Vaba Eestlane, November 02, 1968

              il
Vr :
UUED TUULED R VN is
Arvestades Rahvusliku Valis--' Ka-skema-ks
probleemiks on Rah-võitlu- sr
Nõukogule uue noorenda- - vusliku Välisvõitluse Niukogule
tuil juhatuse valimisega organi-- 1 uute suundade andmike ja uute
satsioonile uue nime taotlemisega 'tegev usaluste viljatõStamise kGsi-nin- g
peakoosolekul noorema gene-- mus kus lahkhelid vanema gene-ratsiooni
poolt väljendatud seisu-- ratsiooniga on suured Kui vanem
LnliftrUf'1 I Win?iiHn4ffi -- intri irrnpraf slnnn n Tn J ah kodumaaga
oletada et Kanada eestlaste kesk- - läbikäimisel suurt ettevaatlikkust!
I f - f - ! I -_-- %— I_ Iii- - _t 11 - '--
Il !! lr '
organisatsiooni loo KavaisejaKse ja nuue ainun nsrimrn kiu nn
juhtida uutele Ja laiematele roo- - v Ilselt tugevat antikommunist-bastel- e
ning et noorema ja vanema likku hoiakut siis on noorem gene-generatsioo- ni
vahel on paljude ratsioon siin liberaalsem ning
probleemide ja kOsimaste tolgen kriipsutab alla kultuurilise libi-ilamis- el
lohed millised on raske kiimise vajadust kodumaal elavate
ületada Ja ühist koostöövormelit kirjanike teadlaste heliloojate ja
leida Koosolek ei suutnud kah- - kunstnikega Ettevaatlik vanem
juks üksikasjaliselt selgitada mil- - generatsioon leiab et kogu kultuu-listrk- s
Ja kui kaugeleulatuvateks rielu on EestLs Venemaa kõmmu-kujuneva- d
planeeritud muudatu nirtide kontrolli all ning selline la-sed
Ja uute teede Ja suundade ot- - bikäimine ei anna mingisuguseid
slngud kuna noorema generat- - positiivseid tulemusi
iooni esindajate sõnavõtud olid Tundub et suuri lahkhelisid
otsivad Qldsõnalived ja vlsionäär- - noorema ja vanema generatsiooni
sed ning tõe tuum peaks hakkama vahel tekitavad ka Rahvusliku Vi-alle- s
vilja kooruma pärast uue Hsvoltluse Nõukogu sisemise struk-juhatus- e
ja komisjonide tõõleasu tuuri ja tõöpõllu laiendamise ku-rnist
simused Viimasel peakoosolekul
„ „ " esitatud juhatusliikme ja uue vuskulluuri komlsjoni esimehe E
Nõukogule valiti ligemale ko n k„tndilpst vöib jiredada et
aastat tasi uus koosseis miile
e kcsVorganlsatsloon taot ruladesse kuulus rohkel anu noo-- ' uuldas(r ülesannete
rema generatsiooni esmdajald Ja suun nOMnde b-r-mõõdukamate
vaadetega vanema fcus kaasmaalasedoo raaWasud
ogleentaedraatsieotonuitutekgooeslasesiis lseiiiasb vfõihiis' lahenduse paljudele „„„ isiklikku- -
seld aluseid tihedaks koostööks
ning võitleb ühiselt nende ees-märkide
eest mis on ette nähtud
Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu astzzäs:-- =r= =- -
— r anu- - nnliiitlUp vS tlu- - siiski loodetud tulemusi kuna
noorema generatsiooni esindajad
leidsid et ei saa kõiki
ideid rakendada vajavad
selleks vabamaid laiemaid
tegutsemisaluseid Nende püüd-luste
teostamiseks kerkis-- ühest
küljest päevakorrale Rahvusliku
Välisvõitluse: Nõukogu nime muut-mine
organisatsioonile laiema kan-depinna
andmiseks ja teisest
küljest kodumaaga suhtlemise
probleemidele senisest suurema tä-helepanu
pööramiseks Nagu
Järeldada avaldatud seisukohta-dest
ei lepi noorem generatsioon
seniste doktrinäärsete vaadetega
kodumaaga läbikäimiseks ning
peab neid aegunuiks Ja ajast ma-ha
jäänuiks Eriti toonitatakse et
vabaduses viibivad eestlased pea-vad
suhteid looma N Eestis tegut
sevate kultuuritegelaste ja
lahendada
probleemidele See on uudne
aspekt Ja tooks paratamatult kaa-sa
Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-kogu
tõõ killunemise Ja liikmete
nu rvww FM„ i„-- „_ nud
nad oma
uusi ja
käsi ja
võib
tead
dele
sega Samuti tuleb selle-K- a
et sellelaadilise suure
rakendamine nõuaks suurt
Ja rahva toetusi millede saa
mine on seniste kogemuste jareie
otsustades väga küsitav
RVN viimase koosoleku põhjal
Jäi mulje et välisvõitluse
otstarbeks asutatud eestlaste kesk-organisatsioon
tegeleb
suuremal müral kõigi teiste küsi
mustega kui välisvõitlusega See
on teataval mliral kui
RVN eestlaste keskorganisatsioo-nina
energiliselt ka rah-vuspoliitilises
ja rahvuskultuuri-lises
sektoris- - kuid kui välisvõit-luse
küsimused peaaegu taielikult
tahaplaanile ning selle
asemel tundide kaupa harutatakse
kuidas N Eestiga sidemeid korral-dada
siis ei ole RVN tegevus
tlnahs-t-ega kellede kaudu on võima ik ennihakmunouidgesmpärrogpaotarvtsailotonkisõrvnainleg soen 1 vntn „li!„
nnale viia ning rahva vastupanu aIM1te!l
idast sissevoolavate venelaste RVN--u juhatus ja komisjoni
vastu tõhustada üleminekuga uute inimeste katte
jääb mulje et üks grupp noore- -
Nime muutmise küsimus on masse generatsiooni inl- - kahtlemata loogiline Ja praktiline mesi tahab midagi teha Ja tahab
kui arvestada sellega et Välisvõit- - palju teha kuid senistest nappi- -
iiise oukoku ei tegutse enam dest väljendustest ia kavadest
parallelismi eestlaste võimalik
keskorganisatsiooniga Kesti teotada rahvusgrupi
soodsalt
Eelmisest
numbrist
võitluse
arvestada
projekti
summa-sid
kahjuks
tunduvalt
mõistetav
tegutseb
jäetakse
kuuluvaid
järele
eksikombel jää- - tähelepanu
'ABA EESTLANE laupäeval 2 novembril 1968 Saturday Nov 2 1968
iE9BsHHKHiT&4V9 LLLLLLLHWiBsLBIMLLLLLLHiHkV' tfwrsntFWm
MiiMHtMHH-irVIBQHSJir'- ?
i-- )#r Wrvui
LHL%9LLLHLWIlKs&t 5tkHBHPfTFit4UiliLLl
lHiaPsiiaB IjN5sTTiiiB i'-- Smk&tt jKKI tta
kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkF J tr !wr JkkkwikkB v a ikkkkkV ' äikkkkkkkV £ %flkkkv ikkkkkkkkkU rA u
lkkkkkkkkkkkkkkkkkkka LLLLI jPLLLLLLLrSmV tK 4r LLLLLLB LLLr"LR u-a- Wl K5iHfkBHikaLvi3iJkLLV 51BMkH
kLDaw LLV 1 ''i' B"SkHHB?HiHLVMBšflkH
!9kHikV'BkkkBCkkkkHiikkK'MB'Jz'' 'fcJkBc ly-BSykkk- B lP'Jwv'IHHvnMHn7JaB i ' kkKAkkkw1 _ kkkkkHkr kkkkkHkl ( kkkHkklkkkkV
Toronto uue ratfcoja juures asuval Nathan Phillips'! väljakul toimusid möödunud suvel ja sügisel pi-devalt
eri rahvuste nädalad millede kestel etnilised grupid esitasid oma tantse ja laule Pildil näeme
portugali värviküllaseid rahvatants! jäid ette kandmas populaarset rahvatantsu Companitos De
Eesti rahvaväe loomispäeviif
Esimese kava selleks koostasid Soomes maaoaos viibivad kindralid
Tõnisson ja Larka 1918 aasta suvel
Esimene kava Eesti Vabariigi kaitseväe loomiseks või õieti — taastamiseks loodi juba 1918
aasta suvel Soomes kus kindralid A Larka ja A Tõnisson viibisid maapaos Nende Itava nägi et-te
ühe jalaväepolgu ühe suurtükiväe polgu ühe ratsapolgu ja ühe inseneriväe pataljoni Selle
kava kinnitas ka Eesti Ajutine Valitsus novembril 1918 Diviisi ülemaks määrati kindralmajor
Aleksander Tõnisson Polkude olid (vastavalt numbrite järjekorrale): Tal-lin- n Tartu Võru Rakvere ja Pärnu Suurtükiväe polk (ülem rittmeister G Jonson) ja inseneri-väe
pataljon pidid jääma Tallinna
Kui Eesti Maanõukogu no-vembril
1918 kinnitas ametisse
uue Ajutise Valitsuse siis valit-sus
otsustas kaitsta Eesti piire
iga Nõuk Vene kallaletungi
ral Peaminister K Päts ütles
siis- - „Ei mingisugust kokkulepet Ülem Ja kaitse- - tarna kergeid ja ras- - jvuuuiiuiusuuri: juuga ja reiva- - uiem ou Keid valipatareisid
ga vastu igaühele kes vä
givallaga Eesti pinnale Parem
ainuüksi Välisvõitluse a_l„al ttlnir I I lll-- l mM M:_„it nur lancoMi Vn cotfnH-- i onomloc -- -n tl Md till l t niiSiid inina lillilt Ih — — — -- ewM u uhMua vtiuuuaj
i-tia-
-tt lanriaKse irna ja Kumas svua va-- ic mcisiiwu dnmiu aua ja nn- -
1
I
nr
un aunuu teha keskorga- - Kuinu naviaa Aieu on õigus vaba nnaei Selle i
fc- -t jairKuriaMh-inv-ui skulntuaurrialinsveusspoui nisatsioonl Junhotiovraetme üle-- vaoaoin moamaia eviaabaaa Meie kiJnadlaravlämepaojlokrudJe Laidfoornmereerimist Ipenpataljon kuhu sa-- inris nn LL:I „ -- 1 1 j l-n- pontooni- - W i- -i-! 1 : ' tavat " "" ""teise " - (vöoõinkuouormema iamiehlsauutrael nn ja naio amsiait ja lennuüksused
— eesti
—
7
21
27
Mn- -
Kõik idarajale vastu vi
letsune ja orjuse kandjailel"
Esimene
vmuumikiiiiiu
kuulusid
"Miinijaie
telegraafi- -
Kanailaca — tee meie majanduslikul ja moraalsel Kui Tallinnas ee i Kui oli
unisMintuiku- - struktuuris seni tusel Uued on hüpanud Jaamast mõ- - juba meest Neile li- -
L lrl II 'mul S $ __ ____ trtArl i-- s n1 j14 _ — i- -i %t-- M """ _til _i_ ritllll v itmiaiimi im- - uu ainun tuieviK "c ujtjisuu aguniu eu ouasanaus Narva Kaitseliit rl 1 li lnJ t- - --Ml 1 l IrnhnVnrHcrl ulnJ lil _v--" - - - taimni-- i h-j- u lläliailld RJt I1U11 lKaVUll """""""wi otlliu liiv _i V passiivsusest viimastel aastatel ratsutada RVN uue juhatuse Ja külgedel laskeavad Kaks väalgludnijta
ikas oleks loomulik et Kana- - komisjonide esimeesie lähe-- milledel olid 3-tollis-ed
suurtükid
das tegutsema mate jooksul kinnita- - omasid veel teraskilpidest soo-- wstlavti Li(Lnnrinlitlini ! — - i __ _ _ 11 _ _t milep Arvati ot n4 ii — — mu uu Mt it-- Hairkasavai Rene- - — — utm 011 haaraks kõik meie poliitilised ja ratsioonil on küllalt tasakaalutun-- mahajäetud vaguneid võiki kasu-- 1 kolai Heek
Larka
innmM
vastav
neiakse määrati
ranvana
tilises Püha pööri--
vastutuse auto-j- a
ainult
valvet
mehed nistust Kopli
itllinnnnn järsku sauuiasse
Twnmisi'1
Tulev
jääks ainult kuude peab
siRsiaicsi uiemaks
elualad ettenägelikkust ja tada koostamiseks j kaitseks oli
lega jõudnud killustamist ja meie rahvusgrupiga oma See mote sai üsna varsti teoks
parallelismi kahe organi- - ülesannete täitmisel RVN üks Ja nelst vaguneist südamik
satsiooni vahel arvates on seda uue Juhatuse liikmeid ja uus valis-- Soomusrongile nr 1 mis valmis
küsimust võimalik korraldada ko-- komisjoni E Karuks ütles ~9- - novembril Soomusrong nr
gu eesti rahvusgrupi huvi- - viimasel peakoosolekul paljutähen- - 2 valmis 12 ja
des Kuigi Rahvusliku Välisvõit- - dava lause: Mõtlematult ei tohi hilJem ka Soomusrong nr 3
luse Nõukogu uus nimi — Eestlas- - tegutseda — muidu me s"musrongide ehitamine oli
te Kes-kestnd- us Kanadas — see- - selle kogu koosseiu" Meil Jääb ai- - PCJIielt J Pitka teene
peakoosolekul koosolejatr nult loota et Kanada eestlaste Ka usal(atl talle soomusrongide
vähese arvu tõttu põhikirjas nõu- - keskorganisatsiooni juhtivate or- - Üldjuhtimine Kui J Pitka mää-- tud enamust ei saanud tuleks kü- - ganite uued tulevikus neid rati detsembris 1918 Eesti mere--
U- - jmimtn peakoosolekul sinu mitte ainult ei ütle vald ka 'uuuuut juiiaiajans sus sai
on
nende kiivad
toimunu
kirjelduses välja paistva osaliseks laev
asukohtadeks nende
kor
melu-t- l
suurte
musrongide üldjuhiks kanten
Karl Parts Soomusrong nr 1 üle-maks
kapten A Irv Soo-Va
RVN uhafucco Pomonas senternhris musrong nr 2 Ülemaks alam-kap-- ' r __
bhmtUta
Robr
s&
Neile anti nimed: Lennuk" ja suuremaks nõrkuseks oli neid
Vambola" toetava välikahurväe puudumi- - Eesti kaitsejõudude kõrgemaks ne
juhiks oli alates 27 novembrist Kuna ilma kahurväeta ei ole või- -
1918 pea- - Ja sõjaminister K Päts malik edukas lahinguline tege-- kellele allus neastann riiviisi viis tlc hairaH viiran mnnrir
sõjaministri abi ka esimesi
muu reasiaaDi uiemaics
tungib kindral-majo- r A Peastaa-- 1 saadetis kahureid tu
bile lisaks moodustati 14 det- - lii Soomest Kahurvä
veel eriline operatiiv--' ganiseeris kahurväe valit-staa- p sõjategevuse Juhtimiseks sus polkovnik M Terrase Inhtl
mispl TnepnrK-õon- o ii i- -„ rnrr- - Festiaste ülemaks
organite
Kiiteri c41n sek- - võtmisega oini_ generatsioon kohus maad maakonnalinnades helcrihpiHatP
detsembril
Narvas kus 4 polgu formeeriiaks [Viimasest kulnnpe VHMom ri oli polkovnik Aleksander j Liit ei ole toe-- lennuvägi Inseneriväe pataljoni teostati algas Vabadussõda selles
leiti 600
uu ja veel mil
tõõ
üks
"i-iiii™- ii uit
sai
ei
V
— lesse meest alam-kap- - — erakordselt
ten ii juhtimisel seks moodustama ka va- - ka Kakvebatahtlikke kaitsepataljone
formeeritav 3 polk mille de ülemateks olid Tallinnas
alampolkovnik O Sternbeck alam- -
ühiskondlikud vältides sfl- - net kontakti soomusrongi LõunaEesti
või- - malikku
Me
esimees
ühistes nädal
kuuluks
kordsel
liikmed
soo--
määrati
sembril
Seiman
polgus
kuulus 150 muutus kriitili- - aaretel hakati
Narva polku toetas Nen-re- s
lelt- -
Ni-'na- nt Tartus
Võrus
formeerimisel 3 polk Formeeri
mist teostas alampolkovnik E
Kubbo Enne Võru langemist suu-deti
sellesse polku koondada um
bes 100 meest Tartus formeeris
2 polku polkovnik J Unt Kait-seliitu
organiseerisid Võrus alam-polkovnik
H Kurvits Ja Tartu-maal
leitnant J Kuperjanov-Ees- ti
kaitsejõudude organisee
uiemaics määrati kapten Ri'-ber- g
Kui Olukord dptspmhrls 1Q1"
leitnant K Einbund pärastine
Kaarel Eenpalu) Viljandis poi- - kovnik H Kurvits Paides leit
nant K Kanep ja Pärnus leitnant
Zimmermann
K3 loodi vabatahtlikest skautide
väeosa ii Reissari juhtimisel
J3 Tallinnas spordiselts Kale-vi- " liikmeist Kalevlaste Male
a mille juhiks sai lipnik L
Tönison
rimist takistasid Kaeu-Eest- l alal IdaEs eAstihms™õjavväoeh loomiseks aval
kSaaskusatadaoektluapheaketusstviioaotvenäievsoõasikmisauvdõvifdtagkekdseeesjrfsüoeermri1me9e1i8rsiem„iEkstäesstuki"orrrUaahluvdtaaevsäveäpeeüaokrsasnt'-aukaasrtotsie- d
Vaf- - kelleIe a ka tagala korralda!
alamilojaonlkdoisvnikformVeeriPsuvsk6mar porSlke:ue mgeidnee Kui detsembril loodi ini„i _ siis "~ i— _— Ji " "r ICJJ " PP ja soomusrong nr 3
Va r r_'s rtnKee5e um " ! u- - mu- - ülemaks kapten O Luiga haaras ka Pirn m™
Valis- - nikul said eestlaste väiltod ££M " 'ss-äcs- s
Ja
23
ms Pärnus leitnant K Laurits Staabiülemaks määrnti t8m Kui Eesti Sõjavägede ülem iu- - polkovnik J nt cu _
nua ei junatusse valiti väljast- - auhinnati „Aard or tun T ' "'"™I"'unal""Ja 23 detsembril 1918 maä- - pes ka igasugune katsetamine Ja poolt Torontot abiesimeestena P nustusega Väi i vL ±L™2 ?"? Põhjalikku ' ratl J Laidoner moodustati Lõu-JEes- ti sõjavägi ehitati
nstilLselt maltfekald ehisnah" Z„ v0 J!"f" äsl"511 KaltS€!s — — re ~jutiuuiuiuie ja oUtarbeko-- sss °?sr zrsss ssÄ=Ä=SP---- -i
CT:"rJ™XUUUI'
2 diviis miilp tiilhMneM -- vj-- Imaks sai alampo- lkovnik V Pu—s-!se"- d " nunuu5soja tuiemu- - olid selle parimaks tunnista-- jjaks
formeeritav ate üksuste j — uu —
„ReklaamM Eestile
Kaasmaalastele ir- -
jäänud kindlasti kahe r'- - '
hele N Liidu näitu! tatud broshüür aus s JT
Eestit läbi komaunlstiie il
ganda õige tugeva rwZ
klaasi Ja nad leiavad w£ võimalusi britt ajajariaaäT:
leandmeid õiendada B::sh yau luaic t-esti-sse
cesL'ji
ja uu valju antua pressijf-r- i
NPA (Novosty press a" poolt Koostaja rarai Tl
Järgnevalt moneo pärlid s icaiauesi iniKlSest
Eesti metsad on nkkaa t -
de karude põtrade ilves
metssigade pooiest ?&''
metsloomade huigas loeni
Ka naarits mink Mous ü namvairi" nn ifAriwur ___
Xake Chudskoye rikas kiw
(Balti Entsüklopeedia rairf--j
on Peipus" i Smaaiyae ca r rimaid linnu Tallimui uuea
telliidid" on Mustmayae ta s:
(?) Eestlased pannevad srxa
ugri tõust „Est- - Xerde si&ei
iidsed kombed on anirj &Lixi
Näiteks toloka Me loeme Taa
päeval peetakse harilikult tc':fc- -
uue maja ehitamisel Kõik saav rid tulevad appi Tood tehes Vi
laulavad Ilma lauluta ei ee o
lokat" (Vist talgud'
Eesti ajalugu valgustava--1
osast loeme et 1917 a kuuluta:
välja nõukogude kord Talapot
gadele Jagati 2 mil) ha noaa
maid Talunike kolk pangavöai
ca 45 milj kuldrubla kustuta'
Ja veel palju muud toreda- -
uuendusi nelja kuu jooksul S- -j tulid kodanlis natsionalüthh:
tagurlased valitsesid 20 aastat l
viisid maa katastroofi äaret I
Juunis 1940 kukutasid eestlase:!
kodanliku võimu ja valisid nx
duuma (State Dumat Teise Maa
ilmasõja ajal liitusid eesti vaba
tahtlikud üksused punavsega ji
võitlesid vapralt Kodus lasksx
partisanid sildu Ja moonaladus:
õhku ning purustasid bhenhl
teid
Kui sõda oli möödas Uks f
uuesti õitsele Keila' rudevab
rik annab nüüd 400 protsenti roi
kem villast kangad kui tm j'--
da üldse toodetakse Eestis rce
rohkem kui kusagü mujal oa
ilmas — 170 m aastas per a?
ta Kodanlisel ajal püüti fcq
peamiselt sõude-- a purjepaalp
mootorpaat oli haruldus Nuc
on suur kalalaevastik ta selle w
kuseks ujuvad kalatöostusec
r-„- lJl plieuciln rsviijnynumt ii a 5t-j-r—!'j~"
Moniuczko"
Edasi loeme imestusega
Eesti on suveräänne riik Tal cr
õigus N Uidust välja astuda ja
tema territooriumit ei tohi ai-ta
ilma ta enda nõusolekuta
(Meie ei mäleta et oleks kora
datud rahvahääletus kui vars
Därast sõda lõigat Ees'i a'a k--
jest suured tükid nias ühenda'
Pihkva ja Leningrarf' obsU5
ga)
VABA EESTLAM
TOIMETUS J TUITl
avatud esmaspäevast re
deni kell 9—4
Telefonid: toünetus 364-752- 1
talitus 364-757-5
Toimetajad kodus v&ljas
pool tööaega
Karl Arro 766-20- J
Ilmar Küjvef 2S-98- M
Heino Jõe 'MJj[
Talituf va laspool
Helmi Liivandi 251-615- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTMSE5
on taUT ajalehe laialdü'
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad'
(lks tol! ühel veerul
kuulutused tekstis J
J
f
esiküljel
KUULUTUSI VÖT4VID
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitu
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5 c
Postiaadress: Box 70 —
Toronto 3 Or!
2 Mrs Leida MariJ
149 Bishop Ave
Willowdale Ort
Tel 223-008- 0