1987-07-02-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE,neyäpäeva%2^^ juulil:: 1987:- s:July2,
axm
Nr. 49
võtus iieljapäeval,ll-odaljuurtil^v
•SBooiii, mis RonaldReagaii'ilväya kuulutada
So
Ülemkodar (Senat) oli sama
resolutsiooni heaks kiitnud juba
märtsikuul .On ette näha, et president
Reagan nõustub Kongressi
mõlema koja ettepanekuga ja
kuulutab välja vastava proklamatsioon
iv nagu ta on seda teinud ka
eelnevatel aastatel.
Kõnesolev resolutsioon mõistab
liukl^a N. Liidu keeldumise tun-nustarnast
Eesti, Läti ja Leedu
suveräänsust. Teatavasti ei ole
Ühendriigid kunagi tunnustanud
Balti riikide vägi'
poreerimist N. Liitu Teise
Maailmasõja ajal.
bemokraatlikusse parteisse
kuuluv Esindajatekoja liige Mary
Rose Oakar Ohio osariigist ütles
Esindajatekoja istungil, et Balti
Vabaduspäev kujutab endast
,,ameriika rahva solidaarsuse
sümbolit Balti rahvaste püüdlustega."
Ta nentis, et 14. juuni on
Balti riikides 1941. aastal toimepandud
massküüditamiste aastapäev;-;
-l---'':^-
Vabariiklasest Esindajatekoja
liige Maryland'i osariigist Gon-stance
Mõrellä ütles samal
istungil järgmist resolutsiooni
toetuseks: ,,Balti rahvaste täbar
olukord oh sama raske kui
poolakate ja afgaanide oma, kuid
nad ei ole saanud sellist intensiivset
teabe vahendite tähelepa^^
nõukogude ekspansioonist ja
türanniast sellel lihtsal põhjusel,
et nende võitlus vabaduse eest on
kajuaaegne. Suunates meie tähelepanu
sellele traagilisele aastapäevale
me peame aru saama, et
Ühendriikide kohustuseks on
toetada vabaduse pürgimist balti
rahvastele.:r.;:::.::
Bahi rahvüsgJ
E.V.
. . . * • • ' Yorgis saadud
välja vastaväSBSullise prok-lamatslopnl
vahetult enne
14> juunst. Postišti^igi tõt-^^
tu pole see proklamatsioon
veel lehe toimetusse jõud-
^.E. Toimetus- i
des korraldasid meeleavaldusi
24-jas linnas tähistamaks Balti
Vabaduspäeva ja väljendamaks
ühtlasi oma solidaarsust demonstratsiooniga
samal päeval Riias,
mille kuulutas välja Helsingi
86" nimeline rühmitus. Selle
rühmituse juht Linards Grantinsh
arreteeriti esmaspäeval: Liepajas,
kuuldavasti põhjuseU et ta on
keeldunud täitmast käsku ilmuda
sõjaväe reseryteenistusse, Teda
oli varem vabastatud sõjaväeteenistusest
tervislikel põhjustel.
iseseisvate ja suveräänsete
5) NSV Liit on lSN«)-ndast aasta^^
saadik süstemaatiliselt eemaldanud
baltlasi nende kodumaadelt,
küüditades neid Siberisse^ ja põhjustanud
suurearvulist venelaste
asümiist Balti yabariikidesse;
ohustades sel teel balti kultuure
väljasuremise võimalusega.
6) NSV Liit on ikestatud Balti
vabariikide rahvastele peale
surunud poliitilise rõhumissüstee-mi,
mis on hävitanud demokraa--
tia, kodanikevabaduste ja usulise
vabaduse ilmingud.
7) Eesti, Läti ja Leedu rahvad on
tänapäeval ikestatud NSV Liidu
poolt, olles suletud liitu mida nad
taunivad, ilma põhiliste iiiimõi-gusteta
ja tagakiusatud julguse
eest protesteerida.
8) NSV Liit keeldub järgimast
Helsingi kokkuleppeid, milledele
ta vabatahtlikult alla kirjutas.
9) Ühendriigid on vabaduse
eestkostjaks, olles pühendunud
rahvusliku enesemääramise, inimõiguste
ja usuvabaduse põhi-jä
taunides rõhumist
ren Zimmermann tõstatas Grantinsh']
juhtumi Viinis toimuval
Helsingi järelkonverentsil. Zimmermann
nimetas Grahtinshj
vahistamist üheks hiljutiseks
näiteks ininiõiguste rikkumisest
nõukogude võimude poolt; ' ;
Senati poolt märtsikuul ja nüüd
Esindžyatekoja poolt heakskiidetud
resolutsioon loetleb järgmisi
põhjendusi Balti Vabaduspäeva
väljakuulutamiseks:
1) ,>Baltiriildde rahvad on kalliks
usu 1 ise iling poli itilise
ja iseseisvuse
iseseisvusajal püstitatud Yabadussammas Riias, mille
RMLESTXTIljnREAnDR
268 Jane St.. Toronto, Ont.M6S 3Z2
Olen Teie teenistuses
kinnisvarade ostu või
itiüügi puhul Me
ja Ontario ulatuses.
,:«::Tasu|a:?^;
hindamine
2) "Balti vabariigid on eksisteerinud
iseseisvate ja suveräänsete
rahvastena, kes kuulusid täielikult
tunnustatutena Rahvasteliitu.
3) Balti vabariikide rahvastel on
individu-aalsed ja erinevad
kultuurid, rahvusiikud traditsioonid
ning keeled mis erinevad
Venemaa omadest.
4) NSV Liit okupeeris illegaalselt
Balti vabariigid aastal 1940 ja in-korporeeris
nad vägivaldselt N.
Liitu vastu nende rahvaste
tahtmist ja soove püsida
Rahvaste Organisatsiooni
meks, ori korduvalt hääletanud
koos selle rahvusvahelise kogu
enamusega kaitsta teiste maade
õigusi üle terve maailma, kaasaarvatud
Aafrikas, ja Aasias, otsustada
oma saatuse üle ja olla
vabad võõrast domineeriitiisest.
11) Ning lõpuks: HSV Liit on järjekindlalt
keeldunud taastamast
Läti, Leedu ja Eesti rahvastele
õigust eksisteerida iseseisvate
vabariikidena väljaspool NSV
Liitu või lubamast isiklike,
poliitiliste ja usuliste vabaduste
taaskehtestamist.
Resolutsioon deklareerib, et
nendel loetletud põhjustel tunnustab
Ameerika Ühendriikide
Kongress Leedu, Läti ja Eesti
rahvaste jätkuvat soovi ning
õigust vabadusele ja iseseisvusele
ning soovitab Balti rahvaste
hulgas 1941-sel aastal toimepandud
niaasküüditamiste aastapäeva
ku ui u tarni st Üh e n dr i i kide
presidendi poolt Balti Vabaduspäevaks
14-ndal j uuri il 1987. fi^^ J,
Teated hiljuti Riias asetleinud meeleavaldusest on
muiiud ka Uheudriikide ajakirjanduses. Selle kohta avaldas
artiMimojüksis päevaleht The Chri^
Ja varsti oli .samateemali^ ,,New :York Gi
,,TheChristian Science Monitor*!
'' korrespondent Juris Kaza
kirjutab Stokholmist järgmist:
,,Tuhanded lätlased marssisid
14. juunil läti
mis^
vad rähviiisvaheHste oigusemää-rade
põhjal või ka Kanada
pohjalV siis
sun maal kohtu
ette tuua, olgugi et need ei
territooriu-leb
täiendamisele, et võimaldada
sojakuritegijate kohtu ette
viimist Kanadas, teatas justiits-
6i
233-6482
kontoris 766-4088
I 0 0 B B B • 0 a B QD • 0 0 O B B 0 • « B B 8OBD DB BBQB00St
vastav
vastu võtta veel eniifi parlamendi
: suvepuhkusele minemist.
Opositsioohi-liikmed on lubanud,
et nad ei astu šeaduseebicnK
ettepanekule vastu, lastes
li Kongressi J
B'nai B^rith Inimõiguste Liidu
»id, et valitsus
on
42 -aastat;^' Ilmselt
aa ra
,,§ee või mai dab meil
e vaBim
Uimas
heaks sadamaks sõjakuritegi-
.jaile,'^ ütles Hnatj^hyn pressikonverentsil,
:„oIgu nad: pjrit
niistahes maailmaosast ja
^aloolisest konftiktlst. Kus on
toimunud sõjakuritegusid või
nõrkusse surrav Teatavasti kinnitas
-Desdienes' komisjon Juba
märtsikuus, et vähemasti
'i tegijat
nlng;218 isikut
et UUS sea-a
oa B o 0 a o • B 0 s 0 0 D o 0 0 D o B • ao • o o o ID O IS O • a O n
so-uritegijate
ning
vabadussamba juurde Riias ja
asetasid sinna l i l l i oma
kaasmaalaste mälestuseks, keda
küüditati nõukogude võimude
poolt aastal 1941, ütlevad teated
mis on jõudnud läti emigrantideni
läänes. .Ühes hinnangus öeldi, et
5.000 inimest marssisid ja suured
rahvahulgad vaatasid pealt Riia
tänavatel."
Korrespondent Kaza toob seejärel
ära Raadio Vaba Euroopa*'
läti osakonna peatoimetaja Janis
Trapans^ i arvamuse, mille
kohaselt demonstratsioon Riias oli
suurim teadaolev rahumeelne,
mlttekommun i stlik poli it i 1 ine
rahvakogumine N . Liidu ajaloos.
Kaza kirjutab, et nõukogude läti
miilits ei seganud demonstratsiooni
puhul vahele. Selle oli välja
mitteametlik inimõi-rühmitus
„Helsingi 86",
mis moodustati möödunud aastal
Liepaja sadamalinnas lätlastest
tööliste grupi poolt. Kaza kommenteerib,
et selline miilitsa
k ä i t u m i n e erines
märkimisväärselt nõukogude
võimude tavadest Moskvas, kus
palju väiksemaid demonstraritide
gruppe on laiali aetudy arreteeritud
või läbipekstud otse
lääne televisiooni kaameragrup-pide
ees. Kaza ütleb, et Riia
miilitsad tegid ka vähe peatamaks
spontaanset rongkäiku 19. aprillil
Kinkige künnipäevaks
㴀BA EESTLANE"
0- . /\
mõnesaja nooruki poolt, kes
hüüdsid rahvuslikke lööklauseid
ja tantsisid vabadussamba ümber.
Pärast kõnesoleva ,,The Chris-tian
Science Monitor'!" artikli ilmumist
ütles aga Vabade Lätlaste
Maailmaföderatsiooni esindaja
Viinis toimunud pressikonverentsil,
et selle organisatsioonini jõudnud
teadete. kohaselt arreteeriti
järgmise esmaspäeva 15. juuni
varahommikul Riias vähemalt
üksteist inimest seoses
pühapäevase demonstratsiooniga.
Korrespondent Kaza kirjutab, et
enne rongkäiku toimus Riia
vabadussamba läheduses asuvas
pargis miiting, kus esinesid,
sõnavõttudega endised poliitvangid
ja läti dissidendid, kes nõudsid
venestamise-poliitika lõpetamist
ning Gunars Astra ja teiste
jätkuvasti kinnipeetavate poliitvangide
vabastamist..Kaza ütleb,
et tema Rootsis ja mujal Lääne-
Euroöpasaisuvate allikate seletuste
kohaselt pärineb nende informatsioon
pühapäeva hilisõhtul ^
toimunud telefonikõnedest inimestega
Riias. Kuuldavasti olid
kohalviibinud lääne turistid
filminud demonstratsiooni videokaameratega
ja fotografeerinud
seda harilike fotoaparaatidega.
Kaza allikate kohaselt olid
rongkäiku juhtinud Hei singi
86" rühmituse esindajad Rolands
Silaraups ja Eva Bitenieks,
viimane neist läti rahvariietes.
Rongkäigus kanti loosungit
sõnadega 14-nda juuni ohvrite
mälestuseks." Mõned marssijad
kandsid särpe sõnadega Isamaa
ja vabaduse eest", fraas mis on
raiutud Riia kesklinnas asuvale
: A.J.
te
te
Selle pealkiija all kl
6. aprilli 1987 numbris^
muudatusi tegema,
nõukogude kodanikeli«
taadiks käesolev väy^
IRKUTSKIS
Siin vanas, juba tsaariajaj
selt tuntud Siberi linnas kc
„People'' reporterid Silvio
chini't, kes nime järgi
olema itaallane, aga on
ameeriklane. ,,Scotty-' Sch
on Philadelphiast pärit, välji
nud USA armee sergeant-
(vanemveebel), kes kümmel
tagasi tuli N. Liitu turismil
ja kohtas seal inglise keele
jat Lydia Akindinovna Majj
ja't, kes end talle tõlgiks pj
Naine oli lahutatud ja
tublisti noorem. Scotty,
66-aastane, oli siis
37-aastast teenistust USi
javäes Just erru läinud }i
meeldis noor; blond ja lahi
terahvas. Pärast mitut küh
N. Liitu abiellusid nad
aastal. Lydia, oma mehj
aastat noorem, ütleb et ta ej
nud kodus emale, kes oli|
kommunist, öelda et ta
endast palju vanema ameei
ga! Tema emale tähej
ameeriklane** sedasam;
,,spioon**.
Kuna oli karta, et Ly(
kergesti N . Liidust välja eil
Scötty pension seal palju rj
vääri oli kui USA-š, ots
nad Irkutskisse, Lydia kodf
elama asuda. Nad ostsid s(
ja, mis olevat maksnud
dollarit ja mis paistab
tüüpiline Siberi ;;izba",
serval kruusa (või muj
ääres, ilma torustiku ja eh
Scotty ise on generaatori aj
jasse elektrivalguse sisse sj
ja ka veetorud kaevust kra^
sini välja vedanud. Väljal
ikka veel õues ja see o]eva|
külmade talvedega
ebamugav. Scotty tahab k
majasse sisse tuua, mil
Marika Veisson abiks
koos 6-aastane Anneli.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 2, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870702 |
Description
| Title | 1987-07-02-04 |
| OCR text | EESTLANE,neyäpäeva%2^^ juulil:: 1987:- s:July2, axm Nr. 49 võtus iieljapäeval,ll-odaljuurtil^v •SBooiii, mis RonaldReagaii'ilväya kuulutada So Ülemkodar (Senat) oli sama resolutsiooni heaks kiitnud juba märtsikuul .On ette näha, et president Reagan nõustub Kongressi mõlema koja ettepanekuga ja kuulutab välja vastava proklamatsioon iv nagu ta on seda teinud ka eelnevatel aastatel. Kõnesolev resolutsioon mõistab liukl^a N. Liidu keeldumise tun-nustarnast Eesti, Läti ja Leedu suveräänsust. Teatavasti ei ole Ühendriigid kunagi tunnustanud Balti riikide vägi' poreerimist N. Liitu Teise Maailmasõja ajal. bemokraatlikusse parteisse kuuluv Esindajatekoja liige Mary Rose Oakar Ohio osariigist ütles Esindajatekoja istungil, et Balti Vabaduspäev kujutab endast ,,ameriika rahva solidaarsuse sümbolit Balti rahvaste püüdlustega." Ta nentis, et 14. juuni on Balti riikides 1941. aastal toimepandud massküüditamiste aastapäev;-; -l---'':^- Vabariiklasest Esindajatekoja liige Maryland'i osariigist Gon-stance Mõrellä ütles samal istungil järgmist resolutsiooni toetuseks: ,,Balti rahvaste täbar olukord oh sama raske kui poolakate ja afgaanide oma, kuid nad ei ole saanud sellist intensiivset teabe vahendite tähelepa^^ nõukogude ekspansioonist ja türanniast sellel lihtsal põhjusel, et nende võitlus vabaduse eest on kajuaaegne. Suunates meie tähelepanu sellele traagilisele aastapäevale me peame aru saama, et Ühendriikide kohustuseks on toetada vabaduse pürgimist balti rahvastele.:r.;:::.:: Bahi rahvüsgJ E.V. . . . * • • ' Yorgis saadud välja vastaväSBSullise prok-lamatslopnl vahetult enne 14> juunst. Postišti^igi tõt-^^ tu pole see proklamatsioon veel lehe toimetusse jõud- ^.E. Toimetus- i des korraldasid meeleavaldusi 24-jas linnas tähistamaks Balti Vabaduspäeva ja väljendamaks ühtlasi oma solidaarsust demonstratsiooniga samal päeval Riias, mille kuulutas välja Helsingi 86" nimeline rühmitus. Selle rühmituse juht Linards Grantinsh arreteeriti esmaspäeval: Liepajas, kuuldavasti põhjuseU et ta on keeldunud täitmast käsku ilmuda sõjaväe reseryteenistusse, Teda oli varem vabastatud sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel. iseseisvate ja suveräänsete 5) NSV Liit on lSN«)-ndast aasta^^ saadik süstemaatiliselt eemaldanud baltlasi nende kodumaadelt, küüditades neid Siberisse^ ja põhjustanud suurearvulist venelaste asümiist Balti yabariikidesse; ohustades sel teel balti kultuure väljasuremise võimalusega. 6) NSV Liit on ikestatud Balti vabariikide rahvastele peale surunud poliitilise rõhumissüstee-mi, mis on hävitanud demokraa-- tia, kodanikevabaduste ja usulise vabaduse ilmingud. 7) Eesti, Läti ja Leedu rahvad on tänapäeval ikestatud NSV Liidu poolt, olles suletud liitu mida nad taunivad, ilma põhiliste iiiimõi-gusteta ja tagakiusatud julguse eest protesteerida. 8) NSV Liit keeldub järgimast Helsingi kokkuleppeid, milledele ta vabatahtlikult alla kirjutas. 9) Ühendriigid on vabaduse eestkostjaks, olles pühendunud rahvusliku enesemääramise, inimõiguste ja usuvabaduse põhi-jä taunides rõhumist ren Zimmermann tõstatas Grantinsh'] juhtumi Viinis toimuval Helsingi järelkonverentsil. Zimmermann nimetas Grahtinshj vahistamist üheks hiljutiseks näiteks ininiõiguste rikkumisest nõukogude võimude poolt; ' ; Senati poolt märtsikuul ja nüüd Esindžyatekoja poolt heakskiidetud resolutsioon loetleb järgmisi põhjendusi Balti Vabaduspäeva väljakuulutamiseks: 1) ,>Baltiriildde rahvad on kalliks usu 1 ise iling poli itilise ja iseseisvuse iseseisvusajal püstitatud Yabadussammas Riias, mille RMLESTXTIljnREAnDR 268 Jane St.. Toronto, Ont.M6S 3Z2 Olen Teie teenistuses kinnisvarade ostu või itiüügi puhul Me ja Ontario ulatuses. ,:«::Tasu|a:?^; hindamine 2) "Balti vabariigid on eksisteerinud iseseisvate ja suveräänsete rahvastena, kes kuulusid täielikult tunnustatutena Rahvasteliitu. 3) Balti vabariikide rahvastel on individu-aalsed ja erinevad kultuurid, rahvusiikud traditsioonid ning keeled mis erinevad Venemaa omadest. 4) NSV Liit okupeeris illegaalselt Balti vabariigid aastal 1940 ja in-korporeeris nad vägivaldselt N. Liitu vastu nende rahvaste tahtmist ja soove püsida Rahvaste Organisatsiooni meks, ori korduvalt hääletanud koos selle rahvusvahelise kogu enamusega kaitsta teiste maade õigusi üle terve maailma, kaasaarvatud Aafrikas, ja Aasias, otsustada oma saatuse üle ja olla vabad võõrast domineeriitiisest. 11) Ning lõpuks: HSV Liit on järjekindlalt keeldunud taastamast Läti, Leedu ja Eesti rahvastele õigust eksisteerida iseseisvate vabariikidena väljaspool NSV Liitu või lubamast isiklike, poliitiliste ja usuliste vabaduste taaskehtestamist. Resolutsioon deklareerib, et nendel loetletud põhjustel tunnustab Ameerika Ühendriikide Kongress Leedu, Läti ja Eesti rahvaste jätkuvat soovi ning õigust vabadusele ja iseseisvusele ning soovitab Balti rahvaste hulgas 1941-sel aastal toimepandud niaasküüditamiste aastapäeva ku ui u tarni st Üh e n dr i i kide presidendi poolt Balti Vabaduspäevaks 14-ndal j uuri il 1987. fi^^ J, Teated hiljuti Riias asetleinud meeleavaldusest on muiiud ka Uheudriikide ajakirjanduses. Selle kohta avaldas artiMimojüksis päevaleht The Chri^ Ja varsti oli .samateemali^ ,,New :York Gi ,,TheChristian Science Monitor*! '' korrespondent Juris Kaza kirjutab Stokholmist järgmist: ,,Tuhanded lätlased marssisid 14. juunil läti mis^ vad rähviiisvaheHste oigusemää-rade põhjal või ka Kanada pohjalV siis sun maal kohtu ette tuua, olgugi et need ei territooriu-leb täiendamisele, et võimaldada sojakuritegijate kohtu ette viimist Kanadas, teatas justiits- 6i 233-6482 kontoris 766-4088 I 0 0 B B B • 0 a B QD • 0 0 O B B 0 • « B B 8OBD DB BBQB00St vastav vastu võtta veel eniifi parlamendi : suvepuhkusele minemist. Opositsioohi-liikmed on lubanud, et nad ei astu šeaduseebicnK ettepanekule vastu, lastes li Kongressi J B'nai B^rith Inimõiguste Liidu »id, et valitsus on 42 -aastat;^' Ilmselt aa ra ,,§ee või mai dab meil e vaBim Uimas heaks sadamaks sõjakuritegi- .jaile,'^ ütles Hnatj^hyn pressikonverentsil, :„oIgu nad: pjrit niistahes maailmaosast ja ^aloolisest konftiktlst. Kus on toimunud sõjakuritegusid või nõrkusse surrav Teatavasti kinnitas -Desdienes' komisjon Juba märtsikuus, et vähemasti 'i tegijat nlng;218 isikut et UUS sea-a oa B o 0 a o • B 0 s 0 0 D o 0 0 D o B • ao • o o o ID O IS O • a O n so-uritegijate ning vabadussamba juurde Riias ja asetasid sinna l i l l i oma kaasmaalaste mälestuseks, keda küüditati nõukogude võimude poolt aastal 1941, ütlevad teated mis on jõudnud läti emigrantideni läänes. .Ühes hinnangus öeldi, et 5.000 inimest marssisid ja suured rahvahulgad vaatasid pealt Riia tänavatel." Korrespondent Kaza toob seejärel ära Raadio Vaba Euroopa*' läti osakonna peatoimetaja Janis Trapans^ i arvamuse, mille kohaselt demonstratsioon Riias oli suurim teadaolev rahumeelne, mlttekommun i stlik poli it i 1 ine rahvakogumine N . Liidu ajaloos. Kaza kirjutab, et nõukogude läti miilits ei seganud demonstratsiooni puhul vahele. Selle oli välja mitteametlik inimõi-rühmitus „Helsingi 86", mis moodustati möödunud aastal Liepaja sadamalinnas lätlastest tööliste grupi poolt. Kaza kommenteerib, et selline miilitsa k ä i t u m i n e erines märkimisväärselt nõukogude võimude tavadest Moskvas, kus palju väiksemaid demonstraritide gruppe on laiali aetudy arreteeritud või läbipekstud otse lääne televisiooni kaameragrup-pide ees. Kaza ütleb, et Riia miilitsad tegid ka vähe peatamaks spontaanset rongkäiku 19. aprillil Kinkige künnipäevaks „¥ÄBA EESTLANE" 0- . /\ mõnesaja nooruki poolt, kes hüüdsid rahvuslikke lööklauseid ja tantsisid vabadussamba ümber. Pärast kõnesoleva ,,The Chris-tian Science Monitor'!" artikli ilmumist ütles aga Vabade Lätlaste Maailmaföderatsiooni esindaja Viinis toimunud pressikonverentsil, et selle organisatsioonini jõudnud teadete. kohaselt arreteeriti järgmise esmaspäeva 15. juuni varahommikul Riias vähemalt üksteist inimest seoses pühapäevase demonstratsiooniga. Korrespondent Kaza kirjutab, et enne rongkäiku toimus Riia vabadussamba läheduses asuvas pargis miiting, kus esinesid, sõnavõttudega endised poliitvangid ja läti dissidendid, kes nõudsid venestamise-poliitika lõpetamist ning Gunars Astra ja teiste jätkuvasti kinnipeetavate poliitvangide vabastamist..Kaza ütleb, et tema Rootsis ja mujal Lääne- Euroöpasaisuvate allikate seletuste kohaselt pärineb nende informatsioon pühapäeva hilisõhtul ^ toimunud telefonikõnedest inimestega Riias. Kuuldavasti olid kohalviibinud lääne turistid filminud demonstratsiooni videokaameratega ja fotografeerinud seda harilike fotoaparaatidega. Kaza allikate kohaselt olid rongkäiku juhtinud Hei singi 86" rühmituse esindajad Rolands Silaraups ja Eva Bitenieks, viimane neist läti rahvariietes. Rongkäigus kanti loosungit sõnadega 14-nda juuni ohvrite mälestuseks." Mõned marssijad kandsid särpe sõnadega Isamaa ja vabaduse eest", fraas mis on raiutud Riia kesklinnas asuvale : A.J. te te Selle pealkiija all kl 6. aprilli 1987 numbris^ muudatusi tegema, nõukogude kodanikeli« taadiks käesolev väy^ IRKUTSKIS Siin vanas, juba tsaariajaj selt tuntud Siberi linnas kc „People'' reporterid Silvio chini't, kes nime järgi olema itaallane, aga on ameeriklane. ,,Scotty-' Sch on Philadelphiast pärit, välji nud USA armee sergeant- (vanemveebel), kes kümmel tagasi tuli N. Liitu turismil ja kohtas seal inglise keele jat Lydia Akindinovna Majj ja't, kes end talle tõlgiks pj Naine oli lahutatud ja tublisti noorem. Scotty, 66-aastane, oli siis 37-aastast teenistust USi javäes Just erru läinud }i meeldis noor; blond ja lahi terahvas. Pärast mitut küh N. Liitu abiellusid nad aastal. Lydia, oma mehj aastat noorem, ütleb et ta ej nud kodus emale, kes oli| kommunist, öelda et ta endast palju vanema ameei ga! Tema emale tähej ameeriklane** sedasam; ,,spioon**. Kuna oli karta, et Ly( kergesti N . Liidust välja eil Scötty pension seal palju rj vääri oli kui USA-š, ots nad Irkutskisse, Lydia kodf elama asuda. Nad ostsid s( ja, mis olevat maksnud dollarit ja mis paistab tüüpiline Siberi ;;izba", serval kruusa (või muj ääres, ilma torustiku ja eh Scotty ise on generaatori aj jasse elektrivalguse sisse sj ja ka veetorud kaevust kra^ sini välja vedanud. Väljal ikka veel õues ja see o]eva| külmade talvedega ebamugav. Scotty tahab k majasse sisse tuua, mil Marika Veisson abiks koos 6-aastane Anneli. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-02-04
