasime minna veel einet võtma Sinimandriasse" Juht peatas auto Võru tänaval kuna tal oli hetkeks asja kellegi tuttava Juure Millegipärast Jai ta ara üsna kauaks Kui ta tagasi tuli oli ta nägu väga tõsine „Just praegu raakis raadios Uluots Homme hommikul tule-vad venelased sisse Mis saab nüüd Eestist ja mis saab meist kõigist?" Isutult istusime Sinlmandria" leti ääres ja nokitsesime kahvliga heeringavormi Suur restoran oli peaaegu tühi ja tuled saalis sum-mutatud Kõik olid juba kuulnud Vanahärra Jugar peremees toe-tas küünarnukid letile Ja vaatas nagu kaugusse Mõne mehega käisime veel ühes üliõpilaskorporatsioonis Ka seal oldi hämaruses ja vaikuses Kee-- ci üritas midagi kõnelda arhiivide saatusest kuid ta vaigistati ma-- ha — ah jäta See oli iseseisva Eesti viimne Hommikul kell viis algas Ees- - vene sõjavägede okupatsioon esmaspäeva hommikul 17 juunil 1941 Vabadussöiasa ia Tartu ra ka poolt saabuvad voorid noore on edukam SAKSA MACHINES 605 Yonge St 1 Olime sellega harjunud et Ees tis knk mis oli ühenduses sõia vaega oh puhas ja korraak Et sõduri saapad kui ta linnatänaval käis ohd viksitud la ta munder korras Et sõjaväe ho-bused ohd hästi toidetud ja head tõugi et sõjavaeautod läikisid ja värskest värvist uud nägime midagi muud Tolmunud ja nagu igast küljest ripakil veoautod Sillutisel ragise-- vac ja nagu ärakulunud rooml- - naod tuimad otsekui silmadega kulunud Ja mundrid individuaal inimväärtuseta Hordid Vist Mannerheimi päevakäsus lõpu puhul oli midagi öeldud soomlaste maast mis „nüüd tuleb jätta võõrale tõule ja võõrale usutunnistusele" See oli tõesti võõras tõug mis sisse voolas vanasse kultuurilin na Tartuse Jr veel praegu seisab mu silme ees politruki lai irvitav nägu kui ta pikas pluusis ja na gaan vool autol püsti seistes Kt visillast üle sõitis Emajõel lotjadest vene-laste nässakaid karvaseid hobu seid Neid talutati otse puhtale telliskivipruunile rannapromenaa-dil- e mida laitmatu rohe-line muru See rannapromenaad oli meie endi tehtud Ja sillutatud puud olid meie istutatud parast seda kui vene kubermangust saanud Eesti riik Ja nüüd roojastasid vene hobused kui neid plankusid mööda maale talutasid samasugu-sed ja räpased sõdurid seda puhast mida möö-da me ilusatel õhtutel olime Jalu tarnas käinud See vene hobusesõnnik seal Emajõe kalda rannapromenaadil andis nagu üleoleku nagu vasti-kust tundva muige Neid oli küll palju neid voolas sisse Narva Oudova Ja Pihkva poolt kuid neil oli millestki ahastav puudus See oli vabaduses üleskasvanud ini-mese individuaalne Ja ma laksin tagasi ajaleht „Uus Eesti" Tartu kontorisse Võidu tä-naval kus oli minu töökoht ning lugesin veel kord hommikul saa bunud lehest peaminister Uluotsa kõnest mis ta õhtul raadios oli pidanud neid viimseid sõnu Võin kinnitada et midagi pole mind sügavamalt liigutanud kui teie lugupeetud kaaskodanikud sügav arusaamine suurtest ajaloo-- Ustest sündmustest ning teie suh tumine neisse rahu ja korra alal- - hoidmisega Püsigu teil ka edas- - Pldl seda arusaamist rahu ja kor- - da ning jätkake igaüks oma iea- - Jakob Aljas 75-aasta- ne Laäne-Roots- i ja Göteborgi eesti rahvusliku aktiivsuse toeline grand oid man Jakob Aljas tähis-tas 5 augustil Göteborgis oma 75 sünnipäeva Eesti keskorganisat-sioonid Rootsis organiseerisid Ja kob Aljasele tähtsaks sünnipae vaks ühise kingituse ja Juubell-koosviibimis- el anti tublile tööme hele üle auaadress Jakob Aljas sündis Hiiumaal Kõrgessaares põlises merekapte-nite perekonnas kuid erinevate huvide tõttu asus ookeanide ase mel kündma vagusid Eesti hari-duse kultuuri ja poliitilise elu põllul Ta töötas 25 aastat õpeta Jana ja koolijuhatajana Lääne- - ja Harjumaal ning aastaid Lääne Maavalitsuse Juures tervishoiu ehituse- - Ja koolivalitsuse juhata Jana ja Maavalitsuse esimehena Põgenikuna Rootsis elas mõned aastad Borisis asus aga varsti Göteborgi kus ka prae-gu ühe rahvuslikult aktiivsema eestlasena Aljas on seal or-ganiseerinud keskorganisatsiooni- - hulepinguga püstitatud piirivara päevast tööd Südamest tänan vad lükati jõuga lahti teid Ja soovin kõike head " Järgnesid mitmed vahemängud ' Nõnda rahulikult Ja enesevalit kuid Eestile oli see viimne vaba semisega kus tunded olid peide-ö- ö j ud vormilike sõnade vahele Jät- - tis ühe vaikese kultuurrahva pea- - VÕÕraS raSS a minister hüvasti See oli ka viima- - ] usutunnistus" 8!fel varahom- - imikul hakkasid kõiki sõnavõtte Venelased jõudsid Tartusse rut-- 1 segama Vene 10 armee okupeeri-t- u Neid tuli Narva poolt Ja lae-- tad vaemassid vadega üle Peipsi üles mööda Emajõge Ning varsti Jõudsid ko hale Irboska tkii: koolimineva õppetöö ja huvi-tavam kasutades KVALITEET KIRJUTUS-MASINAT YORK BUSINESS SA 5-24-91 esinduslik puhtust Talvesõja lossiti aäristas oli hirmunud sasitud kõnniteed vaartustunne tegutseb Jakob idapoolt CANADIAM NATIONAL EXHIBITION TORONTOS 20 AUG - 6 SEPT KUS TUIK VÖITli NAHA XII PAIJU ÜHK KORRAGA JA ÜHKS PAIGAS RAHVUSVAHELIST NALJADE-SEG- U SÖÖGIPOOLIST JA TASUTA ETEN-DUSI IGALE PEREKONNALIIKMELE Juba ainult sissemineku maksu eest teie lõbutsete Canadian National Llubition'iI terve päeva Soe on nagu teeksite maa ilmareisu Saate naha väljapanekuid kogu maailmast — pea-aegu igalt maalt International ja Guvernment Huiklingutcs on väljapanekuid Saksamaalt Rootsist Jaapanist Poolast Tsheh hoslovakkiast ja veel tosinast teistest maadest Ükssada ja üks väljapanekut ja etendust — kõik tasuta lõbus-tavad teid Siin on ainult mõned lõbustused mis on teile The Hlascr Light Ueam — teaduslik ime mis tõesti lõi-kab lahi terasest Kuulsad Kanada indiaan-lased — eriline lugupidamis-avaldu- s Kanada indiaanlaste juhtidele The New Zeland National Händ — see maailmakuulus orkester täidab oma helidega ümbrust iga päev kogu nai tüse kestel ERILISI-1- ) KTKNDUSKI) MIDA KKLLKGIL Kl MAKSAKS VAHKU- - JÄTTA "NATIONAIHUILDIIRS 65" - Grandstandil tasuta etendus 6 septembril Sellel huvitaval rahvusvahelisel etendusel esine-vad Kanada esinejad Ukrainlaste ja vene kasakate tantsud hispaanlaste "Flamenctws" itaallaste laulud ja tantsud Kõik need ja palju muud on sellel etendusel ! sineli puhkpilliorkes-ter musllasviisid — laulud Igale ühele midjgi kes soovib S eri 000 AND Or THE Grand Hone (28 aug sept kahe liituvad ja hulk tähti Tellige piletid varakult teha ja vaadata teie alatiseks de osakondi eesti algkooli laste suvekodu E Teadusliku instituu di loengute sarjasid ja eestikeel laenuraamatukogusid Võib koguni öelda et kus mida Eesti huvides liigub seal on Jakob Aljas agara eestvedajana kaasas Saatus on andnud palju nooruslikku energiat ja laialdase välja mida alla-kirjutaja isiklikult kogeda alles aasta eest eesti skautide suurlaagris Tuhanded õpilased Ja kaasvõitlejad paljud neist siin mandril õnnitlevad teenelist juu-bilari tähtsal sünnipäeval ja soo-vivad et senist vahvust Jätkuks veel paljudeks Heino Jõe f%"g 1'UHAPAKVADKl SULETUD Meeldivamad väljapane-kud — The Iktter Living Centre The Oueen Hliaboth Buildmg The Automotive Ihiilding Vaadake neid põnevaid väl-japanekuid näitusel Rahvusvaheline ostuturg Kergejõustiku võistlused Veeaarnc "Aquarama" etendus Hingekinnipidav õhu len nudemonstratsioon s V Loteriivõidud eestlas-tele Austraalias SYDNEY (EPLi — New South Walesi osariigi loteriil naeratas hiljuti õnn kahele eestlannale um-bes nädalase vahega Nimelt võitis 6 '-m-iil nn lotprii peavõidu 12 naela (um bes J28O00— ) Sydney lahedal eestlaste asunduses Thlrlmere elav kanafarmi pidaja leskproua Iida Sepp Sellele Järgneval vaik semal loteriil võitis peavõidu (5000 naela (umbes JM 000— J Sydney lahedal kanafarmi pidav pr Iida Sabur Mõlemad on Juba vanad austraalia eestlased SIGFITS SOUNDS SIXTIES" - õhtune s(and'i vaatemäng — Victor Horgc (20 aug — 27 aug) ja Bob — 4 ) Nende komöödiakuningaga naitetinejad Ikbbie IjotI Kaye rahvutvalielisi oma sellele ruwrupakkuvale eten-dusele Sellel näitusel tm palju — sooviksite Jääda seid iganes gi temale huvide võis Koitjärvel sõbrad aastateks |
Tags
Comments
Post a Comment for 0247b