1984-07-12-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6
Nr. 52
JUST ILMUNUD
•Kotkas'
Esimese ESTO-84 pidustuse
sfündmusena toimus pühapäeva (8.^
juuli) hommikul kell 9.00. vabadus-jooks
Toronto linna südamikus.
Jooks algas uue raekoja eest Eesti
lipu alt ja lõppes samasse kohta.
Algus jä lõpp jooksti ümber (.ümmarguse"
raekoja; Maa pikkus oli
üsna lähedane 10.75 kilomeetrile.
Ilm oli päikeseküllane - ja mõnusa
soojusega jooksjatele.
Jooksjate vanus oli 16-—45 aastate
vahel. Pool jooksjaist oli Torontost,
järgmine suurem grupp
ÜSA-st eesotsas konsul Aarand
Roosiga. Kaks jooksjat olid isegi
•Rootsist.
Peakorraldaja Jaan Roos oli-üsna
ehmatanud, kui ikümne eelre-gistreerinu
asemel saabus kohale
25 (!) jooksjat, mis on vist väliseestlaste
pikamaajooksu osaVõtu
rekordiks.
Jaan Roos oli.ka jooksjate teejuhiks
autoga^ Vivian Mägi startis
jooksjaid lokülauaga, oli viimase
auto juhiks ja andis üle medalid
ning osavõtumärgid. Reet Leis
abistas jookidega ning auhindadega,
mida antiiga vanuseklassi kolmele
esimesele.
Theoja Robert Vellend abistasid
ja sõitsid kaasa jalgratturitena.
Arvi Raudoja vöttis aegu ja järjekorda.
Ermo Kulmar vaatas varus-tuse-
riietuse järele ning pani ajäd-kohad
kirja.
Avaldati arvamust, et sarnast
jooksu peaks ka tulevikus korraldatama.
Mitmedki osalejad ütlesid „it
was worthed" pärast lisaauhinna
— suudluse — saamist.
ESTO '84 VABADUSJOOKSU
TULEMUSEDJ
1) M. Tiidus (25 pluss vanuse-klass)
40.31, 2) A. Mägi (20 pluss)
40.41, 3) M. • Sowden (30 pluss)
41.13, 4) E. Rennat (25 pluss)
USA, 42.51, 5) J . Kuhi (40 pluss)
USA, 42.55, 6)- J . Saarman (40
pluss) USA, 45:12l, 7) I. Rennat
(30' pluss) USA, 45.26, 8) P. TÜ-
RISTSÕNA NR. 1203
mng nii noortele kai
talituses
dus (25 pluss): 46.22, 9) P. Ojalä
(30 pluss) 46.42, 10) Aime Nurmse
(20 pluss) 47.18, 11) A. Ets (35
pluss) USA, 47.28, 12) R. Vassü-^
jev (16 a.) USA, 51.03, 13) D.
McMullen (25 pluss) 51.08, 14) V.
Reinsälu (40 pluss) 51.31, 15) A-Roos
(40 pluss) USA, 51.55, 16)
M. Aaspere (40 pluss) Rootsi,
52.16, 17)- R. Kirss (20 pluss)
USA, 52.39, 18) T. Trei (30 pluss)
52.59, 19) R. Joandi (30 pluss)
Rootsi, 53.20, 20) F. Bevan (25
pluss) 53.39, 21) A. Hansson (20
pluss) Br. Kolumbia 56.40, 22} J;
,Saun (35 pluss) 58.17, 23) T.Ro-met
(30 pluss) 58.18, 24) Heli U-berg
(25 pluss) 59.56, 25) Karin
Must (20 phiss) ei lõpetanud.
Kõik - kohanimeta jooksjad, on
Ontariost.
Spordiniärkmeici
17-aastane. bulgaarlane Christo
Markov tegi Sofias uue maailmarekordi
noorte kolmikhüppes tulemusega
17.42,mis on samaaegselt
ka Bulgaaria rekord ja tänavune
parim tulemus maaihnas.
Soome 22-aastane korgushüppä- -Pöikread: 1. Eesti kirjanik, 5. Nõnda, 54. Rootsi mehenimi, 55.
ja Erkii Niemi hüppas uüe Soo- arvsõna, 9. . ^ Angeles, 12. Loo- Kärmas, 56. Naisenimi, 57. Sirg-me
rekordi 2.25. Tulemus oli suu- ma kehaosa, 13. Puhkpill, 14. joones, 58. Linn Belgias,
rdcs Matustes üliõpilasele enese- Spordiriist,^^^^!^ Eesti kunstnik ' . ^ ^ ^ , . . . ^
le, kelle senine parim tulemus oU sotsis, 16. Hispaania-prantsuse • ^ v ^ f ^ ^ f ^^J^.
220 helüooja, 17. Lahti, vabaks (mil- öhk- mglise keeles, 3. Egoisüik
1 ^ inglise keeles, 18. Linn sõna, 4. Lehtpuu^ 5. Kolmekohane
Kesk-Rootsis, 19. .Ameerika nais- arv, 6. Osa kondikavast, 7, Kolin,
Kiievis peetud N. Liidu ujumise kirjaniku eesnimi, 20. Omaaegne 8. Vorm sõnast siduma, 9. Inglise
meistrivõistlustel võitis talMannaühistegelik ettevõte Eestis, 23. aadlik, 10. Kuju põhjamaade mü-
Aivi Liiv 200 m vabaujumises Apetiit, 24. Meie — rootsi keeles, toloogias, 11. Kohn korda vähem
pronksmedaU ajaga 2.05,1. 25. Mehenimi, 27. Ehtne, usutav, kui 5 püstridades, 19. Omaaegne
^ - 32. Sõnavaling, 34. Pealinn Euroo- eesti ooperitäht, 20. Endine jalg-pas,
35. Tuntud eesti ajakirjanik'pallimeeskon^
N. Liidu ulatusega maasportläste ja memuaarteoste autor, eesnimi jia da, 22i, Kõrge kitsas puunõu, 24.
meistrivõistlustel Elvas sai U. Saa- nimi, 37. Geomeetriline kujund, 38. Lühend loomaarsti tiitlis, 26. Mait-liste
196 tabamusega esimese, H. Isiklik asesõna, 39. Kont, 41. Vaa- setu, näotu, 28. Asub lõpus, 29.
Jaansalu 194-ga teise koha jahi- ta, 42.: Kibe, 45. Sõojuseallikas, 47. Isiklik asesõna, 30. Neli ühesugust
laskmisel. Naistest oli parim R. Kirg, 48. Meie lõunanaaber, 49. konsonanti, 31. Vanadusega, 33.-
Kurg 190 tabamusega. Väljendab rahulolematust, 53. Vald Pärnumaal, 36. Peale hakates,
40. Jõgi Siberis. 42. Vorm so-
MtWGIL
Saadaval „VABA EESTLASE<< taUtušes Ja kooUShtotel Eeslil
Mafas raunatute müügPauaL
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Vaba Oiiunipia 1934 eel toimunud kultuuiipidustiisel anti üle
köp. Pildil eefstlasist parimaks tunnustatud ujuja Cindy
hinda vastu võtmas läti sportlaselt Leo Eantinsilt.
pelja rahva parimale sportlasele tunnustus-ema
Aili Oimpuu tiütrele määratud lau-
- Poo: Vaba Eestlane
1 sõduri kangelaslik võitlus
40 aastat tagasi
lugejate sfD^vii eriväljaandenas
1944. AASTA
Eodimiaal kirjutatud vastupanuraamat saadaval
j,VABA EESTLASE" talituse ja EAK kinkeäds
HEVD $3.00 pluss saatekulu $0.70
nast minema, 43. Ind, tuhin, 44.
Puude langetamine, 45. Antakse teretamisel,
46. Sidesõna, 50. Kalamari
inglise keeles, 51. Araabia
nimi, 52. Võrk — inglise keeles.
RISTSÕNA NR. 1202
LAHENDUS
Põikread: 1. Tumer, 5. Napier,
9. Urikivi, 10. Eton, 11. Vaip, 13.
Arst, 15. Kivi, 17. Lei, 18. Kevad,
21. Lit, 22. Ankur, 23. Eelis, 24.
Endel, 25. Kniks, 27. Tabav, 30.
Ain, 31. Süva, 34. Uni, 35. Akel»
37, Oleg, 38. Sein, 40. Sell, 42.
Trudeau, 43. Raatus, 44. Mudane.
Püstread: 1. Tagala, 2. (Nutt, 3.
Ero, 4. Rinne, 5. Nivea, 6. AvaJ
7. Piik, 8. Ranits, 10. Esik, 12.
Piil, 14. Rentnik, 16. Viimane, 18.
Kress, 19. Vedel, 20. Delta, 25,
Kaater, 26. Ines, 29. BuU, 29. V i gane,
32. Ihnus, 33. Vasem, 36.
Lett, 37. Olud, 39. Iru, 41. Eau.
BOI
1919. a. alul Alexander Nyberg
(alias Nuorteva) kaotas oma koha
ja, ta ülesanded võttis üle bolshe-vike
uusima sünnitisena loodud Sovett
Büroo (Soviet Bureau) asukohaga
World Tower BuUding New
Yorgis, mida hakkas juhtima Saksa
kodanik Ludwig Martens, keda
niõnede poolt peetakse esimeseks
,jenam-vähem ametlikuks" N . Liidu
saadikuks Ameerikas. Büroo
hakkas otsekohe propageerima
kaubavahetust punastega. Igasugu-ine
tööstus Venemaal oli lakanud
olemast revolutsiooni tagajärjel
ja bolshevikud vajasid üleüldse
kõiki nlõeldavaid tsivilisatsiooni
paickudes vastutasuks
kulda ja toormaterjale. Büroo hakkas
Ameerika firmadega kokkuleppeid
organiseerima, vaatamata tollal
kehtinud embargo reeglitele ja
senisele Sovettide mittetunnustamisele
USA poolt. Samal ajal büroo
andis rahalist toetust .ülesehitata-vale
Ameerika kommunistlikule
parteile.
Aga 7. mail 1919 USA Rügimi-nisteerium
kuulutas Sovett Büroo,
nagu ka bolshevike rezhiimi Venemaal,
ebaseaduspärasteks, ja keelustas
Ludwig~Martens'i mehkeld a-mised
siinses ärimaaihnas, kuigi
müügihJmulised ameerika ärimehed
ei lasknud endid sellest keelust
kuigi palju häirida.
Martens-i Sovett Büroo ruumides
tehti haarang 12. juunil 1919
New Yorgi osariigi erikomitee
(Lus'k Committee) esindajate poolt,
mille tulemusel ilmus päevavalgele
büroo kirjavahetus ligilähedalt tuhande
Ameerika ärifirmaga. tahenduses
sellega, Londonist pärinev
Scotland Yardi (vastuluure) salajane
eriraport N. 5 märgib muuseas,
et Märtens'i ja ta Sovett Büroo
asjaajamiskulud kaeti osalt bolshe-vike
erikullerite John Reed'i ja
Miöhael Orüzenberg'! (alias |Alexander
Gumberg) poolt USA-sse
smugeldatud teemantide müügist
saadud summadega, aga osalt ka
Ameerika ärifirmade ~ nagu
Morgani Guaranty Trust Co.
annetustest.
Briti eriraport konstateerib, et
Martens'! organisatsioon oli võimas
relv bolshevike eesmärkide edutamiseks
ÜSA-s ja et |;a seisis pidevas
ühenduses kõigi poliitiliste rahutuste
õhutajatega kogu Ameerika
mandril.
Briti nimestikus seisis teiste hulgas
Julius Hammerl nhni, milline
miskipärast Ameerika Lusk-rapor-dist
oli välja jäetud. Inglaste teatel,
Julius Hammer oli tõeline bolshe-vik
ja fanaatiline vasakpoolne, kes
oli tulnud USA-sse mitte kaua tagasi
Venemaalt.
Hammer'ite perekonnal on olaud
lähedasi sidemeid Venemaaga ja
sealsete kõmmijnistlike valitsustega
1917". aastast kuni .tänapäevani.
Julius Hammer oli üks kolmest
Ameerika kommunistliku partei
asutajašt 1919.. aastal (teised kalvs
olid Bertram D, Wolfe ja B^nja-min
Gitlow). Tema poeg Armand
Hammer seisab eesõigustatud positsioonil
kõige tulusamate ärilepin-gute
saamisel N . Liiduga ja on olnud
kaua aega õlisuurfirma Occidental
Petroleum presidendiks.
Aastal 1.920, doktor Julius Hammer
mõisteti 3.5—15 aastaks Sing
Sing'i vanglasse, karistuseks kuritegeliku
> abordi praktiseerimise
eest. Teisi Ameerika kommunistliku
partei liikmeid mõisteti vangi-majja
rahutuste õhutamise eest, või
deporteeriti N. Liitu. Sovettide
esindajate energilised sammud nende
vabastamiseks ei annud tulemusi.
« *
Jõukast Philadelpihia perekonnast
pärinenud Kenneth Durant oli
Sovett Büroole rahaasjade ajajaks,
pressi-šekretäriks ja büroo ametliku
organi „S6viet Russia" väljaandjaks.
Ta veetis lõviosa oma elupäevadest
Nõukogude teenistuses
ja oli aastail 1923-^1944 sovettide
Tass-büroo mänedzherik^ USA-s.
Felix Frankfurter — hüisem
USA riikliku ülemkohtu esimees
— oli üks prominentsemaid nimesid
Sovett Büroo toimikuis. (Sama
Frankfurterit peeti Ameerika konservatiivsete
ringkondade poolt hü-jem
kulissidetaguseks „tõeliseks"
presidendiks — nagu Rooseveldi
ajal Bemard Baruch'it. — HK).
Aga ihna sääraste mõjukate tegelaste
toetuseta, Sovett Biiroo asutamine
poleks üldse võünalik olnud.
1. veebruaril 1920„New York
Times" teatas, et Ludwig Mar-tens'it
ootab arreteerimine ja Venemaale
deporteerimine. Ta oli siis
mõned päevad peidus, aga viimaks
ilmus Senati Välissuhete Komitee
juurde loodud N . Liidu aktiviteeti
USA-s juurdleva alamkomitee ette.
Ta aga toetus oma „diplömaatilis°
tele privileegidele" ja keeldus ta
valduses olevaid ametlikke pabereid
üle andmast. Aga pärast mõningat
tormikat kõmu ajakirjanduses
ta „murdus" ja andis üle temalt
nõutud paberid ja tunnistas
iiles oma revolutsioonilise tegevuse
USA-s, mille kaugemaks eesmärgiks
ohiud kapitalistliku süs^emi
kukutamine.
Martens uhkustas Kongressi ja
ajakirjanduse ees, et Ameerika suured
korporatsioonid, teiste hulgas
Chicago lihasaadijiste kontsernid,
olid olnud N . Liidu toetajate hulgas.
Siinse proletariaadi ja radikaa^
iidega jändaimise asemel, tema olevat
suunanud oma prppagaiidalise
tegevuse eriti just Ameerika suur-äfiiiieeste
ja töösturite poolehoiu
võitmisele, nagu Standard Oil jä
U.S. Steel Corporation. Martens
kinnitas, et enamjagu neist suurfirmadest
olid teda abistanud ta
püüdlustes saada USA-lt ametlikku
tunnustust N . Liidu režhümile.''
Vastava järelepärimise esitamisel
neile firmadele aga kinnitasid asja-i
osalised ajakirjandusele eranditult,
et nemad polnud seda meest (Ludwig
Martensit) veel kunagi näinud,
isegi mitte varemalt temast
kuukud. Ometi oli varemmainitud
Lusk-ikomitee haarang Sovett Büroole
toonud nähtavale hulgalist
kirjavahetust peaaegu igaühega
Martens'i poolt loetletud firmadest.
21. juunil 1919 punane soomlane
Sauteri Nuorteva (alias Alexander
Nyberg) tunnistas ühel pressi-interyjuul,
et tema isiklikult oU pidanud
läbirääkimisi vähemalt viiesaja
Ameerika ärimaailma esindajaga.:
.--.^ ,
erapankur Boissevain'i New Yorgis
(neid oli teisigi!), mitmed pankurid
Euroopas abistasid bolshevikke otseselt
nende võimulesfirumisel V-e-nemaal.
t)"ks neist „bolshevike pan-kureist"
oli DimitriRubmstein'endisest
Russo-Prantsuse pangast
Petrogradis. Ta oli kunagi kuulunud
kurikuulsa Grigori Raspütin'i
seltskonda ja enne revolutsiooni ta
oli Petrogradis istunud pogris, pettuse
eest ühes suuremas transaktsioonis.
Pärast revolutsiooni, Ru-binstein
oli kolinud Stokholmi, kus
ta hakkas bolsihevike finantsasjade
agendiks. USA Riigiministeeriumi
tollasel hinnangul, Rubinstein ise ei
olevat obud bolshevik; aga rahategemise
eesmärgil alati valmis igasuguseiks
tehinguiks.
Teioe „bolshevike pankur" Stok-holmis
oli Abram Givatovzo,
Trotski ja Lev Kamenev'i õemees.
Givatovzo nimetas ennast „suureks
antibolshevikuks", aga samal ajal
ta sai bõlshevikelt suuri rahasummasid
erikullerite kaudu, mis olid
revolutsiooniliste operatsioonide
läbiviimiseks määratud. Kolmas
tsaariaegne erapankur, Gregory
Lessine, õiendas bolshevike äriasju
|Dardel & Hagborgi firma läbi.
Peale nende, Stifter ja Jakob Ber-line,
kellede agendina tegutses Isi-'
'dor K o a
Guaranty Trust Co. ja
iiiniiiiiiiiiiiiiiiniiniiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
R<^em teHyald — parem ajalehe.
Soovitage
VABA EESTLAST
oioa iGpiadelet
isisiiiiiiitiiuiiniiHiitiiniiiiHiiiiiitJH
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 12, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840712 |
Description
| Title | 1984-07-12-06 |
| OCR text | Lk. 6 Nr. 52 JUST ILMUNUD •Kotkas' Esimese ESTO-84 pidustuse sfündmusena toimus pühapäeva (8.^ juuli) hommikul kell 9.00. vabadus-jooks Toronto linna südamikus. Jooks algas uue raekoja eest Eesti lipu alt ja lõppes samasse kohta. Algus jä lõpp jooksti ümber (.ümmarguse" raekoja; Maa pikkus oli üsna lähedane 10.75 kilomeetrile. Ilm oli päikeseküllane - ja mõnusa soojusega jooksjatele. Jooksjate vanus oli 16-—45 aastate vahel. Pool jooksjaist oli Torontost, järgmine suurem grupp ÜSA-st eesotsas konsul Aarand Roosiga. Kaks jooksjat olid isegi •Rootsist. Peakorraldaja Jaan Roos oli-üsna ehmatanud, kui ikümne eelre-gistreerinu asemel saabus kohale 25 (!) jooksjat, mis on vist väliseestlaste pikamaajooksu osaVõtu rekordiks. Jaan Roos oli.ka jooksjate teejuhiks autoga^ Vivian Mägi startis jooksjaid lokülauaga, oli viimase auto juhiks ja andis üle medalid ning osavõtumärgid. Reet Leis abistas jookidega ning auhindadega, mida antiiga vanuseklassi kolmele esimesele. Theoja Robert Vellend abistasid ja sõitsid kaasa jalgratturitena. Arvi Raudoja vöttis aegu ja järjekorda. Ermo Kulmar vaatas varus-tuse- riietuse järele ning pani ajäd-kohad kirja. Avaldati arvamust, et sarnast jooksu peaks ka tulevikus korraldatama. Mitmedki osalejad ütlesid „it was worthed" pärast lisaauhinna — suudluse — saamist. ESTO '84 VABADUSJOOKSU TULEMUSEDJ 1) M. Tiidus (25 pluss vanuse-klass) 40.31, 2) A. Mägi (20 pluss) 40.41, 3) M. • Sowden (30 pluss) 41.13, 4) E. Rennat (25 pluss) USA, 42.51, 5) J . Kuhi (40 pluss) USA, 42.55, 6)- J . Saarman (40 pluss) USA, 45:12l, 7) I. Rennat (30' pluss) USA, 45.26, 8) P. TÜ- RISTSÕNA NR. 1203 mng nii noortele kai talituses dus (25 pluss): 46.22, 9) P. Ojalä (30 pluss) 46.42, 10) Aime Nurmse (20 pluss) 47.18, 11) A. Ets (35 pluss) USA, 47.28, 12) R. Vassü-^ jev (16 a.) USA, 51.03, 13) D. McMullen (25 pluss) 51.08, 14) V. Reinsälu (40 pluss) 51.31, 15) A-Roos (40 pluss) USA, 51.55, 16) M. Aaspere (40 pluss) Rootsi, 52.16, 17)- R. Kirss (20 pluss) USA, 52.39, 18) T. Trei (30 pluss) 52.59, 19) R. Joandi (30 pluss) Rootsi, 53.20, 20) F. Bevan (25 pluss) 53.39, 21) A. Hansson (20 pluss) Br. Kolumbia 56.40, 22} J; ,Saun (35 pluss) 58.17, 23) T.Ro-met (30 pluss) 58.18, 24) Heli U-berg (25 pluss) 59.56, 25) Karin Must (20 phiss) ei lõpetanud. Kõik - kohanimeta jooksjad, on Ontariost. Spordiniärkmeici 17-aastane. bulgaarlane Christo Markov tegi Sofias uue maailmarekordi noorte kolmikhüppes tulemusega 17.42,mis on samaaegselt ka Bulgaaria rekord ja tänavune parim tulemus maaihnas. Soome 22-aastane korgushüppä- -Pöikread: 1. Eesti kirjanik, 5. Nõnda, 54. Rootsi mehenimi, 55. ja Erkii Niemi hüppas uüe Soo- arvsõna, 9. . ^ Angeles, 12. Loo- Kärmas, 56. Naisenimi, 57. Sirg-me rekordi 2.25. Tulemus oli suu- ma kehaosa, 13. Puhkpill, 14. joones, 58. Linn Belgias, rdcs Matustes üliõpilasele enese- Spordiriist,^^^^!^ Eesti kunstnik ' . ^ ^ ^ , . . . ^ le, kelle senine parim tulemus oU sotsis, 16. Hispaania-prantsuse • ^ v ^ f ^ ^ f ^^J^. 220 helüooja, 17. Lahti, vabaks (mil- öhk- mglise keeles, 3. Egoisüik 1 ^ inglise keeles, 18. Linn sõna, 4. Lehtpuu^ 5. Kolmekohane Kesk-Rootsis, 19. .Ameerika nais- arv, 6. Osa kondikavast, 7, Kolin, Kiievis peetud N. Liidu ujumise kirjaniku eesnimi, 20. Omaaegne 8. Vorm sõnast siduma, 9. Inglise meistrivõistlustel võitis talMannaühistegelik ettevõte Eestis, 23. aadlik, 10. Kuju põhjamaade mü- Aivi Liiv 200 m vabaujumises Apetiit, 24. Meie — rootsi keeles, toloogias, 11. Kohn korda vähem pronksmedaU ajaga 2.05,1. 25. Mehenimi, 27. Ehtne, usutav, kui 5 püstridades, 19. Omaaegne ^ - 32. Sõnavaling, 34. Pealinn Euroo- eesti ooperitäht, 20. Endine jalg-pas, 35. Tuntud eesti ajakirjanik'pallimeeskon^ N. Liidu ulatusega maasportläste ja memuaarteoste autor, eesnimi jia da, 22i, Kõrge kitsas puunõu, 24. meistrivõistlustel Elvas sai U. Saa- nimi, 37. Geomeetriline kujund, 38. Lühend loomaarsti tiitlis, 26. Mait-liste 196 tabamusega esimese, H. Isiklik asesõna, 39. Kont, 41. Vaa- setu, näotu, 28. Asub lõpus, 29. Jaansalu 194-ga teise koha jahi- ta, 42.: Kibe, 45. Sõojuseallikas, 47. Isiklik asesõna, 30. Neli ühesugust laskmisel. Naistest oli parim R. Kirg, 48. Meie lõunanaaber, 49. konsonanti, 31. Vanadusega, 33.- Kurg 190 tabamusega. Väljendab rahulolematust, 53. Vald Pärnumaal, 36. Peale hakates, 40. Jõgi Siberis. 42. Vorm so- MtWGIL Saadaval „VABA EESTLASE<< taUtušes Ja kooUShtotel Eeslil Mafas raunatute müügPauaL ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Vaba Oiiunipia 1934 eel toimunud kultuuiipidustiisel anti üle köp. Pildil eefstlasist parimaks tunnustatud ujuja Cindy hinda vastu võtmas läti sportlaselt Leo Eantinsilt. pelja rahva parimale sportlasele tunnustus-ema Aili Oimpuu tiütrele määratud lau- - Poo: Vaba Eestlane 1 sõduri kangelaslik võitlus 40 aastat tagasi lugejate sfD^vii eriväljaandenas 1944. AASTA Eodimiaal kirjutatud vastupanuraamat saadaval j,VABA EESTLASE" talituse ja EAK kinkeäds HEVD $3.00 pluss saatekulu $0.70 nast minema, 43. Ind, tuhin, 44. Puude langetamine, 45. Antakse teretamisel, 46. Sidesõna, 50. Kalamari inglise keeles, 51. Araabia nimi, 52. Võrk — inglise keeles. RISTSÕNA NR. 1202 LAHENDUS Põikread: 1. Tumer, 5. Napier, 9. Urikivi, 10. Eton, 11. Vaip, 13. Arst, 15. Kivi, 17. Lei, 18. Kevad, 21. Lit, 22. Ankur, 23. Eelis, 24. Endel, 25. Kniks, 27. Tabav, 30. Ain, 31. Süva, 34. Uni, 35. Akel» 37, Oleg, 38. Sein, 40. Sell, 42. Trudeau, 43. Raatus, 44. Mudane. Püstread: 1. Tagala, 2. (Nutt, 3. Ero, 4. Rinne, 5. Nivea, 6. AvaJ 7. Piik, 8. Ranits, 10. Esik, 12. Piil, 14. Rentnik, 16. Viimane, 18. Kress, 19. Vedel, 20. Delta, 25, Kaater, 26. Ines, 29. BuU, 29. V i gane, 32. Ihnus, 33. Vasem, 36. Lett, 37. Olud, 39. Iru, 41. Eau. BOI 1919. a. alul Alexander Nyberg (alias Nuorteva) kaotas oma koha ja, ta ülesanded võttis üle bolshe-vike uusima sünnitisena loodud Sovett Büroo (Soviet Bureau) asukohaga World Tower BuUding New Yorgis, mida hakkas juhtima Saksa kodanik Ludwig Martens, keda niõnede poolt peetakse esimeseks ,jenam-vähem ametlikuks" N . Liidu saadikuks Ameerikas. Büroo hakkas otsekohe propageerima kaubavahetust punastega. Igasugu-ine tööstus Venemaal oli lakanud olemast revolutsiooni tagajärjel ja bolshevikud vajasid üleüldse kõiki nlõeldavaid tsivilisatsiooni paickudes vastutasuks kulda ja toormaterjale. Büroo hakkas Ameerika firmadega kokkuleppeid organiseerima, vaatamata tollal kehtinud embargo reeglitele ja senisele Sovettide mittetunnustamisele USA poolt. Samal ajal büroo andis rahalist toetust .ülesehitata-vale Ameerika kommunistlikule parteile. Aga 7. mail 1919 USA Rügimi-nisteerium kuulutas Sovett Büroo, nagu ka bolshevike rezhiimi Venemaal, ebaseaduspärasteks, ja keelustas Ludwig~Martens'i mehkeld a-mised siinses ärimaaihnas, kuigi müügihJmulised ameerika ärimehed ei lasknud endid sellest keelust kuigi palju häirida. Martens-i Sovett Büroo ruumides tehti haarang 12. juunil 1919 New Yorgi osariigi erikomitee (Lus'k Committee) esindajate poolt, mille tulemusel ilmus päevavalgele büroo kirjavahetus ligilähedalt tuhande Ameerika ärifirmaga. tahenduses sellega, Londonist pärinev Scotland Yardi (vastuluure) salajane eriraport N. 5 märgib muuseas, et Märtens'i ja ta Sovett Büroo asjaajamiskulud kaeti osalt bolshe-vike erikullerite John Reed'i ja Miöhael Orüzenberg'! (alias |Alexander Gumberg) poolt USA-sse smugeldatud teemantide müügist saadud summadega, aga osalt ka Ameerika ärifirmade ~ nagu Morgani Guaranty Trust Co. annetustest. Briti eriraport konstateerib, et Martens'! organisatsioon oli võimas relv bolshevike eesmärkide edutamiseks ÜSA-s ja et |;a seisis pidevas ühenduses kõigi poliitiliste rahutuste õhutajatega kogu Ameerika mandril. Briti nimestikus seisis teiste hulgas Julius Hammerl nhni, milline miskipärast Ameerika Lusk-rapor-dist oli välja jäetud. Inglaste teatel, Julius Hammer oli tõeline bolshe-vik ja fanaatiline vasakpoolne, kes oli tulnud USA-sse mitte kaua tagasi Venemaalt. Hammer'ite perekonnal on olaud lähedasi sidemeid Venemaaga ja sealsete kõmmijnistlike valitsustega 1917". aastast kuni .tänapäevani. Julius Hammer oli üks kolmest Ameerika kommunistliku partei asutajašt 1919.. aastal (teised kalvs olid Bertram D, Wolfe ja B^nja-min Gitlow). Tema poeg Armand Hammer seisab eesõigustatud positsioonil kõige tulusamate ärilepin-gute saamisel N . Liiduga ja on olnud kaua aega õlisuurfirma Occidental Petroleum presidendiks. Aastal 1.920, doktor Julius Hammer mõisteti 3.5—15 aastaks Sing Sing'i vanglasse, karistuseks kuritegeliku > abordi praktiseerimise eest. Teisi Ameerika kommunistliku partei liikmeid mõisteti vangi-majja rahutuste õhutamise eest, või deporteeriti N. Liitu. Sovettide esindajate energilised sammud nende vabastamiseks ei annud tulemusi. « * Jõukast Philadelpihia perekonnast pärinenud Kenneth Durant oli Sovett Büroole rahaasjade ajajaks, pressi-šekretäriks ja büroo ametliku organi „S6viet Russia" väljaandjaks. Ta veetis lõviosa oma elupäevadest Nõukogude teenistuses ja oli aastail 1923-^1944 sovettide Tass-büroo mänedzherik^ USA-s. Felix Frankfurter — hüisem USA riikliku ülemkohtu esimees — oli üks prominentsemaid nimesid Sovett Büroo toimikuis. (Sama Frankfurterit peeti Ameerika konservatiivsete ringkondade poolt hü-jem kulissidetaguseks „tõeliseks" presidendiks — nagu Rooseveldi ajal Bemard Baruch'it. — HK). Aga ihna sääraste mõjukate tegelaste toetuseta, Sovett Biiroo asutamine poleks üldse võünalik olnud. 1. veebruaril 1920„New York Times" teatas, et Ludwig Mar-tens'it ootab arreteerimine ja Venemaale deporteerimine. Ta oli siis mõned päevad peidus, aga viimaks ilmus Senati Välissuhete Komitee juurde loodud N . Liidu aktiviteeti USA-s juurdleva alamkomitee ette. Ta aga toetus oma „diplömaatilis° tele privileegidele" ja keeldus ta valduses olevaid ametlikke pabereid üle andmast. Aga pärast mõningat tormikat kõmu ajakirjanduses ta „murdus" ja andis üle temalt nõutud paberid ja tunnistas iiles oma revolutsioonilise tegevuse USA-s, mille kaugemaks eesmärgiks ohiud kapitalistliku süs^emi kukutamine. Martens uhkustas Kongressi ja ajakirjanduse ees, et Ameerika suured korporatsioonid, teiste hulgas Chicago lihasaadijiste kontsernid, olid olnud N . Liidu toetajate hulgas. Siinse proletariaadi ja radikaa^ iidega jändaimise asemel, tema olevat suunanud oma prppagaiidalise tegevuse eriti just Ameerika suur-äfiiiieeste ja töösturite poolehoiu võitmisele, nagu Standard Oil jä U.S. Steel Corporation. Martens kinnitas, et enamjagu neist suurfirmadest olid teda abistanud ta püüdlustes saada USA-lt ametlikku tunnustust N . Liidu režhümile.'' Vastava järelepärimise esitamisel neile firmadele aga kinnitasid asja-i osalised ajakirjandusele eranditult, et nemad polnud seda meest (Ludwig Martensit) veel kunagi näinud, isegi mitte varemalt temast kuukud. Ometi oli varemmainitud Lusk-ikomitee haarang Sovett Büroole toonud nähtavale hulgalist kirjavahetust peaaegu igaühega Martens'i poolt loetletud firmadest. 21. juunil 1919 punane soomlane Sauteri Nuorteva (alias Alexander Nyberg) tunnistas ühel pressi-interyjuul, et tema isiklikult oU pidanud läbirääkimisi vähemalt viiesaja Ameerika ärimaailma esindajaga.: .--.^ , erapankur Boissevain'i New Yorgis (neid oli teisigi!), mitmed pankurid Euroopas abistasid bolshevikke otseselt nende võimulesfirumisel V-e-nemaal. t)"ks neist „bolshevike pan-kureist" oli DimitriRubmstein'endisest Russo-Prantsuse pangast Petrogradis. Ta oli kunagi kuulunud kurikuulsa Grigori Raspütin'i seltskonda ja enne revolutsiooni ta oli Petrogradis istunud pogris, pettuse eest ühes suuremas transaktsioonis. Pärast revolutsiooni, Ru-binstein oli kolinud Stokholmi, kus ta hakkas bolsihevike finantsasjade agendiks. USA Riigiministeeriumi tollasel hinnangul, Rubinstein ise ei olevat obud bolshevik; aga rahategemise eesmärgil alati valmis igasuguseiks tehinguiks. Teioe „bolshevike pankur" Stok-holmis oli Abram Givatovzo, Trotski ja Lev Kamenev'i õemees. Givatovzo nimetas ennast „suureks antibolshevikuks", aga samal ajal ta sai bõlshevikelt suuri rahasummasid erikullerite kaudu, mis olid revolutsiooniliste operatsioonide läbiviimiseks määratud. Kolmas tsaariaegne erapankur, Gregory Lessine, õiendas bolshevike äriasju |Dardel & Hagborgi firma läbi. Peale nende, Stifter ja Jakob Ber-line, kellede agendina tegutses Isi-' 'dor K o a Guaranty Trust Co. ja iiiniiiiiiiiiiiiiiiniiniiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin R<^em teHyald — parem ajalehe. Soovitage VABA EESTLAST oioa iGpiadelet isisiiiiiiitiiuiiniiHiitiiniiiiHiiiiiitJH |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-12-06
