Vaba eestlane , November 24, 1981

              Nr. 83
BEOD .
» I
>d, komfoinatsioonid jsi
ibsed kokkulepped K a - '
ülpdnse ümber on tekita»
ärase olukorra, kns po­on
välja lülitatud maa
Därisrahvaste indiaanlas-ode
õigused ning yõimii
ärast lahineuid löövad
*f»]9d inglased ja prants-
^ Vahte rahvusgruDoi n!-
maa asiistajateks ja ra-v
«;ideks ninj? ainnlt välie-ed
ja prantslased võta-
Vs silma pügufada kuä
d ja eskimod neile teii->
l ^ ^ w R avalikkuse ette tu°
-^ndelt vÕetöd õigusi ta­ld.
kehitatakse indij^anlasfe
^e nõudmise ouiml õlfsji,^
pise esindajad pesevad
puhtaks ja väidavad, et
>s*fi õif^Lste onhiseodusesli
K»^e oli ainsaks moodn-
^vmtsidetra kokknlenne
hejks. Küsimus on seda
%iaalsem, et kõik Kanada
parteid nõustusid neis-naisiitamisega
põhisea-iid
nüüd on. need sealt
|nilt välja radeeritnd. Siit
inimeste Õigustega kan»
lõpuks leiti, et neid ei
bada Kanada põhiseadn-^
|id inimõiguste koodeksis-see
koodeks rajatakse
te kaitseks. See on oma-
|i)adoks - - k u i d kas^ei ole
Ing Kanada põhiseaduse
[iradol^aalne, meenutades
kauplemist mõne ostu-lingu
ümber?!
on see tingitud, e i näris=
võeti nii kergekäeliselt
Ihilised õigused, mis and-
I tnnniLstuse maa pjirisela-
)lid siin mängus mõneÖ
Ilsed ja riiklikud kalknjat-lõi
oli siin tegemist kindla
jindiaanlaste |a eskimode
itnks - välwiinirimiceks
aldisest elupildist? T ^^
|>õhjused ei olnud ideoloo-issOised
ega riiklikpd vaid
isamad. Needr kes kaitse-jinfside
ja keskvalitsuse va-kknlepet
pärismaalaste õi-
Srplmiseks. mainivad, et
tegemist pnbtaknjnliste
kike teguritega. Pro^ntsid
|nd pärimaalaste õigus!
rida sellest kalkulafsioo-
Jides,_^f neil oleks tulnud
ligusi tunnustades maksta -
?iele suuri summasidinen»
id maade eest. ,,See mee-
^ie olukorda Eestis,^* mal-rahvuskaaslane
Kanada
Jaste olukorda analüüsi­mele
maid ja varandusi
Jõõrad — peamiselt säkS"?
Ivenelased^kuna meid su-»
laltvaataja ossa*"
Id 1 paralleele siin siiski e5
raata kuigi teatud analoo-
)h. Meiega talitasid vene»
ellutajad nalju iulmenialt,
ei^võtnud meilt mitte ai-maad,
maju ja varandu-saatsfd
suure osa rahvast
fsse sunnitööle.
^ • • : •
[riikide presidendi eha eS
Jmäng liQeaias. Igal presS-
|a palju probleeme, palp
palju vaenlasi ja vähe
resident ^õib ühel päevai
bulaarsuse kiigel tõusta
ja isegi ülevõlli ajada, kuid
lekivad tagasilöögid ning
|saa vaatamata kõigile pin-hoogu
sisse.
lood ka president Ronald
»a. Ta on mitmel puhul
oma kavatsused äärmise
p ja poliitiliste manöövri»
igressis läbi suruda ja teda
Itud kui sunrekalü'brilist ja
jisvõimelist presidenti, kuid
ajal õn massimeedia ha-
^da kimbutama, tema vigu
|a tema majandus- ja väSis-arvustama.
Kriitikutele
pud veel eriti plahvatavad
)na Reagani admmistratsi»
farvedirektori Dävid Stocfc
[psik ja kriitikavaene jutu-ajakirjale
Atlantic
ja Riüdiku Julgeöleku-juhataya
Richard AllenS
öllariline altkäemaksulugu,
)deraalpolitseivõimud prae»
rad. Presidendi unerahu se»
välisminister Alexander
ja kaitseminister Casoeri
|rgi omavahelised nägelemi»
vastastikused üleaisaviska-f
Järg lk. 3)
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
28. ja 29. nov.
• dr, M , Leesmemt, tel. 481-'
B, ja 6. dets.
dr. A. Mae,-tel. 493-7231
K KIRIK
^tišurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 W E I ^ O R E Dr., Süite 2M
Rexdale, Ont. M9y 3Y7
Tel. 745-4622 '
fiiiisikas
Noori eesti lauljaid jä pillimehi. Pildil vasakult Linda Laikve/ Arno Kiilaspea, Evi Valge, Paul Kiüaspea,
Heidi Laikve ja Mihkel LSik. Foto: Vaba Eestlane
luured kavad Vancouveris
Simon Fraseri ülikoali president lubab
soetada ..Eesti Kultuuri ühingut"
VANGOUVER (VE) — Juba möödunud aastal, täpsemalt 11.
sembrü 1980, asutati Vancouveris „Eesti Kultuuri ühing Kanadas'^
mgliškeelse nimega ,,Societyforthe Ädvancement of Estonian Studies
in Canada". See on ametlikult registreeritud Briti Kolumbias ja inkpr-pore^
ritud ning omab tulumaksust vabastamise numbri Ottawas. See­ga
on ühing täisõiguslik „charitable organization".
Ühing tegeleb raamatute ja õp- hiiviruumid, õpilaste elamud j.m,
pemaaümagä. Eesmärgiks on edu- veel rohkem oleks
tada õppimist jä kultum-iüst tege- võimalik teha, kui ainult leiduks
vust seoses eesti keelega, kirjan- selleks raha.
dusega, ajalooga, kunstiga, muu Kõrgema haridustempli juurde
kultuuriga ja eesti-kanada etniliste võiks püstitada ka ausamba - eest-ainetega
ning abistada nende õpe- lusele — mälestusmägi neUe, kes
tamist ja õppimist õppeasutustes, läbi aegade on võidelnud Eesti ja
Kultuuri ühing Kanadas asuta- eestluse eest. ülikool on sobiv koht
-mise mõtte hing ja rakendaja on selleks, ühing võib anda ka st|pen-dr;
Juta Kõvamees-Kitching koos diumeüliõpüastele oma äranäge-oma
kanadalasest abikaasa dr. misejärfele. Esialgu peabki tõe-
Lawrence Kitchlnguga, kes on ger- näoliselt leppima selle väiksema
maani keelte professor Simon Fra- osaga kuni võimalused avanevad
ser ülücoolis Vancouveris.
Poolt ja vastu kodunaa külastamisel
Huvitav laudkonnavestlus Rahvusnõukogu korrddusel Stokholmis abiks oUa Eesti Kultuuriühingute
tema eesmärkide taotlemisel.
STOiKHOLM — Eesti Rahvusnõnkogo Rootsis korraldas laupäeval^ 24. pktoobrU enne oma üldkogu ülikooli president on väga poolda-aastakoosolekut
laudkonnadebati kodoinaaga suhtlemise üle rohkearvulise kuulajaskonna osavõtul, kes su- ^ õppetooli loomist ülikoo-suuremateks
ettevõtmisteks.
^ Põhjalikumat informatsiooni Kul-
Professor L. Kitchingul on ohiud ^^^^ ^^^^^ ^..^ ^^^^^
läbirääkimisi Simon Frasen uil. j ^ ^ ^ Kõvamees-Kitchingut tel.'
kooli presidendi dr. George Pe- ^^^^^^^ kirjutada aadressü
derseniga, kuidas ühkoolsaaks 340 West 22 Ave., Vancouver, B.C.
Enn Raudsepp
oli niihästi vanema- koi noore sujgopõlve esindajaid, lyeea oum ixuti ji:.uaser, xviaruu .iiuuuuii, .-^^ ^ Ajutine õppejõud 3 ühe
Raimiond Kolk, Aino Lepik ja Katrin Härm-Sepp. Üldiselt tauniti läbikäimist Moskvast juhitud j^^gj^^^ ^^j^^^^. ' ' »Mma Äateri^p
„suhtlemispoliitika" alusel, nagu teostavad seda VEKSA poolt Rootsi saadetud ametlikud Balti Kongist diskussiooni* on olnud ka eest- reäJis^toimt* ;i^ai^eval,v 6.:^M^
delegaadid ja keelekursused pagulasnoortete snveti kodumaal. Seevastu leiü mõnede vaidlejate pool, et la- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ ehitamisest ülikoo- k d l 6 p.l. Montreaü^^^^^^^^
bikäimine sugulaste ja lähemate sõpradega prahMnnmaansel alusel ei de taanitav. ^ maaalale. Seda võiks nimetada ^aaMs 4345 MarcilfÄ^^
Laudkonnadebatile ütles sisseju- Mainides VEKSA kursusi, leidis neleja leidis, et külaskäik Eestisse - „Centre for Estonian • Studies'^ - Avasõna i i ^
hatuse Arvo Horm, kes mainis, et kõneleja, et nende kaudu on noo^ on teatud määral ka sealse rezhii- Sinna võiks paigutada Uassiruume, Aktusekõne teemal ^^K^
Moskva ofensiiv vaba eestluse k i i - tel võimalik näha neid Eestimaa ml tunnustamine. Aino Lepik ei büroosid, raamatukogu, teatri, kirjandus tänai>ä^va**^ra Gonr
lustamiseks on pärast Stokholmis osasid kuhu tavaline turist ligi ei ole ise Eestit külastanud, kuid ta kunstigalerii, ra^va-muuseumi, ar- cordia; Ä O O U õppejõuR dr. ^^E
toimunud õnnestunud ESTO pidus- pääse. Sellest kursusest osavõtjad ei ole ka külastamisele vastu, kuna Baüdsepp'alt. Auhinnakomisjoni
tusi tunduvalt intensiivsemaks leiavad pärast kodumaa külasta- paljud noored tahavad näha oma
D>r. P A U L ANTS JAANIMÄGI muutunud. Kõneleja' määritles lä- mist, et nende huvi eestluse ja ees- vanemate sünnimaad ja endist ko-
1 hemalt VEKSA tegevust, mis toi- ti kultuuri vastu on tunduvalt tõus- dumaad.
Värske doktor Paul Ants Jaani- "1"^ Moskvast antud juhtnööride nud, millega K G B kavatsus on Külastusreisid tuleks siasM tera-mägi"
sündis 27 sept 1950 aastal kohaselt. mõjunud hoopis vastupidiselt. Kõ- vait lahus hoida noortele korral-
Toröntos Lõpetas McMasterül^ Horm leidis^ et indmduaalne nelaja W ^atud VEKSA^kursustest.
kooli Hamütonis 1975 aastal B Sc sugulaste ja tuttavate külastami- neb sellest kui kaua me suudame Aino Lepik^avaldas imestust nen- mingus" oli öeldud, et küsimuse-' võistlustööde teemad.
m A nVpd Phvsicq) tegi °" selleks suhtle-, oma emakeelt elavana hoida. Kui de noorte üle, kes lasevad endid Q^^^^Q luuletuste, autor Andrus Ettekandelises osas noor andekas
IfJS^Jl^tnÄ ^107» na«tli ti^UprinA misvormiks, kus kõige kergem eesti keel kaob, siis kaob ka meie tõmmata kommunisthku propa- Rg^k on seni ohiud autorina tund- pianist Ingrid Tärk esineb klaveri-magisiriioo
ly/a. aasiai wdie.ioc. ametlike instantside kultuur, kaob võimalus kodu-eest- ganda võrku. Niikaua kui Eestist jj^^^u, võimalik et varjunimi. Luu- soologa ja^Kdle Vüres deMamat- TllTaV. ^ir.llZZ7^^ ' ^^^^'^ sekkumist. lastega läbi käia ja nendega kon- ei sä^ . i i ^ tulla grupp sealseid ees- ^^^^^^^ Andrus Rõuk siiski va- siooniga. nTlITL^.p^^^^^ ^^"'^^j^ P""^"^^ ^^P"^' • ? ""^'^^^ P"^^^ korraldatud ^^^^^^ ^^^^ loommgut (kolm Aktuse lõppsõna on -traditsiooni ,
valguse tugevuse mooimme miKro- ^^^-^^^^^^^ ^^^^^ kodumaale, mida Ülempreester ja skautmaster kursustest osa votta - mi kaua ei ^^^^^^^^^^ üj^usid 1980.' a. ,.Loo- kohaselt ülikooünooruse esindajalt,
mikro sekunm aja ]ooKsm. võimud 70-nendatest aastatest ala- Martin Jukkam suhtus suhtiemis- tohiks meie ka V E K S A kursustele Raamatukogu" seerias väi- seekord McGüU üUkooU üliõpUa-eSimees
dr. A. Kurlents annab üle­vaate
sissetulnud võistlustöödest,
üleaiidmisele tulevad;ka yastavad
auhinnad, ühtlasi kuulutab auhin-
Meie ajalehe eelmises numbris nakomisjon välja uued võistlused
avaldatud artiklis „Sabotaazh Loo- eelolevaks 1 aastaks ja teatab uued
ei
tundmotu
Doktoritöö füüsika alal sooritas tunduvalt on tõkestanud. Ta probleemi terava kriitikaga.
1981. a. Waterloo ülikoolis, teemaks ^^^^yy^^^ möödunud suve Balti
oli röntgenikiire tugevuse mõõtmi- instituudi teaduslikul konverentsil
ne, vastava aparaadi ehitamine jä iseseisvusaegsete teemade puudu-seUe
kasutamine. Dr. Paul A. Jaa- ^list, mis on kooskõlas N . Liidu
nimägi töötab praegu Massachus- suhtlemispoliitikaga.
minna, arvas kõneleja.
Laudkomia liige kirjanik Rai- ^ Sõna
ja antud noortfe autorite kogumi- selt üUe Leitham'üt.
Ta ütles, et kodumaaga suMle-^^^^^ ^õlk jces on tuntud sotsia- , ^ ^ 10.7
mnst ea saa rajada amuSt tunne- ^^tliku partei tegelasena, leidis hu- . ^ ^ " ^ SÖflllipäevaftS
tde vaid ka sün tuleb arvesse aitaval kombel, et eesti ^^^^^f"^^^^^
votta ka pniktrfist olukorda. ^^^^^ ^. j-j^^ kommunistid vaid ^ ^ " ^
setts Institute of Technology juuries Laudkonna kooseisust sai esi- Kodumaa külastamisega võib näi- meie ise. Kolk tekitas kuulajaskon- õpilane.
laserite ehitamise j a nende tugev- mesena sõna Rutt Eliaser, kes teks panna mi enda kui seal ela- nas ilmse pahameelelaine kui ta ————' '... . ••; •/ ..•——
damisel alal. mõne aasta eest pääses Eesdst vate sugulaste elud suurde ohtu, nentis, et venestamise oht ei ole mi n.,.n.»i ..«n
emigratsiooniloaga oma Stokhol- mis nõrgestab kodu-eestlaste vaJs- suur nagu meie seda ette kujuta-mis
oleva Õe juurde elama. Kõne- tupanu ja halvab väljaspool Eestit me, kuna Tallinna tänavatel on va-leja
ütles, et kodumaa aspektist toimuvat vabadusvõitlust. reni kuuldud ladina; veiie, saksa,
lähtudes on- iga võõras külaline Kodumaaga suhtlemise osas rootsi, poola j a muid võõrkeeli^ ü-nagu
„värske tuuletõmbus", mida asus eitavale seisukohale ka 20- ma et eesti rahvas ja kpltuur selle-mised
&anä liiõlemad meliei ei kritiseeritakse. Paljud kü- aastane õigusteaduse üliõpilane pärast välja oleksid surnud, üks
ole omavahel nähtavasti veel oi-^^^^^i^^ saavad suure pettumuse Aino Lepik, kes ütles, et suhtlemi- pealtkuulajaid, Vabadussõja vete-sosele
jõudnud kumb neist on ad- ^""^ tndki kodumaad ne kodumaaga on praegu ainult ran J. Nõmmera, nimetas Rai-
Eoinistratsiooni' võimwedelil kan ®^ rumalaid ini- ühepoolne ja ei vasta seega sõna mond Kolgi gõnavõttu „punaseks
gema kraadiga ja kõrgema po^tsi" " ^ ^ ^ i , kes kodumaalt naasnult tar- „suhtlemise" õigele mõistele. Kõ- propagandaks."
^^jjlgg vitavad Uiga palju oma suud, m}s \ • :
Momment^arid
(Algus lk. 2)
VABA EESTLANE
korda nädalas
„ ^ . , ., -võib kahjulikuks osutuda kodumaal
Koige rohkem on pres.dent R ^ - ^j^^^^^j^ sugulastele.
XisfOnb^i V^^Ti^^^r^ ^0 Rootsis sündinud Katrin
on muutmiud uha tugevamaks se- j ^ ^ ^ ^ ,
damöSda kindas president avaldab ^^^^ kodumaal
Rõhk noorematele juhtidele
lootsi eesti skaudid pidasid acastakö^^
GÖTEBORG (EPL) — Tänavune eesti skaotide aastakoosolek
misega on noorte! võimalik !ei- Rootsis peeti Göteborgis. Koosoleknl märgiti, et möödnnnd aasta m
da midagi sellist mida nad otsi- olnud rahulik, maailmalaager Vikerlcaare ja tuleval aastal toimuva Ma-vad
— keelt, kultuuri ja kon- leva Suurlaagri vahepealne aasta. Pealegi pohiud ka valimisi, kÕik Jm"
takte oma rahvuskaaslastega, hid Jätkasid oma eelmisel aastal saadud ülesandeid.
lisraelile survet Kesk-Mas kom­Ja
mainis, et kodumaa külasta-promisside
saavutamiseks. See krii­tika
võttis erilise hoo pärast seda
kui presidendfli .õnnestus senati
nappi enamust onia selja taha ma­nööverdada
ja kinnitust saada oma
kavatsusele Saudi Araabiale ^kom- Aastapeaköosoleku avas gdr Su- tal juhtide kursuse juba teostatud
plitseeritud luorelennukite müümi- sanna Tomson millele järgnes'Gö- rühmaassistentide kursuse jät--
seks. Iisrael oI5 sellek rauda vas-, jmemdä kui Wa-Saksamaa püstitas teborgi koguduse õpetaja Jaak kuks.
lu, vastu olid ka kohalikud juudi Moskva käsul Berliini häbivalli? Ja Reesalu palvus. Õp, Reesalu valiti Peakoosolekul kinnitati 1980.
organisatsioonid ja nende Jobbyd,n,ij|jse hinnangu peaksime andma hiljem peakoosoleku poolt maleva aasta aruanded ja otsustati, et tule-kelledel
on peaaegu alati õnnestu- detentele albse pannud Washing- vaimoliicüks, kel bn "ees suur töö, vikus pühitsetakse gaidide päeva
nud Kongressi oma sõiduvette toni välisnoliitikale, mille raamides 1 sest viimasel ajal on usuline osa 20. septembril, kuna jüripäeva pü-tõmmata
ja lisraelfle ka ais^toete^ anti Moskvale tohutut tehnoloogi- skautluses vähenenud ja pidanud hitsemine toimub nagu varem.
Tuleva aasta töökavas on üle-elamiskursus,
juhtide kursus, !as^
kespordilaager Metsakodus, ma­leva
iiõupaevad. Eesti nädal,
maleva siiurlaager ja tuleva aas­ta
oktoobris Järjekordhe aastai-koosolek.:
• - ;
Laupäeyaõhtul oli mitmekülgse
Maksab Kanadas:
Aastas $38.—
Poolaastas $21.—
Veerandaastas $11.-»
I S I R i P - O S T I G A
Sanadas:
Aastas $61.—
Poolaastas $33.—
Veerandaastas $17.-
laspMl KanaM»
$42.—
$23.-
$12..
USA-s:
$67.
$35.56
$18.5@
LENNUPOSTIGA filemere-maadepse:
Asitas 176^, poolaastas $38.—, Teeraiidaastas m»—
Aadressi mxmdatus 50 ceati. tlksiknuinbri hind sp centi
memM siadressldele palame märkida ,,POSTÄL COBE" |&
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
anda kui seBe abi andmine on ^^^j ^jn^ maad andma rahvuslikule osale,
vastuolus tJhendriikide otseste h i - Hel^inois venelastega ab^Wse Oma sõnavõtus teatas maleva
videga. kokkulenued, mil9edef?a vÕib võr-
Kui Reaganit süüdistatakse sel- ^eWa aimdt Jaltas StalinSle tehtud
les, et tal ei ole välispoliitikat, sHs Jar«lan«Iniisi? . •
võiks küsida, infflisel presidendü ^'''^r" J" vaij^olnitili-^
viimastel 1 aastakümnetel on olnud nouändsad pole sem ühtegi sellist
oma konstruktiivne välispoliitika? nimalat v i s a temud vaid on J H . -
juht skm Tillu Hanson, et male­va
juhatus on valinud aasta
gaid- ja skautjuhiks Ann Varma
Pärnu lipkonnast ja Raivo Han­seni
Tallinna lipkonnast.
Avamisele järgnesid erialalised
Kus oli Ühendriikide väli«nioliitika rn^^^^ väik^jemat iMu^^vi^a koosolekud. Hellakeste ja hundude kavaga pidu. Pühapäeva hommi-
Paii nõiikoeude tankidivUsid maha ^õrvslle jättej? kindlalt oma valis- juhid otsustasid järgmisel aastal kui toimusid gaiderite ja skautmas-surusid
vabadusliikumised Ungaris, Poliitiliste nõhinrintsimide jnnnle, korraldada kaks võistlustööd rioor- terite kogude koosolekud, millele
Ida-Saksamaal ja Tshehhoslovak- m^s ei tflotle järelandmisi Moskva- tele ja õppepäevi juhtidele. Gaidi- järgnes maleva suurlaagri küsimus-kias?
Milliseid! nlaamie h a u d u ^ i - j a läänemaailma kabM«vaid de ja skautide juhid püüavad aas- te arutlemine. Harry Sepp oli
Ühendriikide välisministeeriumis kompromisse venelasteoa. K"i'» — tavahetusel korraldada oma Tali- koostanud rajurite kava, mis heaks
siis kui Castro kehtestas Kuubal "^8" ^^^^ — §«® järjekindlus ja laagri Veskijärvel. Kavas on kolm kiideti^ Sel korral kasutatakse uut
kommunistliku Irezhümi ja aitas antikommunistlik.hoiakonffi võistlustööd, Rajurite toimkond te- süsteemi juhtide valimisel; selleks
piinaspd võimule Nikara»cuas? vastumeelne ja vastuvõtmatu pai- gi suure ümberkorralduse ja valis valitakse eeskätt nooremad juhid,
Kus oMd ameerika välisnoliiHlised J«delc Reagani kritiseerijatele ja endale tegevtoimkonna, kes hiljem ja need valivad endile ise vanemad
eksnerdid ja ajalehtede kommen- yä]!ispoliifc arvustajatele. töötab välja tegevuskava, õppe- abilised, viimaseid ei määrata
taatorid ©ma BÕBamnetega sel m©= •'. : . . AMB . toimkond korraldab järgmisel aas-enam
Tellimine soota:
VABAEESTLANi
P.O. Boic 70. Postal Stn. C, Toronto 3 , ©nt.
M6J 3M7
Palun muSe saata VABA EESTIJiNS (^«stalis / w
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „ .—
19 - . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . @üaJi]iiDe&
rahas / Mekiga / rahakaardiga; (Raha saata aiaulft tahtkirjas). j
\i J.-