Vaba eestlane , October 24, 1985

              LL 2 VABA EESTLANE. neljapäeval, 24. oktookril 1985 — Thursday, October 24,198S Nr. 7S)
VABADE mmAsm MMLEKANDIA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Lesüe
Oüt M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf KopviUem
TOIMETUID KOIXEEGIIM: Kari Ar^^ Heino Jöe, Olev. Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
-TELOMISHINNAB-Kanadas: aastais $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD v ä l j a g i Kanadat: aastas $68.—, pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $19.-^
Aadressi muudatus 70 c. —^ üksiknumbri hind 70 Co
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toll Ühel veerul: $5.00, esUdUjel $5.50
. F R i E ESTOE^IANI
Fubüshed by Free Estonian Publisher Ltd
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Teirmr irahvuslikes ja lahvusva-helistes
mõõtmetes ei ole pärast
Teist maailmasõda kunagi olnud
latentses olekus, Eriti kõrgele on
paiguti löönud rahvusvahelise ter-jrori
läinedy Mmineerudes hiljuti
Itaalia tiiristidelaeva kaaperdamise­ga
Vahemeres ja sellest tulenevate
järeldustega, mis on viümd Ühend­riigid
teravasse vastuoUu oma t^^^^
sate ja oluliste liitlastega —; Itaalia­ga
Egiptusega. Näib, et terror
€in mniitunud. er^ordselt tõsiseks
probleemiks,. mida.. arutatakse jsi
mialüiisita^,. k ^ ja
püütakse lahendust leida ähvarda­jale
hädaohule, mis nõuab sädii
©hvreid süütute inimeste
Ikes d ole to
pstajaks^ vdd kes ühel või teisel
saatuslil^ momendi. jäävad Üh^
. aktsioonidele^^
nende:ohvriks. ..'}.,...
• RahvusvaSiellne : : terror,; mida
mõned ekispärdid Iseloomi^^
kui väikese ja vaese mehe sõda
suure: ja võimsa vastase vastu, ori
paljud leidlikud ajud töö­selle
omamoodi katkutovele la­henduse
leidmiseks ja püri panemi­s
t . Kuid val^i: f leidmine naib-siin
olevat väga raske kui mit­te
isegi; võsmatWi..: sest./: terror ori
mga: üheläsa peaga.. Müdra,. milte
mahalöödud pea aseriiele kasvavad
kohe uued — veelgi vihasemad ja
Mürgisemad kui nende eelkäijad.
Terrori vaste ^Õitleriiise raskus
seäsab just iselles, et vägivällaakt-sloonid
ei moiodista tervikulist ja
ühest põhjusest tingitud kuritegu.
Põhjuseid on isun palju ning need
on oma išdoonmlt varieeruvad,
sageli diametraalselt erinevad.
Me näeme terroriaktsioone, kus
oma kodumaalt oEoiparitide poolt
välja aetud põgenikud vÕiflevad
(terroriga oma maa ja rahva eest,
Meie meeli vangistavad oma ji
Musei kaotanud anarhistid,
uue maailma otsing;ul asuvad niõr>
yaina ja küüditariia demokraatlike
riikide sihsiapaislvaid juhte ja isi­kuid
ning me peame ka nördinult
konstateerima, et terroritegusid ei
soorita mitte ainult iikisikisik^
väiksesed grupid^ vaid isegi riigid
nagu seda kinnitayad N. Lüdu hä-vitusoperatsioonid
elanikkonna vas­tu
Afganistanis ja Iisraeli suurte
jõududega teostatud ohvriterohked
yälkrünnakud palestiina põgeiuke-le
ja nende laagritele Lübanoriis ja
Tuneesias !segipaisatud
ja kahepaiksest moraalist lähüm-bunud
riiäailmas peetakse seda loo-gUiseks,
kui terroritegude põhjen­duseks
mamitakse, et „i
terrorist on teise
siis. võib mõn! oim.: airvates task
mefts läänes iitelda, et „ühed
mustad mõlemaid^ Kuid asja sisus­se
tungides selgub, et vahe on ^
suur: Metsavennad: olid' eesti säh­va
ja eesti demokraatlike prlntsüo
pide kaitsjad okupantide vastu^ku-ria
hävitui^ olid
yõõra riigi teenistuses olevad ter­roristid,
kelledele oli Moskvast
käsk antud eesti rahva yaistupanu
kommunisiiBifll© vägivallategudega
aäa suruda.;-;'
;; 'Näib, et õige siuna leitolsel om;
segaduses isegi Ühinenud Eahvas^
te Organisatsiooni peasekretär Ja-vier
Perez de CueUar, kes mainib,
et^ ,,meie elame taas teaatikute
ajiastul*^ millega ta iseloomust^
Ita^a turistidelaeva ülevõtmist pa­lestiina
tM>ristide pocdt Nii^
Ühendriikide hinnatud ja populaar­ne
ajakhjäriik New Yorgi Washing­toni
büroo juhataja Janies Reston
on Umselt imporieeritud Liidu
teadetebüroo Tassi hukkamõistvast
reaktsioonist itaalia laeva kaaperda-7
piises!sej kuna Tass leiab, et ter­roristide
tegusid tuleb tõsiselt ka-
;ristada.'
; Reston yäidab Tassi; teadaande-ie
toetudes, et Ühineririd Rahvaste
Organisatsioonil oleks riüüd võima­lus
Ameerika Ühendriikide ja N.
Liidu vahelise koostöö taustal ha­kata
iihels meeles terroristide vastu
tegutsema. Ta mämib, et Moskva
peaks olema sellisest koostööst
da rohkeni hüvitatud, et N. Liidi
miljonid muhamediušulised võivad
hakata vägivaUaaktsiponidega kom­munistliku
režhiimi vastu töötama
ja need akiteioonid võivad isegi eda­si
kandud^^nõukogude Ida-Euroo^
pa impeeriumisse^ Ristoni arvates
on Ühirienud Rahvaste Organisat­sioonis
midagi uut kääririias. Selle
„uHe**alI mõistab ta arusaariilst,
et kuigi riigid ei ole ühel arvami­sel
paljudes küsimptes, on neil
siiski ühised huvid vägivalla ja
terrori 'vastu, võitiemlseks. ;; •
On kahju, eit sellise nimega aja­kirjanik
nagu James Rešton hak­kab
samuti asju ajama poolelt
teelt ja et ole ilmselt; huvitatud as^
Ja tuumast Kahtlemata tuleb vägi­valla
kasutamise ja terrori vastu
võidelda, kuid Restonl teooriad vii­vad
paratamatult uutefe vägivalla^
tegudele. Kui rääkida Ühinenud
Rahvaste Organisatsioonist kui
telTori vaistu võitlevast asutusest ja
riiõjnyast rahvusvahelisest tegurist,
siis peaks maailmaorganisat^^
terrori V a s t u võitlemisel
1 ä. h t i l m ä esmajoones
sellest põhUisest tee^ et ta nõuab
oma ', :
Esireas vasakult dr. Mihkel Kütt, Los Angelese Eesti Segakoori esimees; Bernard
Nurmsen, Los Angelese Eesti Seltsi esimees; peakonsul Ernst Jaakson; Asta Liivoja,
Los Angelese Naisklubi esinaine; Valdur Kaskla, Ühing Eesti Maja esimees; Arnold
Niitme, EELK LA Koguduse esimees. Teises reas Aino Lauri, Lõuna-Kalifomia Ees­ti
Republikaanide Partei esinaine; Mari Kaiv; Ester Pokk; Balti Vabadusliidu abi-esinaine
Viivi Piirisild; Virve Lillipuu, Los Angelese eesti rahvatantsijate rühma
„Kivikasukas" esinaine; Ly Niitme; ERKU liige Bruno Laan. Kohnandas reas S.
Mets, Boris Saame, Lõuna-Ealifornia Ohvitseride Klubi esimees; V. Mets; Fredrich
Pokk, Los Angelese Eesti Pensionäride Klubi esimees; Arvo Leetma;^M
(varjatud); Boris Äuksmann, Los Angelese Eesti Seltsi juhatušeliige. Koosolekust
võttis osa ka Avo
le
ERKU juhi Vabadusliidu eshnees, sel-
>: Avo Piirisild
Peakonsul
Ernst Jdakson
eses
IJWg Eesti MajrLosA^
rahrarohkelt 28; js^teinbril oma kodus.
Pttbliku hulgas oQ rohkesän
m esindajaid, kes ju OÜd £e^^
sid oma raskesti teenitud raha maja mahainaksüks. Peo
pidulikkust tõstis
Koosviibimine algas koJcteiltuhni-ga
IQmglasaaliJs^ kus noored pak­kusid
suupisteid. Siirdudes suurde
saali laudadesse luges tervitused et­te
Mati Laan ning;;palvuse pidas
õpetaja Rein Neggo.
Avasõnas Üliing Eesti Majakesi-mees"
Valdur Kaskla tuletas
meelde avamisÕhtut 30 aastat ta-gasii
25, juunil 1955. õhtul al­gas
aktus kell 7 õhtul ja balli algu­seks
oli kell 10 Õhtul, piletihinnaks
aga oU üks dollar. Avapalvüse pi­dasid
praost Aleksander Hinno ja
preester Sergi Samon.
.: aasta jooksul on Eesti ;Ma-ja!
olnud 13 esimeest ja Üheüd-riikideis
7 presidenti.
Maja sai võlavabalks 23. detsemb­ril
1962, mil asutajaliikmeid oli
217i kuna seUe päevaga lõpetati
asutajate nimekiri. Eesti Majas on
palju olmidümbereMtai^
ti Maja suurmeistriks on olnud
Heino Virrp, keda tänati suure
aplausiga.
'Peale „Vaneniuise"kandlegfüpi
esinemist järgnes peakonsul Ernst
Jaaksoni kõne. Ta ütles, et ta on
olnud iEesti, Konsulaadi teenistuses
66 aastat; tegelikult on ka kälifom-lane,
kima tema töö!^^
ses tJliendriikides Eesti Konsulaa­dis
San ; Franciscos.; Peakonsul
laakspn jätkas, et tal on heameel
koosolijaid isiklikult tervitada. Te­ma
siiatulekü oli põhjustanud au-kpnsuii
aiüetikoha küsimus, milli­ne
koht vajab täitinist. See küsi­mus
nõuab palju kaalumist. Kui
isik on otsustatud, siis tuleb see esi­tada
; U S A ; väliministeerkt-mi
sekretärile' - ja sekre­tär
teatab kui isik pn vastu võetud.
Läänerannik on alati andnud oma
täispanuse. Kõik eestlased peavad
töötama ühiselt Eestile iseseisvuse
saavutamiseks. Balti noored on ha­kanud
organiseeruma, nagu tehti
Vabadusristlemise ajal, mis aval­dab
suurt tähelepanu. See annab
ka julgust eesti rahvale. Venelased
proovivad rääkida Helsingi lepm-gutest
kui piiride kindlaks määra­misest
Euroopas, kuid see pole õi­ge.
Niisuguste avalduste puhul tu­leb
õiendused saata ajakirjanduse­le
ja ametkondadele. Tuleb koor­dineerida
ning töötada koos ka
lätlaste ja leedulastega. Kandke se­da
tööd edasi, lõpetas peakonsul
Jaakson.
Seejärel austati Eesti Maja tub­lisid
töömehi ja naisi. Tervitusi üt­lesid
organisatsioonide esimehed ja
esinaised.
Sahhe Tiidebergi juhtimisel val-miistas
HiltOn hotelli kokk Rosie
maitsva lõunasöögi. Lauad olid
kaunistatud rukkilillede ja kari-
Peakonsul Ernst Jaakson viibis
Los Angeleseis uue aukonsuli vali-unise
küsimuses, võttes osa ka
Ühing Eesti Maja 30. aastapäeva
peost Los Angelese £.M. Peakonsul
Jaakson saabus Los* Angelesse 25.
septembri], võttes kontakti koha­likkude
kaasmaalaste ja organisat­sioonide
esmdajatega, et saada
järglast hiljuti surnud aukonsul
Ernst Lauri asemele. Organisat­sioonide
esindajad olid juba mit­meid
nädalaid koosolekuid pida­nud,
et leida sobivaid kandidaate.
PeakoDüul Jaaksoni kohale jõudes
anti koosolekute protokollid iile,
samuti kandidaatide elulood. Pea­konsul
Jaaksonil oli ka võimalus
eesti kodudes viibida ning arutada
aukonsuli koha kõrval mnid akuut­seid
eesti küsimusi. Pärast ligi nä­dal
kestnud arupidamisi kohtusid
organisatsioonide esindajad püha­päeval,
29. septembril Eesti Majas
peakonsul Jaaksoniga. Kuna pea­konsul
hiljuti tähistas oma juube^
lisünnipäeva, siis lauldi juubilarile
„Ta elagu" ning tõsteti vahuveini
klaase. Järgnes ühine pildistamine
Lo!s Angelese Eesti Maja ees, mis­järel
peakonsul saadeti oma puh­kusereisile.
OUes Los Angeleses
peakonsul Jaakson võttis osa ka
5e lõunasöögis^.
V. F.-
In^maal on alati valitsenud ar­vamine,
et politsenike julgeolek on
ücõlge paremini kindlustatud kui
nad ei kanna relva ja katsuvad
nü-ütelda „palja käega" kurjategi­jate
vastu võidelda. Kuni seni aja-ni
töötas see (süsteem enam-vähem
irahuldavalt, kuid vlunased musta­de
rahutused Londonis ja teistes
Imnades kipuvad senist teooriat
kummutama nmg Inglismaal on
akuutselt päevakorrale kerkinud
kõigi politsemike relvastamine kä-sirelvadega.
Politsei senist „palja-käe" kait-
^poliitikas tekkis tunduv pööre ja
kriisimeeleolu, kui äsja Londonis
toimunud mustade rahutuste kestel
löögünehed hakkasid korravalvu­reid
käsh-elvadest tulistama ja üks
politsemikest pussitati surnuks. See
oli esmakordseks juhtumiks, kus
politseinikke rünnati Inglismaa pin-
M (Põhja-Iirimaal on teistsugune
olukord) relvastatud.... bandiitide
poolt. Suur-Londoni politseiülem
tegi pärast seda televisioonisaates
teatavaks, et politseinikud varusta­takse
tiilevUois laskerelvadega ja
plaistist kuulidega, mUlei on see
omadus, et nad löövad kuuliga ta­batud
inimese ajutiselt õnnetuks,
kuigi on esinenud ka juhtumeid,
kus ohvrid saavad kuulidest vigas­tada,
üksikjuhtudel isegi surma­valt
haavata.
Kuid nüüd algas äge protesti-torm.
Londoni eeslinnas Totten-hamils
protesteeris tööerakonna
kontrolli all olev linnanõukogu vi-haiselt
politsevõimude kavatsuse
vastu, lubades kinni külmutada po-litseiaparatuuri
ülevalpidamiseks
ettenähtud summad nmg hukka-mõlsvaid
sõnu sadas ka tsiviilõigus­te
kaitsjate ridadest Eriti juhiti tä­helepanu
kahele vahejuhtumile,
kus relvadega varustatud politsei
eriüksused olid tulistanud eksikom­bel
kahte süütut kuniest
Kui Inglismaal praegu räägitak­se
kõigi politsemike varustamisest
laskerelvadega, siis seni oli õigus
amult ühel kümnest politsemlkust
kanda revolvrit. Alaliselt kanna­vad
relvi ainult tähtisate isikute Ihu­kaitsjad,
kuld teistele jagatakse
relvad välja ainult tarviduse kor­ral
erijuhtudel ning pärast vahe­juhtumi
likvideerimist peavad po­litseinikud
relvad taas ära andma.
Kuivõrd vähe on Briti poUtsemi-kud
opereerinud laskerelvadega
selgub juba sellest, et 1984. aasta
jooksul kasutasid Inglismaa 119.-
103 politseinikku revolvreid kuuel
korral ja tulistaksid välja amult 17
lasku.
Kuritegevuse eksperdid Inglis­maal
pidasid kuni seni ajani kinni
teooriast, et politseinik täidab kõi­ge
paremini oma kohuseid, kui ta
läheb kurjategijale vastu relvastu-matult
ja katsub teda oma rahulik­kuse,
külmaverelisuse ja asjalikku- ^
sega alistumisele Isundida. Seda sei­sukohta
pooldab ka praegu veel
mõjuvõimas ajakiri „£€onoiii ist",
kes peab vajalikuks teravalt kriti­seerida
politsemike . relvastamist.
Salme Tiideberg, kes on aastaid
toetanud Eesti Maja tegevust anne­tas
ka seekord Eesti Majale toidu,
lilled ja orkestri tasu. Teda tänati
rooside ja suure aplausiga.
V.p. \:
Kui läänemaailmas
ifahvusvahelise teriori vastu võitle-maisest
ja tehakse selleks plaane,
siiš seisab nende plaanide viga
seÜes, et need on ühekülgsed ning
ei tungi^ asja tt^masse. Eeskätt tu­leks
selgitada, mis on lihe VÕI teise
üerroriäktsiooni põhjuseks ja võtta
see bm9 tulevase tegevuse aluseks^
Kui me läheneme eesti nketsaven-dade
ja punase hävltus|mialjoni
löögimee!ste aktsioonidesse „ühe
mehe terrorist on teise mehe vaba­dusvõitleja"
ja sätete täitmist,
muu nuigas ka Inimõiguste garan­teerimist
|a kõigile r^vastele ene-semääraiäise
õiguse andmist Tei­seks
tundub see naeruväärsena kui
Ühendriigid peaksid hakkama tesv
roriaktsioonide V3stu võitlema
koostöös N. Liiduga, kes demonlst-re^
rib praegu Afganistanis kogu
maailmale kuidas suiir riik oma to­hutu
sõjamasinaga välkel rahvast
teiToriseerib ja hävitab hing kefle
KGB organisatsioon cHipa^
rahvusvaheliste kuritegude korda-hakkama
N.
Liiduga koos töötama ja Moskvat
austama kui N. Liidu lõuna osa­riikides,
Ida-Euroopas ja Balti rii­kides
lähvad tõusevad ja hakka­vad
jõuga nõudma oma põhiliste
õiguste taastamist?!
Restonl ideed ja mõtted kiianita-vad,
et läänemaailmas ei taibata,
millistele põhialustele tuleks rajada
rahvusvahelise terrori vastu võitle-muie.
Ja nii kaua kui siin ei lähtu­ta
õigetest alustest ja vajalikest
põhilistest printsüpidešt nmg män­gitakse
kahepalgelist mängu — nii
kaua ei ole ka väljavaateid selle
võika kuid paratamatu rahvusvahe­lise
Euroopa pSilu^
majandusliidu
koiiverents Luzernis
Käesoleva aasta Euroopa Põllu-mäjandusliidu
(CEA) konverents
toimus Shveitsis, Luzernis 7,—11.
oktoobrini. Vabade Eestlaste Põl-lumajandusliitu
esindasid seal Tõ­nis
Kint, Hehnut Talts ja Ruth
Talts. Konverentsist osavõtjaile an­ti
ka pakend Balti küsimusi käsit­levat
materjali, nende hulgas Balti
Tribunali lõppresolutsioon Kopen-haagenist,
ülevaated Vabadusristle-misest,
memorandumeid ja muud
taolist selgituskirjandust Balti rii­kide
kohta.
tutvus etnilisi
meediaga
Möödunud neljapäeva õhtul toi­mus.,.
Ontario., parlamendihoones
Ontario peaministri.. David Peter*
soni vastuvõtt etnilisele meediale
ja etniliste üMskondadc esindajaile.
Kokkutulek oli mõeldud vastastiku­seks
tutvumiseks Ilma pikema kõ­neta.
Kokkusaamisel olid veel mit-mekultuuri
minister.. Lily Munro,
portfellita minister mitmekultuuri
alal Tony Ruprecht, prokiirör lan
Scott,revenüümmister Robert Nl-xon,
haridusminister Sean Conway
Minister Lily Munro tutvustas
lühidalt peaminister D. Petersoni,
misjärel peaminister avaldas head-meelt,
et tal ja ta valitsuse minist-reil
on võimalus mitteaemtlikuks
vesthiseiks.
Ta tunnustas ajalehtede osa
tähtsust meie süsteemis, kes mit­mel
puhul on ainsaks informat­siooniallikaks
suurele hulgale on-tariolasile.
Mitmekultuurili^uš jääb
Ontario elusüsteemis püsima j a va­litsus
tahab. aidata täita neid vaja­dusi,
mis ajakirjandusel võiks tek­kida.
Kokkusaamisi soovivat ta veel
tulevikuski etnilise meediaga ^ätka-ta.;
:
Inglismaal nähtavasti ei taibata
veel, et ajad on muutunud ning et
relvastamata politseiniku koht on
varsti muuseumis või ajaloo koli­kambris.
Tohutu Unnastumisprot-sess
ja igast Ilmakaarest peaaegu
kontrollunatult Inglismaale saabu­nud
immigrandid on toonud suure
muudatuse ühiskonnas ja valitsus
ning politseivõimud peavad sellega
arvestama, kui nad tahavad tulevi­kus
vältida politseinike nugadega
sumukSs hakkimlst Või tuleks rel­vastamata
politseinike kohustused
peale panna Tottenhami linnanõu­kogu
liikmetele ja teistele politsei­nike
relvastamise vastu võitlejate­le,
saates nad palja-käsi relvasta­tud
bandütide vastu korda pidama
ja neid arreteerima?
Tallinnas kirjutab Juhan Mets
partei ajalehele „Rahva Häälele"
lugejakirja, milles muu hulgas mai­nitakse:
,,Aiamajade ja muude hoonete
ehitamiisel, ka aiamaa harimisel on
Igapäevatoimetustes tööriistad hä­datarvilikud.
Enamiku neist saab
ka poest. Kui mitte täna, siis hom­me
või ülehomme. Ometi on hulk
selliseidki mida poest ära küsi..."
Lugedes üles terve rea esemeid,
inis on igapäevases elus hädavaja­likud,
kuid mida osta ei tsaa, lõpe-?
tab kirja kirjutaja oma loo järgm!'>
selt;
(Järg lk 3)