1987-07-02-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE,neyäpäeva%2^^ juulil:: 1987:- s:July2, axm Nr. 49 võtus iieljapäeval,ll-odaljuurtil^v •SBooiii, mis RonaldReagaii'ilväya kuulutada So Ülemkodar (Senat) oli sama resolutsiooni heaks kiitnud juba märtsikuul .On ette näha, et president Reagan nõustub Kongressi mõlema koja ettepanekuga ja kuulutab välja vastava proklamatsioon iv nagu ta on seda teinud ka eelnevatel aastatel. Kõnesolev resolutsioon mõistab liukl^a N. Liidu keeldumise tun-nustarnast Eesti, Läti ja Leedu suveräänsust. Teatavasti ei ole Ühendriigid kunagi tunnustanud Balti riikide vägi' poreerimist N. Liitu Teise Maailmasõja ajal. bemokraatlikusse parteisse kuuluv Esindajatekoja liige Mary Rose Oakar Ohio osariigist ütles Esindajatekoja istungil, et Balti Vabaduspäev kujutab endast ,,ameriika rahva solidaarsuse sümbolit Balti rahvaste püüdlustega." Ta nentis, et 14. juuni on Balti riikides 1941. aastal toimepandud massküüditamiste aastapäev;-; -l---'':^- Vabariiklasest Esindajatekoja liige Maryland'i osariigist Gon-stance Mõrellä ütles samal istungil järgmist resolutsiooni toetuseks: ,,Balti rahvaste täbar olukord oh sama raske kui poolakate ja afgaanide oma, kuid nad ei ole saanud sellist intensiivset teabe vahendite tähelepa^^ nõukogude ekspansioonist ja türanniast sellel lihtsal põhjusel, et nende võitlus vabaduse eest on kajuaaegne. Suunates meie tähelepanu sellele traagilisele aastapäevale me peame aru saama, et Ühendriikide kohustuseks on toetada vabaduse pürgimist balti rahvastele.:r.;:::.:: Bahi rahvüsgJ E.V. . . . * • • ' Yorgis saadud välja vastaväSBSullise prok-lamatslopnl vahetult enne 14> juunst. Postišti^igi tõt-^^ tu pole see proklamatsioon veel lehe toimetusse jõud- ^.E. Toimetus- i des korraldasid meeleavaldusi 24-jas linnas tähistamaks Balti Vabaduspäeva ja väljendamaks ühtlasi oma solidaarsust demonstratsiooniga samal päeval Riias, mille kuulutas välja Helsingi 86" nimeline rühmitus. Selle rühmituse juht Linards Grantinsh arreteeriti esmaspäeval: Liepajas, kuuldavasti põhjuseU et ta on keeldunud täitmast käsku ilmuda sõjaväe reseryteenistusse, Teda oli varem vabastatud sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel. iseseisvate ja suveräänsete 5) NSV Liit on lSN«)-ndast aasta^^ saadik süstemaatiliselt eemaldanud baltlasi nende kodumaadelt, küüditades neid Siberisse^ ja põhjustanud suurearvulist venelaste asümiist Balti yabariikidesse; ohustades sel teel balti kultuure väljasuremise võimalusega. 6) NSV Liit on ikestatud Balti vabariikide rahvastele peale surunud poliitilise rõhumissüstee-mi, mis on hävitanud demokraa-- tia, kodanikevabaduste ja usulise vabaduse ilmingud. 7) Eesti, Läti ja Leedu rahvad on tänapäeval ikestatud NSV Liidu poolt, olles suletud liitu mida nad taunivad, ilma põhiliste iiiimõi-gusteta ja tagakiusatud julguse eest protesteerida. 8) NSV Liit keeldub järgimast Helsingi kokkuleppeid, milledele ta vabatahtlikult alla kirjutas. 9) Ühendriigid on vabaduse eestkostjaks, olles pühendunud rahvusliku enesemääramise, inimõiguste ja usuvabaduse põhi-jä taunides rõhumist ren Zimmermann tõstatas Grantinsh'] juhtumi Viinis toimuval Helsingi järelkonverentsil. Zimmermann nimetas Grahtinshj vahistamist üheks hiljutiseks näiteks ininiõiguste rikkumisest nõukogude võimude poolt; ' ; Senati poolt märtsikuul ja nüüd Esindžyatekoja poolt heakskiidetud resolutsioon loetleb järgmisi põhjendusi Balti Vabaduspäeva väljakuulutamiseks: 1) ,>Baltiriildde rahvad on kalliks usu 1 ise iling poli itilise ja iseseisvuse iseseisvusajal püstitatud Yabadussammas Riias, mille RMLESTXTIljnREAnDR 268 Jane St.. Toronto, Ont.M6S 3Z2 Olen Teie teenistuses kinnisvarade ostu või itiüügi puhul Me ja Ontario ulatuses. ,:«::Tasu|a:?^; hindamine 2) "Balti vabariigid on eksisteerinud iseseisvate ja suveräänsete rahvastena, kes kuulusid täielikult tunnustatutena Rahvasteliitu. 3) Balti vabariikide rahvastel on individu-aalsed ja erinevad kultuurid, rahvusiikud traditsioonid ning keeled mis erinevad Venemaa omadest. 4) NSV Liit okupeeris illegaalselt Balti vabariigid aastal 1940 ja in-korporeeris nad vägivaldselt N. Liitu vastu nende rahvaste tahtmist ja soove püsida Rahvaste Organisatsiooni meks, ori korduvalt hääletanud koos selle rahvusvahelise kogu enamusega kaitsta teiste maade õigusi üle terve maailma, kaasaarvatud Aafrikas, ja Aasias, otsustada oma saatuse üle ja olla vabad võõrast domineeriitiisest. 11) Ning lõpuks: HSV Liit on järjekindlalt keeldunud taastamast Läti, Leedu ja Eesti rahvastele õigust eksisteerida iseseisvate vabariikidena väljaspool NSV Liitu või lubamast isiklike, poliitiliste ja usuliste vabaduste taaskehtestamist. Resolutsioon deklareerib, et nendel loetletud põhjustel tunnustab Ameerika Ühendriikide Kongress Leedu, Läti ja Eesti rahvaste jätkuvat soovi ning õigust vabadusele ja iseseisvusele ning soovitab Balti rahvaste hulgas 1941-sel aastal toimepandud niaasküüditamiste aastapäeva ku ui u tarni st Üh e n dr i i kide presidendi poolt Balti Vabaduspäevaks 14-ndal j uuri il 1987. fi^^ J, Teated hiljuti Riias asetleinud meeleavaldusest on muiiud ka Uheudriikide ajakirjanduses. Selle kohta avaldas artiMimojüksis päevaleht The Chri^ Ja varsti oli .samateemali^ ,,New :York Gi ,,TheChristian Science Monitor*! '' korrespondent Juris Kaza kirjutab Stokholmist järgmist: ,,Tuhanded lätlased marssisid 14. juunil läti mis^ vad rähviiisvaheHste oigusemää-rade põhjal või ka Kanada pohjalV siis sun maal kohtu ette tuua, olgugi et need ei territooriu-leb täiendamisele, et võimaldada sojakuritegijate kohtu ette viimist Kanadas, teatas justiits- 6i 233-6482 kontoris 766-4088 I 0 0 B B B • 0 a B QD • 0 0 O B B 0 • « B B 8OBD DB BBQB00St vastav vastu võtta veel eniifi parlamendi : suvepuhkusele minemist. Opositsioohi-liikmed on lubanud, et nad ei astu šeaduseebicnK ettepanekule vastu, lastes li Kongressi J B'nai B^rith Inimõiguste Liidu »id, et valitsus on 42 -aastat;^' Ilmselt aa ra ,,§ee või mai dab meil e vaBim Uimas heaks sadamaks sõjakuritegi- .jaile,'^ ütles Hnatj^hyn pressikonverentsil, :„oIgu nad: pjrit niistahes maailmaosast ja ^aloolisest konftiktlst. Kus on toimunud sõjakuritegusid või nõrkusse surrav Teatavasti kinnitas -Desdienes' komisjon Juba märtsikuus, et vähemasti 'i tegijat nlng;218 isikut et UUS sea-a oa B o 0 a o • B 0 s 0 0 D o 0 0 D o B • ao • o o o ID O IS O • a O n so-uritegijate ning vabadussamba juurde Riias ja asetasid sinna l i l l i oma kaasmaalaste mälestuseks, keda küüditati nõukogude võimude poolt aastal 1941, ütlevad teated mis on jõudnud läti emigrantideni läänes. .Ühes hinnangus öeldi, et 5.000 inimest marssisid ja suured rahvahulgad vaatasid pealt Riia tänavatel." Korrespondent Kaza toob seejärel ära Raadio Vaba Euroopa*' läti osakonna peatoimetaja Janis Trapans^ i arvamuse, mille kohaselt demonstratsioon Riias oli suurim teadaolev rahumeelne, mlttekommun i stlik poli it i 1 ine rahvakogumine N . Liidu ajaloos. Kaza kirjutab, et nõukogude läti miilits ei seganud demonstratsiooni puhul vahele. Selle oli välja mitteametlik inimõi-rühmitus „Helsingi 86", mis moodustati möödunud aastal Liepaja sadamalinnas lätlastest tööliste grupi poolt. Kaza kommenteerib, et selline miilitsa k ä i t u m i n e erines märkimisväärselt nõukogude võimude tavadest Moskvas, kus palju väiksemaid demonstraritide gruppe on laiali aetudy arreteeritud või läbipekstud otse lääne televisiooni kaameragrup-pide ees. Kaza ütleb, et Riia miilitsad tegid ka vähe peatamaks spontaanset rongkäiku 19. aprillil Kinkige künnipäevaks „¥ÄBA EESTLANE" 0- . /\ mõnesaja nooruki poolt, kes hüüdsid rahvuslikke lööklauseid ja tantsisid vabadussamba ümber. Pärast kõnesoleva ,,The Chris-tian Science Monitor'!" artikli ilmumist ütles aga Vabade Lätlaste Maailmaföderatsiooni esindaja Viinis toimunud pressikonverentsil, et selle organisatsioonini jõudnud teadete. kohaselt arreteeriti järgmise esmaspäeva 15. juuni varahommikul Riias vähemalt üksteist inimest seoses pühapäevase demonstratsiooniga. Korrespondent Kaza kirjutab, et enne rongkäiku toimus Riia vabadussamba läheduses asuvas pargis miiting, kus esinesid, sõnavõttudega endised poliitvangid ja läti dissidendid, kes nõudsid venestamise-poliitika lõpetamist ning Gunars Astra ja teiste jätkuvasti kinnipeetavate poliitvangide vabastamist..Kaza ütleb, et tema Rootsis ja mujal Lääne- Euroöpasaisuvate allikate seletuste kohaselt pärineb nende informatsioon pühapäeva hilisõhtul ^ toimunud telefonikõnedest inimestega Riias. Kuuldavasti olid kohalviibinud lääne turistid filminud demonstratsiooni videokaameratega ja fotografeerinud seda harilike fotoaparaatidega. Kaza allikate kohaselt olid rongkäiku juhtinud Hei singi 86" rühmituse esindajad Rolands Silaraups ja Eva Bitenieks, viimane neist läti rahvariietes. Rongkäigus kanti loosungit sõnadega 14-nda juuni ohvrite mälestuseks." Mõned marssijad kandsid särpe sõnadega Isamaa ja vabaduse eest", fraas mis on raiutud Riia kesklinnas asuvale : A.J. te te Selle pealkiija all kl 6. aprilli 1987 numbris^ muudatusi tegema, nõukogude kodanikeli« taadiks käesolev väy^ IRKUTSKIS Siin vanas, juba tsaariajaj selt tuntud Siberi linnas kc „People'' reporterid Silvio chini't, kes nime järgi olema itaallane, aga on ameeriklane. ,,Scotty-' Sch on Philadelphiast pärit, välji nud USA armee sergeant- (vanemveebel), kes kümmel tagasi tuli N. Liitu turismil ja kohtas seal inglise keele jat Lydia Akindinovna Majj ja't, kes end talle tõlgiks pj Naine oli lahutatud ja tublisti noorem. Scotty, 66-aastane, oli siis 37-aastast teenistust USi javäes Just erru läinud }i meeldis noor; blond ja lahi terahvas. Pärast mitut küh N. Liitu abiellusid nad aastal. Lydia, oma mehj aastat noorem, ütleb et ta ej nud kodus emale, kes oli| kommunist, öelda et ta endast palju vanema ameei ga! Tema emale tähej ameeriklane** sedasam; ,,spioon**. Kuna oli karta, et Ly( kergesti N . Liidust välja eil Scötty pension seal palju rj vääri oli kui USA-š, ots nad Irkutskisse, Lydia kodf elama asuda. Nad ostsid s( ja, mis olevat maksnud dollarit ja mis paistab tüüpiline Siberi ;;izba", serval kruusa (või muj ääres, ilma torustiku ja eh Scotty ise on generaatori aj jasse elektrivalguse sisse sj ja ka veetorud kaevust kra^ sini välja vedanud. Väljal ikka veel õues ja see o]eva| külmade talvedega ebamugav. Scotty tahab k majasse sisse tuua, mil Marika Veisson abiks koos 6-aastane Anneli.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 2, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-07-02 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870702 |
Description
Title | 1987-07-02-04 |
OCR text | EESTLANE,neyäpäeva%2^^ juulil:: 1987:- s:July2, axm Nr. 49 võtus iieljapäeval,ll-odaljuurtil^v •SBooiii, mis RonaldReagaii'ilväya kuulutada So Ülemkodar (Senat) oli sama resolutsiooni heaks kiitnud juba märtsikuul .On ette näha, et president Reagan nõustub Kongressi mõlema koja ettepanekuga ja kuulutab välja vastava proklamatsioon iv nagu ta on seda teinud ka eelnevatel aastatel. Kõnesolev resolutsioon mõistab liukl^a N. Liidu keeldumise tun-nustarnast Eesti, Läti ja Leedu suveräänsust. Teatavasti ei ole Ühendriigid kunagi tunnustanud Balti riikide vägi' poreerimist N. Liitu Teise Maailmasõja ajal. bemokraatlikusse parteisse kuuluv Esindajatekoja liige Mary Rose Oakar Ohio osariigist ütles Esindajatekoja istungil, et Balti Vabaduspäev kujutab endast ,,ameriika rahva solidaarsuse sümbolit Balti rahvaste püüdlustega." Ta nentis, et 14. juuni on Balti riikides 1941. aastal toimepandud massküüditamiste aastapäev;-; -l---'':^- Vabariiklasest Esindajatekoja liige Maryland'i osariigist Gon-stance Mõrellä ütles samal istungil järgmist resolutsiooni toetuseks: ,,Balti rahvaste täbar olukord oh sama raske kui poolakate ja afgaanide oma, kuid nad ei ole saanud sellist intensiivset teabe vahendite tähelepa^^ nõukogude ekspansioonist ja türanniast sellel lihtsal põhjusel, et nende võitlus vabaduse eest on kajuaaegne. Suunates meie tähelepanu sellele traagilisele aastapäevale me peame aru saama, et Ühendriikide kohustuseks on toetada vabaduse pürgimist balti rahvastele.:r.;:::.:: Bahi rahvüsgJ E.V. . . . * • • ' Yorgis saadud välja vastaväSBSullise prok-lamatslopnl vahetult enne 14> juunst. Postišti^igi tõt-^^ tu pole see proklamatsioon veel lehe toimetusse jõud- ^.E. Toimetus- i des korraldasid meeleavaldusi 24-jas linnas tähistamaks Balti Vabaduspäeva ja väljendamaks ühtlasi oma solidaarsust demonstratsiooniga samal päeval Riias, mille kuulutas välja Helsingi 86" nimeline rühmitus. Selle rühmituse juht Linards Grantinsh arreteeriti esmaspäeval: Liepajas, kuuldavasti põhjuseU et ta on keeldunud täitmast käsku ilmuda sõjaväe reseryteenistusse, Teda oli varem vabastatud sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel. iseseisvate ja suveräänsete 5) NSV Liit on lSN«)-ndast aasta^^ saadik süstemaatiliselt eemaldanud baltlasi nende kodumaadelt, küüditades neid Siberisse^ ja põhjustanud suurearvulist venelaste asümiist Balti yabariikidesse; ohustades sel teel balti kultuure väljasuremise võimalusega. 6) NSV Liit on ikestatud Balti vabariikide rahvastele peale surunud poliitilise rõhumissüstee-mi, mis on hävitanud demokraa-- tia, kodanikevabaduste ja usulise vabaduse ilmingud. 7) Eesti, Läti ja Leedu rahvad on tänapäeval ikestatud NSV Liidu poolt, olles suletud liitu mida nad taunivad, ilma põhiliste iiiimõi-gusteta ja tagakiusatud julguse eest protesteerida. 8) NSV Liit keeldub järgimast Helsingi kokkuleppeid, milledele ta vabatahtlikult alla kirjutas. 9) Ühendriigid on vabaduse eestkostjaks, olles pühendunud rahvusliku enesemääramise, inimõiguste ja usuvabaduse põhi-jä taunides rõhumist ren Zimmermann tõstatas Grantinsh'] juhtumi Viinis toimuval Helsingi järelkonverentsil. Zimmermann nimetas Grahtinshj vahistamist üheks hiljutiseks näiteks ininiõiguste rikkumisest nõukogude võimude poolt; ' ; Senati poolt märtsikuul ja nüüd Esindžyatekoja poolt heakskiidetud resolutsioon loetleb järgmisi põhjendusi Balti Vabaduspäeva väljakuulutamiseks: 1) ,>Baltiriildde rahvad on kalliks usu 1 ise iling poli itilise ja iseseisvuse iseseisvusajal püstitatud Yabadussammas Riias, mille RMLESTXTIljnREAnDR 268 Jane St.. Toronto, Ont.M6S 3Z2 Olen Teie teenistuses kinnisvarade ostu või itiüügi puhul Me ja Ontario ulatuses. ,:«::Tasu|a:?^; hindamine 2) "Balti vabariigid on eksisteerinud iseseisvate ja suveräänsete rahvastena, kes kuulusid täielikult tunnustatutena Rahvasteliitu. 3) Balti vabariikide rahvastel on individu-aalsed ja erinevad kultuurid, rahvusiikud traditsioonid ning keeled mis erinevad Venemaa omadest. 4) NSV Liit okupeeris illegaalselt Balti vabariigid aastal 1940 ja in-korporeeris nad vägivaldselt N. Liitu vastu nende rahvaste tahtmist ja soove püsida Rahvaste Organisatsiooni meks, ori korduvalt hääletanud koos selle rahvusvahelise kogu enamusega kaitsta teiste maade õigusi üle terve maailma, kaasaarvatud Aafrikas, ja Aasias, otsustada oma saatuse üle ja olla vabad võõrast domineeriitiisest. 11) Ning lõpuks: HSV Liit on järjekindlalt keeldunud taastamast Läti, Leedu ja Eesti rahvastele õigust eksisteerida iseseisvate vabariikidena väljaspool NSV Liitu või lubamast isiklike, poliitiliste ja usuliste vabaduste taaskehtestamist. Resolutsioon deklareerib, et nendel loetletud põhjustel tunnustab Ameerika Ühendriikide Kongress Leedu, Läti ja Eesti rahvaste jätkuvat soovi ning õigust vabadusele ja iseseisvusele ning soovitab Balti rahvaste hulgas 1941-sel aastal toimepandud niaasküüditamiste aastapäeva ku ui u tarni st Üh e n dr i i kide presidendi poolt Balti Vabaduspäevaks 14-ndal j uuri il 1987. fi^^ J, Teated hiljuti Riias asetleinud meeleavaldusest on muiiud ka Uheudriikide ajakirjanduses. Selle kohta avaldas artiMimojüksis päevaleht The Chri^ Ja varsti oli .samateemali^ ,,New :York Gi ,,TheChristian Science Monitor*! '' korrespondent Juris Kaza kirjutab Stokholmist järgmist: ,,Tuhanded lätlased marssisid 14. juunil läti mis^ vad rähviiisvaheHste oigusemää-rade põhjal või ka Kanada pohjalV siis sun maal kohtu ette tuua, olgugi et need ei territooriu-leb täiendamisele, et võimaldada sojakuritegijate kohtu ette viimist Kanadas, teatas justiits- 6i 233-6482 kontoris 766-4088 I 0 0 B B B • 0 a B QD • 0 0 O B B 0 • « B B 8OBD DB BBQB00St vastav vastu võtta veel eniifi parlamendi : suvepuhkusele minemist. Opositsioohi-liikmed on lubanud, et nad ei astu šeaduseebicnK ettepanekule vastu, lastes li Kongressi J B'nai B^rith Inimõiguste Liidu »id, et valitsus on 42 -aastat;^' Ilmselt aa ra ,,§ee või mai dab meil e vaBim Uimas heaks sadamaks sõjakuritegi- .jaile,'^ ütles Hnatj^hyn pressikonverentsil, :„oIgu nad: pjrit niistahes maailmaosast ja ^aloolisest konftiktlst. Kus on toimunud sõjakuritegusid või nõrkusse surrav Teatavasti kinnitas -Desdienes' komisjon Juba märtsikuus, et vähemasti 'i tegijat nlng;218 isikut et UUS sea-a oa B o 0 a o • B 0 s 0 0 D o 0 0 D o B • ao • o o o ID O IS O • a O n so-uritegijate ning vabadussamba juurde Riias ja asetasid sinna l i l l i oma kaasmaalaste mälestuseks, keda küüditati nõukogude võimude poolt aastal 1941, ütlevad teated mis on jõudnud läti emigrantideni läänes. .Ühes hinnangus öeldi, et 5.000 inimest marssisid ja suured rahvahulgad vaatasid pealt Riia tänavatel." Korrespondent Kaza toob seejärel ära Raadio Vaba Euroopa*' läti osakonna peatoimetaja Janis Trapans^ i arvamuse, mille kohaselt demonstratsioon Riias oli suurim teadaolev rahumeelne, mlttekommun i stlik poli it i 1 ine rahvakogumine N . Liidu ajaloos. Kaza kirjutab, et nõukogude läti miilits ei seganud demonstratsiooni puhul vahele. Selle oli välja mitteametlik inimõi-rühmitus „Helsingi 86", mis moodustati möödunud aastal Liepaja sadamalinnas lätlastest tööliste grupi poolt. Kaza kommenteerib, et selline miilitsa k ä i t u m i n e erines märkimisväärselt nõukogude võimude tavadest Moskvas, kus palju väiksemaid demonstraritide gruppe on laiali aetudy arreteeritud või läbipekstud otse lääne televisiooni kaameragrup-pide ees. Kaza ütleb, et Riia miilitsad tegid ka vähe peatamaks spontaanset rongkäiku 19. aprillil Kinkige künnipäevaks „¥ÄBA EESTLANE" 0- . /\ mõnesaja nooruki poolt, kes hüüdsid rahvuslikke lööklauseid ja tantsisid vabadussamba ümber. Pärast kõnesoleva ,,The Chris-tian Science Monitor'!" artikli ilmumist ütles aga Vabade Lätlaste Maailmaföderatsiooni esindaja Viinis toimunud pressikonverentsil, et selle organisatsioonini jõudnud teadete. kohaselt arreteeriti järgmise esmaspäeva 15. juuni varahommikul Riias vähemalt üksteist inimest seoses pühapäevase demonstratsiooniga. Korrespondent Kaza kirjutab, et enne rongkäiku toimus Riia vabadussamba läheduses asuvas pargis miiting, kus esinesid, sõnavõttudega endised poliitvangid ja läti dissidendid, kes nõudsid venestamise-poliitika lõpetamist ning Gunars Astra ja teiste jätkuvasti kinnipeetavate poliitvangide vabastamist..Kaza ütleb, et tema Rootsis ja mujal Lääne- Euroöpasaisuvate allikate seletuste kohaselt pärineb nende informatsioon pühapäeva hilisõhtul ^ toimunud telefonikõnedest inimestega Riias. Kuuldavasti olid kohalviibinud lääne turistid filminud demonstratsiooni videokaameratega ja fotografeerinud seda harilike fotoaparaatidega. Kaza allikate kohaselt olid rongkäiku juhtinud Hei singi 86" rühmituse esindajad Rolands Silaraups ja Eva Bitenieks, viimane neist läti rahvariietes. Rongkäigus kanti loosungit sõnadega 14-nda juuni ohvrite mälestuseks." Mõned marssijad kandsid särpe sõnadega Isamaa ja vabaduse eest", fraas mis on raiutud Riia kesklinnas asuvale : A.J. te te Selle pealkiija all kl 6. aprilli 1987 numbris^ muudatusi tegema, nõukogude kodanikeli« taadiks käesolev väy^ IRKUTSKIS Siin vanas, juba tsaariajaj selt tuntud Siberi linnas kc „People'' reporterid Silvio chini't, kes nime järgi olema itaallane, aga on ameeriklane. ,,Scotty-' Sch on Philadelphiast pärit, välji nud USA armee sergeant- (vanemveebel), kes kümmel tagasi tuli N. Liitu turismil ja kohtas seal inglise keele jat Lydia Akindinovna Majj ja't, kes end talle tõlgiks pj Naine oli lahutatud ja tublisti noorem. Scotty, 66-aastane, oli siis 37-aastast teenistust USi javäes Just erru läinud }i meeldis noor; blond ja lahi terahvas. Pärast mitut küh N. Liitu abiellusid nad aastal. Lydia, oma mehj aastat noorem, ütleb et ta ej nud kodus emale, kes oli| kommunist, öelda et ta endast palju vanema ameei ga! Tema emale tähej ameeriklane** sedasam; ,,spioon**. Kuna oli karta, et Ly( kergesti N . Liidust välja eil Scötty pension seal palju rj vääri oli kui USA-š, ots nad Irkutskisse, Lydia kodf elama asuda. Nad ostsid s( ja, mis olevat maksnud dollarit ja mis paistab tüüpiline Siberi ;;izba", serval kruusa (või muj ääres, ilma torustiku ja eh Scotty ise on generaatori aj jasse elektrivalguse sisse sj ja ka veetorud kaevust kra^ sini välja vedanud. Väljal ikka veel õues ja see o]eva| külmade talvedega ebamugav. Scotty tahab k majasse sisse tuua, mil Marika Veisson abiks koos 6-aastane Anneli. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-02-04