1980-02-26-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE Nr. 16
VABADE EESTLASI^ E M » y ^ J i ^
V^AAI^JA:, O/Ü Vaba Eestiane,^^!^^
- ^ P E A T O I M E T A J A : . •
TO
POSTZAAME^: P.O. Bos 70, Sth. C , 1 V M ^
IM^ONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiOöa) 364-767S
TEIXIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja
$10.50, Mriposüga aastas $5Si—^^^^^
ja veerandaastas
TELLIMISHINNAÖ v m j a^
tas |21.^ ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga ^ USA-s; aastas
- J poolaastas $32.50 jäveeramiaasl^ $17.^
ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaasta
ja veerandaastas $19.—.
50 c. ü&silmumbri luM^ 4^^^
Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsetla Stn,
Toroato OntMGJ^
TgllfÜfT
„Meie tahame, et olümpia
võimaluse andmine dissi tegemiseks."
•.I.
VoxpopuH, vox De!— rahva hääl Kahtk^
on Jumala hääl -^ütlesid vanad valitsusel hakata lahendama väga
roomlased. See vanade roomlaste raskeid ja komplitseeritud problee-tõesõna
maksab ka äsja toimunud me, mis nõuavad iüimat riigimehe-
Kanada parlamendivalimiste pu- likku takust, ettenägelikkust |ä
hui, millega kanada valijaskond tasakaalu. Quebecis kummitab se-avaldas
oma umWsaldu^t liihil^est paratistide rahvahääletus, mis taot-aega
võimul olnud konservatiivide j leb prantsuskeelt kõneleva pirovint
valitsusele ning kinkis oma poolehoiu
jälle liberaalide parteile ilng
selle jühüe Pierre Trudaeule.
EhkM lüüasaamine tundub olevaf
konservatüvidele ja nende Juhtkonnale
suureks üllatuseks, olid lüüasaamise
seemned juba ammu kiil
|i§ tfiyljetesf
SfQKHOLM — Äsja Spomest naasnud eestlane annab ^^^^m kaastöölisele ülevaate sealsetest
praegustest muljetest ja soomlaste meeleoludest seoses Äfgänistam sündmustega esile kerkinud kriisiga.
Nagu selgub on soomlased säilitanud oma iseseisva mõtlemise ning arutavad elavalt, mida teha
la kuidas käituda olukorras kui praegune päevakorral olev s®jaoht hakkab lähenema Soome piiridele.
Spomesttuleja jutiistafor\^^ • • •/
meeleolusid ma ei ole siiami ku-et
Alberta ei müü oma ÕU odava- neid inimesi, kes karmalt
sellest hinnast, miUe suhtes davad, et sõda on miüd lähemas
endise peaminister Joe" äarkiga tulevikus vältimatu ja et Soome
kokkulepe sõlmiti. .
liberaalide uuel valitsusel tuleb
juba lähemas tulevikus ütelda oma
seisukoht ka Afganistani ja Moskva
olümpiamängude küsimuses,
mis nõuab peaminister Trudeault Inimesed ütlevad, et „mK süa nad
Jaitema väüsministrüt kaugeleula-jyöivad tulla küll, ega me seda vist
tuvaid Otsuseid Kanada välispolii- takistada ei suuda — aga nad peak-tikäld
suuna andmiseks. Afganistani
suhtes vältis Trudeau valimiskampaania
ajal oma seisukohtade
avaldamist ning Moskva olümpia
boikoteerimise küsimuses jäi ta
lahtisele pdoltõrjuvale seisukohale,
lubades president Carteri boikoti-aktsiooi
üga ühineda alles siis kui
boikoti
Mdest..
sid teadma, et. meiega on peaaegu
võimatu hakkama saada, n|e oleme
pagana kanged ja kangekaelsed
vennad!" Trotsi ja teatavJt julgust
ja enesekindlust on (üsna palju.
valib suurem osa läänerü-
Läbilõike kanadalane ei
tunne ilmselt erilist huvi I^anada
välispölütüiste sammude ja suundade
suhtes, kuid raudeesrüde ta- „Helsingih Sanomat" ära toonud
gant pärit rahvusgruppidele on M- ainult selle kriitilise kommentaari,
Kuna ametlikult poolt ja
tedes nendest muredest ja meeleoludest
sõnakestki ei räägita, ehk
süs ainult humoristlikus Joonealuses.
Viimase pühapäeva ^.Pravdäst" oli
s5 lahkulöömist Kanadast^ suurenev ; mimesed on mures: töö-inflatsioon
lööb majanduselu üha ^ ' ^ ^ arutatakse inten^üvselt
sügavamaid haavija energiaküsi- tuleviku-mus
tõotab kujuneda üheks pala-P^^^P*^^®^^^"^^^^' ^läägitakse
varnaks tulevikuprobleemikš; õli- ^"^^ sellestM, et kes läheb välis-rikka
Alberta peaminister Loug. maale, ja kes hakkab organiseeri-heed
tegi bensünihinna suhtes Juba ^randaalust vasturlnnet naab-vatud
ning konservatüvide kaotus teatavaks oma seisukoha, mainides, J^J!^^^"; okupatsiooni piAul.^^^
oR paratamatu. Nendel analüiisija-ftel
on kahtlemata õigus, kes väidavad,
et Kanada valijaskond ei ole
vümastel pariameridivaiimistel
andnud oma häält kellegi poolt
vaid hoopis kellegi vastu. Möödunud
mais toimunud valimistel hääletasid
valijad peaminister Trudeau
vastu Ja kõrvaldasid võimult liberaalide
partei ning seekordsete!
valimistel hääletati konservatiivide
juhi ja peaminister ClarM:vastu,
kuna valijad olid ilmselt jõudnud
otsusele, et nad ei saa kinkida
enam oma usaldust Ja rügi Juhtimist
mehele, kes nende arvates ei
vasta vajalikkudele mõõtudele.
Peaminister 0arki õnnetus oli
see, et ta tegi oma kogenematusest
esialgu mitmeid vigu, mida Mljem
oli raske parandada. Kanada saatkonna
Jeruusalemma viimise küsimus,
kombinatsioonid Petro Ca-lada
ümber, keskvalitsuse võimupiiride
vähendamine ning ilmselt
nõutu olukord Quebeci separatistide
plaanidele reageerimiseks ei Jätnud
mõju avaldamata valijaskon-nale.
Nendele tagasUööMdele lisandus
mugavustega harjunud läbilõike
kanadalasele riigi eelarve esitamine/
mis oleks nõudnud igalt isikult
rihmapingutamist ning mÜle
raamides tõsteti bensiinihinda ning
rakendati õlile 18 cendiline riigikassasse
minev aktsiisimaks. Poliitilised
eksperdid mainivad, et valitsus
oleks saanud umbusalduse avaldamist
ja valitsuse kukiitamist parlamendis
vältida kui peaminister
Clark oleks käitunud diplomaatlikult
ning taotlenud kompromissi selle
asemel et käituda enamusvalitsuse
Juhina kuigi ta selja taga oli tege-ikult
ainult parlamendi vähemus.
Blais ja nüüd veebruaris tolmunud
valimised ning lühike võimuloleku
periood olid konservatüvide
parteile kahtlemata suureks õppetunniks
ja tulevikus tuleb neil katsuda
kõigiti vältida samalaadsete
vigade kordamist. Nüüd huvitab
aga valimistel liberaalidele ja
Pierre Trudeaule oma toetuse andnud
kanadalasi rohkem küsimus,
millises suunas hakkavad liberaalid
riigi sise- Ja välispoliitikat juhtima
ning kas valitsus tuleb oma tööd
alustades avalikkuse ette kindlaku-
Julisema programmiga, mis valimistel
nad on seda näinud iseoma sil'
beraalide uue Valitsuse hoiak Ja
seisukohad Afganistani Ja olümpiamängude
küsimustes ülima :tähtsu-. teated Venemaa sõjajõudude koon-et
kõik need Norra ,,MorgenbIade-ti"
ja Kootsi ^,Svenskä bagbladeti"
sega., r.^':,-
Kui konservatüvide partei õnnetuseks
oli esinduse puudumine Quebeci
provintsis, süs kannatavad liberaalid
poolehoiu puudumise tagajärjel
Kanada lääneprovintsides,
mille tulemusena Kanada on jaotatud
poliitiliselt kabeks ning sün
puudub Jõudude tasakaal. Kuivõrd
ebastabiilne on praegu pommine
olukord Kanaäas nähtub Juba sellest,
et liberaalid võitsid poole oma
kohtade arvust parlamendis ainult
ühest provintsist — Quebecist, kus
elab umbes iiks veerand Kanada
rahvastikust. Konservatiivid samal
damisest Soome idapiirile ja Vene
laevastiku suurenenud. harjutuste-gevusest
Soome ranniku läheduses
on igasuguse aUiseta, samuti kui
mitmed varasemad sellised kõmu-jutud,
mida venevaenulised skandinaavia-
ja lääne tegelased on levitanud
Venemaa vastu. H.S. tõi seU
le teate ära, aga ilma omapoolsete
ja rügivõimu poolsete lisakpmmen-taarideta.
i '
Mis on tegelikult Juhtumas, selle
kohta pole kerge säadai absoluutselt
usaldatavat informatsiooni.
Võiksin öelda,; et olen rääkinud
laai-aavnl evp. õr- o-iAtvs- miJ,d i t.s pidoeo1 l epdji i irok,m oan n.k aos,h .t amdiellset i mvai.it tm e3. a iseikri.u agllai,k a•kt ees tv.äo.iei.i sstii.k ,rhiisk,eik^seu,^ids«e-
Samuti olla piiri läheduses, teisel
pool, toimunud vümasel ajal palju
sõjaväeüksuste liikumisi teedel ja
terve hulle soomlasi, kes varem
said regulaarselt load piin ületamiseks
ja vene poolel töölkäimiseks,
ei pääse nüüd enam üle püri.
Teisest küljest olen kuulnud paari
päris Usaldusväärsete sidemetega
isunut ütlevat, et need kuulujutud
ei vasta tõele, et pole toimunud
mingeid' olulisi vene sõjajõudude
koondamisi Soome vaötu, või et
nad ei ole sellest teadlikud, kuigi
peaksid oliema, kui see oleks juhtunud..
.
IsikUkult on mul natuke raske uskuda,
et Venemaa algaks mingit
isoleeritud aktsiooni Soome vastu.
See võiks pigemini toimuda kooskõlas
laiema rünnakuga kogu Lää-ne-
Euroopa vastu. Sest mis mõtet
on läänerüke ja neutraalseid maid
nagu Rootsit veelgi enam hirmutada
ja kaitseseisükorda panna, kui vallutatud
Soomel pole Venemaale
suuremat väärtust kui vallutamata
Soomel, mis praegu varustab Venemaa
igasuguste toodetega otse võileivahinna
eest?!
Olen kuulnud näiteks, et Soome
müüvat Venemaale liha ühe
kümnendiku hinna eest, mida
soomlased ise liha eest maksavad
äris, ja et riik maksvat müüjatele
Juurde. . .
See olla põhjustatud kaubavahetuse
tingimustest, kuna Soome on
peaaegu täielikult rippuv Nõukogude
õlist ja bensiinist. Küll aga pean
ma võimalikuks, et mingi „püra-tud
ulatusega'* aktsioon Lääne-Eu-roopa
vastu toimub juba lähemas
tulevikus, Imna Veneriiaa on suures
sõjalises (ülekaalus terveks
reaks eelolevateks aastateks ja on
väga küsitav, et TJSA alustaks pü^
ratüd sõjalise aktsiooni puhul Euroopa
tandril oma aatomrelvade
kasutamist Venemaa vastu, malele
järgneks USA täiesti kaitseta ja
varjenditeta jäetud elanikkonna
massiline hukkumine...
-Venelaste ettevalmistused aatom-sõjaks
on olnud pikaajalised ja suu-reskaalalised;
Põhja-Ameerikas oh
teatavasti seda küsimust ignoreeritud
juba 1960-ndadest aastatest saadik
ja igasugune tsiviüelanikkõnna
kaitse on olematu; Nü et vÕib tõesti
küsida: kui.ka on tõsi, et Venemaa
on koondanud sõjajõude Soome
pürile — kas on süski usutav,
et nad valmistuvad invasiooniks
või mingi surve all loodud „baasi-delepingu*'
pealesurumiseks a la
Baltikum 1939?^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ J ^
Kas sellega läänemaailmas teki-tatiid
alarmireäktsioon on väärt
saavutatud resultaate?
See võiks toimuda, ainult §iis, kui
venelased on otsutanud kolmanda
maailmasõja kasuks ja teevad selleks
praegu ettevalmistusi; 'ja see
ei ole päris võimatu...
rahvastiku arv ületab ainult vähesel
määral ühe neljaiidiku kogu Kanada
rahvaarvust. On loomidik, et
võimul oleval parteü on selü^es
olukorras suuri raskusi kõiki pür-kondi•
rahuldada ja kõigi tahtmisi
täita ning vastuolud ja rahulolematused
on paratamatud.
Kiüd rahvas on ütelnud demo-kraatiike
printsiipide alusel oma
sõna Ja tal tuleb leppida nü hea kiü
ka halvaga, mida M e Ottawast
, HELSINGI — Soome valitsus loovutas
Norrale kuus saart, saab ise
ühe vastu ning aahab Norrale
10—20 hektari väheikasulikku paju-
!ses-.
Soome ja Norra piiri ^
se kord veerandsajandis alates
aastast 1871: Kiisimus on väiksest
piirimuudatusest, mille tõttu Soome
maä-ala väheneb 6550 ruutmeetri
võrra.
Inarijões Angeli kohal jäetakse
Norrale kaks 250 mutmeetri suurust
kiviMibulist saart. Samuti antakse
Norrale Kuorvaskose lähedal
•1^
kogemuste põhjal väidavad,; et
jfõukogude yägeöe; koondamine
Soome idapiiri vastu on kestnud
juba kaks või rohkem nädalat, et
>-vene tankide suurenenud arvu näeb
selgesti nii Soome poolelt üle piiri
vaadates, kui ka Soome lennuliini
lennukitega lennates Soome piiri
läheduses . . . Et vene sõjajõude
olevat ka koondatud põhjas Norra
piirialade lähedusse. ' ,
STOKHOLM<EPL) - Möödunud aastal jagati,väeteenistusko-liustuslikele
eesti noortele NÕnkogude sõjakomissariaadi poolt välja
ankeetlehed küsimustega, mis peavad andma iilevaate vastava isiku
päritolust, poUitÜisest kallakust kui kä sugulastest välismaaL
Ankeet on tulnud täita ka kõigu, kes Eestis on sõjaväelisel atrvel,
s.o. kuni 45-aastasteI meesisikutel, kes pole sõjeväeteenistusest vabastatud.
Ilmselt on materjal vajalik ühe või teise isiku paigutamisel
jaiilesannete määramisel.
Inimesed, kes seda ri
oma informatsioonis absoluutselt
jä mõned ütlevad, et
300 ruutmeetri suurune kruusar
saar. Tenojões läheb Norrale kolm
26Ö00 ruutmetri suurust leetselja-kut,
mida veel aastal 1950 ei peetudki
saareks. Soomele tuleb jõesängi
muudatuse tõttu 20(K)Oniut-meetri
suurune leetseljak. Piiri
õgvendamise tõttu langes Norrale
veel 10—20 hektari päjupõõsastik-
Ankeet meenutab mingil määral
väljasõiduloa taotlemiseks täidetavat
avaldust. Selles on tähtis ära
näidata rahvus, sotsiaalne päritolu
(intelligendid on 'ohtlikud),
komsomoü kuulü\'us (ustavus),
kui pole enam komspm olis või
parteis, siis miks.
Küsitakse ka parteiliste karis-
^ tuste kohta ning põhjuste stih?
tes, tuntakse üksikasjalikku huvi
hariduse ning teadušesoone
vastu (kas ori leiutusi), päritakse
milliseid võõrkeeli ja kui
Msti valdab arvel olev isik
ning miHist N. Lüdu rahvaste keelt
ta oskab jänlillises ulatuses. .
Tahetakse teada, kas isikut on
imnagi kohtulikult käristatud, päritakse
kas vastaja on vübinud välismaal,
mis eesmärgü ja nlillal.^
Edasi tuntakse iiuvi selle vastu,
kas on sugiiläsi välismaal, kus,
mis ajast ja millega tegelevad.
Tuleb ära märkida nenäe ^re-konnanimi,
isanimi ja sugulusaste.
Tahetakse teada, kas isik ise
või tema sugulased on olnud
vangis või interneeritud) Teise
maaUmasõja ajal, Ivus, mulal ja
millistel asjaoludel ^^abästati. ^
• Seejärel kästakse ankeedis loetleda.
kõik sugulased* (naine; isa,
ema, täisealised õed-vennad ja
täiskasvanud lapsed) ja kõik üksikasjalised
andmed nendfe kohta.
Süs soovitakse teada kõik töökohad
ja asjaolud nende vahetamise
kohta koos täpsete aegad^a.
Tahetakse ka teada, kas isik
on ohmd „saadikuks" mingitel
tasemetel (millistel?), millal,
päritakse autasude kohta üsna
iiksikasjaUkult. ^
Ja alles lõpuks tuleb ilmutada sõjaväeline
suhe — kus on teenindd
kui on olnud sõjaväes, n^iiUal ja
kuidas. Soovitakse ka .koduse ja
töötelefoni numbreid^
Televisioonikaamerad ^ toovad
olümpiamängud kõigis detaUides
igasse elntuppa ning igal asjast huvitatul
on nüüd võimaük jälgida
soojas toas lume- ja jääsangarite
omavahelist heitlust medalite pärast
selle asemel> et sõita Lake
Pläcidi ja seal kalli raha eest kliimast
suliseks tõmbunud minaga
mäekülgedel konutadä.
Ja tõsi küll — võistlused on tõesti
huvitavad, põnevad ja phievad
ning televisioonikaamera toob vaataja
silmade ette isegi selliseid de.
jtaUe, mida vist isegi kohtunikud ei
näe (või ei taha näha!) kui nad
väärotsuseid teevad. Ühe probleemina
kerkib vaatleja ette kohe kü-simus;
kas kõik olümpiamedalid
on oma sisuliselt väärtuselt võrdsed?
Kuidas te/ saate näiteks kuldmedaleid,
mida mehed ja haised
saavad kelkudel mäest allaläskmi^
se eest ühele pulgale panna nende
medaUtega, mida omavad kiiruisutajad,
kes oma viimast välja
pannes peavad maha uisutama suuri
distantse? Või kuidas on kõrvu-tatav
paariminutiline slaloorasõit
10, 15 või 30 küomeetrUise murdmaasuusatamisega,
mis nõuab
võistlejatelt tundideni ulatuvat ülimat
jõupmgutust ja viimastejõure-servide
väljapanemist? Kuid kuld
on kuld ja medal on medal ning
lõpukokkuvõtete tegemisel ei vÕeta
seda arvesse, et mõni mees või
naine sai oma kuldmedali selle
eest, et ta ühe või kaheinimese
kelgul pikutades läbisõitu tehes
olümpiakulla tasku pani.
Kui televisiooni kaamera manab
teie sumade ette muidki saladusi.
Näiteks kuidas Uuuisutamise hindamisel
kohtunikud töötavad ja „oma
mehi" Ja „oma naisi** soodustavad.
Kummalisel kombel osutuvad nendeks
oma meesteks ja naisteks alati
venelased, kelledele mõned lää-nerükide
kohtunikud on nagu kohustatud
kõrgemad hinded andma.
Eriti sümatorkav Oli see iluuisutamise
tantsuvõistluse hindamisel,
kus keskpärasele vene paarile anti
kuldmedal ja nendest mitu klassi
parem ungari paar pidi leppima
hõbemedaliga. Ka pronksmedalile
tulnud vene paar oU tunduvalt nõrgem
temast tahapoole jäetud ameerika
ja in^se paaridest, kuid teda
peeti vajaliknks nendest ettepoole
nihutada. -
Ja kui kritiseerida praegusel Afganistani
krüsi ajal ühendriikide
televisioonikaamerate meeste tööd,
siis Jätab see sageli mulje, et venelasi
tahetakse nagu sihUikidt esile
tõsta ja nende saavutusi alla-krüpsutadä.
Kuidagi ei suuda seletada
seda, mis paarisuisutamise
auhindade väljaandmisel vene kiüd-
Ja hõbemedalite võitjaid nii pikalt
ja forsseeritult sümatorkavalt näidati,
miks telerisiöönikaamera
süm puhkas erakordselt kaua kahel
võidumastis oleval kahel punasel
sirp Ja vasara lipul Ja miks N. Ui-du
hümnilj müle helide saatel üks
maa teise järele Moskva võimu-sfääri
lülitatakse Ja alla heidetakse,
lasti nii pikalt kõrva trummi-nahkasid
ärritada.
:l)eldagu veel, et olümpial ei tehta
poliitikat. Ja televisiboiiisilm
kinnitab kahjuks, et need poliitikategijad
ei ole alati venelased, vaid
ka Moskva huvides mitmesu!i"ses
kapatsiteedis tegutsevad lääneriikide
esindajad. .
Olukord Moskva olümpiarindel
on muutunud pinevaks pärast seda
kui president Carteri poolt antud
tähtaeg -—20. veebruar — vene vägede
väljatõmbamiseks .U^ranista-nist
möödus Ja Kreml Washingtoni
^ultimaatumit ignoreeris. President
Carter reageeris Moskva iirnoreeri-vale
hoiakule kiirelt j i kriir.-ntas
eriti alla, et ta jääb oma seisukoha
juurde ning teeb kõik võimaliku
selleks, et' ühendriikide ja teiste
vaba maaüma rahvaste sportlased
Moskva olümpiamiingudest eemale
Jääksid.
Ühendriikide presidendil on kind-lasõnalisi
toetajaid, kiud samal
ajal on ka neid, kes jäävad kõhklevalt
pealtvaatajate ossa ning ootavad
sündmuste arengut. On ka
neid kes kinnitavad, et venelastele
tuleb aega anda Afganistanis oraa
..asjade korraldamiseks'* Ja näo
päästmisega Afganistanist taandumiseks,
kuna nende prestiizh ei luba
päeva pealt oma asju hakata
pakkimiv ja okupeeritud maalt lahkuda.
Seda teooriat rõhutasid eriU
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 26, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800226 |
Description
| Title | 1980-02-26-02 |
| OCR text |
VABA EESTLANE Nr. 16
VABADE EESTLASI^ E M » y ^ J i ^
V^AAI^JA:, O/Ü Vaba Eestiane,^^!^^
- ^ P E A T O I M E T A J A : . •
TO
POSTZAAME^: P.O. Bos 70, Sth. C , 1 V M ^
IM^ONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiOöa) 364-767S
TEIXIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja
$10.50, Mriposüga aastas $5Si—^^^^^
ja veerandaastas
TELLIMISHINNAÖ v m j a^
tas |21.^ ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga ^ USA-s; aastas
- J poolaastas $32.50 jäveeramiaasl^ $17.^
ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaasta
ja veerandaastas $19.—.
50 c. ü&silmumbri luM^ 4^^^
Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsetla Stn,
Toroato OntMGJ^
TgllfÜfT
„Meie tahame, et olümpia
võimaluse andmine dissi tegemiseks."
•.I.
VoxpopuH, vox De!— rahva hääl Kahtk^
on Jumala hääl -^ütlesid vanad valitsusel hakata lahendama väga
roomlased. See vanade roomlaste raskeid ja komplitseeritud problee-tõesõna
maksab ka äsja toimunud me, mis nõuavad iüimat riigimehe-
Kanada parlamendivalimiste pu- likku takust, ettenägelikkust |ä
hui, millega kanada valijaskond tasakaalu. Quebecis kummitab se-avaldas
oma umWsaldu^t liihil^est paratistide rahvahääletus, mis taot-aega
võimul olnud konservatiivide j leb prantsuskeelt kõneleva pirovint
valitsusele ning kinkis oma poolehoiu
jälle liberaalide parteile ilng
selle jühüe Pierre Trudaeule.
EhkM lüüasaamine tundub olevaf
konservatüvidele ja nende Juhtkonnale
suureks üllatuseks, olid lüüasaamise
seemned juba ammu kiil
|i§ tfiyljetesf
SfQKHOLM — Äsja Spomest naasnud eestlane annab ^^^^m kaastöölisele ülevaate sealsetest
praegustest muljetest ja soomlaste meeleoludest seoses Äfgänistam sündmustega esile kerkinud kriisiga.
Nagu selgub on soomlased säilitanud oma iseseisva mõtlemise ning arutavad elavalt, mida teha
la kuidas käituda olukorras kui praegune päevakorral olev s®jaoht hakkab lähenema Soome piiridele.
Spomesttuleja jutiistafor\^^ • • •/
meeleolusid ma ei ole siiami ku-et
Alberta ei müü oma ÕU odava- neid inimesi, kes karmalt
sellest hinnast, miUe suhtes davad, et sõda on miüd lähemas
endise peaminister Joe" äarkiga tulevikus vältimatu ja et Soome
kokkulepe sõlmiti. .
liberaalide uuel valitsusel tuleb
juba lähemas tulevikus ütelda oma
seisukoht ka Afganistani ja Moskva
olümpiamängude küsimuses,
mis nõuab peaminister Trudeault Inimesed ütlevad, et „mK süa nad
Jaitema väüsministrüt kaugeleula-jyöivad tulla küll, ega me seda vist
tuvaid Otsuseid Kanada välispolii- takistada ei suuda — aga nad peak-tikäld
suuna andmiseks. Afganistani
suhtes vältis Trudeau valimiskampaania
ajal oma seisukohtade
avaldamist ning Moskva olümpia
boikoteerimise küsimuses jäi ta
lahtisele pdoltõrjuvale seisukohale,
lubades president Carteri boikoti-aktsiooi
üga ühineda alles siis kui
boikoti
Mdest..
sid teadma, et. meiega on peaaegu
võimatu hakkama saada, n|e oleme
pagana kanged ja kangekaelsed
vennad!" Trotsi ja teatavJt julgust
ja enesekindlust on (üsna palju.
valib suurem osa läänerü-
Läbilõike kanadalane ei
tunne ilmselt erilist huvi I^anada
välispölütüiste sammude ja suundade
suhtes, kuid raudeesrüde ta- „Helsingih Sanomat" ära toonud
gant pärit rahvusgruppidele on M- ainult selle kriitilise kommentaari,
Kuna ametlikult poolt ja
tedes nendest muredest ja meeleoludest
sõnakestki ei räägita, ehk
süs ainult humoristlikus Joonealuses.
Viimase pühapäeva ^.Pravdäst" oli
s5 lahkulöömist Kanadast^ suurenev ; mimesed on mures: töö-inflatsioon
lööb majanduselu üha ^ ' ^ ^ arutatakse inten^üvselt
sügavamaid haavija energiaküsi- tuleviku-mus
tõotab kujuneda üheks pala-P^^^P*^^®^^^"^^^^' ^läägitakse
varnaks tulevikuprobleemikš; õli- ^"^^ sellestM, et kes läheb välis-rikka
Alberta peaminister Loug. maale, ja kes hakkab organiseeri-heed
tegi bensünihinna suhtes Juba ^randaalust vasturlnnet naab-vatud
ning konservatüvide kaotus teatavaks oma seisukoha, mainides, J^J!^^^"; okupatsiooni piAul.^^^
oR paratamatu. Nendel analüiisija-ftel
on kahtlemata õigus, kes väidavad,
et Kanada valijaskond ei ole
vümastel pariameridivaiimistel
andnud oma häält kellegi poolt
vaid hoopis kellegi vastu. Möödunud
mais toimunud valimistel hääletasid
valijad peaminister Trudeau
vastu Ja kõrvaldasid võimult liberaalide
partei ning seekordsete!
valimistel hääletati konservatiivide
juhi ja peaminister ClarM:vastu,
kuna valijad olid ilmselt jõudnud
otsusele, et nad ei saa kinkida
enam oma usaldust Ja rügi Juhtimist
mehele, kes nende arvates ei
vasta vajalikkudele mõõtudele.
Peaminister 0arki õnnetus oli
see, et ta tegi oma kogenematusest
esialgu mitmeid vigu, mida Mljem
oli raske parandada. Kanada saatkonna
Jeruusalemma viimise küsimus,
kombinatsioonid Petro Ca-lada
ümber, keskvalitsuse võimupiiride
vähendamine ning ilmselt
nõutu olukord Quebeci separatistide
plaanidele reageerimiseks ei Jätnud
mõju avaldamata valijaskon-nale.
Nendele tagasUööMdele lisandus
mugavustega harjunud läbilõike
kanadalasele riigi eelarve esitamine/
mis oleks nõudnud igalt isikult
rihmapingutamist ning mÜle
raamides tõsteti bensiinihinda ning
rakendati õlile 18 cendiline riigikassasse
minev aktsiisimaks. Poliitilised
eksperdid mainivad, et valitsus
oleks saanud umbusalduse avaldamist
ja valitsuse kukiitamist parlamendis
vältida kui peaminister
Clark oleks käitunud diplomaatlikult
ning taotlenud kompromissi selle
asemel et käituda enamusvalitsuse
Juhina kuigi ta selja taga oli tege-ikult
ainult parlamendi vähemus.
Blais ja nüüd veebruaris tolmunud
valimised ning lühike võimuloleku
periood olid konservatüvide
parteile kahtlemata suureks õppetunniks
ja tulevikus tuleb neil katsuda
kõigiti vältida samalaadsete
vigade kordamist. Nüüd huvitab
aga valimistel liberaalidele ja
Pierre Trudeaule oma toetuse andnud
kanadalasi rohkem küsimus,
millises suunas hakkavad liberaalid
riigi sise- Ja välispoliitikat juhtima
ning kas valitsus tuleb oma tööd
alustades avalikkuse ette kindlaku-
Julisema programmiga, mis valimistel
nad on seda näinud iseoma sil'
beraalide uue Valitsuse hoiak Ja
seisukohad Afganistani Ja olümpiamängude
küsimustes ülima :tähtsu-. teated Venemaa sõjajõudude koon-et
kõik need Norra ,,MorgenbIade-ti"
ja Kootsi ^,Svenskä bagbladeti"
sega., r.^':,-
Kui konservatüvide partei õnnetuseks
oli esinduse puudumine Quebeci
provintsis, süs kannatavad liberaalid
poolehoiu puudumise tagajärjel
Kanada lääneprovintsides,
mille tulemusena Kanada on jaotatud
poliitiliselt kabeks ning sün
puudub Jõudude tasakaal. Kuivõrd
ebastabiilne on praegu pommine
olukord Kanaäas nähtub Juba sellest,
et liberaalid võitsid poole oma
kohtade arvust parlamendis ainult
ühest provintsist — Quebecist, kus
elab umbes iiks veerand Kanada
rahvastikust. Konservatiivid samal
damisest Soome idapiirile ja Vene
laevastiku suurenenud. harjutuste-gevusest
Soome ranniku läheduses
on igasuguse aUiseta, samuti kui
mitmed varasemad sellised kõmu-jutud,
mida venevaenulised skandinaavia-
ja lääne tegelased on levitanud
Venemaa vastu. H.S. tõi seU
le teate ära, aga ilma omapoolsete
ja rügivõimu poolsete lisakpmmen-taarideta.
i '
Mis on tegelikult Juhtumas, selle
kohta pole kerge säadai absoluutselt
usaldatavat informatsiooni.
Võiksin öelda,; et olen rääkinud
laai-aavnl evp. õr- o-iAtvs- miJ,d i t.s pidoeo1 l epdji i irok,m oan n.k aos,h .t amdiellset i mvai.it tm e3. a iseikri.u agllai,k a•kt ees tv.äo.iei.i sstii.k ,rhiisk,eik^seu,^ids«e-
Samuti olla piiri läheduses, teisel
pool, toimunud vümasel ajal palju
sõjaväeüksuste liikumisi teedel ja
terve hulle soomlasi, kes varem
said regulaarselt load piin ületamiseks
ja vene poolel töölkäimiseks,
ei pääse nüüd enam üle püri.
Teisest küljest olen kuulnud paari
päris Usaldusväärsete sidemetega
isunut ütlevat, et need kuulujutud
ei vasta tõele, et pole toimunud
mingeid' olulisi vene sõjajõudude
koondamisi Soome vaötu, või et
nad ei ole sellest teadlikud, kuigi
peaksid oliema, kui see oleks juhtunud..
.
IsikUkult on mul natuke raske uskuda,
et Venemaa algaks mingit
isoleeritud aktsiooni Soome vastu.
See võiks pigemini toimuda kooskõlas
laiema rünnakuga kogu Lää-ne-
Euroopa vastu. Sest mis mõtet
on läänerüke ja neutraalseid maid
nagu Rootsit veelgi enam hirmutada
ja kaitseseisükorda panna, kui vallutatud
Soomel pole Venemaale
suuremat väärtust kui vallutamata
Soomel, mis praegu varustab Venemaa
igasuguste toodetega otse võileivahinna
eest?!
Olen kuulnud näiteks, et Soome
müüvat Venemaale liha ühe
kümnendiku hinna eest, mida
soomlased ise liha eest maksavad
äris, ja et riik maksvat müüjatele
Juurde. . .
See olla põhjustatud kaubavahetuse
tingimustest, kuna Soome on
peaaegu täielikult rippuv Nõukogude
õlist ja bensiinist. Küll aga pean
ma võimalikuks, et mingi „püra-tud
ulatusega'* aktsioon Lääne-Eu-roopa
vastu toimub juba lähemas
tulevikus, Imna Veneriiaa on suures
sõjalises (ülekaalus terveks
reaks eelolevateks aastateks ja on
väga küsitav, et TJSA alustaks pü^
ratüd sõjalise aktsiooni puhul Euroopa
tandril oma aatomrelvade
kasutamist Venemaa vastu, malele
järgneks USA täiesti kaitseta ja
varjenditeta jäetud elanikkonna
massiline hukkumine...
-Venelaste ettevalmistused aatom-sõjaks
on olnud pikaajalised ja suu-reskaalalised;
Põhja-Ameerikas oh
teatavasti seda küsimust ignoreeritud
juba 1960-ndadest aastatest saadik
ja igasugune tsiviüelanikkõnna
kaitse on olematu; Nü et vÕib tõesti
küsida: kui.ka on tõsi, et Venemaa
on koondanud sõjajõude Soome
pürile — kas on süski usutav,
et nad valmistuvad invasiooniks
või mingi surve all loodud „baasi-delepingu*'
pealesurumiseks a la
Baltikum 1939?^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ J ^
Kas sellega läänemaailmas teki-tatiid
alarmireäktsioon on väärt
saavutatud resultaate?
See võiks toimuda, ainult §iis, kui
venelased on otsutanud kolmanda
maailmasõja kasuks ja teevad selleks
praegu ettevalmistusi; 'ja see
ei ole päris võimatu...
rahvastiku arv ületab ainult vähesel
määral ühe neljaiidiku kogu Kanada
rahvaarvust. On loomidik, et
võimul oleval parteü on selü^es
olukorras suuri raskusi kõiki pür-kondi•
rahuldada ja kõigi tahtmisi
täita ning vastuolud ja rahulolematused
on paratamatud.
Kiüd rahvas on ütelnud demo-kraatiike
printsiipide alusel oma
sõna Ja tal tuleb leppida nü hea kiü
ka halvaga, mida M e Ottawast
, HELSINGI — Soome valitsus loovutas
Norrale kuus saart, saab ise
ühe vastu ning aahab Norrale
10—20 hektari väheikasulikku paju-
!ses-.
Soome ja Norra piiri ^
se kord veerandsajandis alates
aastast 1871: Kiisimus on väiksest
piirimuudatusest, mille tõttu Soome
maä-ala väheneb 6550 ruutmeetri
võrra.
Inarijões Angeli kohal jäetakse
Norrale kaks 250 mutmeetri suurust
kiviMibulist saart. Samuti antakse
Norrale Kuorvaskose lähedal
•1^
kogemuste põhjal väidavad,; et
jfõukogude yägeöe; koondamine
Soome idapiiri vastu on kestnud
juba kaks või rohkem nädalat, et
>-vene tankide suurenenud arvu näeb
selgesti nii Soome poolelt üle piiri
vaadates, kui ka Soome lennuliini
lennukitega lennates Soome piiri
läheduses . . . Et vene sõjajõude
olevat ka koondatud põhjas Norra
piirialade lähedusse. ' ,
STOKHOLM |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-26-02
