Vaba eestlane , December 10, 1987

              :Lkv.2r VABA EESTLANE neljapäeval, 10. detsembril 1987 - Thursday, December 10
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABÄ kESTLAM;
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. Mi2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. • • Toimetaja: OlafKopvillem.
Toimetuse kolleegSumr tCarl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
TELEFONID: toimetes 733-4550, talitus (tellimised, kuulutu­sed,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni.
TellimlsMmiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $63.—, pool- '
aastas $35.50 j a veerandaastas $19.—, kiripostiga lisandub posti­kulu
- vastavalt $117.-, $63.50, $ 3 3 . -.
Teüimishinmiad väljaspool Kainiadat: aastas $85.^, poolaastas
$46;—ja veerandaastas $25 I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt — USA $121.—, $65.—, $34.—, mujal välismaal
S u i » ! »
IIIIÄ*
'Viinis Konverentsi pressiruumis väljapandud info-materjal Foto: H. Tann
$147.-, $78.-^,
Aadressi muudatus $1.— Üksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste Siinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $7.00.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella
10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
i»iiiiiiiiiiiiiniuiiiitiiitinniiiiiiiiint88Hii!iiBiitiiiiiiiiiiiiiniitiHüiiiBii^
Soome pühitses 6. detsembril
pidulikult oma Iseseisvuse
juubelit — 70. aastapäeva. Sel
puhul korraldati ka Torontos
terve rida pidulikke üritusi,
milles vennasrahvas kutsus vas-tutiileilkult
osa võtma ka kõiki
Toronto: eestlasi..;;/.-':;:;^
Soome minevik ja ajalugu on
peaaegu sama kirev ja kirju
nagu; Eesti \-ajalugu ; ja veri-na^
ralwal kulus aastasadu ^^e
kui Ilad pääsesid Rootsi, Taani
Ja Veneinaa mõju ja surve alt
ning ;: rajasid isesensva ], riigf.
Rootsi ja Venemaa vahel
toimusid SQome territooriumi
kontrollimiseks mitu sõda^ kuid
1809. aastal loovutas Rootsi
Hamina rahu põhjal Soome
koos Ahvenamaa saartega täie­likult
yenemaale.
:.":19. sajandi keskel algas a^
iiioomse suurvürstiriigi nime
kandvas Soomes silmatorkayai
kujul rahvuslik ärkamise ajj
ning soomlastel õnnestus
.tsaarideltolulise; 'tähtsusega;
reforme välja pressida. 1863.
aastal kutsuti Soomes esimest
korda kokku maapäev ning
soomlased saavutasid ka suure
rahvusliku võidu, kuna soome
keel kuulutati rootsi^^^k kõr­val
riigikeeleks. Samal ajal
toimunud rahareformiga sai
Soome oma rahasüsteemi ja
1878. aastal jõuti juba nü
kaugele, et vastava s^
isa loodi rahvuslikud väe-üleskihutatud
pahempoolsete
elementide vastu, kes moodusta­sid
1918. aasta jaanuaris Helsin­gis
0. Kuusise ji
revolutsioonilise valitsuse.
moodustatud
ei DÜsanud püna-likvi|
JeerimD-seks,
siis sõlmis president
Švinhüfvud märtsis 1918.
Igaf9
miile tüleitiüsena Soomes maan­dusid
R^V. der GoHzfl juhtimisel
Saksa; eJcspediitsnoo^iVäed
abil rahvuslikel ji
nestuspunaste, v^imu
mise katset likvideerida. :•
Iseseisev" • Soome arenes,
kiiresti nii majanduslikult,
kultuuriliselt kui ka sotsiaalse­telt
reformidelt tugevaks põh­jamaa
riigiks, kuigi Soome
rahvaarv kõikus ainult 4,5 milj i
piirides; Kui:;:saabusid:
saatuslikud sõja-aastad, oli
Soome valmis oma Iseseisvust
vaatamata: suurteleohvritele
;i. . käepärast.: ölevate
iga; kaitsma.; Kui J^.. Liit;
Soomele ;^; 1939.: aastal kallale.
nn. .• i^aivesöjas j;
tekitasid suures iilekaalus rün­davale
punaarmeele tohutuid
kaotusi, kuid pidid suski ui
muie alistuma. Kuid N.
Saksamaa vaheliste võitluste
puhkemisel 1941. aastal Teise
maaümasõja raamides liitus
i, et Talvesõ-tsaari
Venemaa omä survet
;Soome!e ja mitmed varem
võidetud privileegid
Tsaari ms
likvideeris tegelil
autonoomia niiig see
taastada alles päi
revolutsiooni
Nii nagu
riigid, sai ka Soome endale
täieliku iseseisvuse tsaaririigi
varemetel. Oktoobrirevolutsiop-ni
puhkemisel Venemaal leidsid
ka Soome juhtivad poliitikud
sobiva momendi Soome iseseis­vaks
riigiks kuulutamiseks o
Vastava otsuse tegi Eduskurid 6,
detsembril i?17. aastal, kuid
soome rahvuslikkudel ringkon­dadel
tuli hakata kohe organi­seerima
jõudusid, et alustada
maa-alasid tagasi saada.
Saksamaa kaotus tõi ka Soomele
kaotuse ning 4. sept. 1944
sõlmiti N. Liiduga vaherahu.
aastal alla Pariisis ning soomla­sed
olid sunnitud kaötaiatena
suuri maa-j
tohututele kaotus­tele
jäi soomlase vaim mur­dumatuks.
Olukordadest tingi­tuna
rajasid presidendid J.K.
Paasikivi ja IJ.K. Kekkonen
Soomes uue välispoliitilise
suuiia, mis rajanes tihedamatele
majaiiduslikele, poliitilistele Jä
kultuurilistele sidemetele N.
Liiduga. Soome maksis oma sõ-jakalijiitasud
ja arendas välJä
omai tööstuse ja kaubanduse.
Kokkuleppele jõudmisest seistakse ikka veel kaugel, kena
Nõukogude Liit ei soovi aktsepteerida Austria-Shveitsi poolt
l juulil esitatud kompromiss-ettepanekut III korvi suhtes,
is tähendab inimõigusio Et enamus 35-est, siin Viini
konverentsist osavõtvast riigist peab aga inimõigusi
võtmeküsimuseks ka ülejäänud probleemide lahendamisel,
peab Viiei koEverents jätkame'oma tööd ka t-uleval aastal.
Reedel 20. novembril oli pressikonverentside päev, kus
• . esimesena andis informatsiooni
majanduslikud sidemed N. L i i - ajakirjanikele Saksa Föderatiivse
duga. Praegu läheb umbes üks Vabariigi delegatsiooni juht, suur-viiendik
Soome; ^kspordist N.
Liitu j peamiselt tarbekaupade
ja Soome moodsates
tustes ehitatud laevade
saadik Dr. Ekkehard Eickhoff.-Ta
ütles, et Euroopa Ühisturu riigid
on tihedas koostöös koigi kolme
korvi suhtes, kuid ikkagi; erilist
Polötiliselt
kuna söomlaseci saavad vastu: tähelepanu osutatakse III korvile
' (inimõigused). Helsingi protsess
on mõjutanud Nõukogude Liidu
p o l i i t i l i s t ja ideoloogilist
filosoofiat, kus tõdetakse, et tuleb
hakata austama ka oma kodanike
põhilisi inimõigusi. Edasi Dr.
Eickhoff tähendas, et eriti suurt
tähelepanu Lääne delegaatide
poolt osutatakse 1) Rahvuslikele;
vabadustele, mis tähendab, et igal
rahval on õigus vabalt arendada
oma keelt, kultuuri, majandust ja
p o l i i t i k a t 2) kahvuslikele
liikumistele^ mis tähendab, et igal
rahval on õigus taotleda • oma
sõltumatust ja iseseisvust. Need
kaks ülalmainitud punkti soovib
Soome
oma
;suure idanaabri seisukohtade­ga,
kuigi ta on ametlikult
neutraalne.; Soome
koosseis : Jaguneb iteiste
iikide Rootsi jä Norra eesku-gruppi
-
ühel pool'sotsiaafidemokraadid
ja teisel pool keskerakond koos
parempoolse hoiakuga parteide­ga,
200 liikmelises Eduskunnas
on praegu domineerivateks par­teideks
sotsiaaldemokraadid 56^
konservatiivid 53 ja keskera-
1. Kommunist­lik
partel on lõhestatud kaheks e
haruks,: kes said viimastel "Märkida ka 1^
valimistel 13,5 prots. ä
häältest. Soome
osava poliitikuna moodustas
koalitsioonivalitsuse: konserva-ti
vahekorrad on
soojad ja südamli­kud
ning soomlased on ölnpd
eestlastele nii ärkamisaja
;hilisematel aastatel kui^ ka
iseseisvuse ajal paljudes
elusektorites suureks eeskujuks.
Soomlased abistasid Eesti
Vabadussõja lahing
(esestlasi ja eesti
soome armee
üksustega punaarmee
Teises
Eesti ja vaba Soome vahel on
arenenud aastate
tihedad kultuurilised
mis valgustavad Eesti
valitsevat tähtedeta
viivad sinna oodatud Ja igatse
tud lootuskiiri.
Soomlased oh palju kaotanud
ja suuri ohvreid kandnud, kuid
Tulevikus ei tohi nõukogude
võimumehed enam manipuleerida
kodanike õiguseid, kes soovivad
lahkuda Nõukogude Liidust .See
puudutab eriti sakslasi ja juute.
Norra delegašiooriijühtv suur­saadik
Leif Mevik ütles^ ajakir-jele,
et III korvi suhtes kok^
e jõudmisega on suuri
raskusi ja nende raskuste loojaks
on üks teatud riik. See on muidugi
Nõukogude Liit.
Austria delegatsiooni juht, suur
saadik Dr, Rudolf Torovsicy ütles,
et tuleb üldse ära kaotada selline
praksis, kus teatud riigid
paigutavad poliitiliselt teisitimõt­lejaid
psühiaatriahaiglatesse ning
et rah v u s l i kud küsimused
nõuavad lahendahiist.
Nõukogude Liidu delegatsiooni
juht, suursaadik Juri Kashlev ütles
s ajakirjanikele, et Austria-Shveitsi
poolt 30. juulil esitatud kom-prpmissettepanek,
0 vastu­võtmatu,
sest Nõukogude Liit ei
ole selles küsimuses samal
seisukohal, kui seda on enamus
õigus koheselt kokku kutsuda uus
Euroopa Julgepleku ja Koostöö
Konverents juhul, kui kuskil riigis
rikutakse eelneva konverentsi
kokkuleppeid.
Nimetatud Lääne poolt esitatud
ettepanek looks efektiivse
võimaluse.kontrollimiseks, kuidas
Nõukogude Liidus austatakse ini­mõigusi
praktikas pärast Viini
konverentsi lõppu.
Sisendamaks l^ääne ajakirjani­kele
usku, et nn. glasnosti prot­sess
on ikka veel käigus, oli suur­saadik
Kashlev kutsunud pressi
konverentsile ka ,,Moscow
News'- (-^Moskva uudised") pea­toimetaja
Jegor Jakovlevi. See
ütles: ajakirjanike 1 e Jeltsini kohta:
Talle endale Jeltsin väga süm-patiseei^
is kui; tahtejõuline ja
andekas inimene, kuid mitte tema
meietodid ja stalinlikud loosungid:
^,Kaadrid otsustavad kõ'Ä:. ,'*]a
, , E i ole olemas ühtegi kindlust,
mida boLshevikud ei ole võimeli­sed
vallutamav. Nende loo­sungite
stiilis olevat püüdnud
töötada ka Jeltsin ja sellepärast
olevat ta kaotanud oma endise
tööposti.
V Edasi rääkis toimetaja
Jakovlev, kui mitmed keeles levib
,,Moskva uudised" ja kui suur on
lehe tiraazh. Tema leht oli
esimene Nõukogude Liidus, kes
kirjutas; Rust'i maandumisest
Punadele väyakule, ütles ta. Ja et
tema lehes võivad kõik oma ai*-
vamust avaldada. Näitena tõi ta
Bukovski ja teiste vene poliitiliste
emigi-antjde avaliku kirja, mille
„Mõskva uudised" avaldas, kuid
Molotov-Ribbentropi Pakti ja
selle salaklauslite avaldamise
kohta ei teadnud ta midasi öelda.
Eesti, Läti Ja
küsimused ootavad oma; päeva-
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
Konverentsi IV faasi • viimane
tööpäev on 18. detsembril, mi
Jõuluvaheaeg.
HEIKKI H.
kallima
Juubelipäeval on kõig
eestlastel põhjust soovida ven
nad on suutnud säilitada kõige delegaate, Ta avaldas lootust, et
' ' " ' jõutakse ikkagi kokkuleppele'^^^k^^
selles küsimuses. Edasi suur-
. „ saadik Kashl^^^^^^^^
nasrahvale tuntud 5,soõme Liidule ei möeldi^^^^^M et-sisu"
ja jätkuvat edu uute nia- tepanek, et lõ^^ oleks
janduslike ja kultuuriliste ära märgitud iga Euroopa
le pürgimisel. Julgeoleku ja Koostöö Koiiverent-
K o A o ; sist • osavõtva riigil automaatne
MOSKVA- (ÜPl) - Ärahüpa­nud
Briti spioon ja topeltagent
Kim Philby> kes 24 aastat tagasi
Moskvasse põgenes ja seni seal
on elanud, ilmus uuesti Läti TV-saiates,
kuš tä ütles et nüüd on
N. Liit tema kodumaa ja ta ei
soovi Britanhiasse tagasi pöö^
diida. Teatavasti ilmus ta ka
ühes hiljutises Läti telesaates
pärast viimast demonstratsiooni
Riias, kinnitades et kõik demon­strandid
on Läänemaade agenti­de
poolt selleks üles kihutatud
— nii nagu ta seda ise tegi,
Nr. 92
arusaamine
Vana-Rooma riik oli oma jj
rid ajanud Inglismaast kil
Põhja-Aafrikani ja Atlatj
ookeanist kuni Lähis-Idaj
ning püüdis neid piire kaitsed
sest ta arvas oma riigi piii
õigetes kohtades olevat. Sel
tehes ta hävines aga nii, et tl
säilus ainult ta keel. Saj
juhtus ka mongoollaste ja mai
doonlastega. Moodsal ajal sj
oma õpetuse Napoleon ja Hitil
Oma õpetuse saaks varsti 1
kommunistlik Venemaa, H
mitte Ameerika nii väga 1
püüaks enesehävitamisel
Venemaast ette rutata. Sest]
USA on arvamas, et ta piil
ulatavad Alaskast kuni Jaapl
ja New Yorgist kuni Berll
müürini ning Pärsia lahel
püüdes kõiki neid piire kalli
võib ta oma majanduse ruiij
rida, mis omakorda tooks kai
ka sõjalise jõu ruineerimise. I
Ajaloost ei ole midagi õpil
ja ei saagi õppida, sest kui pJ
noori studeerib tänapäeval J
lugu, k ui vähe tas u j
ainet? . . . I
Sel ajal kui Ameerika J
mehi teiste riikide kaitsj
veristada ja häbistada laa
ajavad Ameerika kaitsealJ
tulutoovat äri ja on sellestl
rasva läinud, et nadi
suudakski end kaitsta, kuil
ime juhtuks, et nad seda tall
sid. Mehhikos on nii pj
toorõli, et tervet riiki ähvan
wafta sisse uppumme. SeUe|
pumpamiseks po/e aga rali
selleks ei tule ka küllaldl
abiraha neist riikidest, kel
hädasti vajavad,^eesotsas l |
ga. Samuti on avastJ
Orinoco jõgikonnas ammel
matud õlivarud, kuid puu
raha. J
Pressitakse aga hoolega j
sema Ameerika meeste vel
Kuveiti miljonänderiiki,!
mitte ilma jääda oma 7%-l]
naftatarvidusest, mis AmeeJ
sealt kandist täidab. Püutl
araablastele pugeda, unustj
et viimased Läänemaailmal j
aegu elu välja oleks pigistJ
nafta-hindade taevakõrgj
kruvimisega. Omal on 1
naabrid otse jalge all, 1
toorõli on rohkem kui tl
maailmal kokku. Ka j
ameeriklased oma õliall
odavama tööjõuga käima j
na. Peab siis tunnitasu j
mata olema 25—50 dollarij
Vabandatakse Pärsia
Vene mõju alla kukkumisJ
maiusega. Las' kukub -
suutäis ajab suu lõhki. Ard
sed kui usklik rahvaj
ateistidega kokku ei sünni J
sõdivad sääl nii kaua
soovivad ja maadlevad Vel
mis see meile korda lähebj
Siin hemisfääris d
tegemist ja kulutamist ki^
Monroe vähkreb oma kirsi
ei saa puhata, sest tema nj
ja targa doktrnni on venJ
täis teinud. Sellega on ühiJ
ka nende säärsaabaste tl
hais mi, et puhas Kariibi
õhk on sootuks rüvetatud
aga arvatakse,et „Acid j
ja hingatakse heameelega
vene haisu. Selleasemel, e
raisata sääl, kus AmeerU
soovita, ja hoida kulukaid
Jääl, kus rohkem ra