Vaba eestlane , October 18, 1983

              Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 18. oktoobrü 1983 — Tuesday, October 18, 1983 Nr. 76 Nr. 76
iesHiiiiiiiicisiutte inglise Iceeles
TÄLES FROM ESTONIA
torkinud Gisela McBride
mJINASJUTTU JA KOBKUVÕTE ,,KALEVIPOIASr«
$5.75 — 50 centi pastikulo
aadäval Vdbo Eestlase tolituses
]I2—13-aa5tased[ poisid
m jooks: 1) Tarmo Sulev
9,2, 2) Tarmo Roosild, 3. Erik
Linask. 100 m jooks: 1) Tarmo
Sulev 15,3, 2) Erik'Linask, 3)
Tarmo Roosild. 200 m jooks: 1)
Tarmo Sulev 32,6, 2) Erik Linask,
3) Tarmo Roosild. 400 m jooks:
1) Erik Linask 1.18,4, 2) Lehho
Rebassoo, 3) Tarmo Roosild. 800
m jooks: 1) Thomas Olvet 2.55,9,
2) Erik Linask. 1000 m jooks: 1)
Erik Linask 3.45,3, 2) Thomas
Olvet, 3) Tarmo Roosild. 5000 m
looks: 1) Erik Linask 24.39,0. 110
m tõkkejooks:. 1) Erik Linask
22,5, 2) Thomas Olvet, 3) Tarmo
Roosild. Ketas: 1) Lehho Rebas-soo
17.70,', 2) Tarmo Sulev, 3)
Erik Linask. KiniKtõoge: 1) Erik
Linask 8.43, 2) Thomas Olvet, 3)
liehho Rebassop. Pesapall: 1) Tar­mo
Roosild 36:18, 2) Lehho Re-bassoo.
3) Tarmo Sulev. Kõrgus-iküpe:
1) Tarmo Roosild 1.35, 2)
Thomas Olvet, 3) Erik Linask.
Moota kaugösbüpe: 1 Erik Linask
1.85,
- 14--15-aaS4ased poisid:-
Andrus Küng jooksis 60 m aja­ga
8,7, 100 m— 14,6, teine Mar­gus
Kask 16,5, 400 m — 1.06,9,
800 m — 2.41,0, 1000 m —
3.15,6. '5000 m — 19.29,9, 110
m tõkl^eid — 19,9, heitis ketast
16.62, teine M. Kask, tõukas kuu­li
8.25, teine M. Kask, viskas pe­sapalli
52.58, teine M. Kask, hüp­pab
kaugust 3.80, teine M. Kask,
hüppas kõrgust 1.30, teine. M.
Eask, hoota kaugushüppes 2.18,
teine M. Kask. '
1983. a. Jõekääru Lastesuveko-du
parimad spordipoisid:
§—7-aastased:
1) Paul McConnon, 2) Roberl;
Arro, 3) Taävo Martin.
• S—-9-aastaseds •
1) Sven Linkruus, 2) Toomas
McConnon, 3) Kris Loosberg.
10—11-aastaseä;
1 Ricky Hiir, 2) Peter McCon­non,
3) Alo Konsen.
12—IS-saasiased:
1) Erik Linask, 2) Tarmo Roo­sild,
3 Tarmo Sulev.
14—15-i
1) Andrus Küng, 2) Margus
Kask.
luste tagajärjed tüdiukutele:
7- aastased tüdrukud:
60 m jooks: 1) Silvi Jaason
11,8, 2) Vaiki Taul, 3) Kathryn
Hiir. 100 m jöokss 1) Kathryn
Hiir 19,8, 2) Viivi Kittask, 3) Kii­ri
Sandy. 20© m jooks: 1) Kathryn
Hür 44,1. PesapaU: 1) Vaiki Taul
12.85, 2) Viivi Kittask, 3) Kath­ryn
Hiir. Kaugushüpe: 1) Kathryn
Hiir 2.43, 2) Vaiki Taul, 3) Silvi
Jaason. Kõrgushüpe: 1) Vaiki
Taul 80 cm, 2) Viivi Kittask,
Kathryn Hiir ja Kiiri Sandy. HO€H
ta kaugushüpe: 1) Vaiki Taul
1.35, 2) Viivi Kittask ja Tiiu Silla-vere,
3) Silvi Jaason.
8— 9-aastased tüdrukud:
60 m jooks: 1) Ingrid Roosild
10,0, 2) Liisi Linask ja Kairi TauV
3) Katriina' Küng. 100 m Jooks:
1) Ingrid Roosild 16,5, 2) Kristina
Hogg, 3 Kairi Taul. 200 m Jooks:
1) Ingrid RoosUd 37,9, 2) Liisi L i ­nask.
400 mf jooks: 1) Ingrid Roo­sild
1.34,4. 110 m tõkkejooks: 1)-
Ingrid Roosild 24,4, 2) Kristina
Hogg. Kettaheides 1) Ingrid Roo­sild
7.90, 2) Liisi Linask. Kuuli­tõuge:
1) Ingrid Roosüd 4.82. Pe«
sapaM: 1) Kristina Hogg 18,02, 2)
Ingrid Roosüd, 3) Lüsi Linask.
Kaugushüpe: 1) Ingrid Roosüd
3.00, 2) Liisi Linask, 3) Kairi
Taul. Kõrgushüpe: 1) Ingrid Roo­sild
1.10, 2) Kristina Hogg ja Lii­si
Linask, 3) Lisa Saastamoinen.
Hoota kaugishüpe: .1) Ingrid Roo­sild
1.76, 2) Liisi Linask, 3. Kat-rina
Küng.
10—ll-aastased tüdrukud:
60 M Jooks: 1) Lembi Veski­mets
9,8, 2) Aüi Roosi, 3) Laine
Rebassoo. 100 m jooks: 1) Lembi
Veskimets 16,2, 2) Aüi Roosild,
3) Laine Rebassoo. 200 m jooks:
1) Aüi Roosild 40,1, 2) Lame; Re­bassoo,
3 Leena Kalvüc 400 m
jooks: 1) Laine Rebassoo 1.43,8.
Ketas: 1) Lembi Veskünets 16.61,
Kuulitõuge: 1) Lembi Veskimets
6.75, 2) Leena Kalvik., PesapaU:
1) Lembi Veskimets 21.25, 2)
Kristi Luik, 3) Leena Kalvik. Kau­gushüpe:
1) Lembi Veskimets
3.50, 2) Laine Rebassoo, 3) Kristi
Luik. Kõrgushüpe: 1) Lembi Ves­künets
1.15, 2) Laine Rebassoo.
Hoota kaugushüpe: 1) Lembi Ves­kimets
2.10, 2) Laine Rebassoo.
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
rcicimatud maUgil Vaba Eestlase talituses
Inglane Steve Ovett sai tagasi
oma maailmarekordi 1500 m jook­sus
ajag^ 3.30,77, 4. sept. Rieti
lionas, Itaalias peetud rahvusvahe­lisel
võistlusel. Ameeriklase Syd­ney
Maree maaihnarekord samal
distantsü ajaga 3.31,2 kestis amult
üks nädal.
„Estonia" master Karl Trei
(70+ klassis) saavutas kolmanda
koha heidete viievõistlusel, mis
peeti 4. sept. lätlast© maa-alal
Stouffvnie's, Ont
Jõekääru iastesuvekodu vümasellõpusündmusel anti parimaUe noor­tele
auhmdu.PildUlästeswekodia Juhataja Jaan Veenpere Ilmar Küt-tüe
auhinda üle andmas. Foto: Vaba :|3estlane
12—13-aöistased; tüdrukud: :;
60 m jooks: 1> Kadri Linask
: 10,0, 2) Liisa Novek, 3) Kai Ran­nik.
100 m jooks: 1) Kadri Linask
16,6j 2) Lüsa Novek. 1000 m
Jooks: 1) Leiu Lukas 4.50,3. Ke­tas:
1) Leih Lukas 16.09, 2) Liisa
Noyek, 3) Kadri Linask. Kuuli-ttõuge;
1) Leili Lukas 7.83, 2) Lii­sa
Novek. Pesapall: 1) Leili Lukas
27.66, 2) K^dri Linask, 3) Liisa
Nõyek. Kaugushüpe: 1) Leili Lu­kas
"3.42, 2) Kadri Linask, 3) Lii­sa
Növekv Kõrgushüpes 1) Kadri
Lmask 1.10, 2) Lüsa Novek. Hoo-kauguSshüpe::.:
l) Leiu/ Lukas
1,96, 2) Kadri Linask.
14—15-aastäsed tüdrukud: • " :
Mm jooks: 1) Silvi Matsoo 9,5,
2) Linda Värve, 3) Tiina Pedel.
: 10® m jooks: 1) Süvi Matsop
15,4, 2) Pia Metsala, 3) Lüida
Värve. 200 m jooks: 1) Silvi Mat­soo
35;5. 400 m jooks: 1) Ruth
Küng 1.20,9, 2) Anne Pedel. 800
m jooks: 1) Ruth Küng 3.28,4, 2)
Anne Pedel. 1000 m jooksjM)
Anne Pedel 4.50,6. 110 m tõkke­jooks:
1) Silvi Matsoo 20,2, 2)
Linda Värve, 3) Pia Metsala. Ke­tas:
1) Ruth Küng 16.54, 2) Sih^i
Matsoo, 3) Linda Värve. ÄlI-tõuge:
1) Linda Värve 8.88, 2)
Ruüi Küng, 3) Süvi Matsoo.
paU: 1) Ruth Küng 3Š.72, 2): Lin­da
Värve, 3) Tima Pedel. Kaugus-hüpe:
1) Silvi Matsoo 3.45, 2)
Linda Värve, 3) Ruth Küng. Kõr­gushüpe:
1) Pia Metsala 1.20, 2)
TÜna i Pedel. Hoota kaugushüpe:
1) Silvi Matsoo 2;20, 2) Anne Pe­del,
3) TimaPedd.
. ji. suve
S—7-äastased:
i> Vaiki Taul, 2)
3) Viive Kütask.
Uluotsa s^Eesfiaste lepmgod yõSrsstega XII
Uku Maash&g „Uda Toonela jõdt^ ..
Ukn Rfeasmg «Piiridele Pyydes*V^.^^^...
nPoety estoni^ ~ eesti hnde antoloogia i t a^ beelM
Kalju Lepik — Death has a Chfld^s Eyes .... ...
S^oo Ja Salo — Väli^Eesti perioodika . . . . . .
V. $alo — Ri&> khikud
Anfühnmg zn der Etnischen S^racfa (Edmene katse
eeisti keele grammatika ja sõnarosmatii h
H. Stahli sidest aastal 1637) ......
Reedik Willem Wflmanni „Yalmid*« . . . ..
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino — Km Mantova heH
Arno Vihalemm —• Kmistnik eesti kirjandites
Aarand Roos — Juntide kuningas Tallinnas
Hona Laaman >- Üks üsna keige haigus QmdetDsedl)
Kangver — 40 küünalt
R. Tagore — Pmiviljapõim . . . . . . . .
Ao Roos — Jmnalagp, Kaits ja Easmmn
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
$ 4 ^
6^
4 ^
4.—
6.—
6.—
6 —
18-aastane Patrik Sjöberg püsti­tas
juuli alul Oslos peetud võistlus­tel
Rootsi rekordi kõrgushüppes
— 2.33. See on võrdne; eehnise
hooaja parima tulemusega maail­mas,
mis oli hünlase Zhu lianhua
nimel, kes tänavu tegi uue maail­marekordi
2.37-ga. Ta on 20-aas-tane
(193 sm pikk ja 67 kg). Zhu
lanhua hakkas kõrgushüpet treeni­ma
11-aastaselt, saavutaides siis
1.35, 13 a. — 1.66s 15 a. — 2.13.
jal7;a. — 2.30.
'. erk
1» VABA EESTLASE talityses
esf i rcitivuskultuuri (ooming
23.-—30. aug. m i Joefcäönil^
Afbuih pildis ja sonos -169 lk.
Hind $15.— pluss saatekulu $2.—
1) Ingrid Roosild, 2) Lüsi Li­nask,
3) Kristina Hogg.
1) Lembi Veskimets, 2) Laine
Rebassoo, 3) Aüi Roosüd.
: 1) LeiU Lukas, 2) Kadri Linask,
3) Lüsa Novek. .
14-^15-aastaseds
1) SüyJ Matsoo, 2) Ruth Küng,
3) Linda Värve.
Imiis koidnstriikis T. E. S. Täienduskoolide XVH
väljaandena hmKav laste- ja nooispojntt
M. SILLAOTSA
,TRAPS,TRÜLl
postitee!: L. Marky, 9 PaiiaFano Comt, Mlliowdale^
Önt M2R 3S8 või „Vahä Eesflase" lalitiwfist
HIND $4.00 - postiteel $4.75
•
.,¥a'ba iestlane''
järgiieva Eestis kaostatud ja käest-kätteHikuva
eestipoolse katse 1944.
sundmiiste kirfeidaBiiisekSo
võitlüsvamiu murda, nüüd katsuti
seda teha terroriiünnakute abil
tagalale. 6, märtsil toünuski era­kordselt
võimas õhurünnak Na^
vale, müle käigus Ünn praktiliselt
maatasa tehti. Kuna linn oli eva-küeeritud,
ei öbud õnneks erilisi
mimkaotusi, 8. märtsil rünnati
õhust Jõhvi ja Tapa ^ 1 ^
märtsi ööl Tallinna.
Terrori-õhurünnak TaUinna vas­tu
vüdi läbi kahe pommituslaine-nä,
esunene kl. 19.00—1.00, teine
— 3.00—-6.00. Rünnakus osales
Ugi: 250 lennukit, mülistest õhutõr­jel
õnnestus aUa tulistada ea. 20.
Linnale heideti ca 2000 ponuni,
enamuses 50—250 k|g vahel, tõe­näoliselt
oü aga ka kuni 500-kilo-seid.
Süütepomme heideti 1500
rmgis^Pomnaüati mitte linna vä^
iieseid sõjalisi objekte, vaid ela-
\ murajoone, mis hävisid pea täieli-
^ kult Lasnamäest vanalinnani. Eri^
ti kannatasid Harju tänava ja Es­tonia
teatri ümbrus.
Tähtsamatest hoonetest hukku-
Samal ajal asusid rünnalcule ka taasvallutamiseks. Ent leegionärid sid Niguliste kirik, vaekoda, xae-eestlased
ning veidi enne keskööd lõid need kõik kindlalt tagasi: sa- koda ja/Estonia teater. Teatrihpo-
(kell 23.40) OÜ seegi siUapea laka- jamehelistest rünnakulainetest jäi ne sai tabamuse hetkel mil seal
aud olemast. \JäUe valgub põgene- enamus jõejääle lamama. Bestias- toimus j^Krati" etendus. Ehitus
vaid venelasi jõejääle, kuhu teki- te poolest oli Narva jõe läänekal- süttis sümapilkselt, suitsust lämbu­vad
,/körged laibavallid. Lahingu- laš venelastest puhas, nad olid mas inimesed tormasid tänavale,
väljalt^kotjatäkse kokku 500 sur- oma ülesande auga täitnud. 20. Juba oli osa rõivaid tuld võtnud,
nut, jõel asuvaid laipu ei jõua aga' Eesti Relva-SS Divüsi tublit tege- neid kustutati kõige kättejuhtuva-keegi
loendada. Haavatud õnnes- vust tõsteti kaks korda esile Pea- ga. Tuld kustutati lumeveega, sest
ttus Venelastel süski nunema vüa. korteri päevakäskudes. See oü torustiküvett ei olnud. 10. märtsi
Võeti 53 vangi, sõjasaagiks saadi suur au: üksusi, mis kasvõi ühe honunikul pakkus linn masendava
kaks õt- ja küname tt-kahurit, 14 korra selle tunnustuse said, ei oi- vaatepildi. Linn põles ikka veel
muud kahurit ja 60 kuulipüdujat. nud kuigi palju. (hävis ca 8000 ho^
Enese teadmata olid eestlased Peale venelaste viunase sÜlapea 40% kogu elamispinnast), käisid
siin nurjanud venelaste pikemat vallutamist heideti eestiastevposit- meeleheitiikud; päästetööd^^^^^^x^
aega ette valmistatud strateegilise sioonidele lendlehti, milles nõuti vatel hulkus aga ka meel^^^^^^
plaani, mis nägi ette pealöögi and- eestlaste viivitamatut eemaldamist inimesi, kes olid korraga kaöta-jmist
just Vepsküla sillapeast läh-- rindelt (!). Vastasel korral ähvar- nud nü kodu kui kõik omaksed:
tudes. Seetõttu algasid järgnevatel dati maatasa teha kõik Eesti lin- Selle terrorirünnaku tagajärier sai
päevadel vüiased rünnakud tugiala nad» Rindel^ ei suudetud eestlaste surma ümmarguselt 500 eraisikut
(neist 2/3 naised ja lapsed), tõsi­selt
vigastatuid öH ca 300, kerge-;
mait 500—600, peavarjuta jäi ligi
25 000 inimest.
Rahva vastupanutahet ei suut­nud
seUised metsikused muidugi
murda, pigem vastupidi: nüüd tea­ti
veelgi täpsemalt> mida venelas­telt
oodata võib. Seda olid tõen­danud
juba metsikud tapmised
Narva-Jõesuus ja. Merekülas. 27.
veebruarü oü üks vene hävituslen-nuk
rünnanud Luunja koolimaja
õuel mängivaid lapsi ja mõrvanud
neist 15. Laste matmispäev kuju­nes
üleüldiseks leinapäevaks kogu
Eestis. , ••;
Rindel oU olukord selleks ajaks
stabiliseerunud. Sakslased tegid
katse ka Narvast lõunas asetseva
tugiala („Kriväsoo koti") likvidee­rimiseks.
Ainult rumala juhuse
tõttu jäi see püsima. Nimelt vahe­tati
sakslaste rünnakupäevaks tu­gialal
asunud 30. LK välja värske
109. LK poolt. Tiibadelt läbi tun­ginud
neli saksa rügementi põrku­sid
ootamatult 109. LK pohijõur
dudele ning löödi tagasi. Oleks
sakslased päeV varem rünnanud,
poleks venelastel ümselt õnnestu­nud
tugiala säiütada. Nüüd säüis
neü rünnakuteks soodus lähte-põhiülesanne
jäi venelastel süs-
Ici täitmata, sest „Närva jäi — iga
tema kivi jätkas võitlust idast tul­nud
vallutajate vastu." Peastaap
avaldas armeede juhtkonnale rahul­olematust
ning nõudis pealetungi
kohest jätkamist. Vene väed olid
kandnud raskeid kaotusi (60—
70 000 meest), nad olid surutud
Alutaguse lõpututesse soodesse.
Ka sakslaste kaotused olid suured,
kuid venelaste esitatud arvuni
(40 000) ei ulatu nad mingil juhul;
tõenäoUne arv kõigub kuskil
20 000 ümbruses.
Veebruari lõpuks oU Vene väe­juhatusel
selge, et Narva valluta­mine
kujutab endast üsna rasket
ülesannet. Algas lisajõudude
koondamine Narva aUa. Lahingus
olnud diviisid viidi rahulikumaisse
lõikudesse nmg komplekteeriti
uuesti. Narva aüa koondati kolme
armee põhijõud. 22. veebr, kinni­tas
Vene armee ülemjuhatus Le­ningradi
rinde ettepanekud peale­tungi
jätkamiseks Narva suunas.
Ivangorodi vastu koondati 30.
LK, Auvere tugialale. paisatud
meeste arv ulatus aga juba ea
180000-ni. Nelja- kuni viiekord­ses
ülekaalus olevate venelaste
pealetung algas 1, märtsü ning
saavutas algul ka teatavat edu.
117. LK purustas täieükult äsja
Norrast Narva aUa toodud 214.
JD: turmtulega harjumatuid sõdu­reid
haaras paanika, nad põgene­sid
täielikus segaduses.
MustjOe-Putki joonel pandi ve-nelaste
edasitung süski seisma.
Putki ja Krivasoo vahel asusid
/kaitsel Rebase ja Soodeni pataljo-
'nid (47. rüg.), mis sakslaste taan­dumise
tõttu piiramisrõngasse sat­tusid.
Eestlased võtsid sisse ringr
kaitse ning hakkasid siis aeglaselt
omade poole liikuma. Alutaguse
metsades puhkesid verised lahin­gud,
kus eestiaste „võsasõja" osku­sed
täiel määral nähtavale tulid.
Enne kindla rindejoone taastamist
purustas Rebase pataljon ootama­tu
löögiga rünnakule mineva vene
rügemendi, kusjuures langesid ' ka
rügemendi komandörid. Kokku­võttes
kandsid venelased raskeid
kaotusi, kuid ei .suutnud end ikka­gi
' soodest välja murda. 4. märtsi!
ületas 377. LD Omuti kohal Nar­va
jõe nmg lõi läänekaldal väüce-se
SÜlapea. Seda ei suudetud aga
oluüselt laiendada ning Vitebskist
köhale toodud 122. JD lõi venela­sed
14. märtsil taas jõe taha.
Samaaegselt jätkasid venelased
katseid Narva grupeeringu sisse-piiramiseks
põhja poolt. SeUega
tegeles neli LK-d, kes öüd Narva
unna kaüsvate vägede suhtes ligi
neljakordses ülekaalus. 14. LK pi­di
ületama jõe Hnnast põhja pool,
30. LK pidi purustama sakslaste
tugipunkti Jaanilinaas, 109. ja
124. LK andma kohtamislöögi
Auvere tugialalt.
Pealetung algas 8. märtsü. Ai­nuüksi
2. LA lõiku oH koondatud
1000 kahurit, seaUiulgas kaks
Eesti Laskurkorpuse (ELK) polku.
Kaks tundi kestnud tule-etteval-mistuses
lasti Saksa positsioonidele
ca 100 000 mürsku. Jaanilinna
siUapea jätkas aga sellele vaata­mata
vastupanu. Puhkesid ägedad
öhulahmgud, vasturünnakuga löö­di
venelased algposüsioönidele ta­gasi.
Edu jäi saavutamata ka põh­jas
ja lõunas.
11. märtsü algasid uued rünna­kud.
382. LD ründas Eesti Divii­si
positsioone sajameheliste laine­tena.
Kaks esimest jäid jõe jääle,
kolmandast jõudis osa kalda var­ju,
kus-aga hävitati granaatidega,
öösel püüdsid venelased eestlaste
kaevikuid hõivata üüatusrünnakü-ga,
kuid tunnunees märkas lähe­nevaid
venelasi ning andis
m
r.
4'
Valev Uil
rootsikej
valimik il
Äsja ilmus
förlageti kirjj
novelüvalimil
vägen". See
esitades läbü(
loomingust ki
ni. Teose nii
ning raamatu]
nud Olev Mi
tÕlkijaiks on
üki Mälk ja
kohta on juba j
positüvset
„Bibnotekstjäi|
nr. 17. t)hes
bopuu looming
weüi omaga.
A D V C
ENI
ADVOl
Room 1002,1
Toronto
Poitifiadrc
Ont (Bay
Tekil
24-tunditck
I
DR.S.B
i OPTOMli:
Tel.
412 RONC)
AT HOI
ena
Vaipoi
keemilil
Söögituba,
Penstonäiide
dns. Samntil
Peeti
Tcl.|
Pfdjnd eestlasel
< • • ' • .
et teen
raud- jj
knmt
B.RIS1
VABA
TOIMET
avatud
reedeni
Tounetajaj
tel.
Telefonid:
(Järgneb)
VABA
ön tasuv
levil
üks toll tih(
kuulutuste
tekstis
esiküljel
Kiralutosi
nädala esime
omasp. hom\
nädala teise
map. hoi
tel.
yäljaspl
Leida Marl|
Postiaadres
9 Parravad
WiUowdaleJ