Vaba eestlane , April 26, 1979

              Margiveteraa Adolph Lell, kes
kuuiub kaheksasse erimargiklubis-se,
föines Hollywood, Fla. margi-klubi
aastaiKäitusel oima täiendatud
„Ppstal Stationary" koguga kuuel
raamil, saades väljalpaiieku eest
eol. J . F. Rideri ^auhinna „Best
Postal History. Entry". See eriau­hind
on tunnustatud kõrgemaks
kuldauhinnast.
Hollywood margiklubi OÜ ühend­riikides
suurimaid ja pi&kamaid
oma üle 500 liikmega. Klubi liik­meskonnast
m moodustatud isegi
Snliikmeline zhürü, kes kõik on
A.P.S. (American Philatelic Socie-ty)
aJcrediteeritud kohtunikud.
Adolph Lell on näitusteü esine­miste
ikõrval tutvustanud Eestit ka
loengutega kbhalikes margiklubi-des.
Äsja esines ta Eeljandatkorda
Saksa MargiMubis, kõneldes tee­mal
, jPärnu ületrükk Saksa, oku­patsiooni
ajal II maailmasõjas".
Möödunud aasta oli A. LeHele
esinemisterohke. Ta esines ema
nelja erikoguga posti ajaloost viiel
erinäitusel, milledest kaks olid rah­vusvahelised
suurnäitused -„Capex''
Toronfos ja „Praha 78". Ta saavu­tas
I kbikku koOm eriauhinda, ühe
pronksi, ühe suure hõbeda ja kaks
hõbeauhinda.
Juba aasta puudub A. Lelle kõr­valt
kadunud veteran-esineja Hen-ry
Stromberg. A. Lell arvab, et on
küsitav, kui kaua tema suudab esi-nemiskoormust
kanda, kuna noore^
mad margivennad ei näitavat tahet
nr. 3 — Detsember 1978. M l i m a
kirja 11-1 leheküljel kirjutavad A.
Paomees „Anton Kasemets 1890-
1^78"/ ülevaated realistide kokku-tulekuist
ühendriikides, Rootsis»
Kanadas, millele järgnevad teated
realistidest mitmelt poolt ja, seda
kronoloogilises kroonikavormis.
Lõpuks lehekülg fotosid mitmesu-guseilt
kokkutulekuilt. Ringkirja
lõpul öeldakse, et ringkiri on välja
antud ^ 0 eksemplarid Tallinna
Realistide Vilistlaskogu USA-s pmlt
realistide omavahelise sideme tu­gevdamiseks,
mida toimetab Hei­no
Taremäe.
Eesti Noortetöö, Eesti Eaiiviüs^
fondi ja Eesti Abi K^sikuse
SÕNUMID nr. 1 (71) - 1070. Si­sus
E. Krepfp „Raihvusvalieline
Laste Aasta", Eesti Rahvusfcsidi
tegevusest, „KooaiÕpilaste de­monstratsioon
Tartus", „Sõd® ei
ole veel lõppenud?!", Eesti Abi
korjandusele kaasaaitajate nime­kiri,
EA valimistest, uut lugemis^
ja õppematerjali; suvitusvõimalu-si
ja noorteiirStusi 197®. a. esime­sel
poolel.
eOGAN PONTMC BÜICK
Telefon äris: 461-:
esinemisega seoses olevate kulude,
riisikote, töö ja murekoörmuse
kandmiseks.
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRD •
CENTURY
ACÄDIAN
,SK¥HAWK
.G.M,C. veaaitoi
ta
Möödunud pühapäeval, toimus
Tartu College'is Aino Kure klaveri^
stuudio õpüasõhtu. l u s ilm ja tei-samaaegsed
üritused i^hjusfca-sid
tagasihoidliku osavõtjaskonna,
inis oli 40-50 ringis.
Noortele enestele oli see siiski
suursündmuseks, kus tuli näidalia
talvise õppetöö tuiemusi. Väriseva
südamega esitasid noored Külliki
ja Heiki Sülaste oma klaveripalad.
Järgnesid Anette Kaar, Paul Ja
atrick Strauss, Linda Kolli, Kris­tiina
Neps, Julia Fleming, Bace
r^ielava ja MartiB Kiik. Nad näita­sid
kordkorralt edasijõudnuina,
niida l a d on õppinud ja viimaste
juures oli juba märgata esinemis-cindlust
ja oskust.
Lisaks klaveristuudio õpilastele,
esines akordiofiil Tiina Kiik. Tema
mäng polnud enam-õpüaslik, vaid
lõpetaja õpilase oma, tuues oma
instrumendiga esile päris meister-iMcke
palasid, mis leidsid kuulajas­konnas
ka teenitud heakskiitmist.
Eafch Mambor office IndependontI/
owned and oparatad
2670A Yomge St. (at Lyttow Blvd.)
Toronto M4P 2 J5
Kinnisvara ostu või müügä korral
helistage
Toomas Mankin, tel. 4874477
kodus 447-2017
HüppeVõistlustel Tallinia sise­hallis
võitis naistest Ingrid Pulst
tagajärjega 1.72, talle järgnesid
Maika Vällmann ja Taimi -Konn,
mõlemad 1.66. Meestest hüppasid
Ravo Berendson ja Enri Pahapill
mõlemad 196, teivashüppes oli pa­rim
Roul Liidemann, tulemusega
4.20.
162 OAKBALE RP. B0WNSV5EW, ONt.. TELEFON 745r0507
• DRAPERIISID. VALMIŠto :
nn
ifehke.kõilk reservatsEdJonid
Helistage või Mastege
ESTO-80 informatslooM ja
k@rmfdcimi$el
Grete Cathy
Miller
Dick Jytte
^Teie teemstifises
•või tele ko-
®Bi Töirontos Grete, Cathy» Jytt® ja
,as läliem P. LAWSON TRAVEL. 2 Carlton St Süite 1415 Toronto, Omt M5B 1K2,
. (416) g62-8187
LAIRD DRIVE,. TORONTO M4G3V5 TELEFON 425^45®
© Suitsukalkunid, -singid, -lõhed, -siiad ja -forellid
® Soome kihid ja sügud
© E ^ t i hapukapsad
Skandinaavia delikatessid ja konservid
w Euroopa juustud.
® Eesti ja soome pagaorišaai^^
©Väga maitsvad islandi rasvsheeringad
® Suur valik mitmesugus^^^ kalafileesid purkides
©VERIVORSTID V
SÜIT S U T A M E ostjate poolt toodud lillasaaduši
Avatud teisip. — neljäp. 8—6, reedel 8—7, laup. 8-4.
Esmaspäeviti suletud.
«ais
j||||||||||poksitaseme loojast y. Stamm'est, halvavalt mehele, kes seni oli har- poolraskekaalus, kus pidi selguma hetüsel sakslastega olejvat ta saa-
" 'kel oli sõprusvahökord Maatsooga. junud võitude seeriaga ja kuulsuse nende omavaheline paremus ja nud lajiedast kaugusest püstolkuu-säraga
ning ümbritsetud sõprade esimene ning teine koht TalHnria lipüduja valangu pähe, saades sü-ja
austajate ringkondadega.
Lõpliku punkti Raadiku poksi-
I karjäärile aga panid juhuslikud või
1
Foksikhibile ^.! mapükselt surma. K a a s^
sid ta samas kohas Tallinna lähis-
Loosimisel poolfinaalidesse, sat> tel Maardis, mitte, kaugel maai-iririgis
K^kkaalus oli Anton Raadik ai-nuvalitösja,
0riti jõrast EM
võitEaist ja Euroopa
määramist Ameerika vastu
nis 1939. a. kus võitis kindilaks la^
vorüdiks petudsoonalast V. Sulao-
Een'i, kej omakorda eelvõisthistel
Oli löönud' knoidd sakslaste suur-lootuse
A. Baumgarten'L EJesti vii-mastel
meistrivõistlustel, kus Raa­dik
võitis endale neljanda meistri­tiitli,
valmistasid talle küUaitkitü-ikat
ja sitket vastupanu vanameis­ter
E . I i e i i n k e(
1958/a) ning lootosi^
Ä. Agur (puuduvad andinied) kelle­de
haamrid" vasardasid sageli
läbi Raadiku hea kaitse, põhjusta­des
talle sinise sikna, mida kinni­tab
tolleaegne foto ajalehtedest.
Põgenedes sakslaste okupatsiöo-^
ni ajal 1943. a: Soome, ühines Raa°
dik Helsingis V. Smeds'i elukutse­liste
„]^ksitalliga", võisteldes edu­kalt
pagulasena Soomes ja Rootsis,
ning päralt sõda Norras, Taanis.
- - Euroopas vastaseid leidmata,
purjetas |ta üle ookeani Ameerikas­se,
küs ,,,Balti pühvlina" leidis
: |]»eatselt ;.tiinnugtus maaikpa 'pari
mate hulgas.. Nimed nagu Tony, Za-.
le, Ai Hustock, Rodsy^ Ä
Jack LaMotta, Jöe LaMotta, kes
tolajai valitsesid maailma elukut­selist
© poksijate trooni keskkaa­lus,
annavad tõenduse Raadiku
võimetest nendega võistlemisel va­helduva;
õnnega.
"Hiilgavamaks neist aga kujunes
võistlus hilisema
Kahjuks ei aidanud Niguli poksi- ipalgatnd gangsterid, kes ühel öölVtusid klubikaaslased kohe vasta- teest,
kwl ega RaadMoi võimed võitö^^^ G^^^ peksid k poolvigaseks/| misi. ^ ^ B. Salong j
kõrget MM tiitlit, kuna varsti pä- kasutades löömisel kette, kummi-' sunnitud arsti korraldusel lõpeta- •
rast- tasavägist võistiust Marcel nuie, jalgu! ühe gäksa päritoluga: ma käevigastuse tõttu. Fortuna tu- j
Cerdaniga sattus Raadik vastuollu | endise sparringpartneri jutustipe jukused polnud seega veel lõppe- •
impressaariod^ ja mänedzheride-jpõhjal {y^^^
ga, kelledele ta oli ainult rahatege-iist mälukaotust ja töötavat mere-' Ree'ga üENüTO-st; kes polnud
mise "—'^^-^ ^-3--^-^'^=' - — . - i .
Martm Linnamägi oli iseseisvuse
ja mitte edasipiüidr mehena peamis^t Illinois osarii- Ipöksü-mgides uustulnuk, purunes jlõpuaastaü kahtlematult raskekaa-a.
Chicagos, tos prantslane käis
8-äl, 9-al ja iO-al roundidel kolmel
korral põrandal, ötsiš nööridest tu­ge^
hing klintshimistega päästis
ennast knokisõidus^ — ttd, võitis
siiski punktidega matshi, arvata­vasti
esimestes rpuidides saavuta­tud
pünktiedu puhul. Anton Raadik
oli kahtlematult meie iseseisvuse
kšiajäloo väljapaist kqju,
kes raius Eesti nime maailmaklas-sij
nagu N. Stepuiov tegi seda Eu­roopa
ulatuses Berlünis 1936. a.
olümpiamängudel (surnud TaHii-nas
1968. a. esimestel päevadel)
esitades meie poksi-isa Nigui Maat-soo
kooli, lelle k Ä a kiitvaid hin^
nanguid pii 'andnud a
soomlaste ja rootslaste
I^mdoni oMlmpiamängudel 1948. a.,
samuti tshehMde ja ss^slaste asja­tundjad
Mehhiko olümpiamängudel
likuks poksijaks, hagu seda oii ko- gis, kuigi on väljaõppinud sadul-genud
paljud sportlased Ameerikas sepp Tallinna Tööstuskoolist. Suur-enne
tfeda. Raadik, kes pidas ka en- lima^ dzhungel on murdnud mehe,
nast teatud määral „business-kellele varem avaldati suuri aplau-maniks"^,
tundmata võõral maad- se ja marulisi ovatsioone^ kuid
rÜ siinseid oksid, tavasid ja ,sea- nüüd on ta jäetud üksi ja oss unus-dusi,
arvas et ta võib ise olla enda- tatud.
le mänedzheriks, hoides seega 33%;
kokku, mis tavaliselt läks iga!
võisthise sissetulekust vahefcälita- • f *
jale. Lisaks läks 10% treenerile,'
kuigi higistajaks, vaevanägijaks
oli tema oiiia 160 võistluse koge-! Foolraskefcaalus kujunesid taga-mustepamiaga.
Peale selle tuli ta- järjed õnnejumalahnä E'ortuna va-suda
veel sparrin^artneritele ja helesegamisel aga hoopis teiseks
maksta treeningruumide p r i d , va- kui seda asjatundjad ja
rustus ja tulumaksud, mis näitab, lik olid ennustanud,
et |M:ofipoksija leivateenistus^^ p^^
just kerge-ega lihtne.,.
V. Leet*ilt Isulm, mis aindis teda
loobuma edaspidisest võistlusest ja
võitjaks kuuhitati e ^
meistritiitlit omav A. Ree, kelle
lus parim poksija, kes enne kaitse­väkke
minekut õppis arstiteadust,
omades küret taipu, kiiret liikumis-
Võünet ringis j a tugeva löögi
Raadik avastas peatselt, et omal
Juba kaua aega oodati põisevu-seda
y. Leeti B: Salongi omava­helist
võistlust. Mõleniad esmesi^ astus vabatahtlikult hõi-käel
võistluste hankimine polnud tavaliselt esindusmeeskondades muvendade sõjaväkke. Kui eestlas-*
fage, eriti välišniaalastele, kuna 'kesk- või poolraskekaaludes, ole-, te rügement JR-200 pöördus tagasi
PoksUüdu poolt olid rakendatud nedes sellest, kaš Raadik võistleb sünnimaale 1944. a-süg^^ te-takistavad
seadused. Raskusi oli k^ I ja millises kaalus. Näiteks ei saa- ma üks nendest vapratest poistest-harjutusruumide
leidmisega ja lö.' nud Raadik psavõtta Norra-Roptsi meestest. Pagulusse saabunud tün-ipuks
hakkas tulumaksüamet lolli- turneest, kuna teenides Eesti käit- nistajate juttude põhjal oli Valle
tarna tasumata jäetud maksudega ^ seväes sundaega, olid tema t>idiku- L ^ umbes paar päeva enne Tal-
Järjest enam ja enam oli Raadik sed väljavõetud juba E M võistlus- linna langemist venelaste katte
sunnitud vastu võtma odavahinna- tel Dublinis ja sellele järgnenud koos oma rühmakaaslastega võt-lisi,
sageli isegi kahtlasi võistlusi Ameerika reisil. Meistri-i/õistlus- nud taganevatelt sakslastelt relvi,
•mis • puht psühholoogiliselt mõjus teks aga •registreeriti /mõlemad et -kaitsta pealinna, üheltulevahe-edaspidisest
saatusest puuduvad seedides ise vastrünnakuid üle
andmed. B. Salong, ehk Bänn, na-; keskpärase. Pikkuselt ja kaalult
gu sõbrad teda kutsusid, on tagasi oleks „Tartu pühvel" Evald Luk-kodumaal,
tegutsedes treenerina kin kmdlastj esinduslikum olnud,
ning punkti- ja ringkohtunikuna, kiiid vaatanaata tema kuuekordsele
ollea endiselt sõbralik: ja' tagasi- Eesti meistritiitlile 1931. a. ja 1937.
hoidlik ning abistades noori i i i a. vahemikus, polnud tä lahti saa-nõu
kui jõuga. nud teatud argušetündest, mis üm-hes
eriti Lufekin— Linnamägi koh­tumisel
väljamüüdud Tallmna
Draamateatris, kus Linnamägi pä­rast
tasavägist esimese roundi löö-kidevahetust,
võitis ülekaalukalt
Kõige traagilisemaks poksipere 1938. a , mida vanema riins fcosk-hulgast
kujunes Valle Leet*i saa­tus.
Ta põgenes üle lahe Soome
mise generatsiooni esindajad peak-'
sid veel hästi mäletama. Sõja lõ­pule
järgnevatel aastatel püüdis
Eesti meistrina kaheksal korral
•üritada tiie-Venemaalist tiitlit,
kuid kasinate tulemustega. Ta te­gutses
treenerina ja punkt&öhtuni-kuna
nmg on tänapäeval kriitikuks
poksivõistlustel.