1985-11-21-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f
Neljapäevad, 21. movembril 198S — TThuifexflay, November 21,1985
Kummipaadi-põgenikud
ei
eestlased
Kummipaadipõgbnikud, l^aks
meest ja ülks naine, Mest nii soome
kui ka rootsi ajakirjaiidus kirjutas,
ei ole eestlased. Nad sõitsid
Soomest kohe laevaga Rootsi, kus
nad nädalapäevad hiljem SoUentu-na
politseis taotlesid poliitilist
asüüli. Nad ei ole siiani avalikkuse
^tte ümunud ja ka rootsi ajakirjanduse
katsed nendega kontakti saada
on nurjunud. Kui soome teatel
põgenikud olid eestlased, siis on
selgunud, et 1 tegemist ei olevat
eestlastega, vaid Eestis elanud venelastega.
t)ks meestest kandvat
eesnime Vjatsheslav, kes oma baptistist'
abikaasaga olevat Eestisse
tulnud võrdlemisi hiljuti, kuna teine
mees. eesnhnpga Sergei olevat
elanud pikemat aega Tallinnas. Ta
olevat juba väremiühel põgenemiskatsel
tabatud ja istunud vahepeal
vangistuses. Pärast nende kohne
põgeüemist on KGB teinud põhjaliku
järeleuurimise Tallinnas. Olevat
kuulatud üle Oleviste kiriku
külastajaid ja üht metodisti pastorit.
Mosikvä suunanud ägeda kriitika
piirivalve vastu Eestis — tegemist
oli ° juba teise „kummipaadi-
6. detsembril 1941 oli TaUinnas, Kadrioru lossis Saksa kindralko-missariaadi
nn. Generalbezirk Estlandl pidulik ellukutsumihe ja ühtla*
si Eesti maa-alade valitsemise ülevõtmine väliseks tunnuseks oli kindralkomissari
ametisse seadmine, mis siis eelmärgitud kuupäeval vastava
tseremooniaga tolmus.
Esialgul oli ette nähtud rügiko- Ta tegi koguni yeltyeebU toonis
missar Heinrich Lohse sõit Tallinna,
kes pidi uue kindralkomissari
Karl Sigismund Wilhelm Litzmanni
ametliku määramise teostama.
Mingil põhjusel aga H. Lohse ei
Eesti Abistamiskomitee Kanadas, ärijulit Hilda Härm ja EAK esimees Alfred Sepa,
^ • ' . \ Foto: Vaba Eestlane J^TMSC^SÖ^^^^
: tud: „SfelIeks, et rügikomissariaa-
•; . . • . .— -—-— dis oleks vähemalt Üks mees, kes
on I ^ e s t lollim."
märkusi nende„sojaväe-härrade"
kohta, kes sääraseid tagasiandmi-si
olid Julgenad teostadäi
Matthiesenile öeldi, ©t saksa sõ-sõiüind
Ja iSi^ a^m^ÜilS te^ Javäelaste tarn on eesüastele
ma abidest, keegi Schleswig- Hoi- Päris arusaadav ja see oU tingitud
steinist pärit talupidaja Matthie-^s^st, et kõik bolshevU^e tegutse-sen,
kes parteiredelü oli tõusnud J^^'®^ ^^^^^^ ^ ^ ^^
kõrgele kohale. ga ka nende korraldused ülevõtmi-se
ja muu kohta kustutada. Matt-
Rüas loeti Matthieseni rügiko- hiesen sellele ei vastanud, ta nähta-missariaadi
üheks kõige vastiku- vasti ei saanud ka aru pistest. Ta
maks ja jõhkramaks, ühtlasi ka tundis end kindralina ja arvas, et
kõige rumalamaks meheks^ iindralil pole vaja mõistust, aitab
muclj^eliselt 0^
llil^^nZJL fi täMepami juhiti ka sellele, et
Kaüe mimestega. mõni Wehrmachti ridades Eestisse
Kord olevat Eesti kindralkomissa- tagasituhiud sakslane on hn. Son-riäadis
tõstatatud Msimus, miks derführerina seatud.^
riigikomisssar võttis endale abiks endissHfteyõttessie^
BPL
knna 1941. a. Saksamaale põgenenud
eestlaste osas seda kab-juks
pole sündinud.
EAK ärijuht tutvustab mida neil
pühadeks pakkuda
Härra Matthiesen ilmus Tallinna Ka sellelev^r reageerinud härra
„uhWkAes„ TI^«^^i rahV -mmijdi n•s i.t a T^ « ^ ^ Matthiesen, vaid hakkas hoopis kõ-
Jeruusalemm (Reuter) - Iisrael usse nimetamise Puhul tehtud kor- ^^^^^ tagasiandmistest endistele
plaanitseb rahareformi, et sammu ge aukraadiga mgiametmkuks ^j^^^y^^^l i
pidada inflatsiooniga. Kavas on CKriegsverwaltungsvizechef"), ja ,,,, Igal novembrikme lõpul on „Vaba Eestlame*^'^ külas- ^äija lasta uus seekel müle väär- pMas kõlava kõne täis uhkeidl^ MiKsoünarra Mattmesenn
" Eesti Abistamiskomitee Kanadas kinkeäri Eesti tus oleks looo hetkel käibeolevat smigdd ja kaljukindlaid väijayaa-^ija^^^^
suur-manöövrid
Atlandil
Brüssel (Reuter) - Lääneiligid . . . . j . i . , . j qeekelit Valitsuse sekretär Yossi teid kuldsele tulevikule.
alustasid senini suurimaid mere- Majas ja tutvMstaEud joulukmkide probleeme omavaile see SrmSajan^^^^^^
manöövreid, määriüemaks ^ ^
võmiekust eluhste mereteede kait- -i • \ L i n^i J • . , v / ^ /
semisei Põhja-Ämeerika jä Euroo- OBÄ meile enestele lähedane., meie Toorrahvustest soprM-pa
vahel sõjaolukorras. 165 sõja- iei© aga meie rahvast Ja raliTapäffanditto^ •
laeva ning allveelaeva ning sajad
lenukid võtavad osa mahöövreist EAK kinkeäris on ajavahemikus meil aegadel tehtud heliplaate,
järgmistest riikidest: Kanada, olnud muudatus. Möödunud aasta EAK äri on kunstiäri, kus on äla-
USA, Belgia, Ingüsmaa, Lääne-Sak- 13. dets. alates, on ärijuhiks olnud Uselt müügü õlimaale, akvarelle ja «MuaKu.u.^xt
samaa, HoUand, Norri ja Portugal. Hüda Härm, kes seUe aja-jooksul mitmesuguseid muid ning erüaadi- Protsenti, louai asenaati iis-
Kuüajälised manöövrid algavad on kogenud sellise, meie ühiskonda des tehtud töid. Samuti vähesel ar-
Bostonis üks kuu pärast N. Liidu teeniva äri juhtimisel ja kaubavali- vul keraamikat ja kunstipäraseid
suuiTnanöövreid möödunud suvel, ku tegemisel ostjate soove. Hilda littal^ klaasesemeid. or. inflafc^mnn oli möödunud aa^
mille eesmärgiks oü demonstreeri- Härm räägibki seUest, mida neü on Rikas on valik eesti rahvapäri- 445™^^^ oii mooaunua aas-da,
et Moskva bn võimeline sõja- JõulukinMdeks^p^ muslikest puitesemeist, saunäk-a- ^ *
MUcs oli härra Matthiesen nii ku-parast?
See selgus hoopis hiljem. Rügi-
.. Sõnad voolasid tal suust nagu ve- komissari ja ta ülemuste, eestkätt
k samm seUe eesmargiks on ra- si Kadrioru hmidikm-istikus. Kuiüa- Rosenbergi kindel sei^^^^^^
hahste tehmgute holbustamme. jaskond koosnes Saksa kõrgematest Balti rükidele ei tule iseseisvust
Uusvaarmg astub jõusse 4. sep- ohvitseridest ja kindralkomissari- tagasi anda.
tembnl.
See on Iisraeli teine rahareform.
Esimene leidis aset 1980. aastal,
kui inflatsioon ületas esmakordselt
100 protsenti. Tollal asendati Iisraeli
nael seekeMga ja üks USA dollar
maksis siis 6 seekelit — praegu
on USA dollari hind 1500 seeke-aadi
arvukatest ametnikest,
peale selle „Eesti Omavalitsus®**
Jükmetest, maavanematest, suuremate
linnade linnapeadest ja
veel mõnest selleks kutse saanud
eestlasest.
Oldi surmMhdlad, et sõda Venemaaga
peatselt lõpej) Saksamaa
hiilgava võiduga ja siis muidugi
tulevad ka eestlased ja teised
ning haldcaväd iseseisvust nõudma.
Siis ei anta nendele iseseisvast,
vaid ainult majad, ettevõ^
M ja muu varandus.
olukorras
ookeani.
kontrollima , . .« .,pad, õllekapad, puidust teose p
Kuna kaes on just joulukaartide isekaid eriotstarbeks.
välisriikidesse saatmise aeg, siis
on EAK'l suur valik eestikeelse
tekstiga pühadekaarte, nende kõrval
otse haruldase kunstimaitsefcu-sega
töödeldud gaidide jõulukaarte;
Ted Kennedy mitleb
Nende valmistajate arv on meU | , M M # I I « 1 A A » S « JM lOfifi aastatega vähenenud, mispärast «<"'«''*'e®"*"<'^'88
varsti m need kõik haruldused.
Käsitööde alalt on kampsuneid.
Siis kõneles värske kindralkomissar,
kes samuti kui härra Matthiesen
oma kõhe maha luges: Pä- Seesuguse idee isaks oli ohiud kee-rast
ametikõnesid hakkas härra gi härra Frommrügikomissariaa-
Matthiesen eestlastega juttu aja- ja Lohse ning Matthiesen olid
ma. Ta bU üpris pahane, et Eestis seda ideed toetanud,
pii toimunud varanduste tagasiand- Kuid riigiko|nissariaadis võisid
_ misi endistele omanikele, mis ka
BOSTON — USA senaator Ted tõepoolest sõjaväe vaHtsuse ajal i^^eed. Hiljem on hakanud selguma.
lKieennnneeddyv uüttlieebö , eett ttaa oonn „iissiiKkiliiKkuuiltt ^si^in.^ j^a^ seal vähesel määral oH aset olekisse gim vuaurtaunnduuds tek ütasigtaasviaaknsd. miOneü
Gaidüpkond ..Põhjala Tütred" EAK on saanud meie suuremate pullovere, fcootud saUe laudUnasid, veendunud", et ta võib võita de- Ätea da mmitmTeimd kaSvavsidS, kfuiÄda s nnääitf.
.valdab siirast Änu kõigle. kes ai- raamatukaupluseks, kus osöa sU-rahvaroivasteseebkuniet^ rahvaroi- partei presidendi kan- Tsiviü-kindralihtea lihtsalt ..ei Iri^SeS^ekr^^^^^
jacH Vaasa iõululaada kordamine- ™ade ees on uuemad ilmunud raa- vais nutte, ra^ , ,, . ,, , ^ BMU I^«<UIB i^rau^ M C M jagaiuu
S . I t a a tlfeSf e i X S a matud. kaunistusi. Nagu alati on suur valik didaati nomineermnsel aastal 1988. saanud sellest aru", kuna valan- mõisate kaupa sojas edukamate
korraldamine ja õnnestumme oinud
võimalik.
Suur tänu kuulub ka kõigüe külalistele,
kes seda üritust toetasid
oma osavõtuga.
Eaks neist on erit! uued, kogu-hõbe
ja kiildehteid Füatelistidele ®^ perekondlikel põhjusil duste tagasiandmme. faiulub ainu- SS-meeste vahel
on Eesti postmarke, numismaati- eehnistel kordadel kandideerinud, üksi tsiviilvalitsuse konipetentsi. (¥.E./RS)
99
66
de osad, lõõtsad, riimid keel- tuid.
tega — $25—$100
teos „Eestlased Kanadas** n koi- j^^^ ^^^^^ ^^^^ ^^^^
de milles enamus kanada eesüa- väärtuslikud ja haruldased,
sist on kaastegelased • ja Vera .käsitööde juures valik nahk-
Ppska-GruEÖiali „ E l u jätkub töid mitmesuguste tarbeesemetena,
voorsü , - Nende kõrval on mitmesugust
Tänavuaastased on veel jutustused tarbekaupa.
meremeeste elust, mgliskeehie Mett purkides ja kärgedes, pipar-
The Ragmg Waves' ja eriti suur ^^^^ Maiustusi,
kaheköiteline „Eesti kalanduse minevikust"
I aja 11^ hõlmates meie Mitmelt maalt toodud seepi ja muid
rannarahva tegevust kalapüügiga puhastusvahendeid; ; ,
läbi aastasajandite. Nende kõrval Äriju .: Hilda Härm ütleb, et
on veel tulemas.
2 akordioni,
poolikud akordionid ja nen- rohkesti varemilmunud raama- mõnda kaupa
Praegu on Eduard Tubina heli-oodata
on lasteraamatuid Rootsist.
Nõudmine on rootsi jõulutähe järele,
kuid väiksemaid jõuluehteid
IBM elektri . kirjutusmasin loomingu heüplaadistamise akt-on
mõnel .määral olemas.
tfjffA ^ ^ ' siooü käimas. Sellele saab igaüks '
$50.—• . kaasa aidata, kui omale jõululdn-
; f äpe-Recorder professio-naalne
$200.-
J.V.C.' Rc-90
Õhtuä&—9,teL 762-1284
Kuna aasta on lõppemas, siis
ä7;anb üh; 7i enm neist heü- ^^^Ü ärijuht, et äritegevus on jälle
plaatidest. Ilmunud kaks sümfoo- ^^^iparane,
nit (nr. 4 ja 9) ja vüulikontsert.
Saadaval on ka tänavu ilmunud Arvo
Parti palju, rahvusvahelist
Uus saadetb mööbleid Soomest saabuniid
Ved väike väljapanek järel eHhlndadegq nahkmööblit
Suur valik nahktugifooie, 8 erinevat mudelit, iile 100 tooli laos
mitmeiserivänfidesrmusta;pruuni, b
kiitust teeninud heliplaat. Nende
kõrval on valik mitmesugust mit-pärast
möödunud aasta erakorraliselt
suureks paisunud läbimüüld
ESTO-84 ajal.
Floridas BocaRaton'BS ,,¥illa Estos"
(eestlaste kQndomiinium) korter üürida täiskasvanuile
novembris ja detsembris,
Informatsloomks (416) 447-3844
EAK esimees Alfred Sepa on
praeguse tegevusega rahul. Nad on'
omalt poolt teinud kõik, mis võimalik
meie ühiskonna vajaduste täitmiseks,
eesti ühiskonna teenimiseks
ja nii ta soovibki, et EAK.kin-keäri
oleks kõigile eestlastesle eeloleval
kuul eesti jõuluvana kinke-poeks.
TÄHELE PAüll!
Müüa Eesti Vabariigi metallmünte ja paberrahasid
soodsate hindadega
Soiily kingitus jõuludeks kõigile, noortele ja vanadele, M imvest-meat
Küsige tasuta hinnakirja: Koit Vanema, (Eesti Numisma-tist).
Aadressr Süite 306, 117 West 17th St North Van-couyer,
B.C. Canada. Tel. (604) 984-9672
Psrkwsy Bal^erl tooteid «&
šstadavsl ka BROADVUW Bmi-
CATESSSN^ l&sk, UI n^^m^
Ave.
Parkway Bökerf
127 Manvffle Rd. Unit 14
3- ja 2-istmeline diivam + pmmi tugitool
Magamisdüvan 4- 2 ploomipmiast tooli
Biivan ja 2-istMeliiiie düvan^ beezh
Diivan + roösakaspimane too!
Magamisdiivan
$2690
$2690
$2390
$2390
$1390
$ 850
START-tooI
Spetsiaal hind
Leather Fumiture Warehoiise OLEME SIIN,
2160 Hwy 7, Goncord, Unit
Tel. 669-4760
Toronto lähedal
Avatud reedeti kell 12—8, laupäeval l O ^S
2160
HWV7
NATIONAtSroaTS
JSTEILES
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 21, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-11-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851121 |
Description
| Title | 1985-11-21-08 |
| OCR text |
f
Neljapäevad, 21. movembril 198S — TThuifexflay, November 21,1985
Kummipaadi-põgenikud
ei
eestlased
Kummipaadipõgbnikud, l^aks
meest ja ülks naine, Mest nii soome
kui ka rootsi ajakirjaiidus kirjutas,
ei ole eestlased. Nad sõitsid
Soomest kohe laevaga Rootsi, kus
nad nädalapäevad hiljem SoUentu-na
politseis taotlesid poliitilist
asüüli. Nad ei ole siiani avalikkuse
^tte ümunud ja ka rootsi ajakirjanduse
katsed nendega kontakti saada
on nurjunud. Kui soome teatel
põgenikud olid eestlased, siis on
selgunud, et 1 tegemist ei olevat
eestlastega, vaid Eestis elanud venelastega.
t)ks meestest kandvat
eesnime Vjatsheslav, kes oma baptistist'
abikaasaga olevat Eestisse
tulnud võrdlemisi hiljuti, kuna teine
mees. eesnhnpga Sergei olevat
elanud pikemat aega Tallinnas. Ta
olevat juba väremiühel põgenemiskatsel
tabatud ja istunud vahepeal
vangistuses. Pärast nende kohne
põgeüemist on KGB teinud põhjaliku
järeleuurimise Tallinnas. Olevat
kuulatud üle Oleviste kiriku
külastajaid ja üht metodisti pastorit.
Mosikvä suunanud ägeda kriitika
piirivalve vastu Eestis — tegemist
oli ° juba teise „kummipaadi-
6. detsembril 1941 oli TaUinnas, Kadrioru lossis Saksa kindralko-missariaadi
nn. Generalbezirk Estlandl pidulik ellukutsumihe ja ühtla*
si Eesti maa-alade valitsemise ülevõtmine väliseks tunnuseks oli kindralkomissari
ametisse seadmine, mis siis eelmärgitud kuupäeval vastava
tseremooniaga tolmus.
Esialgul oli ette nähtud rügiko- Ta tegi koguni yeltyeebU toonis
missar Heinrich Lohse sõit Tallinna,
kes pidi uue kindralkomissari
Karl Sigismund Wilhelm Litzmanni
ametliku määramise teostama.
Mingil põhjusel aga H. Lohse ei
Eesti Abistamiskomitee Kanadas, ärijulit Hilda Härm ja EAK esimees Alfred Sepa,
^ • ' . \ Foto: Vaba Eestlane J^TMSC^SÖ^^^^
: tud: „SfelIeks, et rügikomissariaa-
•; . . • . .— -—-— dis oleks vähemalt Üks mees, kes
on I ^ e s t lollim."
märkusi nende„sojaväe-härrade"
kohta, kes sääraseid tagasiandmi-si
olid Julgenad teostadäi
Matthiesenile öeldi, ©t saksa sõ-sõiüind
Ja iSi^ a^m^ÜilS te^ Javäelaste tarn on eesüastele
ma abidest, keegi Schleswig- Hoi- Päris arusaadav ja see oU tingitud
steinist pärit talupidaja Matthie-^s^st, et kõik bolshevU^e tegutse-sen,
kes parteiredelü oli tõusnud J^^'®^ ^^^^^^ ^ ^ ^^
kõrgele kohale. ga ka nende korraldused ülevõtmi-se
ja muu kohta kustutada. Matt-
Rüas loeti Matthieseni rügiko- hiesen sellele ei vastanud, ta nähta-missariaadi
üheks kõige vastiku- vasti ei saanud ka aru pistest. Ta
maks ja jõhkramaks, ühtlasi ka tundis end kindralina ja arvas, et
kõige rumalamaks meheks^ iindralil pole vaja mõistust, aitab
muclj^eliselt 0^
llil^^nZJL fi täMepami juhiti ka sellele, et
Kaüe mimestega. mõni Wehrmachti ridades Eestisse
Kord olevat Eesti kindralkomissa- tagasituhiud sakslane on hn. Son-riäadis
tõstatatud Msimus, miks derführerina seatud.^
riigikomisssar võttis endale abiks endissHfteyõttessie^
BPL
knna 1941. a. Saksamaale põgenenud
eestlaste osas seda kab-juks
pole sündinud.
EAK ärijuht tutvustab mida neil
pühadeks pakkuda
Härra Matthiesen ilmus Tallinna Ka sellelev^r reageerinud härra
„uhWkAes„ TI^«^^i rahV -mmijdi n•s i.t a T^ « ^ ^ Matthiesen, vaid hakkas hoopis kõ-
Jeruusalemm (Reuter) - Iisrael usse nimetamise Puhul tehtud kor- ^^^^^ tagasiandmistest endistele
plaanitseb rahareformi, et sammu ge aukraadiga mgiametmkuks ^j^^^y^^^l i
pidada inflatsiooniga. Kavas on CKriegsverwaltungsvizechef"), ja ,,,, Igal novembrikme lõpul on „Vaba Eestlame*^'^ külas- ^äija lasta uus seekel müle väär- pMas kõlava kõne täis uhkeidl^ MiKsoünarra Mattmesenn
" Eesti Abistamiskomitee Kanadas kinkeäri Eesti tus oleks looo hetkel käibeolevat smigdd ja kaljukindlaid väijayaa-^ija^^^^
suur-manöövrid
Atlandil
Brüssel (Reuter) - Lääneiligid . . . . j . i . , . j qeekelit Valitsuse sekretär Yossi teid kuldsele tulevikule.
alustasid senini suurimaid mere- Majas ja tutvMstaEud joulukmkide probleeme omavaile see SrmSajan^^^^^^
manöövreid, määriüemaks ^ ^
võmiekust eluhste mereteede kait- -i • \ L i n^i J • . , v / ^ /
semisei Põhja-Ämeerika jä Euroo- OBÄ meile enestele lähedane., meie Toorrahvustest soprM-pa
vahel sõjaolukorras. 165 sõja- iei© aga meie rahvast Ja raliTapäffanditto^ •
laeva ning allveelaeva ning sajad
lenukid võtavad osa mahöövreist EAK kinkeäris on ajavahemikus meil aegadel tehtud heliplaate,
järgmistest riikidest: Kanada, olnud muudatus. Möödunud aasta EAK äri on kunstiäri, kus on äla-
USA, Belgia, Ingüsmaa, Lääne-Sak- 13. dets. alates, on ärijuhiks olnud Uselt müügü õlimaale, akvarelle ja «MuaKu.u.^xt
samaa, HoUand, Norri ja Portugal. Hüda Härm, kes seUe aja-jooksul mitmesuguseid muid ning erüaadi- Protsenti, louai asenaati iis-
Kuüajälised manöövrid algavad on kogenud sellise, meie ühiskonda des tehtud töid. Samuti vähesel ar-
Bostonis üks kuu pärast N. Liidu teeniva äri juhtimisel ja kaubavali- vul keraamikat ja kunstipäraseid
suuiTnanöövreid möödunud suvel, ku tegemisel ostjate soove. Hilda littal^ klaasesemeid. or. inflafc^mnn oli möödunud aa^
mille eesmärgiks oü demonstreeri- Härm räägibki seUest, mida neü on Rikas on valik eesti rahvapäri- 445™^^^ oii mooaunua aas-da,
et Moskva bn võimeline sõja- JõulukinMdeks^p^ muslikest puitesemeist, saunäk-a- ^ *
MUcs oli härra Matthiesen nii ku-parast?
See selgus hoopis hiljem. Rügi-
.. Sõnad voolasid tal suust nagu ve- komissari ja ta ülemuste, eestkätt
k samm seUe eesmargiks on ra- si Kadrioru hmidikm-istikus. Kuiüa- Rosenbergi kindel sei^^^^^^
hahste tehmgute holbustamme. jaskond koosnes Saksa kõrgematest Balti rükidele ei tule iseseisvust
Uusvaarmg astub jõusse 4. sep- ohvitseridest ja kindralkomissari- tagasi anda.
tembnl.
See on Iisraeli teine rahareform.
Esimene leidis aset 1980. aastal,
kui inflatsioon ületas esmakordselt
100 protsenti. Tollal asendati Iisraeli
nael seekeMga ja üks USA dollar
maksis siis 6 seekelit — praegu
on USA dollari hind 1500 seeke-aadi
arvukatest ametnikest,
peale selle „Eesti Omavalitsus®**
Jükmetest, maavanematest, suuremate
linnade linnapeadest ja
veel mõnest selleks kutse saanud
eestlasest.
Oldi surmMhdlad, et sõda Venemaaga
peatselt lõpej) Saksamaa
hiilgava võiduga ja siis muidugi
tulevad ka eestlased ja teised
ning haldcaväd iseseisvust nõudma.
Siis ei anta nendele iseseisvast,
vaid ainult majad, ettevõ^
M ja muu varandus.
olukorras
ookeani.
kontrollima , . .« .,pad, õllekapad, puidust teose p
Kuna kaes on just joulukaartide isekaid eriotstarbeks.
välisriikidesse saatmise aeg, siis
on EAK'l suur valik eestikeelse
tekstiga pühadekaarte, nende kõrval
otse haruldase kunstimaitsefcu-sega
töödeldud gaidide jõulukaarte;
Ted Kennedy mitleb
Nende valmistajate arv on meU | , M M # I I « 1 A A » S « JM lOfifi aastatega vähenenud, mispärast «<"'«''*'e®"*"<'^'88
varsti m need kõik haruldused.
Käsitööde alalt on kampsuneid.
Siis kõneles värske kindralkomissar,
kes samuti kui härra Matthiesen
oma kõhe maha luges: Pä- Seesuguse idee isaks oli ohiud kee-rast
ametikõnesid hakkas härra gi härra Frommrügikomissariaa-
Matthiesen eestlastega juttu aja- ja Lohse ning Matthiesen olid
ma. Ta bU üpris pahane, et Eestis seda ideed toetanud,
pii toimunud varanduste tagasiand- Kuid riigiko|nissariaadis võisid
_ misi endistele omanikele, mis ka
BOSTON — USA senaator Ted tõepoolest sõjaväe vaHtsuse ajal i^^eed. Hiljem on hakanud selguma.
lKieennnneeddyv uüttlieebö , eett ttaa oonn „iissiiKkiliiKkuuiltt ^si^in.^ j^a^ seal vähesel määral oH aset olekisse gim vuaurtaunnduuds tek ütasigtaasviaaknsd. miOneü
Gaidüpkond ..Põhjala Tütred" EAK on saanud meie suuremate pullovere, fcootud saUe laudUnasid, veendunud", et ta võib võita de- Ätea da mmitmTeimd kaSvavsidS, kfuiÄda s nnääitf.
.valdab siirast Änu kõigle. kes ai- raamatukaupluseks, kus osöa sU-rahvaroivasteseebkuniet^ rahvaroi- partei presidendi kan- Tsiviü-kindralihtea lihtsalt ..ei Iri^SeS^ekr^^^^^
jacH Vaasa iõululaada kordamine- ™ade ees on uuemad ilmunud raa- vais nutte, ra^ , ,, . ,, , ^ BMU I^« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-21-08
