Vaba eestlane , August 12, 1982

              r4»B4 E£STi4^ri•^on
eestlaste häälekondia
NeijapäeYal/i2. augustil 1982 Thursday, August 12, 1982
Hmob 2 kordö näcfofcrs -
teisipäeval j^^^^^^^
Koop iiMeb^
"T^:; ' ^- " • Eesti ja kanada moodsa rütmilise võimlemise üks pioneere Evelyn Kööp on pikemat aega töötanud
NEW YORK — Kuritegevuse lal- mahuka ritmiHse võimlemise arenguprogrammi koos tamisel, ^^^n^^ iuoeldulkäsu:aamatuks Ontario
ne käis nädalavahetuser^^^^^^ü^^^ tuuri Ja ineelelahutuse mMsteeriuml õppeprogrammidesse ning Võe^kse kavakohaselt kasutusele Ontario
maaraudtee. Alates reede pärast- koolides. ' ,
lõuiiast kuni pühai^eva^^^
oütüesajaaUmaa-kuriteo.Nait.34. ^j^^^^^
tän. jaamas lET 7. ave. liinil pus­roopas;
praegu see on tunnustatud
sitati keegi • inees surnuks.: Sama
liini 125. tän. jaamas lasti röövli
poolt üks mees maha. Beede pä­rastlõunal
u. \ 40-liikmeline noorte
üle maailma. Ontario Moodsa
Rütmüise Võimlemise Ühing orga­niseeriti
1969 Evelyn Koopi poolt.
Sellest peale on ta juhtinud seda
Jõuk terroriseeris inimesi, A rongil irieeidivat sporti Ontarios ja Kana-
207. ja 175. tän. vahel. Osa noori är- das selle praeguse positsioonini,
reteeriti. Rööviniisi ja kallaletunge Noored ja vaiiad on kõik yõimeli-öU
rohkelt veel Brooklynis ja sed seda erias;tmeil harrastama.
Qüeensis. Võimleniise programmi koöMe^^
se viimine on juba mitu aastat ol-^
B0ST0N--'Strip4üsitantsijannanud osaliselt teos^^
Kathleen Stonerit austati Marylan­di
osariigi pariamendi esindajate­kojas
püstiseisva ovatsiooniga te­ma
kangelasteo eest ühe elu pääst­misel.
KäMeen esitas ühfis baaris
t ^ s t tantsu kehakatte üksteise jä- ^ lisaks Jdrjeldaväle tekstüe on
reie äraloopimisega, k u i ^ k i strip- gajad j^^önistused, mis näitavad as-tiisi
:.kor2Duhkti'^iuures üks va- f ^ , o c f r v , n i f i ^ n , . - ; , , * , , ^^
Et seüele ühtlast alust ja
koordinatsiooni anda, ongi E.
Koop koostanud moodsa rütmili­se
võimlemise käsiraamatu,
te-astmelt harjutuste käiku.
Evelyn Koop selgitjab käsiraama­tu
juurde; et selles on rütmilise
Võimlemise programmi kirjeldami­ne,
mille juurde kuuluvad interV-nem
härra pfealtvajilajaskonnas sai
südamerabanduse. Kuna härra is­tus
just esu-eas, nägi Kathleen vav
hejuhtumitj katkestas tantsu ja
hüppas lavalt alla esmaabi andma. ^ Ontario provmtši koolide keha
Omades sellel, klal teadmisi, ta üge kasvatuse koordinaatoritega,
äratas rabandusohvri uuesti eUu. samuti ülikoolide kehaliskasvatuse
BALTIMORE - Ilusatel naistel teaduskondade õppejõududega, kel­on
madalam veirerõhk kui mitte- le
ilusatel naiste, kinnitab John Hop-kinsi
ülikooli uurija Stephen Han-sell.
Ta on koos oma abüistega pi­kemat
aega mõõtnud vererõhku
mitmelsajal naisel, leides, et mil­legipärast
ilusad naised omavad
madala vererõhu, t^hes kolledzhis
avastati, et tüdrukutel, kelle ilu
hinnati üle keskmise, oli vererõhk
110/75. Nendel tüdrukutel, keda
arvamuste ja hinnangute põhjal
ta pidi kirjutama oma õppepro­grammi.
Programm on kolmel tasemel,
alg-, kesk- ja elütastmel. ülikooli
lõpetanu peab kõike kolme teadma.
EVELYN KÖÖP
Istudes vanaduspäevil mugavas kinni panna, et ta Äagii kala kui'-
tugitoolis ja lugedes mõnda raama- vai õhku aJimima halikaks".
tut -^märkad vahel, et tähelepanu Selle oskuse üheks õppimise nioo-on
läinud ramatult mujale ja mõtduseks; oü Ä jutuajamisel
tes näed toa vastas-seinal oma noo- „sõnadega püüda", mida Tartu üli-rušaega
möödiunas iiagu kmölinal. õpilaskonnas „aasimiseks^* niraeta-Öleksin
nagu noore üÜõpilase^^ ti. Mõnel kaasvõitlejal oli selleks
/tagasi TTartus 30-hdate aastate eriline oskus. Aasimist oli võimaUk
alguses. Kuna tulin Riealkoolist ja kä õppida ja hiljefc oli alati või-sisse
astunud õigusteaduskonda, mälus sel alal konvendis ehnast
siis pidin nõuetava ladina keele ek- täiendadav Seda kunsti ei õpetatud
samiülikooU juures sooritama. 0^ ei vanani^
ks samal ajal; ka korporatsioonis Paukimise tunni kohta ütlesid üle-rebane,
siis kulus' eksami etteval- aedsedÄtsivennädj et nendes:tun-mistamiseks
t^ve aa^ta. • dides korporandid peksavad oma
Järgmisel sügisel, pärast ladina rebastele rapiiridega mõistust pä-keele
eksami sooritamist, tuli ema. he. Kuna meie üliõp^^ lük-
Tallmnast, et vaadata, kuidas „po- metega auvahekorda ei loonud, siis
jake ka õpib^ Sai siis emale üü-;^^^^^
kooli hooneid ja teisi Tartu^lmna võtta ja talle paras vastus anda.
vaatamisväärsusi näidatud. ^ üle Sellise oskuse sobivamaks i õppimi-
Lossl tänava oli kunagi kivisild ehi- se kohaks noorematele, oli õhtuti
tatud, mis ühendas keskaegseid Oleinistuba, kus õllelauas sageli va-bastiõne
ja mida tartlased kiitsu- hemi^d kaasvõitlejad^ ^eda kuiišü
sid IngHsiUaks.Süia linnapoolsele omavahel või nooremate kaäšvmt-küljeie
olid rauitud sõnad i,OTItJM lejate juures harrastasid. Kui mk-
•REFICITVIRES".^^^^ ' ^ juba mõne aja õhtuti o H t o^
Jalutades koos emaga liOšsi tä- vendi ehist aktiivselt osa võtnud^
navat pidi üles Toöniemäele, Jdisis siis võimaldas talle mõni vanem
ema, et mis see kiri seal lögÜsilial kaasvõitleja nõndadmetatud^^^^^^^
; tähendab. Kuigi mul ladina keele ekSämi*^ sellel ialal sooritada-eksam
oU
sugune küsimus ema poolt mulle ^oon
ohu«^mm teada
roomlased, keHedestohn lugenud, J
mitmeid,
sün näitena ühe tavalisema.
tutvustatakse põhilisi
liigutusi, kehakooli, samuti põhi­lisi
palli, hüppenööri, rõnga ja
llndiharjutusL
koUedzhis himiati vähem-atraktüv- Teisel astmel on samad põhialad sgkj.^täri'kohale,
seks, oli keskmine vererõhk kolmandas tk
125/80. , tud arv harjutusi, m i s näitavad
osavust eelmiste tasemete põhihar-
HANNOVER — Salomonlik koh- jutuste täitmisel,
Itmik avastati Lääne-Saksä pressi On ettenähtud, et algajate klas-poolt
Hannoveris. km mõni jalgrat- sis võimlevad tüdrukutega koos ka
tur sõitis purjus peaga ja sattus poisid, 4-11 klassideni (ind),
kohtusse, sus kohtunik võttis te- Kesklassis aga ainult tüdrukud.
flöfl niiiiHdn n f 1 f 1 Teema ,,Liblika lennu tähtsus
hebkooUdele müügile, kusjuure^^^^^^^T^
puhastuhi läheb spordi edutami-meastmelme, esimeseks: teooria cih nahma pf^Piäh^nHnh —
seks.^^^^^^^^.^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^:^^^^^^^^^^^^^^^ k^^^^^^^^^
Ev Koop ütleb, et ta on kümme tehnüinesporditeadm^^^ Loa saanud,
aastat ohiud Ontario provmtši ja mandaks praktiline osa. Kui need utieg^^^^^e^^^ olevat aea ^ f v i ^ , P^^ft
riikliku moodsa võimlemise liidu on läbi tehtud, süs 0 ^
on üleriiklik ja M m a
president. Sealt ta läks eksekutiiv- se astme treeneri diplom provmtši tasin,e^^^^
ulatusega treeneriks. Teine aste s- JUi ilikil" o~n- —su-i•t-sLet_a_mAü\ie, ^K^Õ, ,V. JA,S„T:Ir g a s i ja alustas kõnet. Koneteema.
Ta kirjeldab Kanada
mist, mis on kohutavalt kasvan»^
naalne. Ar. "+1 4.4. ^ ^ "® selletõttu väga pingutav kõ-Ka
teisel astmel on E.Koookiri-rr. mmalactprt tepafd aQ ,,?fco{-n«i,H tvsnaftnUia^^d^ ^ n-elejale. Need kolm minutit olid
ja kus palju aega kukb admmisk j^tanud moodsa rütmüise võimle- ^ ä
ratsioonile: mise tehniHsest programmist- -
Selle kõrval olevat talle palju lähe-dasem
spordi arendamine. Praegu
mait ära — autojuhtimisloa: Sel- kuna poisid tundvat end selles liiga ongi tal šporjdiarengu direktori
et kohtunik on võtnud juhilu- tütariastelikena. Skandmaavias ja koht, mis anti talle toetusega kooü-
Shveitsis on olemas lisaprogramm yalitsiišele õppeprogrammi kirjuta-süski
poistele. KõigÜe griippidelemiseks.
on koostatud harjutused, mülede Ta ütleb, et ta töö oii algusest
kestvus on pool tundi. peale olnud moodsa võimlemise
SeUekäsiraahiatu koostamine alalvmiUe on Kanadasse
gus,
basid ära ka nendelt, kes on sõit­nud
purjus peaga hobuvankriga.
Ajakiri „Neue Rewe" küsib, kas
kohtunik ei hakka viimaks juhiluba
elik ;ra^^^.^^^^
seda on teinud ka MaHe
Höövel MontreaUs,-W^^
Manitobäs |t. Edasi jalutades, hakkas enesetun­ne
vaevama, et ma oma^fe^^
Kolmandal astmel 09,,,.E. Koop wwnalalt olin alt vedanud'*, Tun-koostanud
treeninguprogrammi pai- nistasin talle, et ma ei teadnud,
Iidele. Kuid ka sün on teisi juurde mis need sõnad seal siUaltähenda-tuhiud.
nud, siis andis tavaliselt mõni va­nem
kaasyõitle j a> või see, kes kõ­neks
korralduse oli temud: „Rebä-ne
kiituseks sissegi" Selleks võttis
rebane täie Õlleshoppeni; kätte, is­tus
tooli tagaseljale ja talle lauldi
Oma elutööks himetatava suure des
vad. Seekord pööras^ma^^M^^
ära võtma ka purjus jalakäijatelt, ^g^^.^ ^^^^^
MADRIID - Maailma igavam T^is, ootab vaid
võidujooks korraldati Hispaanias, ^ab kmu 140 suuri: lehekülge
poole j a ütles, et ta oli
Teisel ettenähtud aastal tulel)
minna koolidesse õpetajaid tree^
nima, mida osalt on juba tehtud
ja koguma osavõtjate arvamusi.
koostatuna ja koondatuna.
Peale selle on ta kirjutanud Ca-nada
National Couching astmel esi­mese
astme (first certificate) pro-grammi,
mil alal ta on meister-treener.
Ta selgitab, et Kanadas on üli­koolide
kehalise kasvatuse tea­duskondade
kõrval treenerite koö-programmiga
viiel astmel.
Rio Leza linnas peeti nimelt maa­võistlus
Hispaania ja Portugali va­hel
- r tigude võidujooksus. Kahe-tunnilisep
„mar3ionijooksus" kiire­mad
teod jõudsid sedasi ümmargu­selt
24 tolli (61 sm). ,,Mägironimi- Igas kooliringkonnas saadetakse se-ses"
tüli võitjaks üks Portugaü ti- minarisse paremad õpetajad, kes
gu kes 5 mm. kestel roomas kalla- saadud teadmised edasi vüvad oma
kut pidi üles 2,8 tolli. koolidesse. E. Koop märgib, et
moodsa rütmilise võimlemise pro-
NEW YORK —1325 õhujahendu- gramm on suure paindlikkusega ja
sega allmaavagunit ostab linn on kohandatav erisoovidele. Käsi-ühelt
Jaapani firmalt. Nepd on raamat trüMtakse plastiMehtedele
roostevabast terasest ja grafüdi- jaP neid võib kaantest eemaldada, ülikoolist tuleb välja kooliõpetaja,
kindlad. Semu võib küll määrida, mis teeb seUe kergesti käsitleta- Treenerkoolis aga tuleb ühele spor-kuid,,
kunsti" on kerge maha püh- vaks. dialale s
kida. Esimesed vagunid jõuavad Kogu järgmine aasta tuleb Orita- on 72 špordiharu oma treenerite
süa 1983. a: lõpul. Transpoirtamet rio koole külastada ja võimlemise koolidega. Sport Canada on nende
tahab lähema vü^ aasta jooksul os- programmi selgitada. Raamat lä- käendaja,
ta 1150 uut vagunit ^ '
NEW YoilK — Ameerika kodu- "~ ~~ ' •[ ~~:
sõjast on möödunud juba ümmar­guselt
120 aastat, kuid ühendrüki-des
on veel poolsada kodusõjast
osavõtnute leske, kes saavad rü-gilt
pensioni. Need lesed on praegu
80—90 aastat vanad ja nad abiellu­sid
noorte tüdrukutena vanade sõ­javeteranidega
nn. haigevoodi ro­mansi
tulemusena^
TULSA — Tulsas, Oklahomas
asuvas koolis on Õpetajal tegemist
töpeltnägemisega, kuna tema klas­sis
on neljad kaksikud, kaks
Gaige't, kaks Nelson'it, kaks Bow-lin'it
j ^ kaks Wixon'it.
rütmüine võimlemine kogu selle .
mitmekülgsuses käsiraamatuks ^^^^^
legi ajal,: kui ESTO-84 on lähene­mas
ja kutsub noori eesti tütarlap­si
võimlemispidustusele. Kuid ta
tahab raamatut tutvustada ka val-jaspoole
Kanadat, kus,on naisvõim-poeg
sioonist välja rabeleb ja lõpuks l i ­sas,
et sellises olukorras säärane
,,väike, valge vale" olevat isegi õp­pivale
pojale lubatuä^
See eellugu oleks riägu sissejuha­tuseks
sellele, et mida kõike veel
taks pesta. Pesta tuüiäumlt karis­tuseks
sisse antud shoppenit. Istu­mine
õllelauas kestis edasi ja võib­olla
mõnel teisel rebasel oli ka veel
võimalus sel alal mingisuguse
„eeleksami" sooritamiseks. Säärä-^
lemise. harrastajaid ja huvi, kuna ÖU võimaHk Tariüs õppida. Seal
selles on kirjeldatud riitmilist tehti varsti noorele üliõpüasele sel- S m^da ShlSl
võimlemist senekõi.e.p^^^^^^
- peal^ olema seltskonnas ; vaimselt^^^^^^^^^^ magister referendi,
erk 3a alati valmis sündsateks vas­tusteks,
ütlused peavad olema te- Edaspidine elu on näidanud, et
ravmeelsedja omama kerget huu- korporandid on õige tugeva annuse
morit, et elustada keskustelu. Kui seda kõnekunsti sealt Veski täna-keegi
smu sõnavõtu ajal püüab va- vait kaasa võtnud ja uutel asukohä-helehüüdega
su väiteid ümber lü- maadel kärjäärirerelil edukalt üles-kata
— tuleb ütlejal veenvalt„suu poole astunud.
kujul, Pealegi on see programm
vastu võetud Ontario kultuurimi-
Iid,kus^ tegeletakse individuaal- ništeeriumi poolt moodsa võimle­mise
oppeprögrammma.
Tartu Tarbijate Kooperatüvi kau­bastu
on Drokiast aastaid ostnud
puuvilja. Ka tänavu sõitis kooperä-
Lätiäri
D O W N T O W N W O O L S AICT
9 Qdeen St £ . Toronto r— Tel 368-5011
MeU on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varras­tel
ja kangastelgedel kudumiseks, põunimiseks,heegelda^^
tikkimiseks ja sõhnimiseks (macrame). -k SKANDINAAVIASt
HUVITAVAID MATERJALE K Ä S t o MUSTRIGA *
Kanvaa mitmes värvis SOODSAT'^I^
masp.—kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tei 469-2005, kell 3—5 p l
.le vihnutatud
tud) kala.
PEKING-.ffiinaameffip^^
leht ,,WorkersDaily*^ avaldas ar­tikli,
öledes, et naised on madala-
NEW YORK — Palga suurus on
Ameerikas tavaliselt saladus, mu­ie
kohta ei ole vüsakas küsimust
esitada. Ajakiri „American Family
Physician" korraldas ulatuslikuma
ringküsitluse, kus selgus, et ainult
4% on ütelnud om.a palga suurust
naabritele, 6% tuttavatele, 18%
oma õdedele või vendadele, 29%
töökaaslastele, 52% oma vanemate-
L D M I I L T A IL
7 RIVERVIEW (ii^U)EN8^T0R0NT0^^
(1 ploklLlääne|»ol Jtocl^
DAAMIDELE ia HÄRRADELE ÕMBLEM^^
TELLIMISTE JÄRGI
se asjad nii, riagu nad ön. Niiduma-sina
vikatineete sai Elva sovhoos
tiivikaubastii esindus Moldaayiasse, aastal 2 kg, kuid juba mõne
kus oli lubatud müüa 8 tonni mu- päeva pärast tuü hakata kasutama
releid. Vastukaubana^ mmevat tee- terade neetmiseks jupitatud vüe- , ...... _..
(välisõhus Inüvata- tolliseid naelu. Aga polevat neidki mad meeste kõrval ja on andnud
saada! üks iseliikuv xiiidumasin, vähe VääHusi inimkonnale/ Küsi-^
millele on uue sõnastiku järgi ah- mus esitati otse valitsuse liinil, mis
tud nimeks niiduk, seisvat juba edutaü soolist kvaliteeti. AJaleM
Partei toitlustamise programm kolm nädalat paari pisikese taga- andis kõrge hinnangu abielupaari-näeb
ette suuri pingutusi toiduame- varaosa tõttu. Hemaajaks on pan- dele, kes tahavad meelsamini poeg=
te produtseerimiseks. Selletõttu oü dud tööle kaks vahetust, esimene last kui tiidrukut.
eriti tugev press olnud peal kodu- kus on oma tööÜsed, t^ Selliseid vaateid pii harva, kui
maal heinätegijail, sest sellest ole- 8—5-ni, teme Ims on kontoritööli- üMse enne väljendatud riigivalitšu-^:
neb järgmisel talvel karja ületalve sed ja 14 neidu Tartu ülikooli ars- se poolt. Hiinas on pärast 1949. a.
pidamme. Elva sovhoosis oli juuli titeaduskohna esimeslt kursuselt, kommunistide võitu naised ja me-esimese
nädala lõpuks üle kolman- töötab kella 5—9-ni. hed loetud samaväärseiks, kusjuu­res
naiste madalamaks pidamist on
Töö juitres olevat kälõbüsamäM pärimuseks,
momente. Kui Kirepi küüni heinu Ajaleht ütleb, et on loomulik, et
veeti, siis ohiud ülemises küüs pois^ abiehipaar soovib meelsamini pois-se-
tüdrukuid nagu rohutirtse. Teed- $1 kui tütarlast nüüd, kus Hiinas
la küün oli talvel vajunud lume all on võetud normiks ainult üks laps
kokku, nüüd oli siiski seinad jälle abielupaarile rügi tohutu sündivuse
minema, õigeid heinapäevi oli sel- sirgeks ja katus korda saadud. Sov- piiramiseks, kuna rahvaarv ori
le ajani olnud ainult neli. Päeval hoosi esimehel on unistus tööolude praegu ühe müjardi piires,
pressitakse üma nöörita, "Sest hei- lahendamiseks: kui saaks ühel päi- ;,Poegade omamine on hea kahel
napamdtiüevadküümsnagunülah- keselisel päeval kõik suvitajad El- põhjusel", kirjutab ajaleht „sellega
ti harutada ja nööri olevat varuks vast siia heinale! — See oleks vast antakse tugev panus ühiskonnale ja
vaid kolmeks päevaks. jõud! Neid peab vist üsna rohkesti teiseks kantakse perekonna nimi
, Varustamisega olevat Elvas üld^ seal olema. • edasi." 7•: :•-
diku plaanis ohiud kuivast heinast
varju all. Hemategu on lijürinud
vihmased ümad, mistõttu töö on
toimmiud läbi häda. Needki torniid
mis küünides tahavad pidevat üm­bertõstmist
ja tuulutamist, ka soo­la,
sest muidu kippuvat hallitama