Vaba eestlane , October 24, 1985

              Nr,- ,7^
Nr. 79 VABA EESTLANE neljapäeval, 24. oktoobril 1985Jhursday, October24,1985
lisinaal on alati valitsenud ar»
ley et pölitsenike julgeolek ost
paremini kindlustatud kus
I ei kanna relva ja katsuvad
leida „palja käega" kurjafegi-vastu
võidelda. Kuni seni aja-fötas
see {süsteem enam-vähemi
Idavalt, kuid viimased musta-lutüsed
Londonis ja teistes
|des kipuvad senist teooriafi
uitama ning Inglismaal on
|tselt päevakorrale kerkinud
politseinike relvastamine kä^
hdega.
j .• .. I-
[iitsei senises ,,palja-käe" kait-jiitikas
tekkis timduv pööre ja
leeleoluv kui äsja Londonis
mud mustade rahutuste kestel
Imehed hakkasid korravalvu-käsirelvadest
tulistama ja üks
lemikest pussitati surnuks. See
tmakordseks juhtumite, kus
[einikke rünnati Inglismaa pin°>
'õhja-Iuimaal on teistsugim®
Jird) relvastatud ; bandütide
|. Suur-Londoni politseiülem
irast seda televisioonisaates
^ aks, et politseinikud varusta-tulevikus
laskerelvadega ja
st kuulidega, millel on see
|us, et nad löövad kuuliga ta°
munese ajutiselt õnnetuks,
on esine^i^ud ka juhtumeid,
)hvrid saavad kuulidest yigas-üksikjuhtudel
isegi surma-laavata.
lid nüüd algas äge protesti»
Londoni eeslinnas Totten-protesteeris
tööerakonna
[olli aü olev linnanõukogu vi-politsevõimude
kavatsuse
lubades kinni külmutada po»
jparatuuri ülevalpidamiseks
khtud summad ning hukka»
[aid sõnu sadas ka tsiviilõigus»
jtsj£rte ridadest Eriti juhiti ta­rnu
kahele vahejuhtui^
jlvadega varustatud politsei
^osed olid tulistanud ekisikom»
ite süütut inimest
II Inglismaal praegu räägitak-ligi
politseiliike varustamisest
felvadega, dis j sehi oli õigus
ühel kiimnest politseinikust
revolvrit - Alaliselt kanna^^
dvi ainidt tähtsate isikute ihu»
idj kuid teistele jagatakse
väjja ainult taryiduse kor»
rljuhtudel ning pärast vahep
likvideerimist peavad po»
Ukud -relvad taas ära andm$;>
frd vähe on Briti politseini-
[opereerinud 1^
juba seflest, et 1984^ aasfei
asutasid inglismaa 119.-
)olitsehukku revolvreid kuuel
ja tulistaisid välja ainult 1
ptegeyuse eksperdid Ingis»
3sid kuni seni ajani Mnn!
t, et politseinik täidab kõi-remini
omk kohuseid, kui ta
kurjategijale vastu relvastu»
ja katsub teda oma rahulik?
I külmaverelisuse ja asjalikku»
jiiisti unisele isundida. Seda isei?
Ita pooldab ka praegu veel
}õimas ajaJdri „Ecönpmist**5
jeab vajalikuks teravalt krita»
|a politseinike relvastamist;
Usmaal nähtavasti ei taibata
Et ajad on muutunud ning et
jamata politseiniku koht on
muuseumis või ajaloo koii^
s. Ibhutu Unnästümispröt-igast
ilmakaarest peaaegu
)Üimatult Inglismaale saabu-imigrandid
on toonud suure
ituse ühiskonnas ja Valitsus
bolitseivõimud peavad sellega
fama, kui nad tahavad tulevi-
/ältidä politseinike nugadega
[kshakkimist Või tuleks rel^^
lata ppiitseinike kdhustused
parina Tottehhämi' linnanõu-
I iükmetele ja teistele politsei-
|>r^lvastami$e vastu võitlejate-ites
nad palja-kasi relvasta-lanöiitide
vastu korda
Id arreteerima?
pinas khrjutab Juhan Mets
I ajalehele „Rahva Häälele**
Ikirja, milles muu hülgas mai»
te:
liamajade ja muude hoonete
nišel, ka aiamaa harimisel m
tvatoimetustes tööriistad hä.
nlikud. Enamiku neist saab
)estž Kui mitte täna^ siis h
|«>1 ülehomme. Ometi on hulk
>idki mida poest ära kiisiir^^^^
Igeäes üles t^rve rea esemeid,
}n igapäevasfes elus hädavaja-kuid
mida osta ei isaa, lõpe»
[irja kiijütaja oma loo järgml-
I
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
.26. ja 27. okt
. dr. T. IV^imete, M. 469-1322 •
I. ja 3 nov. •; ,
dir. A. Rebane, tel. ,461-6383
Toronto festi Ühispank
958 Broadyiew Ave. TorontOc
ühenduses on jõuäJ
Toront5> Eesti Skaudisõprade
Seltsi sügispidu on pühendatud
. Kotkajärvele. Sellest ka meelitus-nimi
„Kotkajärve ball", kuigi see
pidu ei nõua formaalset balliriie-tüst.
Samal ajal astub sügis pikka­de
sammudega Kotkajärvele.
^ Kollased, ruuged, punased, pruu­nid
ja vahetoonides vahtralehed
katavad seal maad nagu kirev
vaip. Vihm lööb need kiuni, aga
S'vÄtr-km ti^Ton ^"^'^^P " ^ ^ ^ kandidaat Helmut Rüdmiku 29. septembril Lakewoodi kirikus USA
maas on nagu inimkäte jäljed:
I praostkonna diakonõpetajaks. Pildil õnnistamisest osa võtnud vaimulikud, vasakult
käelaba keäkei ja sõrmed harali, assessor-praost R. Reinaiu, pilskoB K. Raudsepp, diakonõpetaja H. Rüdmik ja abi-
Nagu oleks tuhanded inimesed pat- \r ir^^^r^ m . rr ^^rr
sutanuci ja slitanud maad, . M a P^^^^^ ^^^^^^ . Foto: Harold Karu
jälle uuesti ja uuesti. Jätnud ma­ha
miljonite käte jäljemärgid. o_.t^ W%" B sf B d D B (i Di n
Need vahtralehe käejäljendid on
omamoodi sümboolsed, sest nen-
,dest meie Kotkajärve koosnebki.
Kotkajärve koosneb miljonitest
käejälgedest, mida eestlased —
noortesõbrad sinna on «kirjuta­nud"
paljudel külaskäikudel ja tal-gupäevadel.
Miljonid? — aga mui-'
dugi! — keegi pole neid jälgi luge­nud,
kuid mõnigi mees või naine
üksinda on sinna jätnud tuhandeid
f Käejälgi ei kirjixtatstlnitte ainult
labida ja kirvega. Neid kirjutatat-s@
ka pea siiitanüšega, kii^utatak-se
koguni supikulbiga. Käejälg jääb
ka igast lahke käega antud sendist:
ja dollarist, kui need tulevad Kot­kajärve
heaks. Ka need jäljed, ini-da
pidulised; teevad laupäeval:
„Kotkajärve ballil" piiQtit& lunas­tamisega
jä iga kulutatud dollari­ga,
on uued fejäljed EÄajär-vele.;;.
Meie ei saa igale jäljele nime
juurde kh^jutada, et selle tegi seer
j a-see. Aga nendel on siisM
nimetaja^ — need on eestlaste, ees­ti
noortesõpfade jäljed. Mida toit­kem
neid teeme, seda üusam jä
väi^iküUasem on M Nõn­da/
siis —-kohtamiseni laupäeva
õhtul ' Eesti Majas: ,iKotkajärve
::baiiirM:--;'."-^'-
.'Heino Jõe,;'
. jjPoesfc ei tasiii,, küsida' ka tete-.
kannu, väikest käsikobliast^ noor­tele
mõeldud labidat Ja metallist
lumelabidat, saeviiäi. Neid ei ole.
m sellist prügikühvlB^ täpsemalt
liuhäkiilw^ jÄiidi tuhauksest
s y e mahukSs, poelettidd ei näe . . .
Kõige kurvem on, et seda loeteSo
^ võiks jätkata.^;
,,Rahva Hääle** tohnetus oma
kommentaarides esitatud kirjale
mäigib, et edtoodud tarbeeseme
pole sellised, mis nõuavad te^Jält
oskust ja vaeva. Puudub ainult pea-iehakkamine,
^oov ostjate vajadus!
rahuldada; Kes peaks ^gasefleeeist
hea seisma?
iäh---W peaks seU^^^^ kea
seisma lÄne ka meie. Kind­lasti
N. IJidii kommunistlik partei
ja seUe uus juht Mihhail Gorbat-shov,
kefe on kommunistliku süstee-uni
vangistuses sama õnnetus oto*
koütas naga tema eelkäijad Josiff
Stalin^ Niktta Hrushtshov, LeonM
Irezhnev, Juri Andiopov ja Kons-iatin
Tsheni[enkö.dP^ee^
Mutnud vene rahvale teatavasti
prii^hvleid ja lumelalndaid 67
saasta jooksiil anda. Võib-olla peaks
Gorbatshöv endale selle kiisümiSe
lahendamiseks appi kutsuma Earl
Marxi vaimu. Kuid veelgi pare­maks
lahenduseks olsM kui KGB
agendid vaifastaksid läänemaailma
Tidnikiitest h^elabidate, katsekasa-mde
ja t&glÄvlite j^aanid Ja
Saakkasid nende jMe neid „kee»
imlisi** tarbeesemeid 1^ ettevõit-liko
meMvj^aaM?^ vorm^
. Tuntud^raadiojutlustaja ja õppe­reiside
korraldaja Pühale Maale,
Hehnut Rüdmik, ordineeriti Lake­woodi
eesti kog. kirikus 29. sept.
s.a. diakonõpetaja ametisse. Ta oli
varem nelipühi koguduse jutlusta­ja,
kuid põlvneb Tallinnast luteri-usulisest
perekonnast. Ta ristiti ja
JleentatiTaÜinnas luteri usu kirikus
ja soovis nüiid pöörduda Jumala
poolt kutsutud vaimulikuna tagasi
oma vähemate kirikiisse. $elle sir
higä ta: õppis 3 aastat Eesti Ev.
Lut Kirikn Usuteaduslikus Insti­tuudis
prof. dr. Ä. Võõbüse ja
piiskopi juhatusel. Ta sooritas kõik
eksamid väga hästi, Ücirjutas rea
kursuse töid ja hiilgava lõputöö
ning lõpetas eelmisel suvel Insti^
tuudi kiitusega cum laude. On
olnud 1981 aasta M ^ peale
Lakewoodi eesti kog. õpetaja ass.-
praost R. Reiharu juures pröovi-aastal
ja sooritanud Konsistooriu­mi
^ a m i d j ä prooviaasta väga
hea hinnanguga. USA I praostkon­na
Nõukogu valis ta eehnisel su­vel
praostkonna viikaarõpetajaks
ja nii Idnnitäs Konsistooriume ta
sellesse ametisse j a otsustas teda
ordineerida.
Selleks päevaks valiti 29. sep­tember,
kuna neil päevil peeti Lar
kewoodis praostkonna suvepäeva;
kus ikphelesid p i i s ^ Raudsepp
pietismi liikumisest, abipraost V.
Kangro tulipunktidest piiblis ja
kand. H.: Rüdmik palvest- Kõik
ettekanded leidsid "tähelepaneliku
kuulajaskonna ja teenisid isegi kii­tust
Kuna eelmisel päeval oHtornaar
do lõhkudes ja purustades jõud­nud
. Floridast • juba New Yor^
maile, siis olid mitmed sõitmised ^
takistatud, knna rida lennuk^^ ei
tõusnud üldse õhku. Torm oli ka
Lakewoodi sakutanud ja p ^
rustanud, kuid eesti pastori ^mus­tamise
hommikul paistis mahe päi­ke.
Pastorid, saadikud ja rohkelt
mrnieši ruttas kirikusse, kus esma­kordselt
toimus pühalik ordinat-sioonitalitus,
mida toimetas piis­kop
K; Raudsepp, assessor praost
R. Reinaru ja abi^aost V.
ro assisteerimisel. Läbi tormi jõu­dis
ka kandidaat kohale ja kõik
OÜd rõõmsad. Assessor prof. dr. A..
Võõbus ei saanud selles talituses
osaleda, mida ta väga soovis, kuna
uurimisreis Damaskusesse oli kä­sil.
Teda asendas abipraost V.
Kangro. Lakewoodis viibisid veel
õp. E.Kuušler ja Instituudi vete­ran
E. Järvet
Kes on HehnM Rüdmik? Ta
sündis Tallinnas 8. aprJM: 1923
seega 62 aastat vana. Lõpetas Tal­linna
Kommertsgümnaasiumi ja
sõjaikooli noorem-leitnandi kraadi­ga.
Sirgus meheks sõjatandril, või­deldes
Narva pataljoni ridades tan­ki
j a miinipilduj ate jiühma ülema­na.
Sai haavata, kuid paranes. Mai­nigem
siinjuures lugupidamisega;^
et pataljon „Narva" äigas sõjateed
1400 mehega Jä neist on järel um­bes-
20.::;;;::; '
•H. Rüdmik abiellus Saksamaal
Endla Türk'iga ja neil on 4 poega,
kõik ülikooliharidusega, kelledest
tiks elas liigutatult kaasa isa ordi­natsiooni
pühaliku sündmuse. Sõ-j
amees Rüidmik sai Jumala kutse
tulla Tema Riigi tööle 1953. aastal
ja sellest peale ta on teeninud Ju­mala
juhtimisel oma rahvast. Ise­gi
Türgis asuvaid eestlasi ja neid
sealt aidanud välja. Mainigem, et
Narva pataljoni ülem kapten Puu­sepp
ka õppis pärast sõda ja sai
õetajaks. Ta suri Portland, Orego-nis,
eesti koguduses, i
Ordinatsiooni- jumalateenistu-sdcs
kogunes Lakewoodi kirik ini­mesi
täis. Piiskop pidas õnnistami­se
kõne Joh. ev. 6:37 sõnaga, kus
Jeesus julgustab ja kinnitab omi
jüngreid.
jutlustas ördmand heast karja­sest,
kes on Jeesus Kristus. Ta tegi
seda väga hästi-, selge sõna ja hu­vitavate
näidetega. Ta jutlus köitis
ja leidis avatud südametes vastu­võtmist.
Uuele pastorile öeldi palju
tervitusi suuliselt ja kirja teel. Ter­vitasid
jumalasõnaga ta ottia abi­kaasa,
kes ka õpib Usuteaduse Ins­tituudis
ja ta poeg Toomas, Toron­tost.
Viibiti koos pidulikus lõuna­lauas
kutsutud külalistega ja kõigi­le
jäi armas teadmine, et Eesti E°
rik on saanud juurde andeka ja
elujõulise õpetaja. Olgu õnnistatud
vilunud ja andeka uue õpetaja
töö meie kogudustes. Issand and­ku
seda. Kari Raudsepp.
ÖreekjaSuBnybrO'
a o q n d na n•o••a »•aa n o o a a o o o o a m a a a a c o aa
J Ä Ä N ÄLMER
.nov.
Toronto.
valparkimisidatsil
REGISTREBRJ^^
START: kell 11.00 või varem, kui
võimaldab
Lõpp;keU13;00
Äiämdade väljaändÄ kohapeal kell 12.45
Ttoitlustiis: so^^
Riietus: ilmastflcule vastavalt
&aasa võtta: konipass( kui pmad ja
I^iiats (soovitav
Osavõtu maks: $2.00
Osa
vanemgaidid ja yanemskaudid.
Vanemad on teretulnud orienteerumist iälgi
9 •• •
TÄHELEPANU
PANK ON AVATUD TEISIPÄEVA ÕHTUTI
esmaspäeva õhtu aseme
ALATES 15. OKTOOBRIST
iiiif@ma'Jiflooniks helistades
465-46S9
TORONTO LINN
PÜHAPÄEVAL, 27. OKTOOBRIL 1985
ÜLEMINEK STANDARD KELLAAJALE
Linnanõukogu avaldas proklamatsiooni, nulle kohaselt ko­danikelt
nõuti suvise kellaaja rakendamist 28. aprillist kuni
27; oktoobrini 1985; M nad lük­kaksid
oma kellad ja uurid ühe tunni võrra tagasi.
iCELLlööSEL^?^^^
Arthur C, EggSetom
Linnapea
Kanadass
$54.-
$30.^
$16.-
Väljasp^I
$68.
$19..
I KLASSI POSIHJE USADÄ^^^^
ÜSA-GS
ciastos $59.
$31
VÄLJASPOOt^^^ la USA-d8
$47*—
534
Aadressi muudatus 70 centi. tJMmumki hind 70
Maiada aadressidele palume märkida ^POSTAL CODE** J
pangatshekk või rahakaart kirjolada
IMetfaIicenõe2422