Vaba eestlane , January 10, 1985

              (
ILk.12: VABA EESTLANE neljapäeval, IQ jaanuarü 1985 — Thursday, January 10, 1985 Nr. 3 Nr. 3
VABAÖE EESTLASTE HMLEKANDJA" 1
V I U A A N D J A : O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Lesli.e,
OntM3B2M3
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe,^0
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISHINNAD. Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
IBLLIMISfflNNAD y^aspool Kanadat: aastas $68.—, pool-
^ ' aastas $37.— ja veerajodaastas $19.^
1 Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD':
üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
I
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 '
iinHiiigBiKiUiiiiniiuiMnH Yana-Andrese koguduse jõululauast tulvil saaüs, kus esinesid pühapäeya-ga
koguduse luuusikastipendiaat Ingri-Mai Loorand.
Kui Ühendriikide president Rea-
I gan möödunud suvel Teise maail­masõja
lõppfaasis Ühendriikide,
IngUsmaa ja N. Liidu vahel sõlmi­tud
Jalt^ kokkulepete õiglase tõl-
, ^endanuse vajadi^ päevakorrale
tõstis^ siis oE see esmakordseks
lidboseks pärast sõda, kus ^^^^^ lää­neriikide
riigipeadest julges Mta
lepingu traagilisi tagajärgi lähemalt
analüülsida ning Moskva manipu-latsiopiudele
oma võimupiiride
laiendamiseks Ida-Euroopas tähele­panu
juhtida. Venelaste sensitiivsus:
selle küsimuse iiles tõstmisel on
mõistetav ning Ipogitiise Järelduse^
ma Ri^gani Isõhavõttudele ja kriiti-
Me avaldasid nõukogude ajalehed,
kaasaarvatud satelliitriikidie publi­katsioonid,
riindavaid kirjeldusi
Reagani vastu, taotledes Ida-Euroo-pas
praeguse ebaõiglase olukorra
õigis^jamist ja rõhutades praeguse
süsteemi Ja püiide põutumätust,
Jaltas (Krimmfe) 4. veebruarist
1 ^ lil veebruarini 1945.. aastal
toimunud kolme suurriigi juhi
Ühendriikide presidendi D, Roo-sevelti,
Suurbritannia peaministri
W J Churchilli ja N. Liidu diktaa­tori
J, Stalmi — nõupidaniiste ja
kokkulepete kohta on palju kirju­tatud
ja iiritatud täieliku tõe päe­vavalgele
toomist, kuid kahjuks on
Jäänud paljude hiljem esU
probleemide tagapõhi ähmaseks ja
ebamääraseks, mis annab võimalur
§i tehtud otsustele erivärvinguid
andä. Konverentsil oli peamiselt
kÕi^e lail Saksamaa saatus pärast
liapituleerumist ning selles kiisimur
ses jõuti kokkuleppele, et Saksa-naa
ja selle pealinn Berliin tulevad
võitjate vahel jagada eritsoonides-se
Ja taua Euroopas selline polii­tiline
olukord, mis võimaldab va-üpalstatiid
rahvastele täielikult hävi­tada
natsismi ja fashismi jäänused.
Eriti olulise punktina võeti nõupi­damistel
vastu seisukoht, et kõigil
vabastatud rahvastel on õigus va­lda
Vsellist valitsusvormi, mille all
•'Etsid tahavad dada.-
Ida-Eüroopa maade küsimuse
ariitamisel pühendati erilist tähele-ipann
Poolale, kus otsustati luua
koalitsioõmvalitsus Poola emigran­tide
osavõtul ning anda Venemaale
Poolal idaosade arvel junrdelÕikeid.
Nüiid^ tagantjärele tundub, et
lääneriikide juhid Roosevelt ja
X^ucrill olid väga naiivsed, kui
nad sõhnisid sellised iildsõnalised
l^okkulepped. Stalmil oli ilmselt
selge, et pärastsõjaaegsed pürid bt-
Wistab jõud ja vene sõjajõudude
edasitungi kiirus Euroopa ^dames-ise.
Nõusoleku andmine vabade va­limiste
korraldamiseks okupatsioo-sust
vabastatud aladele oli ainult
sinsukatteks. Samuti on nüüd sel­ge,
et Poolale „kOalitsiooiiivaliisu-se**
lubamme oU ainult iilemineki^
vormel, kuna Poolas kindlustasid
endile N. Liidu punaarmee jä Ve­nemaal
moodustatud poola punalste
üEöuste abil ülemvõimu kOmmu^
nistid^ kes kõrvaldasid peagi või­mult
poola parempoolsete rühmi­tuste
esmdajad. Venelaste küüsi
^ttuhud endise iseseisva Poola ar­mee
ohvitserid mõrvati teatavasti
|NKVD poolt Katõnžs ning Poolä
territooriumile tungisid nüüd poola
punased üksused, kelle juhtideks
olid Venemaal ajudepesemise ja
"la
ohvitserid,; kelle prototüüMks on.
Poola praegMie diktaator kmdral
JaruzelskL
Kuid kõige selle juures jääb pü­sima
kahtlus, et Jaltas ei olnud te­gemist
ainult lääneriikide juhtköh-la
naüvsuisega, vaid et seal tehti
venelastele ka sihikindlaid järele­andmisi.
Nii ei ole seniajami veel
selge, miks lääneriikide väed ei
tunginud kiiremini ida suunas edasi
ja vallutanud laialdasemaid alasid,
kiiigi selleks olid kõik võiniialüsed?
Ja miks ei toodud Läänes moodus­tatud
vaba Poola armeed idarin-
(flele Poolat okupeerima, vaid laStn
poolakatel veriseid ja käotiisroh-keid
lahinguid lüüa Itaalias, piis eS
oMud üldse nende huvides?
Stelmi edu Jaltas ei peitunud te­ma
geniaalsuses, nagu mõned aja­loolased
seda arvavad, vaid Tema
vastasmängijate kergeusklikkuses,
millele liitusid oletatavasti veel
mõned miištiliseä „eritehingud^^
Näib, et Stalim sai Jaltas kõik, m^
da ta ^tis: Saksamaa purustami­sega,
hävitamisega Ja tükeldamise­ga
likvideeriti Euroopas tasakaa­lustav
jõud, mis oleks olnud kmd-laks
barjääriks yenelaiste edasitungi
pidurdamisele Lääne ning Kesk-
Euroopa ja Balti riikide andmisega
Moskva küüsi Ja mõjusfääri bol-sheviseeriti
ning painutati Moskva
kontrolli aUa endised vabad j riigid
Idinmete miljonite inimestega. Jal­ta
traagilised otsused on 40-aasta
jooksul maailma poliitilist olukorda
mürgitanud ja jäävad nii kauaks
püsima kuni siin ükskord vajalik
ja õiglane lahendus leitakse;
N. Liidu kommuhstlik valitsus
on taktikaliste] põhjustel ainult ha­rukordadel
loobuhud selleist saa­gist,
mis ta küünte vahele on jää­nud.
Ning Jalta revideerimisele
võtmise Jutud on pannud vene ju­hid
ja poliitilised kommentaatorid
loomulikult vih^ pulbitsema.
Möödunud suvel ja sügisel atakee-riti
pidevalt ,,Pravdas" ja teistes
vene publikatsioonides president
Reaganit, keda. süüdistatakse Jalta
ja Helsingi kokkulepete mineerimi-ses,
mi!s toob venelaste arvates
kaasa Euroopa kontinendil eksis­teerivate
territoriaalsete ja poliiti­liste
ireaMteetide hävitamise ja Eu­roopa
julgeolekus ohustamise,
Moskvas ei jõuta äratrükkida
kõiki neid artikleid, mis mõnitavad
president Reagani, kes ei austavat
Jalta jä Tielsm^ kokkulepete vai­mu
ja vene televisioonisaadete
kommentaatorid pingutavad oma
H@im Sasi km Uh&nänikidešh
ÜLDJOONTES me kõik muidugi teame; mis juhtus: president Reagan valiti ametisse tagasi. Ta sai
59 prots. äraantud häältest, Walter Mondalesäl 41 pröts. Vähem inimesi märkas, et Saadikutekojas said
deinolo-aädidseitsmekümhe-Iüknielise enamuse ja Senatis võitsid nad juurde kaks kohta, nii et kuigi Se­nat
on teoreetiliselt vabariiklaste käes, on ta praktiliselt jagatud pooleks kahe erakonna vahel. Väljaspool
Ühendriike elunejatele — kaasaarvatud kodanikud inglise keelt rääkivates maades — näib niisugune vali­mistulemus
mõistmatu Ja peaaegu võimatu. Kuidas saab niisugune süsteem üldse fipiktsioheerida, kus va­litsus
oh ühest erakonnast, saadikutekoda teisest? Ometi, ühendriikides on kõik võimalik, nagu äsjased
taas :MmiitasM.
hääled rämedaks Ühendriikide juhi
kritiseerimisd. Kuid üksM neist
asjameestest ei räägi sellest, et Jal-fi
kokkulepetel on ka
feülg väga mõjuv ja oluli­ne
külg,mis nõuab vabade valimis­te
korraldamist kõigis saksa oku­patsiooni
alt vabastatud maades ja
inimõiguste rakendamist N. Ludus.
Jalta ja Helsingi koldiulepetele al­lakirjutanud
lääneriikide iilimaks
kohustuseks on nõuda nende olulis­te
tingimuste täitmist ja austamist
enne kui asutakse uute lepingute
sõlmlmlseie, mis MoSkva vaate­vinklist
on ainult ; tema huvides
koostatud paberilipakad, mida igal
ajal võib vajaduse korral paberi^
korvi visata, nagu seda oh tehtud
paljude varem sõlmiikid rahvusva­heliste:
kokkulepetega.: • ;Ko A o \ . •
Vaatame nüüd pisüt lähemalt vii--
mase kahe aasta majanduslikku
tõusu, president Reagani kolman­dat
valimisvõidu peapõhjust. (iSsi-meseks
õu isiklik populaarsus, tei­seks
inflatsiooni likvideerinine.)
Nagu öeldud, laks riigivõlg presi­dent
Reagani plaanidele vastupidi
tohutult üles. Laenatud raba ma­jandusse
heitmine riigi poolt on aga
reaganistide verivaenlase, ilulise
majandusteadlase! Keynesi patent-retseptiks
iga asja vastu. Laena
raha, pane inimesedükškõik mida
tegema. (kraave kaevama ja jälle
kinni ajama, või rakette ga aatomi­pomme
valmistama) ning majan­duselu
läheb jalamaid mäest üles!
Reagani kahesaja miljardi dollarili-sed
aastased puudujäägid (mis te­ma
enda hinnangul on ameerika
rahva ja majanduse verivaenla­sed]
) aitasid majanduse uuesti ja­lule.
Majandustõusu, miile eest pre-
, sident nüüd kiitust nõuab, ei saa­vutatud
mitte „tootmis-majanduse"
abil, mida vabariiklased propagee­risid,
vaid otse vastupidi, riigivõl­gade
abil, mida tema surmavaenla­sed,
demokraadid (kelle hulka ka
Reagan ise palju aastaid kuulus,
näiteks siis, kui Jalta kokkidepe
sõlmiti) süani edukalt on kasüta-
,aüd.:^;:',
President Reagani edu põhjusi
võib niisiis kokku võtta umbes mi:
1) Isiksus, te paljudele meeldib.
,,Keepsmiling**, olgu lood kuidas
tahes! - -
2) Paul Volkeri majanduspaliiü-ka,
mille Reagan algselt hukka
mõistis, aga mis iile väga valusa
depressiooni viis majanduslikule
•tõusule...;- >
3) õnn. Fime õniij mis õlihinhad
alla viis ja kaks nõukogude diktaa­torit
järgemööda hauda saatis, nii
et nad väga vähe pahandust said
teha. õnn hoolitses ka selle eest, et
„ebär8aganlik^* Volkeri • majaiidus-suund
nimelt valimiste ajaks ma­janduse
jälle õitsele viis. Au ja
kuulsus kuuluvad muidugi presi­dent
Reaganüe. (Nüüd, peale vali­misi,
lähevad asj ad jälle pisut alla­mäge.
See on teadagi Paul Volkeri
kiusatud. Lõuna aristokraadid (nn.
dixikraadid) läksid aga üle vaba­riiklaste
poole; ametiühingute juht­kond
polnud võimeline liikmete
hääli endist viisi kontrollima; mus­tad
said pahaseks, et nende kandi­daat
JesseJaekson kõrvale jäi; õi­geid
naisõiguslasi oli vähem kui
oodatud. Vaesed ja tagakiusatud on
aga vähemuses ja nende varal üksi
ei saa valimisi võita,
SeÜeie lisandus tõik, et oma kam­paania
esimeste kuude jooksul oli
Mondale puine, ilmetu ja ebakarak-terišüikult
,,ka]Meeriv". Kõik, kes
Fritz Mondalel tunnevad teavad
ka, et ta on isiklikult erakord­selt
suurte võimetega ja sooja sü­damega
inimene, aga see ei paist­nud
kampaania algkuudel teps mit­te
välja. Kampaania lõppfaasis, kui
kõik oli kaotatud, sai Fritzust jälle
Õige Fritz, keda ka need kõrgesti
hindavad, kes temaga ei nõustu.
(USA-s on niisugune asi sagedasem
kui mujal. Kunagine itrg-konservä-tiiv.
Barry Goldwater ja ürg-vaba-
. meelne Hubert Huniphrey õlid isik­likud
head sõbrad.) Fritz pöördus
lõppfaasis ka tagasi teemade juur­de,
millesse ta tõesti usub: valit­sust
on vaja esmajoones vanade,
haigete, vaeste ja noorte eest hoo­litsemiseks.
Teised saavad ise hak­kama.
Lõpupäevü oli Mondale
rõõmsailmelme, enesekindel ja va­na
„eesti sõna- kasutades — sar-mantne.
Ta oli iseenese jälle leid­nud.
; .
Mis saab siis nüüd edasi? Vaba­riiklased
on, nagu alati, lõhki kis­tud
,,mõõdukate konservatiivide"
(asepresident Bush, senaator Dole)
ja äärmuslaste vahel (senaator
Jesse Helms, rahvasaadik Jack
Kemp, pastor FalvreU). Teist nii
osavat manööverdäjat nende kahe
voolu vahel kui Ronald Reagan po­le
sihnapüril.
Demokraadid tunnevad head-meelt,
et rahvaesindus jäi põhüiselt
nende kätte, samuti 36-osariigi ku­berneri
kohta 50-nest, ja otsivad
uut „mõtterikast'' (ja praktiliselt
efektset) sisu järgmiste presidendi­valimiste
tarvis. Rüklikud võlad
aga tõusevad vahepeal astronoomi­listesse
kõrgustesse ja kõik on ühel
nõul, et „midagi peab ette võtma",
nii demokraadid kui vabariiklased.
õnn kaasa! Ameeriklased peavad
seUe asja lahendama üma eestlaste
abita, kes muudes asjades maail­mapoliitikat
teadagi paremini mõis­tavad
kui keegi teinfö..
Välispoliitikast pole seekord jut­tu
olnud. Jäägu see teiseks kor­raks,
et lugejat mitte liigselt kur­nata.
.
Me räägime palju eestluse säüi-tamisest
Välis-Eestis ja katsume
leida abinõusid assimileerumis­protsessi
pidurdamiseks. Seda ei
tee me mitte ainult eestlaste suu­remates
keskustes siinpool raud­eesriiet,
vaid selleks õüsaks üles­andeks
tehakse jõudumööda pingu­tusi
ka nendes imhades ja asulates,
kuhu saatus on viinud ainult vähe­sel
arvul eestlasi. JKuid ükskõik
kui palju meie ka pmgutame Ja
ükskõik milliseid abmõusid me
rakendame — assimileerumisprot-sessüe
on raske tagasikäiku anda
ning mida suuremal arvu vanema­te
generatsioonide inimesi elu näi­telavalt
lahkub, seda ohtlikumalt
hakkab silmapiiril kummitama
eesti rahvusgrupi kokkuivamise
protsess.
Sim ei ole tegemist suurest ette-kujutlusvõimest
haaratud fantaa-siapiltidega,
vaid kindlate faktide­ga.
Erakordselt selge püdi eest rah-vusgruppi
ähvardavatest ohtudest
annab vabas maailmas tegutseva
suurema leesti luteri koguduse sta-
, tistika viimaste aastate jooksul.
Jõulupühadeks Umunud Toronto
Peetri koguduse ajakirjas mami-takse,
et koguduse liikmete hulgas
on vümase nelja aasta jooksul
märgata tunduvat segaabielude ar­vu
suurenemist. Nii näiteks laula-tati
1981. aastal 23 paari, kuid
neist olid mõlemad eestlased ai­nult
8 paari. 1982. aastal olid vas­tavad
arvud 24 ja 11, 1983. aastal
18 ja 5 ning 1984. aastal 20 ja 9.
Kui neid arvusid liita, süs näeme,
et viimase nelja aasta kestel on
Peetri koguduses laulatatud 85
paari neist on mõlemad eestiased
ainult 33 paari puhul. Seega on
kolm vüendikku laulatatud paari­dest
olnud segaabielulised paarid,
kuna kaks viiendikku laulatatutest
on olnud puht eestisoost abiellujad.
Kahjuks puudub vabas maailmas
abiellunud eesti paaride kohta
üldine statistika, kuid tõenäoliselt
võib Peetri koguduse arve laienda­da
ligilähedaselt kogu meie rah­vusgrupile
välismaailmas. Mõnin­gate
andmete põhjal on šegaabi-eluliste
arv Rootsis veelgi suurem,
mis annab eeltoodud statistikale
veelgi negatiivsema tooni.
Muidugi — armastuse üle>i saa -
vaielda, kuna iga inimene elab
oma elu tung abiellub kellega ta
tahab. Seda ei saa talle teised kas
rahvuslikest või mõnedest muudest
motiividest lähtudes ette dikteeri­da.
Kuid see teadmine ei hajuta
muremõtteid ja küllap sellest on
tingitud ka ESTO-84 juhatuse poolt
26. jaanuaril Toronto Eesti Majas
toimuv üritus „Mõttekolle 85:
Eestlane ja Eesti Päevad", kus
muuhulgas arutatakse ka selliseid
küsimusi: „Eestlus — kes on eest­lane?"
ja „Kuidas edutada eest­lust?"
On huvitav jälgida, milliseid
vastuseid, annavad mõtlejad nen­dele
küsimustele.
lai Sholoclioy teostas enesemõrva 13. detsembril selle ase­mel,
et vastu vaadata võimalikule surmanuhtlusele te-üiooiit
pärast, Mrjutas saksa ajakM „Bfld-
Ja kuidas on lugu lüüašaähud de­mokraatidega?
- Walter — hüüdni­mega
Fritz-Mondale püüdis iga hin­na
eest kokku liita vana demokraa­tide
koalitsiooni: põhjariikide ame­tiühingud,
lõunariikide aristokraa­did,
igat sorti naisõiguslased, mus­tad,
vaesedj ja kõik, jjes on.taga-Äjakiri
ütles, et :„tavaliselt hästi­organiseeritud
Kremli allikaist" on
saadud teada, et Sholochov lasi
end maha, tulistades j ahipüssiga
enesele pähe Moskva korteris.
„Bild" märgib, et Sholochovi nai­ne
usutakse olevat end tapnud juba
möödumid 1983. aastal. Uurimisel
ei välditud võimalust, et ta mees
ta tappis.
74-aastane Sholochov oli surnud
N. Liidu juhi Leonid: Brezhnevi
usaldusalune. '
Ta asendati siseministri kohalt ja
heideti partei keskkomiteest väl­ja
kui Juri Andropov võttis üle
riigis juhikoha pärast BrezhEevH
: ^uma, ••
Tema õnn langes veelgi madalama­le
novenibris, kui ülemnõukogu
võttis temalt kindrali auastme. Tõe­näoliselt
seisis tä ka korruptsiooni
pärast kohtu ees ja üks informat-siooniandja
oli öelnud, et Sholo­chovi
ei suutnud enam aidata üks­ki
seadus. J. „Ta võttis oma elu nii
häbi kui ka hirmu pärast", kirjutas
„Biid".
Sholochov oli siseministri kohal
14 aastat ja kasutas oma mõju
isiklikeks hüvedeks. Kui ta sõber
Breznev oli võimul, siis ükski
ametnik ei riskinud talle väljakut­set
teha.
Kanada keskvalitsusel ja provmt-sivalitsustel
on tülikate probleemi­de
esilekeskimisel kombeks anda
need arutada nn. Kuninglikele ko^
misjonidele, kes jahvatavad neil®
antud küsimuse niiütelda ,,pe€-
neks" ning esitavad omapoolseid
komm^taare Ja ettepanekuid.
Kahjuks ei ole need ettepanekud
tihtigi praktiliselt rakendatavad
ning komisjoni otsused ja seisuko­had
jäävad pahatihti kasutamatult
õhku rippuma. Kuid valitsus on tü­lika
ja piinava paise emaldanud ja
manööverdanud avalikkuse tähele­panu
komisjoni seisukohtadele ja
nende kritiseerimisele.
Sama kavatsus oli valitsusel ilm­selt
ka selle Kunmgliku komisjoni­ga,
mille Ontario valitsus ametis­se
nimetas Toronto Lastehaiglas
1980. ja 1981. aastatel juhtunud las­te
müstiliste surmajuhtumite selgi­tamiseks.
Komisjoni tööd juhatas
ning tegi lõpuks komisjoni tööst
kokkuvõtte kohtunik Samuel Gran-ge,
kes pärast mitu kuud kestnud
avalikke ülekuulamisi, kus peaosa
etendasid Lastehaigla õed, advo­kaadid
ja politseinikud, otsusele
jõudis, et ta ei saa kedagi otseselt
süüdistada. Tenla seisukoht tundub
pentsikuna, kuid tegelikult oli sel-lüie
otsus juba teataval määral et­te
dikteeritud, kuna Ontario apel-latsioonikohüs
keelas kohtunik
Grangele nimede nimetamise ja
kellegi peale varju heitmise.
(JSrglk. 3)
5
s.. m W 5ä M
VÄLVI
12. ja 13. jaan.
dr. t. Maim
19. ja 20. jaan.
dr. R. Pahapl
Uus seadu
sõidukite
kasutamis
- Sundusliku i\]
lede kasutamis
hakkas 14. dets
ma uus seadus,
keeruline. Kui v
sunduslikku ti
mootorsõidukitel
enne päikeselooj
nutit enne päiki
seadus stipuleer
peavad oma sõid
tarna alates 30 ti
seloojakut kuni j
päikesetõusu. S^
jäid võidakse i
dollarlise trahvi^
Uut seadust
lemisi ägedalt
ses, kuna enam
ti ei tea tä
loojaku aegu, ]
.nevad igal päe
suse reaktsiooni
mõista, et seadu:
junevat võrdle,
pehmekäeliseks.
USAsisei
ootamatu
PALM SPR]
minister Wüliai
dendile teatava]
kohalt ja pöön
lifomia rantsl
siseministrina
detud ja nüüd
Kalifomiasse.
valitsuse sisem|
liikme ootamal
se suureks lööl
servatiividele, \
53-aastane jürij
ja saaks võimi
koosseisu juhat
Kanada Sl
ametiiiliii
eraldus UI
Kanada sui
guid United A\
oma Ameeril
gust ja valis
Robert Whitel
maatiline otsusj
Motors Co.
streigi tulemi
ametiühing sj
ilma streigita; j
radikaalsemad
med ei leppin]
nüüd suures vt
see on ajaloolii
da ametiühing
mait vaatasid
töösturid, öelc
oma investeerii
uuesti arutlusel
(All
Nii-süs
mis maksis Ki
tele 2,8 mUjoi
tanud midagi,^
dagi ning ei
guSt Toronto
riumlsse. Koht
oma ülekuulai
le, et kaheks?
Ml südameh£
siini ülemäära^
tõenäoliselt lai
last samalaj
Kuid kes oli
Grange oma
gu haiglas, ai
des ega surms
uurijates. Mis
1© ei oskasee
ti tuleks hJurlj
dus leida. Võil
nud müstüist
Ägata Christic
luks surnud.