1987-12-10-08 |
Previous | 8 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-\ •V:; :tk.
Novembri lopaas
tud siBiBrtel rahvusVaheliktel
võistlustel ujumises saavutas
1 meie noor ujuja Kia Fuhm mär-
Idmisväärse voidUv 200^
seliH ujumises lõi ta 2 sel^
venelannat Dendeberoy^t, kes
leks-ujümises kl
parimate
lustest lähemalt
lehenumbrites.
Tennisestatistikud
Wimbledöni turniiri
kõige raskema
352 g) mänginud D, Jöudge
aga 1948. a, paarismängu
D.
Kanadas New Bruriswicki pro-
^yintsi pealinna Saint John' i raekojas
23. jaanuarist 20. veebruarini.
Võistlused toiniuvad mitmes
o s i s. K õ i ge pe alt se i ts me
maailmameistri kandidaadi selgi-taiTiise
turniir osalejatega 124-st
riigist, nende seas 14 suurmeistrit:
Aühinnašumnia on 100 000
Kanada dollarit. Edasi toimub
kaks rahvusvahelist turniiri 1()Ö
psalejaga samuti 100 000
dbllariliseleaühinidäde summale.
Veel toimub kaks mitmesuguse
xeitingüga mänigijate turniiri
jällegi 100 000 dollarilisele auhindade
summale:
Ka aniatöormaletajaile ja
yälkmäletajaile on ette nähtud
yõistlused. Välkmales esineb
• : ;Igä-Wimbledoni.:tenni:še^^
järel toimub träditsioonoliri^
võistlejate ball, kus naistshempion
palub avavalsile meestshertipioni.
See traditsioion tänavu niurdus.
Martina Navratilovä ei pidanud
võimalikuks Patriek Cashi tantsima
kutsuda, sest viimane oli vaid
paar nädalat varem nimetanud
avalikult naistehnist ^,rämpsuks".
P. Gashil oli aga sellest, nagu ta
ütles, hea m^el, sest tema jalgade
töö pöleyat tantsupõrandal nii
osav kui väljakul.
m;h.nriaailmanieister Kasparov ja
suurmeistrite eliitV Festivali kavas
õn|ca:Kanada'meistrivõistlusi^^
Seni on peetud eelturiiiirid
Jugoslaavias, Hispaanias ja
Ungaris, kus kolm esikohale
tulnut pääsevad Kanadasse kandidaatide
turniirile. Enne oii seal
teada Sokolov, Vaganian, Juso-pov,
Timriian ja üks kanadalane.
Jugoslaavias peetud võistlusel olid
kolm esikohale tulnut inglane
Nigel Shört,üngarianeGuylaSax
ja inglane lonathanSpeelmän.
Hispaanias; shveitslaneVictor
Körtshnoi, ameeriklane Jasser
Seiravanjä eestlane Jaan Ehlvest.
Ungari turniiri tagajärjed pole
Veel teada; Nii läheb JaaU;Ehlvest
ka Kariadasse mängima! EPL
read on yäikeseks
lisaks seniilmunud kirjeldusele
olümpiatule teekonnast Kreekast
Kanadasse. Nagu mainitud jõuti
siia kaks päeva pärast tule süütamist.
Sõit toimus eralennukiga ja
tuli hoiti,,elus'- erilistes kaevuri-ides.
Newfbundlandis kanti
i nendest üle tõrvikutesse.
Kes nendega pidi astuma esimesed
sammud Kanada pinnal, oli
hoitud saladuses kuni viimse hetkeni.
Samuti on veel saladuseks,
kes viimasel päeval viib tõrviku
tulega ävamistseremooniale Calgary
s 13. veebruaril .Selgus, et
tule pika teekonna alustajateks
Barbara 1. a.
jiavõitja ning maailmameister
iluuisutamises) ning Fred'
Hayward (olles käiguvõistlusel
Helsingis 1952.. aastal esimene
;,njuffi", kes kunagi osa võtnud
olümpiamängudest).
Tule saabumisel St. Johns'i olid
vaatamata tuisule ja külmale vastuvõtjate
hulgas Kanada peaminister
Mulroney, provintsi peaminister
Pickford, orgkomitee
esimees King ja kogu üritust korraldava
Petrö-kanada president
Hopper. Petro-Kan. kulud on 5,5
milj. dollarit. .
Nagu Varem mainitud oli osavõtust
teatejooksust tõrvikuga huvitatud
üle kuue ja poole miljoni inimesega
need 6520, kellele naeratas
Ipõsiõnn, jooksevad igaüks
ühe kilomeetri. Ülejäänud osa 18
tuhandest kilomeetrist kaetakse
mitmel viisil (lennuki tel,
laevadel, preeriapiirkondades
mootorsaanidel jm.). Ööseti joostakse
sportlaste gruppides.
on valvel eesfiaskonnfB
Üldhuvide eest! Fred Hayward ja Barbara Ann Scott-King olümpiatulega.
HARALD RIIVALli
las valitsevat saksa haldussüsteemi
võimutsemist ning võõrastama panevat to^
nud ega näinud ainult meie üksi'See puu^^
võõrastust ka sakslasest rindesõduris.
Mulle^ ü^^ kord keegi saksa arst, Marburgi ülikooli
õppejõud Ja soja algusest peale idarindevõitlejavse
kui ta Tallinnas käis endale kohvrit ostmas: ,,Kui^^^^^S^^
kollast s. Eestis ei oleks; ma arvan, me võiksime vist
kõik siin Narva rindel õnnelikumad olla.*'
Mä arvasin, et m a teda õieti: ei mõistnud, ja
;.-:küsiya.;näo..:-;:
v,Teate kes kuldfaäsanid on? Mitte need, kes lehday
vaid need kes istuvad.''
i Ma jaatasin ja tema lisas: ,,Ja sinna . . kord see sõda
. Ja-võit,lähevad!
\y-Tölld. mehel,oii'm^
teatud usaldust ja kindlust tõi küll 1943. a. lõpul
ellukutsutud Eesti Väeosade Kindralinspektuur,ku^
korralduse-ja võimupiirid ei ulatunud kaugele.
leinast sai piiratud üte^^
okupeeriv Yõim oli hoolsalt valvel, ega lasknud täi selliseks
välja areneda, nagu tahtis ja vajalikuks pidas tema
juhtkond. 4''4'
^^^^ N^^
pinnale, kuulutati väyaihobilisatsipon.
. See ise-enesest ebameeldiv sõna, hoolimata sellest, et
terhayäyaküulütajaks polnud meie seaduslik valitsus, leidis
aga heatahtlikku täitmist, mis näitas omakorda meie rahva
õiget hinnangut tekkinud olukorrast. \
; I Rahvale polnud sel ajal veel teada, et mobilisatsiooni
toetasid ka meie poliitiliste parteide juhtkonrfad ja endise
seadusliku valitsuse liikmed ning esindajad. Olenevalt
okupeerivast võimust, polnud seda võimalik avalikult
teatada.
Koolimajad ja teatrid muutusid kasarmuiks, kus kokkutulnud
mehed ootasid üksusisse formeerimist. Olukorra
kiire arenguga ja meeste kokkutulekuga ei pidanud aga
sammu varustuse ja relvastuse päralejõudmine. Tol ajal,
kui viibisime Tartus lühipuhkusel, o l i , , Vanemuine''ja paljud
koolimajad täis mehi, kes ootasid sõttaminekut juba
mitmendat nädalatv
Treffneri gümnaasiumis õlid mõned klassiruumid
mobiliiseeritute päralt. Vähemalt meie se
ei pööratud neile meestele suuremat tähelepanu kui vaid nii
palju, et neid varustati sõduri-supiga. Kokkutulnud lamasid
õlgedel, riideis, nagu nad tulnud. Mõni naljamees oli saatnud
riided ja saapad tagasi ning jalutas nüüd kampsuni väel
ruumi.
kes esimesel võimalusel teatasid end meie võimudele.
Selliseid seyatagüseks noaloögiks väljakoölitatud
aktiviste saabus ka üle Peipsi jää. j
Meie rahva valvsuse tõttu ei kandnud nende kõigi
tegevus täiel määral vastase soovitud vilja:
Mäletan juhtumit, kus aetuna vanust mälestusist asmsin
klassiruumi, kus olin veetnud abituuriumiaasta. Keegi
ruumisQlijast andis käskluse ja esines. Oli neid, kes
käsklusele reageerisid, oli aga ka neid, kes tülitamise pärast
väga pahased näisid olevat.
Ulatasin ligemalolijäile tere-kätt ja pärisin, kas mõiida
minu kodukandi meest siin pole. Jutt sobis hästi, ja kui tõmbasime
ära mul taskus olnud sigaretid, olime kõik ühel
nõul, et nii see asi kaua kesta ei või.
Loomulikult ei soodustanud selline tegevuseta ja
organiseerimata olukord meeste moraali püsimist, veel
vähem sdle tõusu. Samuti oli^^^^k mida
olnuks hädavajalik kasutada relvade käsitsemiseks ja
hädavajalikuks taktikalisiksõppusiks, eelkõige aga juht-ja
meeskonna kokkukasvatamiseks.
See oli viga, mille parandamine nõudis pärast palju asjatult
raisatud vaeva ja aega, lahinguis aga asjatult valatud
veM, sest meie noortel Piirikaitserügementidel tuli
varustuse ja relvastuse saabudes kohe rindele asuda.
Sama kehtis ka diviisi tulevate uute täien
See puudus ei osutunud siin aga nii suureks, sest täiendused
moodustasid ikkagi murdosa endisest väljaõpetatud ja
lahingkogemusiga koosseisust.
Sõjategevuse otsese kandumisega eesti pinnale elustus
vastase tegevus kämeie tagala hävitamiseks. Juba aastaid
pimendatud aknaile lisandusid sagedad õhualarmidj^
••.mitüsed. '::y ''{r; ' T;'-y- r
Lugematul arvul puistati tagalasse lang;evarjureid, küll
aktiivsete, küll passiivsete ülesannetega. Need olid osalt
umbkeelsed venelased, osalt meie oma rahvusest aktiivsed
, kommunistid, kes 194L a. Venemaale läinud. Oli ka;.neid,ja näitas kuue .hõlma vahelt
peeti jahti, neid tabati, kuid neid jäi ka
vabadusse, kus tegid edasi oma õõnestavat tööd. Septembris,
seistes rinnete kokkuvarisemises ees, kerkis sama
seninähtamatu spioonide-ärmee päevavalgele ja tegi oma
halastamatu töö meie rahva hulgas, kasutades hoolimatu
jõhkrusega isegi meie rahvusliku vastupanu nimetusi.
Rindelt tulnud sõdurile puutus äga silma veel keegi.^
müüs sahhariini ja seebikivi, engros ja endetail. just nii
kuidas sooviti. Ta tundis kõiki ja teadis kõik. Ta tegi suuri
plaane ja rääkis neist mõistu ja avalikult, just nii. kuis
kuulajaskond. 1942. a. oli ta kibedalt ametis tulevase Eesti
piiri tõmbamisega. Raskusi tegi vaid küsimus, kas tõmmata
piir siinpoolset või sealpoolset Ilmjärve kallastpidi 1943.
a. istus ta senisest kauem kohvikus tassi mõru tammetõru-kohvi
juures. Olukord nõudis seda. Elu oli muutunud kitsamaks
ja keerulisemaks; Palju peamurdmist,, sest teine
võimalus tõstis ähvardavalt pead. Kus häda kõige suurem,
seal abi kõige ligemal. Tundmatud arstid tegid „kolmanda
võimaluse'' süstimise ja kuri maailm muutus jälle helgemaks,
kuni 1944. a. veebruaris niarssis teine võimalus
viltsaapais üle Peipsi järve ja Narva jõe. Olukord oli
ahastama panev.
Aga ometi! „Kolmas võimalus" näis paika pidavat.
Venelased jäid Narva juurde peatuma!
Rõõmsa meelega pistis riiees endale tasku mõned
rohelised Ahtod''jalaksnin^
suure kasu eest: Koijas neilt kodust ka
jutustas neile rindeuudiseid. '
,,Näe, peatuma jäid Narva juurde," jutustas.
„Eks meie mehed ju vastas," avaldati arvamist.
„Mis need meie mehed nüüd," jätkas, „palju need
suudavad! liyan ei tohi kaugemale tulla!"
Pigistas teise silma kavalalt poolkinni ja lisas
sosistades: „Või see liväni enda teha, e^s inglaste käsi ole
mängus."
Üllatunult kuulasid noored mobiliseeritud seda ja
tõmbasid selga väljajagatud mundrid.
Juhtus aga puhkusel olev rindesõdur temalt küsima:
,,Mees, miks sina rindele ei tule?''
„Tuleks küll, aga ei saa. Ei lasta. Olen asendamatu,"
U.K. paberit.
topp
Ennejõulustest kunstil
Ho Eesti Baptisti Kogudi
akvarellide näitus. Kogusi
peamiselt viimase paari a
viimase paari kuu Jooksul
Näituse väljapanek jagunes
ja omaette teemagruppi, .esime|
na lillemotiivid, siis Tallil
vanalinna vaated, grupp Kalii
nia motiive ja neljandaks
tariost leitud motiivid. Ilmselt
Toronto Eesti Mees!
läks täismajale
Imeilusa talvise püha
Eesti Meeskoori, ,Pop-Ko
meelitanud saalitäie publi
positiivne suhtumine esit
meeslaulu populaarsusest
Koor esines ligi poolesajal
koosseisus ja oli nende ridade
jutaja arvates pisut noorene
millest võib ainult rõõmu tu
Koori liikmetega kõnel
selgus, et mitmedki lauljad
külmetuste küüsis, mis tak
neid osalemast kontserdil.
vastu aga esinesid kohale tu
laulu vennad südilt ja innukalt
Koorijuht Charles Kipper
koostanud huvitava kava,
hõlmas meeslaulu ulatusliku
pärie kui ka rea eripalg
aegade jooksul suurt populaa
võitnud lühemaid helindeid.
Kava avalauluks oli 0.
kanto „Meri" Roman Toi se
klaverisaatjaks noor muusik
bi Veskimets, millele jä
kolm acapella helindit: M . L
„ L a e v n i k " , A . Kappi
süda*' ja A.
,, Kuldrannake".
Väärtuslikku lisa ja vahe
tõi kontserdi kavva alt Estra
Toompuu, kes esitas nauditl
A. Karindi „Üle vee',' j
Žeigeri ülihuvitava ,
takka" ,ChariesKipperi tah
nelikul klaverisaatel.
Roman Toi seatud mehis
Meri ,,Kalurite laulu" esita
oli klaverisaade noore
Voitki käes ja populaarses J.
mi „Oma saares" laulis ba
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 10, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871210 |
Description
| Title | 1987-12-10-08 |
| OCR text | -\ •V:; :tk. Novembri lopaas tud siBiBrtel rahvusVaheliktel võistlustel ujumises saavutas 1 meie noor ujuja Kia Fuhm mär- Idmisväärse voidUv 200^ seliH ujumises lõi ta 2 sel^ venelannat Dendeberoy^t, kes leks-ujümises kl parimate lustest lähemalt lehenumbrites. Tennisestatistikud Wimbledöni turniiri kõige raskema 352 g) mänginud D, Jöudge aga 1948. a, paarismängu D. Kanadas New Bruriswicki pro- ^yintsi pealinna Saint John' i raekojas 23. jaanuarist 20. veebruarini. Võistlused toiniuvad mitmes o s i s. K õ i ge pe alt se i ts me maailmameistri kandidaadi selgi-taiTiise turniir osalejatega 124-st riigist, nende seas 14 suurmeistrit: Aühinnašumnia on 100 000 Kanada dollarit. Edasi toimub kaks rahvusvahelist turniiri 1()Ö psalejaga samuti 100 000 dbllariliseleaühinidäde summale. Veel toimub kaks mitmesuguse xeitingüga mänigijate turniiri jällegi 100 000 dollarilisele auhindade summale: Ka aniatöormaletajaile ja yälkmäletajaile on ette nähtud yõistlused. Välkmales esineb • : ;Igä-Wimbledoni.:tenni:še^^ järel toimub träditsioonoliri^ võistlejate ball, kus naistshempion palub avavalsile meestshertipioni. See traditsioion tänavu niurdus. Martina Navratilovä ei pidanud võimalikuks Patriek Cashi tantsima kutsuda, sest viimane oli vaid paar nädalat varem nimetanud avalikult naistehnist ^,rämpsuks". P. Gashil oli aga sellest, nagu ta ütles, hea m^el, sest tema jalgade töö pöleyat tantsupõrandal nii osav kui väljakul. m;h.nriaailmanieister Kasparov ja suurmeistrite eliitV Festivali kavas õn|ca:Kanada'meistrivõistlusi^^ Seni on peetud eelturiiiirid Jugoslaavias, Hispaanias ja Ungaris, kus kolm esikohale tulnut pääsevad Kanadasse kandidaatide turniirile. Enne oii seal teada Sokolov, Vaganian, Juso-pov, Timriian ja üks kanadalane. Jugoslaavias peetud võistlusel olid kolm esikohale tulnut inglane Nigel Shört,üngarianeGuylaSax ja inglane lonathanSpeelmän. Hispaanias; shveitslaneVictor Körtshnoi, ameeriklane Jasser Seiravanjä eestlane Jaan Ehlvest. Ungari turniiri tagajärjed pole Veel teada; Nii läheb JaaU;Ehlvest ka Kariadasse mängima! EPL read on yäikeseks lisaks seniilmunud kirjeldusele olümpiatule teekonnast Kreekast Kanadasse. Nagu mainitud jõuti siia kaks päeva pärast tule süütamist. Sõit toimus eralennukiga ja tuli hoiti,,elus'- erilistes kaevuri-ides. Newfbundlandis kanti i nendest üle tõrvikutesse. Kes nendega pidi astuma esimesed sammud Kanada pinnal, oli hoitud saladuses kuni viimse hetkeni. Samuti on veel saladuseks, kes viimasel päeval viib tõrviku tulega ävamistseremooniale Calgary s 13. veebruaril .Selgus, et tule pika teekonna alustajateks Barbara 1. a. jiavõitja ning maailmameister iluuisutamises) ning Fred' Hayward (olles käiguvõistlusel Helsingis 1952.. aastal esimene ;,njuffi", kes kunagi osa võtnud olümpiamängudest). Tule saabumisel St. Johns'i olid vaatamata tuisule ja külmale vastuvõtjate hulgas Kanada peaminister Mulroney, provintsi peaminister Pickford, orgkomitee esimees King ja kogu üritust korraldava Petrö-kanada president Hopper. Petro-Kan. kulud on 5,5 milj. dollarit. . Nagu Varem mainitud oli osavõtust teatejooksust tõrvikuga huvitatud üle kuue ja poole miljoni inimesega need 6520, kellele naeratas Ipõsiõnn, jooksevad igaüks ühe kilomeetri. Ülejäänud osa 18 tuhandest kilomeetrist kaetakse mitmel viisil (lennuki tel, laevadel, preeriapiirkondades mootorsaanidel jm.). Ööseti joostakse sportlaste gruppides. on valvel eesfiaskonnfB Üldhuvide eest! Fred Hayward ja Barbara Ann Scott-King olümpiatulega. HARALD RIIVALli las valitsevat saksa haldussüsteemi võimutsemist ning võõrastama panevat to^ nud ega näinud ainult meie üksi'See puu^^ võõrastust ka sakslasest rindesõduris. Mulle^ ü^^ kord keegi saksa arst, Marburgi ülikooli õppejõud Ja soja algusest peale idarindevõitlejavse kui ta Tallinnas käis endale kohvrit ostmas: ,,Kui^^^^^S^^ kollast s. Eestis ei oleks; ma arvan, me võiksime vist kõik siin Narva rindel õnnelikumad olla.*' Mä arvasin, et m a teda õieti: ei mõistnud, ja ;.-:küsiya.;näo..:-;: v,Teate kes kuldfaäsanid on? Mitte need, kes lehday vaid need kes istuvad.'' i Ma jaatasin ja tema lisas: ,,Ja sinna . . kord see sõda . Ja-võit,lähevad! \y-Tölld. mehel,oii'm^ teatud usaldust ja kindlust tõi küll 1943. a. lõpul ellukutsutud Eesti Väeosade Kindralinspektuur,ku^ korralduse-ja võimupiirid ei ulatunud kaugele. leinast sai piiratud üte^^ okupeeriv Yõim oli hoolsalt valvel, ega lasknud täi selliseks välja areneda, nagu tahtis ja vajalikuks pidas tema juhtkond. 4''4' ^^^^ N^^ pinnale, kuulutati väyaihobilisatsipon. . See ise-enesest ebameeldiv sõna, hoolimata sellest, et terhayäyaküulütajaks polnud meie seaduslik valitsus, leidis aga heatahtlikku täitmist, mis näitas omakorda meie rahva õiget hinnangut tekkinud olukorrast. \ ; I Rahvale polnud sel ajal veel teada, et mobilisatsiooni toetasid ka meie poliitiliste parteide juhtkonrfad ja endise seadusliku valitsuse liikmed ning esindajad. Olenevalt okupeerivast võimust, polnud seda võimalik avalikult teatada. Koolimajad ja teatrid muutusid kasarmuiks, kus kokkutulnud mehed ootasid üksusisse formeerimist. Olukorra kiire arenguga ja meeste kokkutulekuga ei pidanud aga sammu varustuse ja relvastuse päralejõudmine. Tol ajal, kui viibisime Tartus lühipuhkusel, o l i , , Vanemuine''ja paljud koolimajad täis mehi, kes ootasid sõttaminekut juba mitmendat nädalatv Treffneri gümnaasiumis õlid mõned klassiruumid mobiliiseeritute päralt. Vähemalt meie se ei pööratud neile meestele suuremat tähelepanu kui vaid nii palju, et neid varustati sõduri-supiga. Kokkutulnud lamasid õlgedel, riideis, nagu nad tulnud. Mõni naljamees oli saatnud riided ja saapad tagasi ning jalutas nüüd kampsuni väel ruumi. kes esimesel võimalusel teatasid end meie võimudele. Selliseid seyatagüseks noaloögiks väljakoölitatud aktiviste saabus ka üle Peipsi jää. j Meie rahva valvsuse tõttu ei kandnud nende kõigi tegevus täiel määral vastase soovitud vilja: Mäletan juhtumit, kus aetuna vanust mälestusist asmsin klassiruumi, kus olin veetnud abituuriumiaasta. Keegi ruumisQlijast andis käskluse ja esines. Oli neid, kes käsklusele reageerisid, oli aga ka neid, kes tülitamise pärast väga pahased näisid olevat. Ulatasin ligemalolijäile tere-kätt ja pärisin, kas mõiida minu kodukandi meest siin pole. Jutt sobis hästi, ja kui tõmbasime ära mul taskus olnud sigaretid, olime kõik ühel nõul, et nii see asi kaua kesta ei või. Loomulikult ei soodustanud selline tegevuseta ja organiseerimata olukord meeste moraali püsimist, veel vähem sdle tõusu. Samuti oli^^^^k mida olnuks hädavajalik kasutada relvade käsitsemiseks ja hädavajalikuks taktikalisiksõppusiks, eelkõige aga juht-ja meeskonna kokkukasvatamiseks. See oli viga, mille parandamine nõudis pärast palju asjatult raisatud vaeva ja aega, lahinguis aga asjatult valatud veM, sest meie noortel Piirikaitserügementidel tuli varustuse ja relvastuse saabudes kohe rindele asuda. Sama kehtis ka diviisi tulevate uute täien See puudus ei osutunud siin aga nii suureks, sest täiendused moodustasid ikkagi murdosa endisest väljaõpetatud ja lahingkogemusiga koosseisust. Sõjategevuse otsese kandumisega eesti pinnale elustus vastase tegevus kämeie tagala hävitamiseks. Juba aastaid pimendatud aknaile lisandusid sagedad õhualarmidj^ ••.mitüsed. '::y ''{r; ' T;'-y- r Lugematul arvul puistati tagalasse lang;evarjureid, küll aktiivsete, küll passiivsete ülesannetega. Need olid osalt umbkeelsed venelased, osalt meie oma rahvusest aktiivsed , kommunistid, kes 194L a. Venemaale läinud. Oli ka;.neid,ja näitas kuue .hõlma vahelt peeti jahti, neid tabati, kuid neid jäi ka vabadusse, kus tegid edasi oma õõnestavat tööd. Septembris, seistes rinnete kokkuvarisemises ees, kerkis sama seninähtamatu spioonide-ärmee päevavalgele ja tegi oma halastamatu töö meie rahva hulgas, kasutades hoolimatu jõhkrusega isegi meie rahvusliku vastupanu nimetusi. Rindelt tulnud sõdurile puutus äga silma veel keegi.^ müüs sahhariini ja seebikivi, engros ja endetail. just nii kuidas sooviti. Ta tundis kõiki ja teadis kõik. Ta tegi suuri plaane ja rääkis neist mõistu ja avalikult, just nii. kuis kuulajaskond. 1942. a. oli ta kibedalt ametis tulevase Eesti piiri tõmbamisega. Raskusi tegi vaid küsimus, kas tõmmata piir siinpoolset või sealpoolset Ilmjärve kallastpidi 1943. a. istus ta senisest kauem kohvikus tassi mõru tammetõru-kohvi juures. Olukord nõudis seda. Elu oli muutunud kitsamaks ja keerulisemaks; Palju peamurdmist,, sest teine võimalus tõstis ähvardavalt pead. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligemal. Tundmatud arstid tegid „kolmanda võimaluse'' süstimise ja kuri maailm muutus jälle helgemaks, kuni 1944. a. veebruaris niarssis teine võimalus viltsaapais üle Peipsi järve ja Narva jõe. Olukord oli ahastama panev. Aga ometi! „Kolmas võimalus" näis paika pidavat. Venelased jäid Narva juurde peatuma! Rõõmsa meelega pistis riiees endale tasku mõned rohelised Ahtod''jalaksnin^ suure kasu eest: Koijas neilt kodust ka jutustas neile rindeuudiseid. ' ,,Näe, peatuma jäid Narva juurde," jutustas. „Eks meie mehed ju vastas," avaldati arvamist. „Mis need meie mehed nüüd," jätkas, „palju need suudavad! liyan ei tohi kaugemale tulla!" Pigistas teise silma kavalalt poolkinni ja lisas sosistades: „Või see liväni enda teha, e^s inglaste käsi ole mängus." Üllatunult kuulasid noored mobiliseeritud seda ja tõmbasid selga väljajagatud mundrid. Juhtus aga puhkusel olev rindesõdur temalt küsima: ,,Mees, miks sina rindele ei tule?'' „Tuleks küll, aga ei saa. Ei lasta. Olen asendamatu," U.K. paberit. topp Ennejõulustest kunstil Ho Eesti Baptisti Kogudi akvarellide näitus. Kogusi peamiselt viimase paari a viimase paari kuu Jooksul Näituse väljapanek jagunes ja omaette teemagruppi, .esime| na lillemotiivid, siis Tallil vanalinna vaated, grupp Kalii nia motiive ja neljandaks tariost leitud motiivid. Ilmselt Toronto Eesti Mees! läks täismajale Imeilusa talvise püha Eesti Meeskoori, ,Pop-Ko meelitanud saalitäie publi positiivne suhtumine esit meeslaulu populaarsusest Koor esines ligi poolesajal koosseisus ja oli nende ridade jutaja arvates pisut noorene millest võib ainult rõõmu tu Koori liikmetega kõnel selgus, et mitmedki lauljad külmetuste küüsis, mis tak neid osalemast kontserdil. vastu aga esinesid kohale tu laulu vennad südilt ja innukalt Koorijuht Charles Kipper koostanud huvitava kava, hõlmas meeslaulu ulatusliku pärie kui ka rea eripalg aegade jooksul suurt populaa võitnud lühemaid helindeid. Kava avalauluks oli 0. kanto „Meri" Roman Toi se klaverisaatjaks noor muusik bi Veskimets, millele jä kolm acapella helindit: M . L „ L a e v n i k " , A . Kappi süda*' ja A. ,, Kuldrannake". Väärtuslikku lisa ja vahe tõi kontserdi kavva alt Estra Toompuu, kes esitas nauditl A. Karindi „Üle vee',' j Žeigeri ülihuvitava , takka" ,ChariesKipperi tah nelikul klaverisaatel. Roman Toi seatud mehis Meri ,,Kalurite laulu" esita oli klaverisaade noore Voitki käes ja populaarses J. mi „Oma saares" laulis ba |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-10-08
