Vaba eestlane , April 16, 1985

              Lk.:-6.. • VABA EESTLANE teisipäeval, i6. apriUil 1985 ~ Tuesday, April^^K Nr. 2S)
emm n.mHiHiiniii
Spordluydiseili
{odiaiiiciall'
Squashi meisf
Otepääl peetud Eesti VII tali- Eestlaste meistrivõistlused" squas-spartakiaadi
laskesuusatamise võist- his, seekord juba kolmandad, toi-
\ lusel tuli meeste 10 kni pikkusel muVad tänavu 4. mail, algusega
distantsil esimeseks K. Öjaste aja- kell 13.00 Toronto ülikooli Scarbo-ga
34.00, teine U. Kaldvee 34.21, rough Gollege'! spordikeskuses,
kolmas M. Parve 35.19; juuniori- Olenevalt osavõtjate arvust —
dest oli parim H. Jõõger 36.36-ga. vähemalt neli igas võistlusgrupis,
•Naistel oli kavas kaks korda lü- tuleb väljakuulutamisele viis
hem distants, võitjaks tuli äsjane ,,meistrit" '— meeste A, B ja C
kahekordne maailmameister Käija klassis ning naiste A ja B klassis.
Parve 22.02-ga, Et võimaldada osavõtjail mängi-
, . ^ da rohkem mänge, kasutatakse sel
^ aastal nn. „round-robin" süsteemi
Pärnulased korraldasid Pärnu— möödunud aasta „ühe-miinuse"
Sindi distantsil suusamatka, millest süsteemi asemel.
9500 sportlast osa võtsid.
Taschis, Shveitsis selgusid juu­nioride
maailmameistrid meeskon-
RahVusVahelised reeglid on
maksvad ja käsutatakse pehmet
„kollast" palli.
Registreerimise tähtpäevaks on.
^ j , ^ „ . , , teisipäev, 30. aprill keU 17.00; Ki­dade
kahevõistluses kus N. Ludu sooviavaldusi osavõtuks
kohmkus võistles kaasa eestlane ^^^^^^^ ^--^^^^^ ^^^^^ ^õt^a.
Mar Levandi saavutasid esikoha, g^^^jj ^^imalik registreerida
J^^^^^l? -^t^^^^^llf^. kohapeal emie mänge. Osavõtu-tiMi.
Hupee jarel tousti juhiko- on $8.00 isikult. Registreeri-hale
ja kindlalt suusatati 3 x 10 km ^^^^^^^ ^^^^^^^^ j^^^
oovutamata kordagi edumaad telt, Scarborough College Recrea-
' " ^ f 3 ' ' ' i^^T^^u^^f^^^^f?^ tion Centre, 1265 Military Trail,
tulid Norra ja Tshehhoslovakba ^^^^ ^ i l l , MIC 1A4. Telefon 284-
noormehed. A. Levandi hüpped
olid kahel korral 73,5 m.
Juunioride maailmameistriks tu-
Nr.29
MüyGIL „ V A B Ä EESTLASr TALITUSES
Hind Saate-
$ kiilo0
EESTI SKAUTLUS WSKÜMMENP AASTAT: 2.—
ESTONIAN SCOUTING ...'..:...:..........V../^^
Fred Limberg — ISAMAA E E S T ' 1 8 . —
EDUARD RÜGA gi^ik Ja maalfla 9.—
Ivar Ivašk— ELUKOGU i 10^
Heino Jõe --LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Anna Aliinatoya--Marie Under REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson--- KODUMAALT VÕÕRSILE 10 —
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL . 3.-»
Herbert Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
.50
.70
.70
$1.
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
Väiksemad rahvatantsijad oma tantsu esitamas TERR
„Kungla" rahvatantsulavastuses „Rätsepa Juhani seiklu-
Foto: Vaba Eestlane
3121.;..-..^
Loodetakse hulgalist, osavõttu
, . , , ^ „ eesti squashihuviliste poolt. Eriti ^^^^^''t!'''''^^^^^^^^ näha rohkesti noori
• T > J - t '^^^S^^f.^J^^^tsi võistlejaid.
44,59 ja Ida-Saksamaa 45;18o
Soome suusahüppaja Matti, Ny-känen
võitis teistkordselt maailma
suusahüppe karika. Ta hüppas vii­masel
võistlusel 111,5 ja 115 m.
Teiseks jäi austerlane Andreas Fel-der.'..
. " . •
y • ^ Meistriv
V siooniline seltskondlik-koosviibimi-
•Eesti talvistel ujumisvõistlustel ne, kus ka auhinnad üle antakse
t^li meeskondlikult esikohale Tal- igas võistlusgrupis esimesele, teise-linna
„KaIev" 6280 punktiga. Pa- Je ja kolmandale kohale tulnuile.
rimaks naisujujaks oli Aivi Liiv J.
400 m kompleksujumises 5.03,73- • - . • • ... • -. • . ' " • -,.
ga mille eest sai eriauhinna. tJhte^
kokku pälvis Aivi Liiv äsja 6 Eesti noormehena Argo Tammemäe —
meistrikulda, lisaks kompleksuju- 100 m vabalt 53,53 ja parima poi-misele
veel 200 m kompleksujumi- sina Urmas Viirpuu — 200 m
ses 2.25,75, 400 ja 200 m vaba- kompleksujumine -ajaga 2.14,85.
ujumises 4.25,18 ja 2.07,36; kaks Viimane tulemus on ühtlasi ka uus
kuldmedalit aga teateujumises. 200 Eesti noorterekord,
ml kompleksujumises, tuli teiseks Eesti 13--14-aastaste poiste te-
Merle Ristla ajaga 2.26,88 saades kordi tegi Martin Salu, ujudes 100
eriauhinna parima neiu ja Chris- m selili ajaga 1.04,90.
Helin Kokk 2,29,57-ga parima tü- ^
tarlapse eriauhinna.
Naiste võitluses tulid individu- N. Lüdu murdmaasuusatamise
aal alad ei Eesti meistriks Triin Kit- meistrivõistlustel jäi suure kühna
sellOO ja 200 m liblikujumises, tõttu ära meeste 50 ja naiste 10
ajad 1.07,34 fa 2.27,30, Katrin Vi- km distantsid. Eesti naised suusata-gel
• 800 m vabaujumises aeg sid „lJrazhai" III naiskonnas, kes
9^.37,22, Raily Maalust 100 m rin- jäi 20 esinduse hulgas- üheksan-
Euliujumises 1.18,34 ja Marina daks. Krista Lepik sõitis esimest
Trofimova 200 m rinnuliujumises vahetust ja saabus vahetusalasse
2.48,33. lö-ndana, Kerstin Kruuda tõi nais-
Meestešt sai parima täiskasvanud konna 12. kohale ja teatesõidu iõ-eriauhinna
Ivar Stukolkin, kes ujus petas üheksandana Emilia Mingal-
200 m vabalt 1.57,08, parima jova^ ^ ' •
Pireuses (Kreekas) peeti Euroo­pa
sisekergejõustiku meistrivõistlu­sed.
.Kaalukamad tulemused saadi
hüpetes. Tasavägised olid nii mees-,
te kui ka naiste kaugushüpped,
meeste kõrgus=^ ja kõlniikhüpped.
Ainsana parandas maailmarekordi
inglane Todd Bennett, jookstes 400
m ajaga 45,56.
Ungarlane Gyula Paloczi hüppas
kaugust 8.15, sama tagajärg oli ka
ta kaasmaalasel Laszlo Szalmal.
Kolmikhüppes-oli esimene bulgaar­lane
Hristo Markov 17.29-ga, tei­ne
tshehh lan Cado 17.23, kolmas
idasakslane Volker Mai 17.14..'Kõr­gushüppes
rootslane Patrik. Sjp-berg
saavutas 2.35, teiseks jäi ve­nelane
A. Kptovitsh 2:30, kolmas
poolakas Dariusz Biczysko 2.30.
Teivashüppes tuli esimeseks ve­nelane
Sergei Bubka 5.70, teine
venelane A. Krupski 5.70, kolmas
bulgaarlane Atanas Tarev 5.60.
Kuulitõukes oli esimene'tshehh Re-migius
Machura 21.74, teine ida­sakslane
Ulf Timmermann 21.33,
kolmas shveitslane Werner Günt-her
21.23.
lESTLÄSED ROOTSIS
: Prof. Els Oksaar, kes Stokholmi
külastamisel kõneles kaksikkeelšu-se
probleemidest Armeemuuseumi
balti loengutesarjas näituse „Mare,
Balticum" puhul, esines samatee­malise
intervjuuga ka rügiraadio
programmis ,,Pärast kaheksat".
Teadlane selgitas selles intervjuus,
et mitmekeelne kasvuaeg arendab
last ja teeb talle kergemaks keelte-õppimise
ka täiskasvanuna.
Veebruari esimesel poolel tpimus
Stokholmis rootsi-eesti kunstinike-perekonnal
ateljeenäitus, K:õik
kolm perekonnaliiget Äke, Evi
(fieiuna Kain) ja Disa maalivad.
Ake on abstraktne maalija, kuna
ta maalidel või nende seeriaü on
teatav kandev idee. Evi pn maas­tikumaalija
ja Disa psühholoogüiše
tagapõhjaga noor modernist, Igal
maalijal oli näitusel, ilmne oma
värviska,ala, oma motiivistik; kuigi
meediurniks oli kõigu peamiselt õli.
.50
M
.50
.50
1.50 .50
Hei1)ert Michelson EESTI RADADELT
Patu Laaa — MÕTTELEND — pUte {a
Aarand Roos — KJMALAGA, ^ARS M
lEatŽÜRUM ; ...
Ants Vomm — VARIUD (hndetiairog^ ^.. ;^ Sw— $1.
Salme Ekbamn — AJAXAR Omdetoikogoi)
lohan PHka^- RAnJSöLMm
Um KandQsK^DAKO^a)UR Oin^^^ ^<
Hannes pja--KOPUTUSED E ^ ^ ^
Hannes Oja— TUl^W^
Oouletaskogq) .. _ ; .
Andres Küng — MIS TOIMUS SOpME
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Veedain — LURI€H AMEERIKAS
E. Uosialn — TAGURPIDI SOUDES
(M^
A. Roos — RÄNDAMAIE (Imileitniskoga) .
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KtTTKES
j.m. esseid ........
E.: Sänden ^tmA JA KIVro« ...^
LKülvet--NÄITm
(5 näidendiO .. 15.-r
Hv Rajamaa MARffi ÜNDER INIMESENA 4.—
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
iSaateknln Kanadasse $1.50, mujale $3.—
2.75
14.—
16.20
6.—
.50
.50
.50
.70
.70
.70
.70
.50
„Usun Õnnesse, ja mida enam
teen tööd, seda enam minul on õn-iie.
Stephen Leacock
Vestlus on teadmiste vahetamine,
riid teadmatuse vahetamine.
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA
V. iümberg-Kolkas Innletosltogn
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL^^ : .
E. Uostalu —. FOR FREEDOM ONLY ^ . .
REHVTTUD PURJEDEGA n ^ ^ _
NAER ON TERVISEKS — kodijutt© . .
Ilmar; JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask>-VERANDARAAMAT
liraletuskogn ;.......:.:...v........^
S. Ekbamn — loaletnskoga ÖHUMARGI ALL
Änis Vomm RISTSÕNAD U .
NAER ON TERVISEKS II
M. Juhkam ---USK ON METO AIDANÜP^^^^
(Valimik vaimulikke sõnavõfe kodumaale) . . .
TAIMI PRÕOS — ELUKHGEL Ouuletosed)
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄUSMAAL IV
H. Meret TEREMI; JUTUSTUS
yLiSANDUsii;.
mõtete ja uudiste vabale levikule Eeslia! . . .
A. Mägi — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl,, köites,
IRpbert Kreem — VANDEGA SEOTUD .
E. Past — MAALT ja MERELT . . . . .
5.75 .50
7.—
14.—
18..
7.—
2.25
12.—
.70
1.—
L—
.70
.70
$1.75
.70
$1.-
12.— $1.50
- .50
.70
$1.50
5.—
25.—
.— 1.-
$22.— —.70
US$2.00
15— $1.50
$10.— $1.50
ODaaaaaaBaBBBBiaaaDODDODnooaBoaoaaaaaaaiiainoDaoaaDiiaaaaaaDoiiaaBoaDaaaDaaaii
B
o
• .' '
D, •. •
a
a .:
: a
• a
o
a
a
n •
O
a
a
D
B • •
JJ •
n
e '
UI
B.
e ,
a
a •
a
n
a
a
a •
D
0
Q
a ••
0
o
B
' O '
n .
a
a
a
• a
:t>
a \
',a
a •
a
a .
0
n
0
o
.B . •
O
o •
G
aQBaBoBnooaiDDODoaaaaaaaaiaaanooiaiioiDODnaiiDaDaaaiiiQDDnanaooaoDBaBBaBBBBaBBaDOl
Lavkovitsa meierei Juures võeti
meie voor saksa sõdurite poolt üle.
Meid viidi kivimüüriga piiratud
meierei õuele. Siis tuli sama ohvit--
ser, kes meid Porhovi-Ostrovi
maanteel peatas ja käskis meid ta­gasi
minna hobuste koondamise
kohta Lavkovitsas, kus meil tuleb
bodata veoautot, millega meid saa­detakse
Ostrovi..
iKiisisin: „Miks.meid sinna saa-detjakse?"
Ta vastas: „Sealt viiakse meid
sõjavangilaagrisse
Küsisin jälle: „Miks meid vangi­laagrisse
viiakse? Meie ei ole ju
vangid, vaid tulime ise teie juurde,
et seda varustust üle anda? Kui
meie oleksime seda teadnud, siis
poleks me teid küll üles otsiiiud.
Eesti, meie kodumaa ei ole siit kau­gel,
sinna me oskanie minna. Meie
mõte oli teiega ühineda ja võidelda
ühise vaenlase vastu."
Ohvitser vastas, seda luba tal ei
ole, et meid siia jätta.
Viimaks küsis ta: „Mis ala me^
hed te olete?"
Vastasin, et olen veterinaarala
võitleja, pimaärmees polgu veteri­naar
— laatsareti ja apteegi ülem.
Sellepeale vastas ta: „ÖIete õi­gesse
kohta, sattunudj see dn diviisi
veterinaarkompänii ja teid me jä­tame
siia/'
Vastasin, et üksinda mina siia ei
taha jääda, et jätku see saksa keelt
rääkiv kapral ka minu juurde. Sel­lega
oli ohvitser nõus.
• Varsti saabuski veok ja sõbrad
saadeti minema Ostrovi suunas.
Nüüd tutvustas ohvitser ennast, et
tema on Oberveterinär Haupt-mann
Paul .Ijübbes ja viis mind
kompaniiülema Stabsveterinär Ac-kermanni
juurde.: Seal ta tutvustas
ka veterinäär-ülemleitnant Max
Bauerit, yeterinäär-alamleitnant
Frhz Wildauer'it ja Heinrich Deus-serit,
majandusülemat ja lõpuks
veeblit Rudi Brinckmanni ning all­ohvitsere.
Mõne tunni jooksul olime juba
suured sõbrad Ja mind kutsuti ha­nepraadi
sööma. Kui vet. kompanii
juurde jõudsime, siis nägin kui üks
saksa sõdur tuli sinna kolm tape­tud
hane kaelapidi käes.
Samal õhtul läksime juba parti­sanide
jahile.
öösel äratas mind vahisõdur ja
ütles, et siia on tulnud veel üks
eestlane. Tõusin üles ja läksin väl­ja
asja uurima. Uus tulija osutus
tõesti eestlaseks, oli suurtükiväe
ajateenija n.-allöhvitser A., kes nä­gi
välja ehtsa.venepoisina. Ta oli
endale vankalt„odavalt ostnud"
vene ürbid ja hobuse ning ratsuta­nud
ilma' sadulata ööpimeduses
meieni. KaA. jäeti kompanii juur­de.
Järgmise päeva õhtupoolikul
hakkasime edasi liikuma Luuga lin-
M suunas. Liilcumine toimus möö­da
metsavahelist^ liivast ja haisvat
teed. Oli hirnius palav, pani higis­tama,
eestpoolt kostis tihti hoiatus-hüüdeid:
„Etteväatast miinid, ärge
minge teelt kõrvale'" Korraga voor
takerdus liivasel teel ja edasiliiku­mine
muutus täiesti võimatuks;
Mitmel pool ees ja külgedel kuuli­pilduja
tarin. Ei kestnud kaua; kui
kohale jõudis teeparanduskomando
(Organisatsioon Todt) .Hommikuks
oli teele lattidest ehitatud kate
(Knüpfendamm) ja hakkasime eda­si
liikuma. Valgenedes hakkas
paistma sõja jälgi. Mitmel ppor tee
ääres punasõdurite laibad, teises
kohas tapetud seakari, mingi vede­likuga
üle valatud, mis haises kole­dasti.
Vähe edasi .venelaste raske
tank teeääres kraavis, üks roomi-kulint
purunenud ja tangi kuppel
purus^tatud. Nii kordus see sage­dasti.
Mõnes kohas olid vene püs­sid
tääkipidi maasse lülidud, liiis
tähendas, et sinna on maetud pu-nasõdureid.
Peatus tehti ojakese
kaldal, kus saime nagu ja käsi pes­ta.
Edasi rännates ei näinud ma
veel ühtki märki sakslaste kaotus­test,
küll aga venelaste laipu ja
nende matmise kohti.
Mõned kilomeetrid edasi liiku­des
nägin teeääres hauda kasepuust
ristiga, millel saksa sõduri kiiver.
Niisiis üks kamraad puhkab siin
. kääpa all kaugel oma kodumaast.
Umber tunniajalise liikumise järele
jõudsime külani, kus oli maetud 21
saksa sõdurit. Siin olid punamõrt-sukad
oma töö teinud, sakslasi oli
öösel rünnatud ning kõik 21 van­gilangenud
sakslast kuklalasuga ta­petud.
. •
Edasi rännates nägin mitmeid,
sakslaste poolt hävitatud vene tan-
.ke jäv lennukite rususid. Olime
jõudnud üsna laia jõeni, mille silla
venelased olid taganedes ohkinud..
Pidime potama, kuni uüs sild ehi­tati.
Kompanii asus laagrisse metsa­servale,
kuivale heinamaale,
Järgmisel hommikul ründas
meid vene hävitaja madallennul
ning avas marulise pardarelvatule.
Meil õnneks kaotusi ei olnud pea­le
paari haavatud hobuse. Päeval
heitis vene pommilennuk alla paar
priskemat pommi. Need kukkusid
aga „õigesse kohta", täpselt kõrge-te
kallaste vahel asuvasse jõkke.
Nüüd avasid saksa õhutõrjepata­reid
lennukile marulise tule. See
sai tabaduse ning langes kuhugi
kaugemale; lendur sai siiski lange­varjuga
Vist oma elu päästa.
Metsast tuli hirmsat raipe haisu.
Vaatama minnes selgus, et seal la­masid
kahuriraürsust tapetud veo-hobused
ja kaks sõdurit. Kompanii­ülem
ütle^ väga viisakalt: „Johan­nes,
saada oma kaks meest meie
meestele appi neid tapetud hobu­seid
ja vene sõdureid matma."
Õhtuks Oli sild valmis ja järgmi­sel
päeval pidime edasi liikuma.
Varahommikul kuulsin silla poolt
venekeelset komandot ja ehmusin:
kas venelased on läbi murdnud?
Peagi selgus, et terve kompanii
suurune üksus ukrainlasi oli oma
ohvitseriga sakslaste poole üle tul­nud.
Kuna venelane avaldas Luuga
linna ees tugevat vastupanu, siis
peatus veterinaarkompänii Väikse-järve
külas (Malenkoe derevnä).
Ühel pärastlõunal jalutasime ka­he
austerlasest loomaarstiga külas
ringi ja peatusime suure valge koo­limaja
ees. Meie juurde tuli vanem
muheda näoga venelane ja küsis
paberossi. Mina ei teinud väljagi, et
teda mõistan. Siis tõmbas ta põuest
välja pudeli, millel silt ,,Moskovs-kaja
asobnaja vodka", ütlesin sõp­radele,
et vanamehel on pudel
„Moskva viina" ja tahab vahetada
sigarettide, paberosside Vastu. JFritz
Wildauer andis vankale paki siga­rette
ja viin oli meie. Istusime koo­limaja
trepile ja hakkasime maits­ma,
mis sorti vedelik see on. Ve-nelanq
seisis meie juures ja lausus,
et nüüd istute teie siin, kaks päe^
va tagasi ööbis siin marsal Voro-shilov.
Väikisejärve külas kohtasin üht
eestlannat. Ta kutsus mind enda
juurde, seal oli kaks last ja ema.
Küsisin, kas peremees on mobili­seeritud?
Ta vastas, et tema mees
oli kah loomaarst. Teda kahtlusta­ti
milleski, arreteeriti ja saadeti Si­berisse.
Edasi kaebas ta, et saksla­sed
on ta lehma ära võtnud ja
nüüd ei ole lastele kusagilt piuna
saada. Rääkisin sellest kompanii­ülemale.
Varsti oli lehm tagasi too­dud
ning komp.ül. kirjutas tõendi:
„See perekond on eestlased, meie
oleme nendelt häid andmeid saa­nud.
Ärgu võetagu neilt lehma ega
midagi muud," .
Suurejärve külas käis üks vähel­dane
naine mitu korda kompanii
juures midagi seletamas, millest
keegi aru ei saanud. Kui see juba
tüütavaks muutus siis kutsus komp.
ül. mind asja selgitama.
, Küsisin vene keeles: „Mis viga,
et juba mitu päeva järjest siin käi­te?"
Naine kaebas, et sakslased ole­vat
temalt ainuksese lehma ära
võtnud ja ei ole isegi millegagi ta­sunud.
nao^
Torontos
oma möödu]
(juulikuu) nj
trükitehnilise
. suliselt mahl
selgemad, mi|
mulje. Kaane
eestlasest Iug(
on eestlane; sl
lise, vene ja ij
väile nende kl
keelne küsimi
tu.' Peegelpilt
Toimetaja
näo saamislugl
võttis aega jm
seekord põhju|
Ajakirjas
lühihinnang pi|
„tükiks ajaks
mist"; sellisel
ajakirjale kah|
ajaks. Mitu ai
ta küsimusele
kas ollakse v]
veel poliitiline
Pikem artikl
gu loengu „Vi
ja problema|
Loeng peeti
„Kui tahame
sajandisse, pef
nema asukoha
pealkirjaks.
Väiksemas „|
detakse mitme
de üle, otsidesi
mü, vaimsuse
mused ei läinuc
Edasi V.SalJ
petool Torontog
75" koos poeec
tusega, edasi
(asukohamaad),!
sed eestlased" jj
V. Salo koostat
andmeid, et väi
organisatsiooni,
meid 22900. K i
jõudis, ei selgu.]
Veel P. And
Kopvillemi helii
gu", Evi Tarki
Kehklaga, M.
„Matsi fantaasij
riba, samuti Viii
Kroonikas:
Metsaülikool '8^
Ja eesti videofih
inetusele saadeti
nud ilmumata
tuid.
Kanodo g<
fähistasid
TORONTO .
tähistasid oma 7j
gunemisega Map]
millest 16.000
muutes suure ji
rilauludest, -nalja]
rõkkavaks massi/
kutuleku kohad
juba möödunud
Kanadas on prae
ja 47.000 juhti nj
gelevat ametnikki
VABAEEI
TOIMETUS
avatud esr
reedeni kell
Telefonid: tOii
taliti
KUULI
VABAEEJ
on tasuv ajale]
leviku
Kuulutuste
üks toll ühel v|
esiküljel
Kuulutusi vÕct
nädala esimesse
esmasp. homm.
nädala teise ajale
map. homm.
tel. 444-
Väljaspool <]
Leida Marley
Postiaadress:.
9 Parravano Ct.l
Willowdale, Ont