1977-10-04-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. -"^ VABA EESTLANE teisii^eval, 4. oktoobril 1977 - Tuesday, Octoljer 4, 1977
la
Ont. ,
faterloo,
>auga,
mm
• I B
•.5295
larandame vann
ka suvilates
Valdek Ojasson,
iJ.oharmes Vihma.
\s]om Johannes
vare ja Johannes
[stäti pühapäeval,
[uteuda järgmine
juhatuse valimi-
^•.eväkorras oleva-istamiseks..
Koos-,
|"tu College'is, milline
perekondlik
steisega tutvumi-.
j.ja mitmesuguste
lähemat informat-lalehtede
kaudu.
le vaatasin. Ja nii
M ust, uks lendas
kadus läbi ukser
ige langevarjupa-
Nähtavasti oli ta
t lahkuda — olgu
olukorda! Oli ot-;
lit haaratud lange-
?keerida, kuigi see
id kinnitatud, vaid
linber õla lipendas.
Irvas; et võimalik
in pareni kui kin-
I J a kes saab seda
^ma?!
II oli nüüd vesi ahne
Rotmannile kii-
I vana Luftv/affe-echcraftid
on mul
l.gu, ei tunnud ma
rirooli taga sugugi
Irasin üle õla. Niek '
lahvatu ja kippus
lita oli beebi käte
Jd ja vahtis ringi
|i loamasilmadega..
lennuk jälle endi-ja
jätkas mööda
lääne poole lenda-
(lii. Rotmami enne
;t masina auto-pi- _
iüiitanud. F;;fa ta
Ins olnudki tahtis
päästa. • Ta ju ar-
[lara mõistsin,. iTagu
üd,
mata?'; küsisin ma
[e rapu tas tummal t
see oleks asja liiga
Aga mis siis saab?
(Järgneb)
r
•uninimiMHiriiilTT»Trwi|||||MU|i l i l l II
(Algus Ihk. 1)
S. Veidenbauml andis kunsti-•)
muuseumi aruande. Komitee on!
selgitanud võimalusi vajaliku ma- {
ja ostmiseks. Põhimõtiteliselt on j
asutud seisukohale, et EKK vajab
omale kodu. j • '
Ta kirjeldas seni vaadeltud ehitusi,
millest on jäädud peatuma
kanada kirjaniku de la Roche
lioone juurde, mis on olnud
müügil hiimaga 520.000—600.®00
dollarit.
Selle eeliseks on, et ehitusega
koos saadakse ka 2 aakrit maad.
Ka.on knud kõne ja vaatluse all
praeguse Eesti Maja kõrvai 9ieva-te
elamute ostmine, lõhkmnihe
ja. nende asemele uue ehita^mine,
kuid see läheks maksma $450.000.
: vajalikke ruume ei saa aga rentida
kima see läheb vä^a kalliks.^
Eesti Maja aga ei ole sobiv selliste
kogude paigutamiseks. Kon-
. -aktid Wmtario. Kanada mitme-
, kultuurilisuse ministriga,. rah\ms-muusemniga
on- andnud lubadusi
toetuseks kui rahvusgrupp ; esimese
kohnandiku omalt poolt ko-
Praeguse Bayview Ave. asuva
maja ümbertsooriimiseks on kbn-
]akt. võetud Yorki linnavalitsuse-
Rääkides võimalikest anneta-
;• aist. ütles. ta. et kergem on leida
vähem suuri: annetajaid, kui
suuremal arvul väikse, annetuse
tegijaid. Annetused on jmaksuvabad..
Vaadeldava hoone majandamise
osas pole seni saadud veel
andmeid. Ta seletas, et. EKK.
poolt on. saadetud ringl^iri $3.000
suuruste annetuste tegemiseks,
seni on lubadusi, andnud ainult
Teatavat mõju on eestlaskonnas
avaldanud ajalehtedes ilmunud
negatüvsed seisukohad.
kiüd lõpuks mainis ta. et. maja
olevat nüüd isegi soodsamalt
saadaval, kuid komisjon annab
inimestele aega ostumõttega har-
. jumiseks.
Kassaariande esitusel selgiis,
et sissetulekuid on aasta jooksul
olnud $11.803.48, väljaminekuid
.512.856.12 ..kuid see puudujäägi-summa
oleneb) riigitoet;use kahele
aastale iangenüsest. Tegelikult
puudujääki ei öle. Sissetulekute
osas on suuremaks tulupostiks
annetused mille kogusiiurus on
.$6.2S0.Ö0: Enamuses üritusi • on
end kõik majanduslikult tasunud.
Aruande juurde andis täiendavalt
seletusi veel S. Kerson, lugeda
ette ka J. Saamüdu aruande
kunstimuuseumile pha küsimiseks
tehtud aktsiooni tulemused
ja seisiikohad, mis olid võrdlemisi
pessimistlikud.
Järgmise aasta tegevuskavas OB
jälle • rohkbti sündmusi, neli si-sekunstinäitust
ja Ee^ti Kunstide
Keskuse päev, vüs valisnäitust
Kanada asutustes, kunstücogu
'ülesehitamine ja;kunstifondi loo-
. mine, kunstialase ja ^heliplaatide
arhiivi loomine. Foto- ja iilmiosä-kondades
. jätkuvad; projektid
. „Eesti pensionärid". ,.Eesti las-^
•teaed" ja ...Eestlased Kanadas",
seminar. auc|io-visuaal. programmide
valmistamine, foto' huvirin-gi
loomine ja fotovõikluste korraldamine.
Kunstipärandi osakonnas
jätkatakse registreerimist' ja
diapositiivide tegemisi
Noorte näiteosakonnas võetakse
osa Toronto Ülikooli korraldusel
toimuvast keskaegsest
piibiiainelisest lavastusest Ja
antakse eksperimentaallavastus
stuudioteatn raames.
Kirjastamise alal .' jätkatakse
• kunstikaartide ja -mappide välja
andmist. Do-Re-Mf õppering jätkab
tegevust; lisaks Orffi rütmi-grupp.
kuna noorte kammerorkestri
töö jätkub Roman Toi juh-timisel.
: -
Selle kõrval on ettenähtud veel
Trenti.seminari sisuline kujundamine,
kunstimuuseumi hoone
• toim±cnna töö.' jätkamine, stipendiaatide
kontserdi korraldamine
on ettenähtud loengute sari, kir-
See oleks majandatav kui leiduks
kuni 500 liiget, kes annaksid
aastas SlOO lükmemaksuks,
isegi 250 liiget oleks juba küllaldane.
Lõpiuks leiti, et seda muuseumi
ideed tuleb rahvale müüa ajalehe
artiklite, ringkirjade ja isiklike
kontaktide abil.
.Valimistel valiti usaldusmeeste
(tmsteede) esiniehekis I. Heinsoo,
liifcm.eiks S, Veidehbaum,, Stela
Kerson, A. Pedjase, Miaie Ländra,
Ä. Lee, N. Küttis, O.Timmas ja
0. Kerson. Administratiivjuhatus-se
presidendiks S. Kerson, liikmeiks
Maie Landra,. Laine Pant,
V. Hubel; V. Muikma, U. M t , S.
Veidenbäum, Marta Kivik ja Anne
Tüll, kuna kuraatoriks jääb
E. Eerme- juhatuskoosolekust
osavõtmise õigusega. Revisjonikomisjoni
liikmeiks J . Künnapuu,
E. Timusk ja H. Pärtema, välis-revide^
diks G. Mitt ;
Agatatud küsimuste all S. Vei-denbamn
avaldas tänu Ants Ker-sonüe
juriidüise abi eest ja S.
Kerson südamlikku tänu oma
energüisele juhatusele, kes on
erakordset abi talle senises töös
andnud, tõstes eriti esüeL. Panti
tööd eesti kunstipärandi registreerimisel.
Töökoosolekule järgnes pidulik
õhtusöök, miile" avas S. Kerson
tervitades külalisi ja tutvustas
Peeter yiilma'd, kes esitas kaks
klaveripala. Veidi hiljem tutvustan
ta külalisi Žena ja Leon Kos-sarit.
eestlaste tuttavaid Karavani
organiseerimiselt. L. ' Kossar
meenutas oma kokkupuuteid
eestlastega jä imetles eestlaste
kuliüuripüüdlusi. Ta puudutas ka
,oma mitmekultuürilise TV-jaama
saamise taotlusi, mille täitum'isel
see oleks esimene sellelaadiline
m.aaiimas ja kus ka eesti ühis-konnalükmeil
oleks võimalus esineda..
• • t- '
Edasi Anne Tüll tutvustas Nora
Mall Kersoni, kes esitas kaks
klaveripala, misjärgi austerlane,
orkestrijuht ja \ viiuldaja Bauer
pidas pikema kõne muusikakimst-nikest
ja nende kutselise koha
leidmise võimalustest siinses
ühiskonnas, kuna tihti ollakse
imestatud kui kunstnik oma esi.
nernise eest ka tasu nõuab.
Ta anias, et konservatooriumis
peaks muusika õppimise kõrval
olema võimalus ka muusika
turustamist õppida, küna praegu
on muusikud rahva teenistujad
kellele küllaldaselt ei tasuta.
Ta lõpetas väitega, et kui eest-lased
oma,kunstimuuseumi, mõtte
suudavad teostada, siis annavad
nad sellega palju Kanadaie.
Lõpuks tutvustas S. Kerson lühidalt
EKK portreekollektsioonj
mõtet, et sellega tuntud eestlasi
jäädvustada, ja siis avati--T-E.
• Meeskoori endise esimehe E. Ti-kenbergi
poolt endise koorijuhi
ja Toronto konsen^atooriumi
komposit^iooniõpetaja ja kooii-koori
juhataja R. Toi portree,
mille oli T . E . Meeskoori algatusel
maalinud kimštnik Ä Kingis-sepp.
Kohal olnud R.' Toi ettepanekul
anti tugev aplaus ka kohal
olnud/kunstnik A.Kingisse-pale
kuna S. Kerson kriipsutas
alla, et kuigi maal asub praegu
R. Toi kodus võib see ühel päeval
rippuda eesti kimstimuuseumi
seinal.
Kuna pidulikul õhtusöögil oli
paar võõrrahvusest külalist,, siis
toimus selle avalik osa inglis
keeles.
osei
venelastele
iiglisma(eilt
jandusosakonna. loom me ja
dzhä:s muusika osakonna looml-ne.
; Diskussiooni juures. S. Kerson
avaldas soovi, et liikmed ütleksid
oma arvamuse kunstimuuseumi
vajaduse osas käetüstmisegä ja
kõfe kohalolijad olid üksmeelseU
valmis seda vajadust kinnitama.
Arutusel väideti, et muuseum
soetamise mõte pole võistlejaks
Eesti Majale.
Kus tuleb t۟ apelleerida sotsiaalkindlustuse numbrile
ja mida teie va jäte apelleerimiseks. Kus? Oma kohalikus.
üIC büroos. Mida teie vajate? Tõendeid oma isiku
kindlaks, tegemiseks. Kui teie olete sün sündinud Kanada
kodanik, sus vajate seUeks mõnda algdokumentinag^
sünnitõendit või ristimistunnistust Quebecist. •
Natüraliseeritud kanadalased vajavad oma kodakondsuse
'^tuimistusi. Kui teie olete maandunud inimigran^^^
sobivad hästi teie pass ja immigratsiooni dokumendid. ,
Kliid selleks vajate teie originaale või kinnitatud ärakirju.
Teie vajate ka teist tõendit oma isiku kindlaks
' tegemiseks. See võib olla mõni ametlik teie nimele
kirjutatud dokument, nagu näiteks autojuhtimise luba või
mõni hinnete tumiistus koolist. Nende kohta^^
esitada ka fotokoopiad.
• Ä|)elleerimise formulare võite Hankida kõigist UIG
büroodest, kõigist postkontoritest, Ganada Manpower'
Cehtres't ja District Taxation Offices't. Kuid kui" meie
soovime teilt nende tähtsate dokumentide näitamist, siis
ei taha meie lasta neid kaduma minna ja tahame
vältida nende ebasoovitavatesse, kohtadesse sattumisest/
Seda arvestades soovime, et teie tuleksite isiklikult
kohahkusse UIC büroosse. Ametnikud kontrollivad koha
peal, et teie olete esitanud vajalikud dokumendid. Büroos
aidatakse teü ka täita sooviavalduse fo];mular ning
büroo saadab selle Ottawasse. Teie võite oma dokumendid
kohe koju kaasa vna. Oma kaardi saate posti teel.
Sanla lihtne protseduur toimub ka sel korral- kui teie
soovite uuendada oma kaotsiläinud sotsiaalkindlustuse
numbri kaarti. Samuti ka sel juhul kui teie soovite muuta
oma nime või teisi detaile. ;
Kui teü ei ole võimalik minna kohalikku UIC büroosse,
siis võite siirduda Gahäda Manpower Centre'isse. Samuti
võite saata oma sooviavalduse posti teel otseselt
Ottawasse, juurde lisades originaalsed või tõestatud
dokumendid.
Moskvas inimõiguste eest voitley grupp ütleb oma rsaniatus,
et psühhiaatriat kasutatakse N. Liidus üha suureneva sagedusega
kodanke karistamiseks poliitilistel, aga ka muudel põhjustel.
Älexander Podrabineki raamat „Pimitive medicine" (Karistav
meditsiin) ilmus augusti esimesel nädalal Internatsionaalse Amnestia,
ülemaailmse ulatusega inimõiguste liikumise organisatsiooni
poolt.
tähtsate riiklike sündmuste puhul.
Nende ohvrite saatust otsustab
seaduse asemel riigi julge-cleku
organ. Tulemuseks on, et
väga vähesed nõukogude kodanikud
jiügevad avalikult kritiseerida
riigi ametlikku poliitikat.
Raamat kirjeldab. ka- N ; Liidu
psühhiaatrilist .,mahajäämus^t"
kuna see on läbiimbunud ametlikust
ideoloogiast ja materialistlikust
dogmast: '
^ee avaldab ka ,4nusta nimekirja"
neist rohkem kui sajast
N. Liidu psühliiaatrikiist, kes
Oli praktiseerinud karistavat
meditsiini iolütiliste teisitimõtlejate
jiiires.
a o o
N. Vene kaubanduslikud esindajad
saabusid neil päevil Inglismaale,
et pidada läbirääkimisi kloseti-paberi
ostmiseks Venemaale „suu-remates
kogustes". N. Venes teata
va.sti valitseb kiosetipaberi osas
j suur „mahajäämus", mistõttu eriti
välismaalased tunnevad seal
suurt ebamugavust.
Londoni ajalehtede teatel venelased
tahavad Ingüsmaalt osta ka
uudseid masinaid, mida inglased
on hakanud kasutama, et vanapaberit
ümber töödelda klosetipabe-riks.
ühe inglise lehe kommentaar:
ivanil haikkab nüüd elu minema
Raamat on kolmeaastase uurimistöö
tulemus N. Liidu kasutatavast
psühhiaatrilisest karistus^,
tegevusest. Amnesti International
ütleb, et raamat ei sisalda uusi
dräraäatüisi : avastusi pstihhiaat-rilise
ravi kasutamises N. Liidus,
aga selle omapära seisab asjaolus
kuna see uurib medoodüiseit sellise
kuritarviduse teket ja instituudi
süsteemi millega neis töötatakse.;
Pedrabinek, kes oli meditsiinilisel
alal assistendiks Moskva am-bulantsiteenistüses,
. kuulus, väiksesse N. Liidu kodanike
gruppi, kes liitusid 197fi.
a., et uurida psühhiaatrilise ravi
poliitilist kasutamist. ,
(Algus Ik.2)
KOKKUVÕTTES \
Uxleh Noorte Aasta puhul kõikidele
vanematele soovitada noorte
sutmamist skautlike noorte üksustesse.
Just suunamist j a mitte
vägisi toomist, sest sünniskaut-lus
ei saavuta kasvatuslikult midagi
po|itiiyset. Mitmekülgne tegevuse
jä üldkasvatusliku taotlusega
organisatsioon ületab enamasti
alati spetsiaalaladega orga-nisatsioonide
kasvaitušlikud tulemused.
Üksuse valik on - tähtis,
üksustesse puutuvat informatsiooni
tuleb hankida nendelt vanematelt,
kelle lapsed juba organisatsiooni
kuuluvad. Etnilistel põhr
justel ei sobi seda informatsiooni
hankida skaudijuhtidelt. Veel
lihtsam on reegel — saatke noored
sinna, kus on nende, sõbrad
või — eeskujud.
M nad a p@st m a r g j-
Ta ütleb eessõnas-, et nende lõplik
käsikiri konfiskeeriti kui politsei
käesoleva aasta märtsis ta
kodu läbi otsis. Podrabinek arreteeriti
möödunud aprillis dissi-dentlike
baptistide kokkutulekul;
ja vangistati 15 päevaks ,,huli-;
gaansuse" efjst.
Raamatus on öeldud, et vähemalt
1000 inimest peetaikše kinni
spetsiäalseis psülihiaajtrilisis halg-!
lais mitte tneditsiinilisel vaid po-|
Uitilisel põhjusel. Samuti suur
arv poliitilisea põhjusel kinnipee-tud
hoitakse tavalistes psühhi-aatrilistes
haiglais. Teised kodanikud
peetakse haiglais ainult
JOHN E. SOOSAAR
Chartered AccoöiiJaat
T2f> Don MDls Rd. Snitp m
Don Mills, OotariP
«S.1-fi308. 429-4944
Kuulutamine
..VABA EiSTLÄSES"
täidab oma eesmärgi
ma
ma ADVOKAADID:
ma
• ÄOVOKAAT-NOTAR.
R«o?D 1912. looval Trust ToAvpr
Toronto DosninionCeatre
?*ostiaadress: P.O. 326, ToroDt©
Out. (Bay & Ksng) M5K 1K7
Telelon: 869-1777
24-tuQdi telefoni valveteenistus
16. septembril aindis Kanada
postivalitsus välja kail^s uut 12-
cendilist postmarki, -millel on
kahe Kanada ajaloolise isiku
portreed. Postmargid anti välja
kõrvutiseisvaina poognais.: Mõlemad
kujundas Bill Dävies Torontos,
kes sidus rneeste portreed
nende 'tähtsama elutööga.
Joseph-EIzaer Bemier oli lae-:
vakapten, kes oli mitme artikä
uUrimisbkspeditsiooni juhiks kim-lutades
põhjas asuvad saared Kä-nadale,
millega suurendas kanav
dä maa-ala.
V Sandfor Fleming sai yiinseneri
hariduse, kes noorena asus Sho-timaalt
Kanadasse kuigi alul polnud
tal insenerina vastavat tööd:
Pikapeale leidis tööd Kanada
raudteeliinide väi j a ehitaj ana. Ta
leiutas standard ajajaotused ja i
oli Vaikse ookeani kaabli toetajaks
ja selle kohale panijälis; Ta
oli ka esimese kanada postmargi/
kujundaja. .
• Mõlemad postmargid on 40 x 24
mm suurused . horisontaalses,
asedis. Kokku trükiti 40 riiüjonit
postmarki Ottawas asuvas Bri-tish
.American Bank Nöte Com-pany
trükikojas.
. ; • • : *
19.—25. sepembrini toimus Ottawas
23.' Briti Maailmariigi Parlamentääride
konverents. Selle
sündmuse tähistamiseiks andis
Kanada postivalitsus välja uue
25-cendilise postmargi. • J
Selle motiiviks, on Ottawa parlamendihoone
Peace Tower koos
Kanada lipuga. Margi kujundas
StuartAsh Torontos, suurus ön
40x24 mm horisontaalses asendis.
Marke trükiti 16.400.000 neljavärvilises
litograafias Ashton-
Potteri trükikojas Torontos.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 4, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-10-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771004 |
Description
| Title | 1977-10-04-07 |
| OCR text | Nr. -"^ VABA EESTLANE teisii^eval, 4. oktoobril 1977 - Tuesday, Octoljer 4, 1977 la Ont. , faterloo, >auga, mm • I B •.5295 larandame vann ka suvilates Valdek Ojasson, iJ.oharmes Vihma. \s]om Johannes vare ja Johannes [stäti pühapäeval, [uteuda järgmine juhatuse valimi- ^•.eväkorras oleva-istamiseks.. Koos-, |"tu College'is, milline perekondlik steisega tutvumi-. j.ja mitmesuguste lähemat informat-lalehtede kaudu. le vaatasin. Ja nii M ust, uks lendas kadus läbi ukser ige langevarjupa- Nähtavasti oli ta t lahkuda — olgu olukorda! Oli ot-; lit haaratud lange- ?keerida, kuigi see id kinnitatud, vaid linber õla lipendas. Irvas; et võimalik in pareni kui kin- I J a kes saab seda ^ma?! II oli nüüd vesi ahne Rotmannile kii- I vana Luftv/affe-echcraftid on mul l.gu, ei tunnud ma rirooli taga sugugi Irasin üle õla. Niek ' lahvatu ja kippus lita oli beebi käte Jd ja vahtis ringi |i loamasilmadega.. lennuk jälle endi-ja jätkas mööda lääne poole lenda- (lii. Rotmami enne ;t masina auto-pi- _ iüiitanud. F;;fa ta Ins olnudki tahtis päästa. • Ta ju ar- [lara mõistsin,. iTagu üd, mata?'; küsisin ma [e rapu tas tummal t see oleks asja liiga Aga mis siis saab? (Järgneb) r •uninimiMHiriiilTT»Trwi|||||MU|i l i l l II (Algus Ihk. 1) S. Veidenbauml andis kunsti-•) muuseumi aruande. Komitee on! selgitanud võimalusi vajaliku ma- { ja ostmiseks. Põhimõtiteliselt on j asutud seisukohale, et EKK vajab omale kodu. j • ' Ta kirjeldas seni vaadeltud ehitusi, millest on jäädud peatuma kanada kirjaniku de la Roche lioone juurde, mis on olnud müügil hiimaga 520.000—600.®00 dollarit. Selle eeliseks on, et ehitusega koos saadakse ka 2 aakrit maad. Ka.on knud kõne ja vaatluse all praeguse Eesti Maja kõrvai 9ieva-te elamute ostmine, lõhkmnihe ja. nende asemele uue ehita^mine, kuid see läheks maksma $450.000. : vajalikke ruume ei saa aga rentida kima see läheb vä^a kalliks.^ Eesti Maja aga ei ole sobiv selliste kogude paigutamiseks. Kon- . -aktid Wmtario. Kanada mitme- , kultuurilisuse ministriga,. rah\ms-muusemniga on- andnud lubadusi toetuseks kui rahvusgrupp ; esimese kohnandiku omalt poolt ko- Praeguse Bayview Ave. asuva maja ümbertsooriimiseks on kbn- ]akt. võetud Yorki linnavalitsuse- Rääkides võimalikest anneta- ;• aist. ütles. ta. et kergem on leida vähem suuri: annetajaid, kui suuremal arvul väikse, annetuse tegijaid. Annetused on jmaksuvabad.. Vaadeldava hoone majandamise osas pole seni saadud veel andmeid. Ta seletas, et. EKK. poolt on. saadetud ringl^iri $3.000 suuruste annetuste tegemiseks, seni on lubadusi, andnud ainult Teatavat mõju on eestlaskonnas avaldanud ajalehtedes ilmunud negatüvsed seisukohad. kiüd lõpuks mainis ta. et. maja olevat nüüd isegi soodsamalt saadaval, kuid komisjon annab inimestele aega ostumõttega har- . jumiseks. Kassaariande esitusel selgiis, et sissetulekuid on aasta jooksul olnud $11.803.48, väljaminekuid .512.856.12 ..kuid see puudujäägi-summa oleneb) riigitoet;use kahele aastale iangenüsest. Tegelikult puudujääki ei öle. Sissetulekute osas on suuremaks tulupostiks annetused mille kogusiiurus on .$6.2S0.Ö0: Enamuses üritusi • on end kõik majanduslikult tasunud. Aruande juurde andis täiendavalt seletusi veel S. Kerson, lugeda ette ka J. Saamüdu aruande kunstimuuseumile pha küsimiseks tehtud aktsiooni tulemused ja seisiikohad, mis olid võrdlemisi pessimistlikud. Järgmise aasta tegevuskavas OB jälle • rohkbti sündmusi, neli si-sekunstinäitust ja Ee^ti Kunstide Keskuse päev, vüs valisnäitust Kanada asutustes, kunstücogu 'ülesehitamine ja;kunstifondi loo- . mine, kunstialase ja ^heliplaatide arhiivi loomine. Foto- ja iilmiosä-kondades . jätkuvad; projektid . „Eesti pensionärid". ,.Eesti las-^ •teaed" ja ...Eestlased Kanadas", seminar. auc|io-visuaal. programmide valmistamine, foto' huvirin-gi loomine ja fotovõikluste korraldamine. Kunstipärandi osakonnas jätkatakse registreerimist' ja diapositiivide tegemisi Noorte näiteosakonnas võetakse osa Toronto Ülikooli korraldusel toimuvast keskaegsest piibiiainelisest lavastusest Ja antakse eksperimentaallavastus stuudioteatn raames. Kirjastamise alal .' jätkatakse • kunstikaartide ja -mappide välja andmist. Do-Re-Mf õppering jätkab tegevust; lisaks Orffi rütmi-grupp. kuna noorte kammerorkestri töö jätkub Roman Toi juh-timisel. : - Selle kõrval on ettenähtud veel Trenti.seminari sisuline kujundamine, kunstimuuseumi hoone • toim±cnna töö.' jätkamine, stipendiaatide kontserdi korraldamine on ettenähtud loengute sari, kir- See oleks majandatav kui leiduks kuni 500 liiget, kes annaksid aastas SlOO lükmemaksuks, isegi 250 liiget oleks juba küllaldane. Lõpiuks leiti, et seda muuseumi ideed tuleb rahvale müüa ajalehe artiklite, ringkirjade ja isiklike kontaktide abil. .Valimistel valiti usaldusmeeste (tmsteede) esiniehekis I. Heinsoo, liifcm.eiks S, Veidehbaum,, Stela Kerson, A. Pedjase, Miaie Ländra, Ä. Lee, N. Küttis, O.Timmas ja 0. Kerson. Administratiivjuhatus-se presidendiks S. Kerson, liikmeiks Maie Landra,. Laine Pant, V. Hubel; V. Muikma, U. M t , S. Veidenbäum, Marta Kivik ja Anne Tüll, kuna kuraatoriks jääb E. Eerme- juhatuskoosolekust osavõtmise õigusega. Revisjonikomisjoni liikmeiks J . Künnapuu, E. Timusk ja H. Pärtema, välis-revide^ diks G. Mitt ; Agatatud küsimuste all S. Vei-denbamn avaldas tänu Ants Ker-sonüe juriidüise abi eest ja S. Kerson südamlikku tänu oma energüisele juhatusele, kes on erakordset abi talle senises töös andnud, tõstes eriti esüeL. Panti tööd eesti kunstipärandi registreerimisel. Töökoosolekule järgnes pidulik õhtusöök, miile" avas S. Kerson tervitades külalisi ja tutvustas Peeter yiilma'd, kes esitas kaks klaveripala. Veidi hiljem tutvustan ta külalisi Žena ja Leon Kos-sarit. eestlaste tuttavaid Karavani organiseerimiselt. L. ' Kossar meenutas oma kokkupuuteid eestlastega jä imetles eestlaste kuliüuripüüdlusi. Ta puudutas ka ,oma mitmekultuürilise TV-jaama saamise taotlusi, mille täitum'isel see oleks esimene sellelaadiline m.aaiimas ja kus ka eesti ühis-konnalükmeil oleks võimalus esineda.. • • t- ' Edasi Anne Tüll tutvustas Nora Mall Kersoni, kes esitas kaks klaveripala, misjärgi austerlane, orkestrijuht ja \ viiuldaja Bauer pidas pikema kõne muusikakimst-nikest ja nende kutselise koha leidmise võimalustest siinses ühiskonnas, kuna tihti ollakse imestatud kui kunstnik oma esi. nernise eest ka tasu nõuab. Ta anias, et konservatooriumis peaks muusika õppimise kõrval olema võimalus ka muusika turustamist õppida, küna praegu on muusikud rahva teenistujad kellele küllaldaselt ei tasuta. Ta lõpetas väitega, et kui eest-lased oma,kunstimuuseumi, mõtte suudavad teostada, siis annavad nad sellega palju Kanadaie. Lõpuks tutvustas S. Kerson lühidalt EKK portreekollektsioonj mõtet, et sellega tuntud eestlasi jäädvustada, ja siis avati--T-E. • Meeskoori endise esimehe E. Ti-kenbergi poolt endise koorijuhi ja Toronto konsen^atooriumi komposit^iooniõpetaja ja kooii-koori juhataja R. Toi portree, mille oli T . E . Meeskoori algatusel maalinud kimštnik Ä Kingis-sepp. Kohal olnud R.' Toi ettepanekul anti tugev aplaus ka kohal olnud/kunstnik A.Kingisse-pale kuna S. Kerson kriipsutas alla, et kuigi maal asub praegu R. Toi kodus võib see ühel päeval rippuda eesti kimstimuuseumi seinal. Kuna pidulikul õhtusöögil oli paar võõrrahvusest külalist,, siis toimus selle avalik osa inglis keeles. osei venelastele iiglisma(eilt jandusosakonna. loom me ja dzhä:s muusika osakonna looml-ne. ; Diskussiooni juures. S. Kerson avaldas soovi, et liikmed ütleksid oma arvamuse kunstimuuseumi vajaduse osas käetüstmisegä ja kõfe kohalolijad olid üksmeelseU valmis seda vajadust kinnitama. Arutusel väideti, et muuseum soetamise mõte pole võistlejaks Eesti Majale. Kus tuleb t€ü apelleerida sotsiaalkindlustuse numbrile ja mida teie va jäte apelleerimiseks. Kus? Oma kohalikus. üIC büroos. Mida teie vajate? Tõendeid oma isiku kindlaks, tegemiseks. Kui teie olete sün sündinud Kanada kodanik, sus vajate seUeks mõnda algdokumentinag^ sünnitõendit või ristimistunnistust Quebecist. • Natüraliseeritud kanadalased vajavad oma kodakondsuse '^tuimistusi. Kui teie olete maandunud inimigran^^^ sobivad hästi teie pass ja immigratsiooni dokumendid. , Kliid selleks vajate teie originaale või kinnitatud ärakirju. Teie vajate ka teist tõendit oma isiku kindlaks ' tegemiseks. See võib olla mõni ametlik teie nimele kirjutatud dokument, nagu näiteks autojuhtimise luba või mõni hinnete tumiistus koolist. Nende kohta^^ esitada ka fotokoopiad. • Ä|)elleerimise formulare võite Hankida kõigist UIG büroodest, kõigist postkontoritest, Ganada Manpower' Cehtres't ja District Taxation Offices't. Kuid kui" meie soovime teilt nende tähtsate dokumentide näitamist, siis ei taha meie lasta neid kaduma minna ja tahame vältida nende ebasoovitavatesse, kohtadesse sattumisest/ Seda arvestades soovime, et teie tuleksite isiklikult kohahkusse UIC büroosse. Ametnikud kontrollivad koha peal, et teie olete esitanud vajalikud dokumendid. Büroos aidatakse teü ka täita sooviavalduse fo];mular ning büroo saadab selle Ottawasse. Teie võite oma dokumendid kohe koju kaasa vna. Oma kaardi saate posti teel. Sanla lihtne protseduur toimub ka sel korral- kui teie soovite uuendada oma kaotsiläinud sotsiaalkindlustuse numbri kaarti. Samuti ka sel juhul kui teie soovite muuta oma nime või teisi detaile. ; Kui teü ei ole võimalik minna kohalikku UIC büroosse, siis võite siirduda Gahäda Manpower Centre'isse. Samuti võite saata oma sooviavalduse posti teel otseselt Ottawasse, juurde lisades originaalsed või tõestatud dokumendid. Moskvas inimõiguste eest voitley grupp ütleb oma rsaniatus, et psühhiaatriat kasutatakse N. Liidus üha suureneva sagedusega kodanke karistamiseks poliitilistel, aga ka muudel põhjustel. Älexander Podrabineki raamat „Pimitive medicine" (Karistav meditsiin) ilmus augusti esimesel nädalal Internatsionaalse Amnestia, ülemaailmse ulatusega inimõiguste liikumise organisatsiooni poolt. tähtsate riiklike sündmuste puhul. Nende ohvrite saatust otsustab seaduse asemel riigi julge-cleku organ. Tulemuseks on, et väga vähesed nõukogude kodanikud jiügevad avalikult kritiseerida riigi ametlikku poliitikat. Raamat kirjeldab. ka- N ; Liidu psühhiaatrilist .,mahajäämus^t" kuna see on läbiimbunud ametlikust ideoloogiast ja materialistlikust dogmast: ' ^ee avaldab ka ,4nusta nimekirja" neist rohkem kui sajast N. Liidu psühliiaatrikiist, kes Oli praktiseerinud karistavat meditsiini iolütiliste teisitimõtlejate jiiires. a o o N. Vene kaubanduslikud esindajad saabusid neil päevil Inglismaale, et pidada läbirääkimisi kloseti-paberi ostmiseks Venemaale „suu-remates kogustes". N. Venes teata va.sti valitseb kiosetipaberi osas j suur „mahajäämus", mistõttu eriti välismaalased tunnevad seal suurt ebamugavust. Londoni ajalehtede teatel venelased tahavad Ingüsmaalt osta ka uudseid masinaid, mida inglased on hakanud kasutama, et vanapaberit ümber töödelda klosetipabe-riks. ühe inglise lehe kommentaar: ivanil haikkab nüüd elu minema Raamat on kolmeaastase uurimistöö tulemus N. Liidu kasutatavast psühhiaatrilisest karistus^, tegevusest. Amnesti International ütleb, et raamat ei sisalda uusi dräraäatüisi : avastusi pstihhiaat-rilise ravi kasutamises N. Liidus, aga selle omapära seisab asjaolus kuna see uurib medoodüiseit sellise kuritarviduse teket ja instituudi süsteemi millega neis töötatakse.; Pedrabinek, kes oli meditsiinilisel alal assistendiks Moskva am-bulantsiteenistüses, . kuulus, väiksesse N. Liidu kodanike gruppi, kes liitusid 197fi. a., et uurida psühhiaatrilise ravi poliitilist kasutamist. , (Algus Ik.2) KOKKUVÕTTES \ Uxleh Noorte Aasta puhul kõikidele vanematele soovitada noorte sutmamist skautlike noorte üksustesse. Just suunamist j a mitte vägisi toomist, sest sünniskaut-lus ei saavuta kasvatuslikult midagi po|itiiyset. Mitmekülgne tegevuse jä üldkasvatusliku taotlusega organisatsioon ületab enamasti alati spetsiaalaladega orga-nisatsioonide kasvaitušlikud tulemused. Üksuse valik on - tähtis, üksustesse puutuvat informatsiooni tuleb hankida nendelt vanematelt, kelle lapsed juba organisatsiooni kuuluvad. Etnilistel põhr justel ei sobi seda informatsiooni hankida skaudijuhtidelt. Veel lihtsam on reegel — saatke noored sinna, kus on nende, sõbrad või — eeskujud. M nad a p@st m a r g j- Ta ütleb eessõnas-, et nende lõplik käsikiri konfiskeeriti kui politsei käesoleva aasta märtsis ta kodu läbi otsis. Podrabinek arreteeriti möödunud aprillis dissi-dentlike baptistide kokkutulekul; ja vangistati 15 päevaks ,,huli-; gaansuse" efjst. Raamatus on öeldud, et vähemalt 1000 inimest peetaikše kinni spetsiäalseis psülihiaajtrilisis halg-! lais mitte tneditsiinilisel vaid po-| Uitilisel põhjusel. Samuti suur arv poliitilisea põhjusel kinnipee-tud hoitakse tavalistes psühhi-aatrilistes haiglais. Teised kodanikud peetakse haiglais ainult JOHN E. SOOSAAR Chartered AccoöiiJaat T2f> Don MDls Rd. Snitp m Don Mills, OotariP «S.1-fi308. 429-4944 Kuulutamine ..VABA EiSTLÄSES" täidab oma eesmärgi ma ma ADVOKAADID: ma • ÄOVOKAAT-NOTAR. R«o?D 1912. looval Trust ToAvpr Toronto DosninionCeatre ?*ostiaadress: P.O. 326, ToroDt© Out. (Bay & Ksng) M5K 1K7 Telelon: 869-1777 24-tuQdi telefoni valveteenistus 16. septembril aindis Kanada postivalitsus välja kail^s uut 12- cendilist postmarki, -millel on kahe Kanada ajaloolise isiku portreed. Postmargid anti välja kõrvutiseisvaina poognais.: Mõlemad kujundas Bill Dävies Torontos, kes sidus rneeste portreed nende 'tähtsama elutööga. Joseph-EIzaer Bemier oli lae-: vakapten, kes oli mitme artikä uUrimisbkspeditsiooni juhiks kim-lutades põhjas asuvad saared Kä-nadale, millega suurendas kanav dä maa-ala. V Sandfor Fleming sai yiinseneri hariduse, kes noorena asus Sho-timaalt Kanadasse kuigi alul polnud tal insenerina vastavat tööd: Pikapeale leidis tööd Kanada raudteeliinide väi j a ehitaj ana. Ta leiutas standard ajajaotused ja i oli Vaikse ookeani kaabli toetajaks ja selle kohale panijälis; Ta oli ka esimese kanada postmargi/ kujundaja. . • Mõlemad postmargid on 40 x 24 mm suurused . horisontaalses, asedis. Kokku trükiti 40 riiüjonit postmarki Ottawas asuvas Bri-tish .American Bank Nöte Com-pany trükikojas. . ; • • : * 19.—25. sepembrini toimus Ottawas 23.' Briti Maailmariigi Parlamentääride konverents. Selle sündmuse tähistamiseiks andis Kanada postivalitsus välja uue 25-cendilise postmargi. • J Selle motiiviks, on Ottawa parlamendihoone Peace Tower koos Kanada lipuga. Margi kujundas StuartAsh Torontos, suurus ön 40x24 mm horisontaalses asendis. Marke trükiti 16.400.000 neljavärvilises litograafias Ashton- Potteri trükikojas Torontos. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-04-07
