Vaba eestlane , May 17, 1983

              17,; 1983.
r •
Nr. 3T
sas
Esimesed eestlaste squashi mei^yõistliKed pe^ Iaiui»«cv«ji,
inaS Toronto üiikooU Scarboroiigh Cpllegel kehalise kasvahisekeskii
ses. Osavõtt oli rõõmijstavalt fohkearviiHE©/ olsiisd et maist® iwolt vei
^e napivõitu.
. 50
. 70
. 70
. 70
Mängud^ toiouisid meeste "A",
ja "C" klasisdes, osavõtjate
vähesuse tõttu naistel ainult
Massis, Need, kes osa võtsid, nauti»
sid hästi; tä^aalustatud võistlus-gruppe,
põnevaid mänge Ja tublit
aplausi pealtvaatajate poolt. Olgu­gi
et võistlusmängud piid tihti Vä­ga
pingelised ja tasavägised ning
illa ei tahetud kuidagi anda —
lõppesid kõik mängud siiski sõbra­liku
käesurumisega, naeratusega ja
lubadusega: „Oota,Hill sa järgnii-sel
aastal näedi"
Järgnevalt võisthisile toimus tra­ditsiooniline
seltskondlik istumine,
mnl mPtteid vahetati mängudest ja
kindlasti otsustati järgmistest
meistrivõistlustest rohkearvuliselt
; osa. võtta. -
Hti^itava ideena kerkis üles soo­vitus
järgmised meistrivõistlused
kori^dkda ühenduses Ülemaa-i
Ilmsete Eesti Päevadega 1 9 84
«— seega siis juba ^maailma-
• jmeistrivõistlnsteiiia'^.:':
Ibronto Eesti Õngitsejate ja Jä-
Mmeeste Seltsi liikmete vahelihe
läskevõistlus haavlipüssist korralda­takse
laup^alj 28. mail, algusega
keU 10 hommikul Läti Jahiklubi
,,Berzaine" laskerajal, yõistlus toi-mub
rändkarikale ja seltsi poolt
Välj apändud a ^ Võistlu­sest
osavõtjatel tuleb kaasa võtta
oma laskemoon. Palume kõikide
laskehuvilište osavõttu.
Märkus: võistlusel on lubatud
kasutada ainult „Träpi" laskmiseks
ettenähtud laskemoona.
Seltsi 1983. a. kevadine kala-
, püügivõistlus korraldatakse laupäe­val,
4. juunil Simcoe järve Cooks
Bayl. Võistluseks koguneda keU
7.30 homniikul Milleri paadisada-ma
parkimise platsil. Võistlus toi­mub
rändkarikale ja seltsi poolt
Väljapandud auhindadele. Lähemat
informatsiooni võistluse korra koh-ta
antakse kogunemise kohal.
:1I^gajäijedl^'-..'::^
Mehed^"A":::l):Jaan Lääniste,
2): Toomas Vanaselja; löhutüsvoo-ru
võitja oli Jaan Reitav.
Mehed "B": 1) Toomas Trei, 2)
Tõnu Toome; lohutusvopru võitja
Andres Edur.
; Mehed "C;: 1) Maie (!) Ilves, 2)
Peeter Einola; lohutusvooru võitja
Derek Pallandi.
Naised '^B" 1) Aiki Saaremets,
2) Taimi Voksepp; lohutusvooru
võitja Linda Valter. ,
Võistlused olid hästi korraldatud
ja külgesid sujuvalt Jaan Lääniste
vilunud juhtimisel.
Võitjaile anti üle sobivad kari­kad.
Osavõtfaite.iumistis. ,
Maie Ilves, Malle Jürima, Aune
Kungla, Maret Liik, Aiki Saare­mets,
Linda Valter ja Taimi Vok­sepp.
Jaan Arm, Aarne Aus, Andres
Edur, Peeter Einola, Toomas Hei-nar,
Riivo Ilves, Viktor Kaasik,
Toivo Kuutan, Andres Kõresaar,
Jaah Lääniste, Jaan Lee, Allan
Liik, Enn Oohip, Derek Pallandi,
Faul ReinsoOi Jään Reitav, Tiit
Rometj Peeter Sild, Enn Tiislar,
Peeter Toome, Tõnu Toome, Too­mas
Trei, Toomas Vanaselja, Felix
Veski, jä Tõnii Võsu. •
T, Pallandi!
Kalev Estienne või
le spordimängudele.
kcslev istienne
Möödunud nädalalõpul toimusid
Seneca College'is rütmilise võistlus­võimlemise
võistlused Ida-Kanada
(Ontario, Quebec, New Brunswick
ja Npva Scotia) piirkonnas.
Kalev Estienne võistlusvõimle-jad
võtsid osa mitmes klässis; Edu­kaimad
oldi noorte kategoorias,
kus nad tulid eisimeseks ja said
kuldmedali, teiseks Jäi Seneca
grupp ja kohhandaks New Bruns-wicki
grupp (igas 6 võimlejat).
Seeniorklassis tüli esimeseks
Arabesk grupp, Kalev Estienne
saavutas hõbemedali; Kalev Esti­enne
grupis võimlesid eestlasist
Kathy Tihane, Heli Oder ja Moni-treeningul
enne labkumist Iisraelis toimuvai-vasakmll
Sirje Jäml, I/inda Makk |a Earen
Foto: Vaba Eestlane
ka Eder. Kolmandaks jälle New
Brunswicki §rupp. -
Individuaalselt tuli juunioride
klassis. kuldmedalile Kalev Estienne
võimleja Nancy Thompson,
pronksmedalile teine KE võimleja
Jennifer Wright.
Seeniorklassis sai hõbemedali
Kathy Tihane. Laste kategoorias
saavutas pronksmedali Kalev Esti­enne
võistleja.
Kohtunikest olid neli eestlased.
PeakohtumTcuks Anu Jõe-Auksi,
kohtunikeks Evelyn Koop, Hille
Sutt ja Sirje Läänemets.
Treeneritena olid võistlustel Hil­ja
Paul, Rita Laur-Nurmberg,
Malle Höövel ja E. Koop. .
Võistluste vaheaegadel esinesid
Kalev Estienne ja ,,Ritmika" rüt­milised
võimlejad, esimene reedel,
teine
kodjy maalt
, Mullusest eesti keq
.edust::-
— Läti koondus võideti punkti­dega
380:360. .
— Gruusiälased kaotasid suurelt
211:126:
—• Tartu Ülikool võitis Helsingi
Ä o o U Helsingis 105:73 (mehed
63:54, naised 42:20).
Mullu eesti nais-püstolilaskuTp
suurmeister Inna Rose tõi indivi­duaalselt
hõbeda- ja pronksmedali
ning kaks kulda N. Liidu naiskon­nas
MM-VÕistluselt Caracases.
Korvpalli MM-võistluse Kolum­bias
võitis N. Liit 95 punktiga
USA 94 vastu! Liidu koondises
mängis tallinlane Heino Ehderi.
Eestlaste sportlikku tegevust kä­sitlev
SPORT BÜLLETÄÄN (ke­vad
1983) jätkab neljandat aasta­käiku
samase sisulise rohkuse ja
välise Ühtsüisega. Väljaande tiraaz-hiks
On 300 ja seda levitatakse ko»
gu maailmas. Väljaandmine on
võunalik ainult spordisõpradel ja
eesti spordisse hästi suhtuvate effe-võtete,
äride ning organisatsiooni­de
majandusiiku toetusega. Toime­tuses
töötavad Herbert Lääne, An­ne
Engel-Roolend ja Agu Lääne.
Kevadnumbris on avaldatud E.
T. Treumuthi „Eesti ulatub; ül©
maaihna", E. Kulmari 5,Mõnda
Eestlane Viljar Loor, 29. a.
mängis võrkpalli MM-võistlusel
Argentiinas N . Liidu võistkonnas.
N. Liit võitis finaali 3:() Brasiiiia
vastu. • -
t", A;.-L Parming^
„Noorteteemaline kong­ress
Lakewoodis", lühemaid kirju-'
tisi ja fotosid eesti ajalehtedest,
„yälisrEesti ujujad medalite „ja-hil"
", M. ž ^ e m i „Maaihna pari­mad
eesti ujujad", US T. & R. ra­port
: „Eestlasi maaihnatabelis", J.
Västriku ,,Üus väliseestlaste rekord
kettaheites Maie Pulstilt", „Alan
Lauba meie olümpialootus", rubrii­gis
,yErustunud" vaadeldakse ak-tiivspordist
loobunud eestlaste saa­vutusi,
A. Lääne „Minu sportlikust
tegevusest", E. Kuhnar „Elu algab
60-ga", S, K. „Käs John Kulasalu
järglane?" ja lühemaid märkusi
ning kirjakast.
Ajakirja juures häirib lugejaid
puhastamata tähtedega kirjutusma­sina
kasutamine mis osa tähti teeb
mustadeks ja mille vältunine ol^
nuks ülilihtne nõelaotsaga puhasta­des.
Sellelegi vaatamata hõlmab
see väliseestlaste 'küllaltki aktiivse
sportliku tegevuse.
MÜÜGIL VABA GESTLASif' TALITUSES
I Hind Saate-
.; $ kidii0
EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT 2.—
ESTONIAN SCOUTING • 3 . —"
FredOmberg— ISAMAA EE^^^^^ 18^
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 9.—
A. Käbin — VAIM J A MULD 5^
Ivar Ivaisk — ELUKOGU 10.—
L. KaagjäiT^—AASTAPÜHAB
piibliteoioogilisi vaatlusi 7.50
Heiiio Jõe LUGU K Ä B I S T / L U G U KÄI^OT^
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlik)
Jahan Kangmr — VAIM, VÖIM J A VABADUS 7.50
Hanno KompusKUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE 11.—
Anna Ahmatova—Marie Under REEKVIEM 3.50
Herbert Michelson--KODUMAALT VÕÕRSILE 1 0 .—
Herbert Michelson —SKAUTLIKUL TEEL .. 3 .—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ R A D A D E L 3.—
Herbert Michelson EESTI RADADELT 9.—
ESrOMi^ OFnCIAI GUTOE 5.—
Paid Laaa — MÕTTELEND — pilte ja peegeldijsi 5 .—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18.--.
Augnst Kubja — KADUNUD KODUD—
mälestnsed 4.—
August Kubja — MÄLESTUSI K0DUSAAR13LT 2 .—
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 6.—
Ante Vomm—VARJUD amdettt^oga) . . . . . . 8.—
Salme Ekbamn — AJATAR (Imdetnskogo) ........ 4—
Ants Vomm — MINU HING
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Uite Karuks — KODAKONDUR (liniletnskogn) 6.
Hannes OjaKOPUTUSED ENESES
Oiroletuškogn)^^^^.^^.^^^^^^^^^ ... . . ..
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Owdetuskogu)^^^.^....,^.^^........
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden— LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST ..............
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? .........
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982
E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos — JRÄNDAMAIE (luuietulskogu) . . . . . . 6.—
Pl^f. Felix Oinas KALEVIPOEG KÜTKES
• j.m. esseid 13.—
E. Sanden ,,SÜDA JA EIVtD" 19.5©
I. Külvet — NÄltEMÄHGURAAMAT
(5 näidendit) 15.— ,70
: RISTSÕNAD I 2.5© ' . 50
M. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA A'
$ 1 .—
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
, 50
. 50
, 50
o70
. 50
. 50
. 50
. 50
•50
. 50
, 50
. 50
. 50
. 50
1 6 . 2 ® .50
. 50
, 70
. 50
, 50
$ 1 .—
, 70
, 70
1.
2 . 75
RAAMATUID lASTELi:
KAl[JryiPOEG (ÕM>e- ja tööraamat lastele) ......
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tödraamatt
eelkooliealistele lastele värvitrükis) . . . . . . .
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsalra . : .
4.— c50
, 50
4— . 50
5 .— . 50
3 .— . 50
2 . 50 . 50
f •
Ja pidu oli kõige paremas hoos»
kuigi oli alles varane õhtu, kui Här­ra
Goswin von Herikele.toodi- sa­na,
et üks elatanud naine, maarah­va
hulgast, tahtis Härra Komtuuri
enese jutule.
Aga Härra Komtuur ja suursugu
ritterid tema ümber olid just kihla
vedanud saja Riia marga peale,
kas võib üks toomhärradest ühe
hingetõmbamisega kaksteistküm­mend
õllekruusi tühjendada.
Ja ^ need kaksteistkümmend vä-
Iieldast tinakruusi seisid reas tema
ees, täis õlut, aga üks kruus oli te­ma
suu ääres, ja kui tema selle
Hühjendas, siis täitis teine selle no­bedasti
uuesti kruusist, }a nõnda
:ikka:edasi..
Ja seesinane toomhärra oli juba
nagu looduse poolt selle mängu
jaoks välja valitsetud, sest tema oli
ümber mõõtes ümmargune, nagu
peab üks korralik õUevaat olema,
ning õlu oleks pidanud hästi tema
sisse passima.
Siis pahandas Härra. Komtuur
Goswin von Herike ja hüüdis;
„Naine oodaku!", sest toomhär­ra
kurgust oli parajasti kuues
kruusitäis sisse kulisernas, ja kihl­vedu
oli kõige ägedamas hoos.
Aga uksevaht ütles:
„Härräg temal on üpris tähtis
asi!"^-^ - • .
• Siis/hüdüis-kes
oli veel täiesti selge peaga:
„Mine küsi,mis temal on asja!"
Aga toomhärral oli juba kahek­sas
kruusitäis minemas,, jä tema
kohus nagu konn, paisudes justkui
täis puhutud ja ajades näost üles,
nõnda et tema silmad jõllitasid au­kudest,
otsekui oleksid tahtnud
oma vangipõlvest põgeneda, või
nagu oleks ta pidanud sealsamas
paigas rabanduse saama.
Ja härrad ritterid hüüdsid ühte­soodu
tema ümber:
,jVeel viis kolmatkümmend Riia
marka kullas!"
,,Vaata aga seda õUekõri! w ]cas
su vaadivitsad. veel vastu peavad?"
„Ta joob need, jumala eest! —
mina olen julge ja kindel selle oca-le!"
Süs ilmus kannupoiss jälle ukse­le,
nagu oleks midagi öelda taht­nud.
Aga Härra Gos vin von Herike
vihastas üpris, et nõnda tema pidu
segati, ja käratas:
«Vait! Kihutage naine minema!"
Aga selsamal hoobil sündis uk­sel
suur kära, nagu käsitsi rüsele­mine
ja sõjariistade ragin, nõnda
et üheteistkümnes kruusitäis ]äks
toomhärral võlts kurku, ja tema
hakkas valjusti läkastama ja viha
pärast õllekirikarit kõva häälega
kelmuses ^distama.
Aga keegi ei kuulanud teda, sest
pidusaalis oli ^segadus, ja mitmed
sõjameestest tõmbasid oma mõõga
välja.
Siis kisendas Goswin voii Heri­ke,
Viljandi Komtuur:
„Piste "mõõgad tuppe, teie puu­pead
! Kes laskis naise sisse?"
Aga kõik võisid uksel näha suu­res
meelesegaduses seismas üht va­na
naispoolt .maarahva rõivastes,
keda ühed vahtidest püüdsid kinni
pidada, teised aga edasi aidata, ja
tema sibnad olid tungalde valgu­sest
ja nii paljude suursuguste
ning kõrgete ritterite sealolemisest
otsekui sõgedaks saanud.^
Siis ütles Goswin von Herike:
„Mis peab see tähendama? Sidu­ge
naine kinni!":
Aga süs ajas naine oma keha
sirgu ja hüüdis: .
„Viljandi loss on hädaohus, här-ra!"
•;.;^:V"-
Siis tundis Goswin von Herike
naise häälest tema äärmist hinge-ahastust
ja jahmatas, otsekui Pel-šatsar
pidulauas, kui üks nägematu
käsi seina peale Mene tekel kirju­tas,
sest need sanad kostsid nagu
tõde. :\
Siis käskis tema naise lähemale
tuua ja ütles:
„Ölge vait! Kes sina oled, nai=
ne?" > ^ ' - " ' ^^
Siis vastas naine:
„Mare, Valdekö lesk!"
Siis ütles Goswin von Herike:
,,Mis tead sina Viljandi lossi liä=
daohust, naine?"
Ä^^^v
„Maarahvas on tõusnud, ja mi­na
tulin teid hoiatama, sest uus
Jüri-öö peab üle lossi langema, ja
kõik peavad surma saama!"
Siis ütles Goswin von Herike:
„Ons see tõsi?"
Siis vastas Mare:
- „Tõesti, see on tõsi, härra!"
' S i i s küsis Goswin von Herike
$ünge näoga:
„Kust oled sina saanud oma tea­ted,
naine?"
> Aga Mare ei vastanud selle pea­le,
vaid kisendas:
',,]^na näen: õue paed on libe­dad
verest, ja Viljandi lossi kohal
on' punane pilv, mis ori verepisa-raist
kokku pandud!" '
Sus hüüdis Goswin von Herike,
Viljandi lossi Komtuur, üle saali:
„ K a s kuulete selle naisje kõnet,
suursugu ritterid ja sõjavennad!
Finiš f esto. Maarahvas on tõusnud,
ja Viljandi lossile vahnistatakse
omakorda uut Jüri-öödl"
Ja selle järel pööras ta uuesti
Mare poole ning ütles:
„Nüüd kaalu oma sauasid, nai­ne,
mi et sina nendest poomisköit
oma kaela ei punuks. Kui nõnda
on lugu, nagu sina ütied, kuidas
siis sina, kes sa ise oled maarahva
hulgast, oma hõimu ja vennad
nõnda ära annad, neid pettes?"
Aga Mare jäi nüüd äkki tum­maks,
otsekui keeletu.
Siis hüüdis Goswin von Herike:
„ M i s maksab sU teade? Mis on
selle hind? Või vihkad sa oma
vendasid, nii et neid hukka tahad
saata? Kas on see kättemaks?"
Aga Mare vaikis ikka veel, ja
ainult häbipuna tungis tumedana
tema põskedele. .
Siis ütles Goswin von Herike:
„Naine, ära viivita, kui oma elu
kalliks pead, vaid kõnele, mis
..tead!": ' ".^^^„ -.-'-'"r.
Siis avas Mare viiiUaks suu ja
vastas: •
. 9,Ma tahan enne oma poega,
härra!"
Siis küsis Goswin von Herike:
„Kes on smu poeg? Mis on te­ma
nimi?" :
Siis vastas Mare:
,,Imant on tema nimi."
Siis küsis Härra Goswin von
Herike:
,,Kas on sinu poeg Š^iis mässa­jate
seltsis?"
Aga siis veeres valu üle Mare
nagu hukutav laine, mille alla te-ma
oma ahastuses hoopis vajus, ja
vabisemine tuli tema peale.
Ja tema kisendas:
„Minu poeg,—- halastage minu
poja peale!" /
Siis ütles Härra Goswin von He­rike
veel kord:
„Vasta selle peale: kas sinu poeg
on või ei ole mässajate külas?"
Siis vastas Mare:
. „0n, tõesti tema on nende kil­las,
sest muidu ei seisaks mina
siin, ja tema on esimesel reel!"
Siis ütles Goswin von Herike:
„Mina annan sulle oma Kom­tuuri
sana: sinu poeg päästetakse!
Ja nüüd kõnele, mis sa tead!"
Siis vastas Mare, sest tema hing
oli üpris haige armastusest poja
vastu, ja kõik muu oli temale hoo­pis
tühi;
„Homme on Toomapäev, mis
on sedasama kui maksumaksmise
päev. Aga kui Sakalamaa talupo­jad
homme oma kümnist lossi too­vad,
siis ep ole kottides vili, vaid
igas kotis on sõjariistus mees, sest
nende kavatsuseks on äkki Viljan­di
lossi' peale tungida ja seda enes­te
kätte saada, ning minu poeg on
esimesel reel!"
Siis ütles Goswin von Herike:
.,Kas see on kõik?"
Siis vastas Mare:
„ T õ e š t i , see on kõik, härra!"
Siis ütles Goswin von Herike:
, „Kas ei tea sina, naine, et nüüd­sest
peale pead sina omastest ma­ha
jäetud olema?"
Aga Mare kordas, nagu ep
oleks kogu maailmas enam muud
olnud:
„Tema on esimesel reel! Imant,
minu poeg, on esimesel reel!"
Aga Goswin von Herike, Vil­jandi
Komtuur, pööras hüüd uuesti
härrade ritterite ja lossisulaste poo­le
ja ütles:
. (Järgneb)
I
Ui' i
Nr. 37
Kolm
Mutjeid
Aastaid tl
pisõidu eesti
pool maaihn
dud. Huvita!
aja vähesus
mait näha.
et kunagi ei
kord mu ml
tus. Sõitsin [
kuuks Austi
häid tuttava)
guvõsa Uikr
Lennusõit'
tea, kas ebaj
sest sõidulul
päeval. Auji
kätt, öeldes,
slaavlastele
muidugi ha|
seletades, et
lane. •'
HÜVASTllI
Esimene
tost VancouvI
maa lend ja
ma. Kuna si
ruga mini-bi|
des „X-ray"
lid hüüdma,!
kaelas. Teisel
gustuskanalis^
neid pambul
nad kõik ja|
ooteruumi,
kuumalaine j |
pühkida. Agj
ti, kust leidi
südameke kl
nüüd küll sul
mendid sees?!
nud seda ära'
Lennukisse]
naisisik min]
Stjuuard pali
istmele mini
veel aega
mulle toodi
rukkililledest
kes samuti läl
ma. Vaatasin
väike tüdruk J
bis mind setul
et; ,,külatädi'f
juhtus näger
tolle perekor
gaistmele. Ml
ki, et ehn)
Nüüd oli ^ i l
päralt ja hool
küll ^ lugemis]
jookide ja mi
Vancouveril
Minu ees isti
si, nii 10—1'
hüppasid hui j
istnied katki
San Fräncisa
medanahalinel
kukkus istjn(
mehele sülle]
kestis 34 tunc
JAHE AUS1
KUUMUSI
19. juulil j(
mind tervitas]
mik, +6°C.
läidesse kestii
VABAl
T O I M E T
avatu(
reedeni
Telefonid:
Toimetaji
tel.
KUul
V A B A I
on tasuv ^
le^
kuulutuste
üks toll üh|
esiküljel
tekstis ..
Kuulutusi
nädala esinl
esmasp. hoi
nädala teist
map. hoil
teil
Väljai
Helmi Liii
Leida Mai
Postiaadrel
9 Parravai
Willowdal^