Vaba eestlane , November 21, 1985

              Nr. 87 VABA EESTJLANIfc. ne , 21. noveiBS>nl 1935 — Thursday, November 21,
Nr. 87 oa
ntaarid
Jikirja.ndusc veergudel
[ema Ja analüüsima
tsi sõjakurjategijate
loodud komisjoni esl-
Ici kohtuniku Jules
[aamatut, „The Sword
js*j mille ta avaldas
kaarnat on seni olnud
has, kuid on päevakor-
|(t pärast kohtunik
jimetamist natsi sõja-jälitajaks
Kanadas
J)se vastu on ilmselt
(jaande lehekülgedel
Ütetest ja analüüsiva-
|st Nümhergi sõjakus-tsessi
ja sõjakuritegu-
)sneb tegelikult loen-
£ust, mis käsitavad
I rahvusvahelist õigust.
teatavaid ringkondi
I need seisnkohad> mis
fürnbergi protsessi ja
iidud kaebealuseid.
leschenes asuh samale
|nagu paljud teised
rotsessisse krütiliiselt
le juristid, kes maini-l-
otsess oli ,/Võitjate
jte üle". Kohtuniku ar-
^kaebealusel Hermann
1» kui ta väitis, et •
jiitn koosseisus peaksid
fksa ja neutraalsete
inikud. Raamatu vü-is
toob kohtunik
Ihutatult esile, et kae-
|ti protsessi kestel õi-
I, et sõjakuritegusid ei
litte ainult sakslased,
laste vastu võitlevad
|äe üksused.
ete taustal võib kohto-schenesi
pidada oma
Ike ülesande teostami-
(tuks meheks, kes ei
Teist maailmasõda
rakendatud „vae vic-
|at. Nähtavasti teevad
jisukohad Nürnberg!
js eriti suurt muret
indadele ja juudi or-
{lele, kes Kanadas on
latsi sõjakurjategijate
küsimuse, taotiedes
süüdi mõistmiseks
„tõendeid", mis ke-
KGB poolt vabrit"
listusmaterjali ning
seetõttu juriidiliselt
{iendmaterjaliks pida-raamatus
toodud sei-
>mulikult seega ka
|on asunud vilkalt kri-aed
ülikooli õppejõud ,
kellede seisukohad
erapoolikuina ja
luing ei oma seetõttu
Ijalikku väärikust. Nii
ülikooli rahvusvahe-bfessor
Maxwell Co-
|m osa juristidest on
lud väite, nagu oleks
lotsess olnud võitjate
jte üle. Cohen mainib,
süstemaatlilisi pin°
[mõrvaks ja koostasid
pooniks ning olid see-md
oma karistuse.
aga siin seisma poo°
|a ta jätab targa mai-rahvusmõrvasid
palju
^alas teostasid ka ve-
>Iid Nürnbergis süü-ohtumõistjad.
jvokaat Sol LittmaM,
Ijhte juudi gruppi Kä-
Ijategijate jälitäniisel
tlmon Wiesenthali n
[istituudi Kanada osa-ida,
väidab, et ta ei
pooläada
feisukohti, mis kritisee-jrgi
kohut; Ta ütleb, et
jiiiene saab aru sõja-^
kes oskab õigesse
i ila selle vaütsüse pt-
Innistas ühed inimesed
keks, kuna teised en
|laid elama^
pittman on selle orga^
itiv' tegelane, kes ot^
Iriatsi sõjakurjategijaid
jädistava sõrme ka bal-sils
peaks ta balti
lugu läheinalt tundmao
)n ta teadlik ka selles,
lest teisest paremaks
jene kommunistid, kes
(ajad tuhanded baltla-surema,
kuid iittv
ainuU teatud äjalooli-na
— ta pooldab ka
/aUarezhiimUt si. N.
iselt>- tõendite kogu-
VALVEARST
§«l£i^AULoPUL
. ja 24, nov,
dr...M,:LeesmeBiil, ril 481-
nov ja 1.
dr. T. Maimets, M. 4694322
PWWWVWVWfe
IShenesid
MunisÜiku Partei aastakoosdelk,
nHIel arutati olnkoirdfi parteis, ks-m:
Soome KP Eeslskomite® ei
esinda koga parteid. Koosolek ¥5t-
Itis yastn ofsnse heita parteist välja
Toronto Eesti Ühispank
f 58 Bri»adview Ave. Toronto^
Ühenduses on
KINNISVARALAENUD
ISIKLIKUD LAENUD aiatee 10.00%
Bnformatsioonifcs helistada
465-4659
:: esmasp.-s«€denMO—3,
težap. ja neljap. õhtuti 5.3J>—8.
kaheksa ring3h:onnaoiganisateiooiii§ TES Lasteaias peeti mardipidu* Pildil noorimate klass valmis põnevaks sündmuseks.
(nn. sfaiinistid) Lõuna- Ja Kagu
Soomes, kohu kuulub ^ kokku ligS
pool partei liikmeskonnast.
Koosolek^ eel saatis Soome KP
Keskkomitee nendele organisatsioo­nidele
ultimatiivse kirja, kus nime­tati
lyõhjendamatult separatisü&uks
nende tegevust,^ mille eesmärgiks
Foto: Vaba Eestlane
Pärastlõuna ises mm
Eesti Etoograafilise Rimgi etnograafiliiie päFastlõnim P^^^^^^ 0. Hamerja Jauramü 11-
te\ÄSL''Ä'^^^ ^^^^ '""""^ ^""^ ®" ^^^^ "^^^^ 'ÄeHr p ? ^ L as
liste eluliste huvide'ning Soome irahvapärandist huvitatute pere. SaaB seiiatel oli väljapa- koik rahvapUUde mängijad.
53» ja NIiCP, soome ja nõukogude iiek Ringi möödimild aasta käsitöö iih^ Lõpusummas E. Runge tänas
' ^ o n f S ^fltndmli.f ^'^^ ^«^118*, kudadel tcis© falTSÄ, pisitesemete põletistehnili.' k « f ^ejaid ja kaasaaitajaid,
p.TiedonantaJa valjaandmme. 1 . ^ ^ , , misjärel Elna Libe esitas vestelise
Koik needJ k, ah, e,k sa pu.. rk, onnaor- selt KaramSEaM tOOGo _ loo it^ekMiõummbölieemmlisseessrt.
ganisatsiooni lükkasid selle kui alu- Kavalise osa avas Ringi esinaine hoogsat lugu, «Sirjelind" ja „Ma- Kavalise osa ijuures oli sümator-setu
soiüdistuse tagasiš^ ja pöördusid Ene Runge oma uues Kodavere ki- rupolka". kavalt heaks teadustajaks- Marja-partelKeskkomitee
poole ettepane- helkonnaral^^ Ta meenu- Edasi Jaan Roos tutvustas or- Leena Roos.
kuga, mille eesmärgiks oli nonnali- tas, et tänavune on 14-s tegevus- kestris olevaid pille, lugedes rahva- ' . . .
seerida partei sisemine olukord aasta pärast 27. nov. 1971. a. or- pilliks seda, mis on rahva kollek- f ^.f ^f^spere oli korraldanud
ning aktiviseerida võidust rahu ja ganiseeritud etnograafiliste eesmär- tiivoe looming, aga kuhu on vastu "f/^^f^ einelaua, pillavalt paljude
sotsiaalse protsessi eest. Seda ette- kidega Ringi. Möödunud aastal te- võetud ka üldkasutatavad pillid, võitudega loteru ja ules seadnud
panekut siiski ei arvestatud ja ka- geleti puitesemetele põletistehnilis- Vanimaks rahvapilliks on kannel, "^^f^ seinu taitya näituse, kuigi te-heksa
ringkonnaofganisatsiooni te kaunistuste tegemisega ja tepp- mida muiste peeti jumala pilliks, kid polnud nuvord rahvaparimush-peavad
end kogu riigi kommunist- tekkide valmistamisega, mis mõle- Ürgkannei on õõnestatud puust, ^^d lappidest vatitdcid, vaid ya,ga
liku partei lahutamatuks osaks mad on tänasel näitusel, mistõttu millele asetatud kõlalaud. Sellel Peeci^. tootlusega heast materjalist
ning kavatsevad ka edaspidi seda seekordne ongi nagu möödunud mängis O. Haamer, ürgkandlest kunstipärased tekstiilkunsti esemed,
olla. ' tööaasta lõpunäitus. arenes välja saatekannel, mida võib milles oli ilutunnet, värvimeelt ja
Ta märkis lisaks, et tänasel näi- mängida kahes tehnikas. Seda näi- 'kompositsioomoäkust, mis on iga
tusel on veel kaks erinäitust: Otto tas A. Aasma Lõuna-Eesti kandlel kunstitöö aluseks.
Rannamäe puunikerduse tööd ja kuna Põhja-Eestis oli selle nimetu- Eeskävaline osa viis üle paarisa-
Linda Are portselantööd; viimane seks simmel. A. Ale mängis sim- ja inimese niiheviku radadele, sin-on
oma kohnele tütrele . sellises lil polkaviisi. Kaks koolivenda ja na |[üs etnograafiline ring õn ise
tehnikas loonud 12-inimese servii- kanneldajat. A. Aasma ja A. Ale aastat oma tegevusega olnud,
mist teise vägivallarezMimi tegude sid. mängisid koos. Nende kõrvd kom- ;
Siukka mõistmiseks. Kuis oa siin Eeskavalises osas oli sõnaline menteeris J. Roos, et TaUinnas on ——
loogika |a õigus?! ^ seade „Keelepada", laulu-, leelo-, praegu .kandlekool, kus õppeajaks
Kuid lõppude-lõpuks — kas ei
mdu" imelikuna, et
Deschenesi raamatu sisu . tõstet!
päevakorrale jist enne seda, kui
kohtunik pidi otsustama, kas ta lä-
Sieb Venemaalt sõj!
vastu tõendeid kogum
sellest. Tema raams
UDUSULGTEKID!
Alafts$89
IDEAALNE KINK
* Udiuule ja cuis ofigui
katteriia
pildd müüd sulgede liilLU]^
tõkestamist».
VÄUAMÜÜK
10—30%hinnci°>
olaiidusf
UUDIS! m n r f i l^
reumatismi vatit^d, pt^Jaä,
madhatsikatted otee Saksamaatt
mmmm
J]ilasterdqwn
^"^ a family Iradition
Pfidü olev on koloniaalstülis, alatäs $17®.-
MEIE UUENDAME TEIE VANU
4544 DUFFERIN ST. (lõunapool FincM)
2311 BLOOR ST. W. (Windenneirc)
1884 KENNEDY RD. (EUeimtere)
1801 DUNDAS ST. E. EenMwöod Flaza,
6(15-8855
763-7326
^97-0359
571-1933
loi^§8ie#a€irid
ilMgaa lk 2)
PLUMBING, HEATING & REPAIRS
Eesti ettevõte
, gaasi- ja elekfriahjnd • KorstmiTOodrid (diSiimey linlniB)
• Ahjude puhastamfaie.
Tel 275-1280 — Rolond KuUik
linnukeeltestj mille juhatas sisse on üheksa aastat. Kannel on hästi To'fö'Bl'8'0 Eesfrl
«aim ioppuu^i,,Fu^s - ^^^^-^ j^j „kuldsete õpetuse rakendatav saatepillina ja O. Haa- . . . . .
tundu imelikuna, et^ kohtunik ^^^^^ . ^^^^^ ^^1,^,1^ j^i,, g^jtas näite Mahta Söödori SMgiSpidö
Deschenesi raamatu sisu tõsteta j^^j^^^^ ^ ^Libahundi" muusikast, kus esime-paeyakorrale
pst emie seda kui ^^^j^ ^^^^^j ^^^^ ^^^j ^j. ^^^^^.^ ^^^^ kenake hulk pidulisi, trotsides
KoMumKpiöi otsustama, Kas ta la- mõõdutundega mehest. Ene mazhooris; abilisdcs oÜ Marja-^Lee- vihma ja udu, oü kogunenud lau=
heb Venemaalt sõjakurjategijate linnulaule ja laskis na Roos viiulü. päeval, 16. novembril Eesti Majja,
vastu tõendeid koguma voi loobub ^^^/^^ mõistatada, kellele üks ^ .. ^ ^. , , et osa võtta traditsiooniUsest To. ar..g„unm,e.n«ti«de.. vastu a..vaalLik p olemi- , te,iu ^e nk,uoui/l.ruism. iE«mU,eiuic pI rs Uonl, i k^o>^oest-i P^l^i^s Xj^a^ ^ Mf. - ,L ^. "R-^o os esitas sellel rohto Eesti Seltsi sügispeost.
seerimine vihjab mõneti surveteh- ^^^^^ vTi^^ • 0 • S tuntud tantsumeloodia. Veel oli or- Pärast seltsi esimehe Jaan Tertsi
nikale ning kohtuniku poIütiHstele ^-t 3^ vamvaan- ^^^^^^.^ lokupiU, mis oli välja arene- tervitust alustati tantsuga V. Gus-juriidilisele
' nud lokulauast, Reet Roos mängis tavsoni orkestri saatel,, kes sobiva
värvi Pärast vaheaega efšitas Aino sel meloodia, kuid see on siiski tantsude valguga meelitas põran-
Pähn võra murdes luuletuse „Lee- rohkem rütmipilliks. VilepilHl esi- dale koguka hulga tantsuhuvilisi.
vätego". Rahvapillide orkester Os- tas J. Roos ise „laera-Jaani". Kõrvaltvaatajale paistis sihna õige
i ifir kar Haameri juhatusel esitas koos PõispiM mängis 0 . Haamer, lõõts- mitu paari, kes tegid ^p^^
naistrioga (Aino taanep, Valentina pilli täiendatud vormil — akordio- rukaid tantsusamme vanas euroopa
.Mõningatel läänemaailma ielie- Männik, Linda Toming) kaks nii Martin Roos, suupillil (huule- traditsioonis.
meestel on jälle põhjust hõisata, et _• . . , , r.
Eeskavalises osas esinesid Valve
Tali ja Olaf Kopviliem, esitades^^^^^^I^
initmepalgelise ja vaheldusrikka k^^^^^ aastas
¥ABA 0ESTLAJHE
kaks korda nädalas
tõekspidamistele ja
mõtlemisvõimel®^
Maksab Kanadas:
Aastos $57.—
Veerandoastos $17.—
$77,-
$42..
$22..
N. Liit ei olegi nii paha nagu seda
kommunismivastased ringkonnad
püüavad väita, kuna Gorbatshov
hakkab senisest suuremat täMepa-nu
pühendama inimõiguste raken­damisele.
Tõenditena luuakse ette, B(|1tlciS(id aVatddSSd S@isykohCi ©®S€ll@i1(i
et poliitbüroo andis Moskvast Gor- B^ ^ ^ S ^ , - „g
kisse asumisele saadetud dissident KOinaS|@HI aS|US ::*i.ss^ EKN 21. okt. tema naisele võini^dataks^ sõita i M s balti ja iibaiiia keskorgai^ koh°
väKsmaale oma^^^^^^
mõnele veno naisele, kes ameenk- , • ^..-v^^^ j. 1. ^
ralwaste pettiunüst š^^^
ion ja et see kaaliib^^^n sõitmist
TELLMINE I KLASSI POSTIGA (Mripostiga):
va, mis näis publikule meeldivat,
Oli kuulda positiivseid märkusi ka­va
uudsuse kui ka hea esitamise
kohta, õhtule lisas põnevust ka USA-sj
$62.-^ pluss Isaatekida $45.--^^koMni'$ip7.
poolaastas $34.— pluss saatekulu $23.—, kokku $57.—
veerandaasttas $18.— pluss saatekulu $11.50, kokku $29.5®
väärtuslike võitudega loterii. Heas
peotujus möödus õhtu kiiresti tant­sides
ja sõpradega vesteldes.
KÄuvõtlikult üks tore selts­kondliku
hooaja avasiiudi^
lastega on aMeUünud; lubatakse
liüud lahkelt pärast mitme
lähuselamist välismaale sõita.
Mõtelge ainult, niilüseä suured
Järelandmised ja soodustused! lui-
•:kavad^'nii;mÕnedki;\k(to : ;• :^ ' .TORONTO —; Lada,;. Signet .ja
rid, kes näevad Gorbatshovi võlu- * Niva autode importöör Torontos
vat naeratust, kuid^M^ ^0^^^ Mõttevahetus oli äärmiselt otse- Laas Leivat, toi võrdluse sdlegaj^^^^^^^ruskonhas,^^?^^^ Dennis
selle naeratus© taga välkuvaid;^^j^g^g ja avameelne. Kohtuminist- kui Rootsi valitsus saatis peale ^^^^ Gorp. on läinudpahkrottija
raudseid hambaid. rüetM selges, et Kanada vali- Teist maailmasõ^^ juba lahemai ajal pandavat ette-
Näib;.^ läänemaail^^^^^^
ärvam se tegnatel õn^astumeelt p^itoluga isikud ^diselt^^t^^^^ i). ^Hunt ^uües, et 50.000-1
KeaganiseisSoAti kaitsta ja pd^
jud(v sümpaatia kaMubv^^^^^
Gorbatshovi poole. Isegi Eanai^^^ Desche" Ms puutub N . Liidu poolt an-^^^^^ 3a teeninduse parast.
CBG etoaja David Halton m Ä Kompanii president P. Dennis
eme konverentsi Moskvast; M konsulteerinud baltlasi ija ida^eu- fe)hta, ütles Crosbie, et baW Bermudas, kUs ta
ülevaates, ötGorbatshov oh oma rooplasi? Minister Grosbie vastas, ukrainlaste poolt saadetud protesti- j^urdis sääreluu ja oli nüüd enne
seisukohtade r populariseerimisel et lühtegirahvusgruppi ei olnud kid avddanud, pankroti väljakuulutamist j ä U e s^
Reaganist kaugel ees ja venela^ mitmeid kõrval-
(ön konverentsi # kauban-körral
reservis suur relv: nad või- erosbie rõhutas, et komisjon loodi lõpuks, et kui ^uses, oliallikate uurimisel ja kom­pad
süü kõik |l^kgäni kael^ mää- sihiga, et i õ ^
rida. See on tegelikult r<^^ N.yidü šiiüdistusi Kanada, v^^^ .. .
võte> sest samasuguseicl süüdistusJ nimelt; et Kanada pole inidagi et- siis valitsus kaalub neid ettevaatli- Kümme töölist lasti juba. lahti,
võib Reagan 1 ka venelaste vastMteVÕtnüd riigis elunevate š õ j ^ ^ jättes 32 töölist veel Ajaxisse ja
esitada. Kuid seHest ei räägita. tegijata Koosolekust võtsid veel osa HaUtaxi, kus autod varustatakse
aastas $62.— |)lnss saatekulu $49.—, koUku $ilt
poolaaslas $34.— pluss saatekulu $25.—J kokku $59.—
veerandaastas $18.— pluss saatekidu $13.—, kokku $31.-°>
VÄUAl^
Aal!9tas $136.—, pools^tas $72.—Ja^
Aadressi myudatus $1.-—. tJlaiknumhrf Mn 70 emü
Pangat!sfaekk või ralmkaart kiljuta
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Eestlaste esindaja;: Eestlaste deraalpaflamendiliikmed Andrew s
KestoõukogE/ Kanadas-;,^^,.^ Witer-jaPat-Boyer. :
turu
Telliniin&^oafe: J
VABA EESTLANi
1955 iöslb^^^^^
(Pshm müUe saata YÄBAEESTIIANE aast^^^ poolaastaks /
veerandaastaks*— tavaline / kirippstiga alates
............... 19.... ....Tellimise katteks lisan $......... .sünjumes
rahas / t ^ c l d g a / rahakaardiga. (Raha saata ainult tahtkiijas).