1977-12-08-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ilmub 2 kordo iicfdGfos
feisipäevdf jo
CtBEEBB EBSCE
Neljapäeval, 8. )ril 1977 Thursday/December 8,19^1
— Vöte3ir>äästja Sdheig-wmii
'nimöUsifö ilnoaikeses Lää^
ne-Saksarna^ vaatak abitult pealit,
kui üks liraiaelEdiik sai linna su-pelbasseinis
(krambi ja lippus.
y e t e ü p ^ t j a ei saanud uppujat
aidata, sest t a oli ise; invaliid ja
istus ratastoolil. Kui linnapealt
küsiti, 'miks ta palkab .votelpääst-jsks
inimesi, ikes pole' suutelised
ujuma ega xfppjaid päästma, vastas
liiinappa: ,vSee bassein on
siin olnud juba ^ aastat ning
meil pole ireel olnud vötelpääsifejat,
kes oskäiks ujuda. 3Qda p61e .seni
/ k^ 30 aasta jooksul
pote seni veel: keegi uppumid."
STÜTTGAET — Ameer^^^
reputatsioon välismaÜ ön parane-
• mas,: ikuid Laäne-Saksamaaä
ameerika sõjameeste naised (ja
pruudid) hoolitsevat^ veel' ikka
sale eest, et sai^lased neid kutsuksid
>,vastikuteiks ameörMos^
teks" (ugly Äniericans); „Stärs
and Stripes" teateil on ijilüd sõjameeste
naistele antud järgmisi
]jorraldusi: Ära kunagi mine ava-
^- Ä eriti mitte supeimar-ketisse
ja kohvikusse lokirullid
peas; 'kanna enamvähem; samasu-giiseid
riideid, nagu euroopa naine,
s. ')On.äi"k edvista rnoeriietu-sega,
ära kanna läbipaistvaid
lühikesi pükse, ten-:
niskingi^ sokkidega; piira närimis-tonmi
tarvitamist avalikus : köhas,
eriti sakslaste keskel.
NEW YORK - Naiste • rinna-ümbermõõtu
saab suurendada
hüpnoosi abil, usuvad mõned
teadlased. "I^ie, New York Insti-tiite
for/ Hypnothefalpy^^^^^ o^^^
praegu' 30—50 nais-vaba^ahUikku
nooremast elueast, kes tahaksid
halkata seile aila uurimistel katsejänesteks.
yabat£y:itlilaid yaada-talkse
arstlikult4äbi ning'vpannaks
se nad siis hüpnoosi aUa. Katsejänesed
saavad -koju kaasa helilin-
Ennejõidüsel hooajal on ,,VabaEestIaser^^^O^ küsitleda Eesti AMstamis&omltee ik^'-.
juhti, et kuiüda mida n e ü ö K i p a Ä tegevuses olevaile eestlasüe/Kiisitledes
ärijuhti Edtth Edermat, on ta väga vaimustatud senisest tegevusest, loiiiia ostud pn olnud ootamatult
elavad J a '--.^
di, mille ^bü and võivad ise end
hüpnoosi alla panna, ilois süshüp-notiseerija
sugereerib rinnaümbermõõdu
suurenemist. Uuraja
Sidney Petrie Oli kinnitanud N. Y.
.kuukirjale „Extra", et hiipnoti-seerimise,
teel on võimalik rinnaümbermõõtu
suurendada keskmiselt
2 ^ tolli võrra;
ROOMA — Itaalia kommunistlik
erakcmd m deMareerinud, ©
itaalia kommunistid pole ateistid
selle sõna tõelises, marksistlikus
mõttes. Paljud parteüiikmed
uskuvat Jumalasse. E i ole teada,
kas deMpatsioon on tõsiselt
mõeldud või parteipropaganda.
võitluse maal Hispaanias csi rahval
teikkrnud rahxüolematus härgadega
need on jäänud muga^
väiks ja ei taha enapi õiget viisi
võidelda. Navaiuenga^ nimelises
asulas, müle elanike arv on ca
900, olid pealtvaatajad võitlemisest
ifcõrvalepõikleva looma peale
nii vihasöks saanud, et olid ise
ai^nile tormanud, härja maha
löönud ja sealsaanas üles tehtud
tielel liha grillima hakanud ning
väitlust vaatama tulnaiile pikniki
korraldanud. Asula .politsei aga
leidis, et nii ei või ikkagi härjaga
ümber käia ja oli viinud ägedamad
külaelanikud arestimajja rahunema.
Küsides, mida seni on kõige;
rohkem müüdud, ta .tiitleb, et on
müüdud sadu ja sadu kokaraamatuid,
mis ongi. lõpukorral. Tei-sek&
on ühe soomlase tehtud jõu-lukaardld,
nüilest mõni motiiv
kohes0lt läbi mül^di, M d M ^ ^
on neidvuusl ;, : - •
Uuematest asjadest jõudis
müügilauale just eelmisel nädalial
uudisteosena Salme Ekbaumi
koostatud ja toimetatud teos
„ühistegevus on päike". See on
õieti pühendusteos Ä. Ekbaümile,
aga ka eesti ühistegevusele. Selle
kõrval tuleb esile tõsta ka teist
teost, mis kinkeraamatuna on väga
sobiv, see on Hanno Kompuse
kirjutusist koostatud', .Kustumatu
nälg kunsti järele.
..'Kuid;, seal oil ••veel-kolm. suuremat
tepst, mis kinkidena väga
sobivad, kõigepealt pildialbm?!
viimastest Ülemaailmsetest
Eesti Päevadest, siis suurteosed
,,Eesti Rootsis" ja ikka veel
«Eestlased Kanadas".
^E:Edeima seletab, et suur
aüügiaiitikkel on hõl5e ja kuld,
lama nende hinnad on odavamad
kuivmujal, Seda on müüdud väga
palju, peaimiselt ehted, sõrmused
ja eesti rahvarõivaste juurde kuu-uvad
sõled. Kuna juba on nimetatud
rahvarõivast, siis on just
EAK äris müügil suurim valik kui
kusagil mujal eesti rahvarõivaste
šeelikuriiet.
ühe suurema grupi moodustavad
nahatööd.
Ka nende v.altlt on praegu väga
rikkalik, selles on albumeid ja
blokke, eriti rohkesti aga meeste
eesti mustriga nahast raha-'
kotte.. .
Toronto eestlased teevad haruldaselt
kauneid linikuid, laualina^
sid, mida on saadaval äris koos
Taanist' toodud villaste ja Soomest
toodud linaste laudlinadega.
Kärniks kingitusöks oij.
H a a p sÄ rätikud. '
tihe -grupi moodustavad ©le-kapad
j a puutööd, mida on tehtud
isegi maakondade järgi ja neile
on põletatud del^oratiivne muster.
Väga omapärased' on puust
tehtud naiste ehted nagu kaelakeed,
mis Karavani ajal . väga
meeldisid kaoädälasile, Imna nad
polnud neid varem, näinud.
Husaiks ja rõõmu toovaks jõulukingituseks
on eesti heliplaat.
;,Sügisestest uudistest pn just. kunstnikele soovikohase tellimise
saabunud Rootsis oleva grupi
Lemmümte poolt sisseläuldud
, ,,Suhltur, sulikur", teise grupi
poolt laulud Hämarik" ja Ka-lifornias
valmlstatatud- „Unus-tüse
tilk'*o •
Heliplaatidöät on praeg^u suur ladu
olemas ja neid miüüakse isegi
natuke alandatud hindadega.
.Küsides, ikas on veel muud ni-piiratud
arvul oa
EAK Uris, Meie Elu talitisses, Emii Eenne käesjt,
tel. 447-2539 Ja kunstnikult endalt, teL 491-0948
Aga ikui muud valida ei tea, siis
on seal alaiti loteriipileteid, mis
sobivad alati kingituseks sell© toreda
võimalusega, et see võib kuni
miljoni dollari väärtusse tõusta.
'
Lõpetuseks E. Edemia ütleb, ©t
kõigi selle pika loetelu peale on
ostjaile pealelkauba veel palju
sõbralikkust, kuna ostjad on ala-metamiseks,
ta toob esile plastik- ti; kuningad eesti äris. Kõik on
vaipu, SQhvapatja,. suure valiku; teretulnud, snitte ülkši ostma,
kootud • eestimustrjlisi kindaid, vaid ka jiuttu ajaima ja kogema
l õ p m a t a .palju ' mälBstuseameid, ssda rlkkust/mida E. Abistamis-mis
sobivad kingituseks-, Aga .'komitee äril on paikku^ mitte
seal on''ka J . Saarnüda j a E . B K - ; ainult j õ u l u d e eel, vaid aasta rin^
hopi kunstiteoseid või võimalus gl
Kolm autotäit eestlasi Torontost
sõitsid talvise teega Clevelandi,
et osa võtta XX-ndatesit
Põhja-Ameerlka Balti ujumis-võistlustest.
T ^ t i Eestile head
nime ja tuldi tagasi hulga auhindadega.
Võisteldi 30-el alal, millest
eesti ujujad saavutasid 10
esikohta. ^: • .
Võisthislte parimaks: ujujaks
osuitus lätlane Andra TJdris 13—14
a. klassis, ito j . selili .ujumise
eest, aeg 1:09.0, ning parima
meesujuja auhirma sai Peter
Paunic, saimuiti 100 j ; selili, aeg
1:08.0 Peaaegu feõik osavõtjad.
olid treenitud A b i d e ujujad lüng
tulemused olid äärmiselt head.
A. Udris purustas 5 Balti rekordit
(neist 1 naiste Massis), nende
hulgas 2 Tiina Äsmuse rekordit.
Osavõtt oli väBce, tosina ümber
leedulasi, 5 lätlast j a 6 eestlast
ning mlõned Clevelandi eestlased
tulid tublisid eesti ujujaid õhutama.
8-aastane Valia Reifeälu sai
[ esikohta'ja parima ujuja auhinna
ja 10 ja nooremate klassis
Hillar Lainevool saavutas 11—12
a. Massis tihedas konkurentsis 3
esikohta, F. Paunic'ule tulid esikohad
selili ja liblikas ning Piret
Kreem ujus. esikoha rinnuli. Merike
Laineyoöl sai 2 kolmandat
kohta 13—14 a. klassis, kus ujusid
leedu ja läti tippujujad.
üSA-išt. Kuna vanemad tüdrukud
: puudusid, ühendati naiste M.
i 13—'14 a.ga. üksiikujujaid oli ko^
jhale saabunud Chicago^^ IH.,
I Ann Arborist, Mich.,
' Chrurchist, Virginiast, Washington
G.-^sit, Lakewoodist, Ohiost,
Torontost, Ont., Hamiltonist,
Ont. ja Clevelandis, Ohio. Kor-raldajateiks
olid hr. Bieiskus, hr.
Brazdukas, pr. Kreem ja ujujate
vanemaid. Võistlus oli hästi korraldatud,
auhindu palju,
aga väärinud rohkem ujujaid.
Värskemad uudised loete
MVABÄ E E S T L A S E S T"
Eesti Abistamiskomitee kinkeäris on väga rohkesti saadaval mitmesuguseid
kinke. EAK ärijuht Edith Edemä seismas oma rikkalikult
puutöödega täidetud riiulite ees. Foto: Vaba Eestlane
WASHINGTON Mikrolaine
praeahjud (microwave ovens) on
tervisele äärmiselt ohtlikud, kirjutab
Jaok Anderson vastava ala
teadlastelt saadud andmkel. Mikrolaine
ahjud tekitavat silmakae,
pealkasvaja ja paljuid teisi teryi-serikkeid.
Kui inimene saab palju
mikrolaineid, võivad kannatada
ka süda ja. suguelundid.
NEW YORK — EdT^ard Koch
ütles pühapäeval lülemlinnajpea
kandidaadina, et kui ta valitakse
linnapeaks, siis ta hakkab tööle
sõitma aUmaarongiga; ja viib' ise
oma särgid pesumajja. Veel muudegi
lubaduste kõrval ta'tõotas,
et jätab alles oma korteri Greenwich
Villages, et olla „rahva kes-kel",
kuigi asub elama| linnapea
. ^etivžUasse Qracie Š^Eansioni. . ,
„Inimesed ei kuula muusikat
kõrvadega, vaid silmadega," mal^
nis kord üks Bostonis tegutsev
dirigent oma entusiasmivaeselt
mängivale orkestrile, öeldu maksab
eriti Ingemar Korjuse taolise
solisti kohta, kes juba lavale
ilmudes suudab: publiku oma
haardesse tõmmata. Ta esimene
Irammardus, naeratus ja viibe
klaverisaatjale on kõik tegurid,
mis otsekohe kuulajaskonda haaravad
ja annavad kõrvadele märku
valmisolekuks veelgi meeldivama
ning kaimima kinnipüüdmiseks.
Kanadas nielja-viie aastaga lau-iutäheks
võrsunud bass-bariton
Ingemar Korjuse järjekordne iseseisev
kontsert E K K ürituste sarjas
tohnus pühap, 27. nov., Toronto
St. Lawrence. Centre for
the Ärts aulas. Solisti saatis klaveril
andekas noor pianist Jane
Coop, saal oli tänulikust muusikapublikust
täidetud.
Mullu uusi loorbereid-lõiganud
Ingemar Korjuse kontserdile
minnes, huvitas meid esmajpo-nes
laulja viimase aasta võimalik
areng — n i i s suunas, kui palju,
mille arvel jne. õhtu kava, mis
koosnes Mozartj, Brahmsi, Finzi
ja eesti autorite lauludest, oli
selles osas disltreetselt neutraal-
. Ja kogemused on igati; positiivses
suunas arenenud. Ilmselt maksab
nüüd dividente Korjuse varajasem
häpevoolumi reserveeritus,
yümase enneaegne maksimaalne
lahtilaskmine, oleks ehk võinud
noorele lauljale hiljem saatuslikuks
saada. Sedapuhku aga tohtisime
: nautida pingevaba dünaamilist
amplituuti,mis teeks au
isegi öoperüauljaile. On võimalik,
et sellele on omajagu kaasa aidanud
I. Korjuse äsjased esinemised
Mozarti ning Britteni oopereis.
Brahmsi saksa liederitele lisaks
oli kunstnik kavasse lülitanud
Finzl ingliskeelsed. Kuigi
nende stiililised pürghnused erinevad
saksa omadest, on needki
tänulikud oma muuskalises po-ien^
iaalsuses, eriti oma kammer-muüsikalisuses
— laulja ja pia
nist arendavad eripartiisid, ent
ettekantava pala kogumulje on
siiski esteetllst rahuldustpakkuv
terviklikkus. Ent kahtlematult
asetab see ka suuri nõudmisi interpreetidele
nende kunstilisele
distsiplänlle, paindlikkusele
ning erksusele, ingemar Korjuse
auks peaks siinjuures veel ära
märkima ta nüansiiikast laulu,
ehtsalt sisseelatud tõlgitsust, võimekat
hääletehnikat Ja selget
diktsiooni.
Esindame Dnrhaml js&
ümbruskonda
Broker
; : tel.-376-4511
1818 Dundas St. E. WMtby,
Ont. L1N2L4
EKL uue-aasta vastuvõtu ball
on väljamüüdud.
EKL juhatus
'TOIMETUS J A TALITUS.,
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toiihetus 364-7521
talitus 364-7675
Karl Arro 765-2057
Haiines Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajklehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-m.
KUULUTAMINE . '
\ VABA. EESTLASES •
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
• Kuulutuste liinnadr,;
ülis toll ühel veenil - $3.25
esiküljel . / . $3.75
$3.50
2. detseanbril tähistas Torontos .:
oma 50: sünnipäeva kirjanik Arvi
Kork koos politseiniku ja laskuri
Arvi .Tinitsiga. Mõlemad on Toronto
eestlaskonnas hästi .tuntud,
üks võrratult elavate seisiklujiiJt-tude
ja kriminaalromaanide autorina,
teine ühe parima eesti lasku^
rtna, kes alati südalsümneid laseb.
Arvi Korik-Tinits on väga tnttay
ka „Vaba Eestlase" lugejaile nii
pikemate seikluslugudega kui 'ka
eestlaste laskesporti vaatlevate
kirjutustega, jäädvustades võistlusi,
lasilmreid ja nende itagajär-gi-
"..
A. Kork on sündinud Tallinnas
kooliõpetaja pojana, õppis Tallinna
gümnaasiumis 194O7-44, '
kuid mobilisatsiooni tõttu lennuväe
abiteenistusse pidi õpingud
ikatkestama. mida sai 1946. a,
Lüübeki Eesti Gümnaasiuimis lõpule
viia. Kuna leiinuväe abjtee-nistus
'kuulus sõjaväeteenistuse
alla, siis põhjustas see sõjajärgsel
Saksamaal mitmesuguseid
raskusi ja seiklusi, mis aga on
saanud rilskalikuilss ainevaülaifcs
mitmele kirjanduslikule teosele.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist
3kas ta 'õpinguid Müncheni DP
•ülikoolis. : '
Mitmesuguste seiklustega jõudis
ta Taani, sealt edasi Rootsi ja
uuesti edasi Kanadasse. Siin õppis
Torontos Ryersoni Instituudis
metallurgiat. Nende õpingute
kõrval on olnud meremees, ikivi-pufuirija
ja vabrikutööline kuni
sai Kanada politseinikuks^ millisel
töökohal on juba aastaid teeninud
seersandina olles selle kõr-1
vai ka tegev kanada sõjaväe juures
reservohvitserina. Ka see
ametikoht on talle andnud väga
laialdase ainevala oma kriminaal-aineliste
teoste 'kirjutamisekss.
Mitmeil maal elamine ja eriline
anne keeltele on talle andnud väga
suure keelteoskuse.
Kirjanikuna on A. Korgil eesti
kirjanduses täiesti iseseisev stül.
See on Äilauseline, aga tabav,
kus on feasutatud shargooni eri-keskikondade
kfunjutamiseks. Ta
elav ainekäsitlus seob lugeja teosega
nii, et seda on raske enne
lõpetamist ikatkestada. Juba oma
esikteosega „Neli musketääri"
(1957) äratas ita täheletoiü ka
(tarvitatakse vähjahaiguste vastu)
„Ändy" 34 36tli Str. Toronto, Ont.
M8W 3K9 — Tel. (416) 259-6892
susest isegi I. Korjuse meisterlik
Ingemar Korjuse ja Jane Coopa
pühapäavast esinemist kviteeri-
Kava kahvatumaks osaks Jäid sid publiku soojad aplausid ja
mõned eesti laulud. Kuuluvad ju' l^ed. Tõsi, Imnstnikud pakkusid
õhM esitatud eesti autorid enam-1 ^
ne. Küll võisime äga programmi vähem samasse ,,koollconda*' ja enim meie kuulmisele ning süda-kulgedes
peatselt veenduda, et sellepärast ei päästnud meid nen-
Idinstmku •hlljutased püüdlused 1 de kogumulje teatud monotoon-
KUULUTUŠI VÕTAVAD
• .VASTU:
1. Vaba Eestlase talitias
135 Teeumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Sth.G, Torontos, Ont. •
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivändi 251-6495;
2. Mrs. Leida..Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
,.Vaba Eestlases" ihnunud
Tommy Tonjspni fotosid saab
tellida talitusest või tel.: 423-
• 1558 ja 461-6916.
noorte hulgas, kellele meeldib ta
sündmuste kiire areng, põiev.
faabula ja loojana alati ise nende •
sündmuste keskprniiktis olemine.
Teised teosed on ,,Tänavalliuniin-gad"
(1983), „Tammiraijujad"
(1966), „Armud läinud, annud
jäänud" (1968), Jutustused „Rel-valood"
(1971) yja ,;RÖQvlijahil*'.
(1975). Lisaks neile on mitmed
pikemad jutustused ilmunud eesti
ajalehtede joone all. Osa njeist
on tõlgitud ika läti keelde.
A. Kork on meie (kirjanikikon-nas
veel nende hulgas keda sai
' seni nooremaks loojaks pidada.
Üle 50 aasta^ jõudmisel jäägi see
dünaamiline loojaisiksus tugevale
ja viljakaks uute teoste loomisel.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 8, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-12-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771208 |
Description
| Title | 1977-12-08-08 |
| OCR text | Ilmub 2 kordo iicfdGfos feisipäevdf jo CtBEEBB EBSCE Neljapäeval, 8. )ril 1977 Thursday/December 8,19^1 — Vöte3ir>äästja Sdheig-wmii 'nimöUsifö ilnoaikeses Lää^ ne-Saksarna^ vaatak abitult pealit, kui üks liraiaelEdiik sai linna su-pelbasseinis (krambi ja lippus. y e t e ü p ^ t j a ei saanud uppujat aidata, sest t a oli ise; invaliid ja istus ratastoolil. Kui linnapealt küsiti, 'miks ta palkab .votelpääst-jsks inimesi, ikes pole' suutelised ujuma ega xfppjaid päästma, vastas liiinappa: ,vSee bassein on siin olnud juba ^ aastat ning meil pole ireel olnud vötelpääsifejat, kes oskäiks ujuda. 3Qda p61e .seni / k^ 30 aasta jooksul pote seni veel: keegi uppumid." STÜTTGAET — Ameer^^^ reputatsioon välismaÜ ön parane- • mas,: ikuid Laäne-Saksamaaä ameerika sõjameeste naised (ja pruudid) hoolitsevat^ veel' ikka sale eest, et sai^lased neid kutsuksid >,vastikuteiks ameörMos^ teks" (ugly Äniericans); „Stärs and Stripes" teateil on ijilüd sõjameeste naistele antud järgmisi ]jorraldusi: Ära kunagi mine ava- ^- Ä eriti mitte supeimar-ketisse ja kohvikusse lokirullid peas; 'kanna enamvähem; samasu-giiseid riideid, nagu euroopa naine, s. ')On.äi"k edvista rnoeriietu-sega, ära kanna läbipaistvaid lühikesi pükse, ten-: niskingi^ sokkidega; piira närimis-tonmi tarvitamist avalikus : köhas, eriti sakslaste keskel. NEW YORK - Naiste • rinna-ümbermõõtu saab suurendada hüpnoosi abil, usuvad mõned teadlased. "I^ie, New York Insti-tiite for/ Hypnothefalpy^^^^^ o^^^ praegu' 30—50 nais-vaba^ahUikku nooremast elueast, kes tahaksid halkata seile aila uurimistel katsejänesteks. yabat£y:itlilaid yaada-talkse arstlikult4äbi ning'vpannaks se nad siis hüpnoosi aUa. Katsejänesed saavad -koju kaasa helilin- Ennejõidüsel hooajal on ,,VabaEestIaser^^^O^ küsitleda Eesti AMstamis&omltee ik^'-. juhti, et kuiüda mida n e ü ö K i p a Ä tegevuses olevaile eestlasüe/Kiisitledes ärijuhti Edtth Edermat, on ta väga vaimustatud senisest tegevusest, loiiiia ostud pn olnud ootamatult elavad J a '--.^ di, mille ^bü and võivad ise end hüpnoosi alla panna, ilois süshüp-notiseerija sugereerib rinnaümbermõõdu suurenemist. Uuraja Sidney Petrie Oli kinnitanud N. Y. .kuukirjale „Extra", et hiipnoti-seerimise, teel on võimalik rinnaümbermõõtu suurendada keskmiselt 2 ^ tolli võrra; ROOMA — Itaalia kommunistlik erakcmd m deMareerinud, © itaalia kommunistid pole ateistid selle sõna tõelises, marksistlikus mõttes. Paljud parteüiikmed uskuvat Jumalasse. E i ole teada, kas deMpatsioon on tõsiselt mõeldud või parteipropaganda. võitluse maal Hispaanias csi rahval teikkrnud rahxüolematus härgadega need on jäänud muga^ väiks ja ei taha enapi õiget viisi võidelda. Navaiuenga^ nimelises asulas, müle elanike arv on ca 900, olid pealtvaatajad võitlemisest ifcõrvalepõikleva looma peale nii vihasöks saanud, et olid ise ai^nile tormanud, härja maha löönud ja sealsaanas üles tehtud tielel liha grillima hakanud ning väitlust vaatama tulnaiile pikniki korraldanud. Asula .politsei aga leidis, et nii ei või ikkagi härjaga ümber käia ja oli viinud ägedamad külaelanikud arestimajja rahunema. Küsides, mida seni on kõige; rohkem müüdud, ta .tiitleb, et on müüdud sadu ja sadu kokaraamatuid, mis ongi. lõpukorral. Tei-sek& on ühe soomlase tehtud jõu-lukaardld, nüilest mõni motiiv kohes0lt läbi mül^di, M d M ^ ^ on neidvuusl ;, : - • Uuematest asjadest jõudis müügilauale just eelmisel nädalial uudisteosena Salme Ekbaumi koostatud ja toimetatud teos „ühistegevus on päike". See on õieti pühendusteos Ä. Ekbaümile, aga ka eesti ühistegevusele. Selle kõrval tuleb esile tõsta ka teist teost, mis kinkeraamatuna on väga sobiv, see on Hanno Kompuse kirjutusist koostatud', .Kustumatu nälg kunsti järele. ..'Kuid;, seal oil ••veel-kolm. suuremat tepst, mis kinkidena väga sobivad, kõigepealt pildialbm?! viimastest Ülemaailmsetest Eesti Päevadest, siis suurteosed ,,Eesti Rootsis" ja ikka veel «Eestlased Kanadas". ^E:Edeima seletab, et suur aüügiaiitikkel on hõl5e ja kuld, lama nende hinnad on odavamad kuivmujal, Seda on müüdud väga palju, peaimiselt ehted, sõrmused ja eesti rahvarõivaste juurde kuu-uvad sõled. Kuna juba on nimetatud rahvarõivast, siis on just EAK äris müügil suurim valik kui kusagil mujal eesti rahvarõivaste šeelikuriiet. ühe suurema grupi moodustavad nahatööd. Ka nende v.altlt on praegu väga rikkalik, selles on albumeid ja blokke, eriti rohkesti aga meeste eesti mustriga nahast raha-' kotte.. . Toronto eestlased teevad haruldaselt kauneid linikuid, laualina^ sid, mida on saadaval äris koos Taanist' toodud villaste ja Soomest toodud linaste laudlinadega. Kärniks kingitusöks oij. H a a p sÄ rätikud. ' tihe -grupi moodustavad ©le-kapad j a puutööd, mida on tehtud isegi maakondade järgi ja neile on põletatud del^oratiivne muster. Väga omapärased' on puust tehtud naiste ehted nagu kaelakeed, mis Karavani ajal . väga meeldisid kaoädälasile, Imna nad polnud neid varem, näinud. Husaiks ja rõõmu toovaks jõulukingituseks on eesti heliplaat. ;,Sügisestest uudistest pn just. kunstnikele soovikohase tellimise saabunud Rootsis oleva grupi Lemmümte poolt sisseläuldud , ,,Suhltur, sulikur", teise grupi poolt laulud Hämarik" ja Ka-lifornias valmlstatatud- „Unus-tüse tilk'*o • Heliplaatidöät on praeg^u suur ladu olemas ja neid miüüakse isegi natuke alandatud hindadega. .Küsides, ikas on veel muud ni-piiratud arvul oa EAK Uris, Meie Elu talitisses, Emii Eenne käesjt, tel. 447-2539 Ja kunstnikult endalt, teL 491-0948 Aga ikui muud valida ei tea, siis on seal alaiti loteriipileteid, mis sobivad alati kingituseks sell© toreda võimalusega, et see võib kuni miljoni dollari väärtusse tõusta. ' Lõpetuseks E. Edemia ütleb, ©t kõigi selle pika loetelu peale on ostjaile pealelkauba veel palju sõbralikkust, kuna ostjad on ala-metamiseks, ta toob esile plastik- ti; kuningad eesti äris. Kõik on vaipu, SQhvapatja,. suure valiku; teretulnud, snitte ülkši ostma, kootud • eestimustrjlisi kindaid, vaid ka jiuttu ajaima ja kogema l õ p m a t a .palju ' mälBstuseameid, ssda rlkkust/mida E. Abistamis-mis sobivad kingituseks-, Aga .'komitee äril on paikku^ mitte seal on''ka J . Saarnüda j a E . B K - ; ainult j õ u l u d e eel, vaid aasta rin^ hopi kunstiteoseid või võimalus gl Kolm autotäit eestlasi Torontost sõitsid talvise teega Clevelandi, et osa võtta XX-ndatesit Põhja-Ameerlka Balti ujumis-võistlustest. T ^ t i Eestile head nime ja tuldi tagasi hulga auhindadega. Võisteldi 30-el alal, millest eesti ujujad saavutasid 10 esikohta. ^: • . Võisthislte parimaks: ujujaks osuitus lätlane Andra TJdris 13—14 a. klassis, ito j . selili .ujumise eest, aeg 1:09.0, ning parima meesujuja auhirma sai Peter Paunic, saimuiti 100 j ; selili, aeg 1:08.0 Peaaegu feõik osavõtjad. olid treenitud A b i d e ujujad lüng tulemused olid äärmiselt head. A. Udris purustas 5 Balti rekordit (neist 1 naiste Massis), nende hulgas 2 Tiina Äsmuse rekordit. Osavõtt oli väBce, tosina ümber leedulasi, 5 lätlast j a 6 eestlast ning mlõned Clevelandi eestlased tulid tublisid eesti ujujaid õhutama. 8-aastane Valia Reifeälu sai [ esikohta'ja parima ujuja auhinna ja 10 ja nooremate klassis Hillar Lainevool saavutas 11—12 a. Massis tihedas konkurentsis 3 esikohta, F. Paunic'ule tulid esikohad selili ja liblikas ning Piret Kreem ujus. esikoha rinnuli. Merike Laineyoöl sai 2 kolmandat kohta 13—14 a. klassis, kus ujusid leedu ja läti tippujujad. üSA-išt. Kuna vanemad tüdrukud : puudusid, ühendati naiste M. i 13—'14 a.ga. üksiikujujaid oli ko^ jhale saabunud Chicago^^ IH., I Ann Arborist, Mich., ' Chrurchist, Virginiast, Washington G.-^sit, Lakewoodist, Ohiost, Torontost, Ont., Hamiltonist, Ont. ja Clevelandis, Ohio. Kor-raldajateiks olid hr. Bieiskus, hr. Brazdukas, pr. Kreem ja ujujate vanemaid. Võistlus oli hästi korraldatud, auhindu palju, aga väärinud rohkem ujujaid. Värskemad uudised loete MVABÄ E E S T L A S E S T" Eesti Abistamiskomitee kinkeäris on väga rohkesti saadaval mitmesuguseid kinke. EAK ärijuht Edith Edemä seismas oma rikkalikult puutöödega täidetud riiulite ees. Foto: Vaba Eestlane WASHINGTON Mikrolaine praeahjud (microwave ovens) on tervisele äärmiselt ohtlikud, kirjutab Jaok Anderson vastava ala teadlastelt saadud andmkel. Mikrolaine ahjud tekitavat silmakae, pealkasvaja ja paljuid teisi teryi-serikkeid. Kui inimene saab palju mikrolaineid, võivad kannatada ka süda ja. suguelundid. NEW YORK — EdT^ard Koch ütles pühapäeval lülemlinnajpea kandidaadina, et kui ta valitakse linnapeaks, siis ta hakkab tööle sõitma aUmaarongiga; ja viib' ise oma särgid pesumajja. Veel muudegi lubaduste kõrval ta'tõotas, et jätab alles oma korteri Greenwich Villages, et olla „rahva kes-kel", kuigi asub elama| linnapea . ^etivžUasse Qracie Š^Eansioni. . , „Inimesed ei kuula muusikat kõrvadega, vaid silmadega," mal^ nis kord üks Bostonis tegutsev dirigent oma entusiasmivaeselt mängivale orkestrile, öeldu maksab eriti Ingemar Korjuse taolise solisti kohta, kes juba lavale ilmudes suudab: publiku oma haardesse tõmmata. Ta esimene Irammardus, naeratus ja viibe klaverisaatjale on kõik tegurid, mis otsekohe kuulajaskonda haaravad ja annavad kõrvadele märku valmisolekuks veelgi meeldivama ning kaimima kinnipüüdmiseks. Kanadas nielja-viie aastaga lau-iutäheks võrsunud bass-bariton Ingemar Korjuse järjekordne iseseisev kontsert E K K ürituste sarjas tohnus pühap, 27. nov., Toronto St. Lawrence. Centre for the Ärts aulas. Solisti saatis klaveril andekas noor pianist Jane Coop, saal oli tänulikust muusikapublikust täidetud. Mullu uusi loorbereid-lõiganud Ingemar Korjuse kontserdile minnes, huvitas meid esmajpo-nes laulja viimase aasta võimalik areng — n i i s suunas, kui palju, mille arvel jne. õhtu kava, mis koosnes Mozartj, Brahmsi, Finzi ja eesti autorite lauludest, oli selles osas disltreetselt neutraal- . Ja kogemused on igati; positiivses suunas arenenud. Ilmselt maksab nüüd dividente Korjuse varajasem häpevoolumi reserveeritus, yümase enneaegne maksimaalne lahtilaskmine, oleks ehk võinud noorele lauljale hiljem saatuslikuks saada. Sedapuhku aga tohtisime : nautida pingevaba dünaamilist amplituuti,mis teeks au isegi öoperüauljaile. On võimalik, et sellele on omajagu kaasa aidanud I. Korjuse äsjased esinemised Mozarti ning Britteni oopereis. Brahmsi saksa liederitele lisaks oli kunstnik kavasse lülitanud Finzl ingliskeelsed. Kuigi nende stiililised pürghnused erinevad saksa omadest, on needki tänulikud oma muuskalises po-ien^ iaalsuses, eriti oma kammer-muüsikalisuses — laulja ja pia nist arendavad eripartiisid, ent ettekantava pala kogumulje on siiski esteetllst rahuldustpakkuv terviklikkus. Ent kahtlematult asetab see ka suuri nõudmisi interpreetidele nende kunstilisele distsiplänlle, paindlikkusele ning erksusele, ingemar Korjuse auks peaks siinjuures veel ära märkima ta nüansiiikast laulu, ehtsalt sisseelatud tõlgitsust, võimekat hääletehnikat Ja selget diktsiooni. Esindame Dnrhaml js& ümbruskonda Broker ; : tel.-376-4511 1818 Dundas St. E. WMtby, Ont. L1N2L4 EKL uue-aasta vastuvõtu ball on väljamüüdud. EKL juhatus 'TOIMETUS J A TALITUS., avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-ni. Telefonid: toiihetus 364-7521 talitus 364-7675 Karl Arro 765-2057 Haiines Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajklehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-m. KUULUTAMINE . ' \ VABA. EESTLASES • on tasuv ajalehe laialdase leviku tõitu. • Kuulutuste liinnadr,; ülis toll ühel veenil - $3.25 esiküljel . / . $3.75 $3.50 2. detseanbril tähistas Torontos .: oma 50: sünnipäeva kirjanik Arvi Kork koos politseiniku ja laskuri Arvi .Tinitsiga. Mõlemad on Toronto eestlaskonnas hästi .tuntud, üks võrratult elavate seisiklujiiJt-tude ja kriminaalromaanide autorina, teine ühe parima eesti lasku^ rtna, kes alati südalsümneid laseb. Arvi Korik-Tinits on väga tnttay ka „Vaba Eestlase" lugejaile nii pikemate seikluslugudega kui 'ka eestlaste laskesporti vaatlevate kirjutustega, jäädvustades võistlusi, lasilmreid ja nende itagajär-gi- ".. A. Kork on sündinud Tallinnas kooliõpetaja pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis 194O7-44, ' kuid mobilisatsiooni tõttu lennuväe abiteenistusse pidi õpingud ikatkestama. mida sai 1946. a, Lüübeki Eesti Gümnaasiuimis lõpule viia. Kuna leiinuväe abjtee-nistus 'kuulus sõjaväeteenistuse alla, siis põhjustas see sõjajärgsel Saksamaal mitmesuguseid raskusi ja seiklusi, mis aga on saanud rilskalikuilss ainevaülaifcs mitmele kirjanduslikule teosele. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 3kas ta 'õpinguid Müncheni DP •ülikoolis. : ' Mitmesuguste seiklustega jõudis ta Taani, sealt edasi Rootsi ja uuesti edasi Kanadasse. Siin õppis Torontos Ryersoni Instituudis metallurgiat. Nende õpingute kõrval on olnud meremees, ikivi-pufuirija ja vabrikutööline kuni sai Kanada politseinikuks^ millisel töökohal on juba aastaid teeninud seersandina olles selle kõr-1 vai ka tegev kanada sõjaväe juures reservohvitserina. Ka see ametikoht on talle andnud väga laialdase ainevala oma kriminaal-aineliste teoste 'kirjutamisekss. Mitmeil maal elamine ja eriline anne keeltele on talle andnud väga suure keelteoskuse. Kirjanikuna on A. Korgil eesti kirjanduses täiesti iseseisev stül. See on Äilauseline, aga tabav, kus on feasutatud shargooni eri-keskikondade kfunjutamiseks. Ta elav ainekäsitlus seob lugeja teosega nii, et seda on raske enne lõpetamist ikatkestada. Juba oma esikteosega „Neli musketääri" (1957) äratas ita täheletoiü ka (tarvitatakse vähjahaiguste vastu) „Ändy" 34 36tli Str. Toronto, Ont. M8W 3K9 — Tel. (416) 259-6892 susest isegi I. Korjuse meisterlik Ingemar Korjuse ja Jane Coopa pühapäavast esinemist kviteeri- Kava kahvatumaks osaks Jäid sid publiku soojad aplausid ja mõned eesti laulud. Kuuluvad ju' l^ed. Tõsi, Imnstnikud pakkusid õhM esitatud eesti autorid enam-1 ^ ne. Küll võisime äga programmi vähem samasse ,,koollconda*' ja enim meie kuulmisele ning süda-kulgedes peatselt veenduda, et sellepärast ei päästnud meid nen- Idinstmku •hlljutased püüdlused 1 de kogumulje teatud monotoon- KUULUTUŠI VÕTAVAD • .VASTU: 1. Vaba Eestlase talitias 135 Teeumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, Sth.G, Torontos, Ont. • Talitus väljaspool tööaega: Hehni Liivändi 251-6495; 2. Mrs. Leida..Marley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-0080 ,.Vaba Eestlases" ihnunud Tommy Tonjspni fotosid saab tellida talitusest või tel.: 423- • 1558 ja 461-6916. noorte hulgas, kellele meeldib ta sündmuste kiire areng, põiev. faabula ja loojana alati ise nende • sündmuste keskprniiktis olemine. Teised teosed on ,,Tänavalliuniin-gad" (1983), „Tammiraijujad" (1966), „Armud läinud, annud jäänud" (1968), Jutustused „Rel-valood" (1971) yja ,;RÖQvlijahil*'. (1975). Lisaks neile on mitmed pikemad jutustused ilmunud eesti ajalehtede joone all. Osa njeist on tõlgitud ika läti keelde. A. Kork on meie (kirjanikikon-nas veel nende hulgas keda sai ' seni nooremaks loojaks pidada. Üle 50 aasta^ jõudmisel jäägi see dünaamiline loojaisiksus tugevale ja viljakaks uute teoste loomisel. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-08-08
