Vaba eestlane , March 6, 1979

              cõrval aibti ^e^ijjs
tema saavutiis*
li raamatuk^^
Vhivaarina, teiseks
>'i ikonverentsi
id näitiise ,3alti<e
eest.;;-;
mverentsü esikol^
le Jagati tiiiB«
i, LanH Rsmäii^
isttae Neps MavefI
P anti Pia Metsala-
EAK stipeodirm
), Tamo Tengile
iipell st^)endjhm
Ble Peetri
iimre stipendium
|1e Lindaiüe Peetri
i<Üum $300/ Evi
tasJd stiperKiiiim
J£kirile Haršeshoe
pmi^|200, Eoy
Sudbury. icc^iKiii-
>100, Sairah PIheliie
stipendium $100,
Peetril koguduse
lOO^ Linda Laürib
|e stipendium .$1Ö0,
3 H. Urmi
|), I^eelo^ VaildsE^
$lÖO;Marian-fidi
I^ücvele Peetri
$100, ,,iÕila-
Jõgi stipendium
raihvatanteijaile
$100. Viiu Vari-i
ja Vana Andre-ftipendiüm.
koikkü
Korjusele dr. P.
p koguduse muusi-lustusstipendjum
eest muusSca
puhan Aaviku Pon-
EKK toetussum-.
tõusis stipendiu-la
3.350
li EKN esimehi
|(ieldes, eit i,Sõnasü^
lenud palves,. so-
^teiega kodtzmaal,
loleme üks rahvas,
\g ja üks eesmärk,
iedüs ei toiii jäa-laks
meie šodu-bi
.saatus oleiks 3oo-ei
oleks täna siin
idunud, et Eesti
rd kannab vüjä.
lõppes E ^ i :
11. veebr. . j ^ t i
koguduse täi^ogu
ide kohaselt peeti
teenistusi igal pü-
Btaja andis usuõpe-tienduskoolis.
Moö-
I tähistati koguduse
iriku ordinatsiooni
tökku peeti 54 juma-indest
13 armulaua-
)iiblitundi, ristiti 2
l4 noort, armulaual
Isuri 9 isikuli. K ( ^ -
I lõpul 412'leeritatiid
t, kokku 481. Kogu-
I ajakiri ,;LaanarisH
lunud-iga kase kiiu
ide esitas kogudu-
^IdesV et koguduse
toimus' prae^ise
l^sliku printsiiVi k^^
i aastal eelarve ja
ilgad suurenevad.
lemaksu,
^a teiste anne^ste-
Igselt kaasa kogu­lisele.
Nii oli tillide
fl ja kulude poolel
inrie koos põökai)!-
alus $17.537.71. Uus
vastu suuremana,
paratamatu liikme-jie,
niiii(i on meestel
|iištel aastane liükme-üstel
ja pensionäri-Õpilased
maksavad
rides. ^
ijunes uue
iiseks:;E. Aai^, A.
Im^P:H^,I. Mäg-
VE. Pdlo, K. Ro-ja
Hiljuti pidasid Põlijaaa ptred.
ösna • piduliku tõotuse andmise
koonduse- Ngdr. Kai Tarum avas
koonduse lugedes Marie Underi
luuletuse. Marika Mäeste pidas kõ­ne:
,^iöa gaidlus'on mulle örid-lud".
Ta rääkis, et gaidlus on or­ganisatsioon
kus ta on leidnud to­redaid
sõpru k€Qlegak«K)S feogetisd
mälestusi tooondustelt ja laagritest.
Hellake Lee Metsalo luges järg­miseks
liipkorina , tõotus-sataiid,
niis lõppesid sõnadega: „Uute
Mijaila imarde M
tavad isamaad Mda, šeUe märgiks
süütan siin tule, mis siis
|üdameis loidab."
la ja uued hellakesed ja gaidid asu­sid
oma lubadust jä tõotust andma.
Hellakese lubaduse andsid i p i ra
Kurm, Kristi Laansoo,' Heli Lees-ment,
Liüsa Novek, EUen Oiling,
Anne Ruberg^ EHen Šibn, Erika
^VerrOt.
Gaidi tõotuse andsid: Tiina Hu-
M ; Ingrid Jiirmaä, Help Lii-
1 ^ IngtirMai
lioorand* Monica foijo ja EUe^
; Buberg. Tõotuse võttis T^istu gdr.
tiia Orav kes iwdrukütde nende
gaiditeele andis šel^sõnäMjub^
šeid ja siidamesse mineyaid Õpe-
Järgnes, lipkonna juhi igdr^
got Äimäa 0 ^ 'fä: andis
üle teenetemärgid ja teated nii
tüdrukütäie kü k^
. Lipkonna jiöit rääkis suvisest
rist, Järgmise aastasest sõidust
ülemere, vajalikest töödest iJä^
tare juures jävaii^atek(^
kadesteiöadeset. Lipkond avaldab
i)änu:i^
konnale kauni omakootud vöö.
Enne kohvi ja suupistete nauti­mist
esitasid tütefaid huvitava ja
mitmekesise ee^aiva.
; Nähes neid talente sell^ eeska-yas,
on. juba ette teada, et lipkonna
3Q-cfis aastapäeva pidu tuleb väga
huvitava eeskavaga. Pidu toimub
Eesti Majas 7. aprillil 1979
ga kell 7. Gaidid Ipoda^, et nen­de
sõbrad arvukalt sellest peost
osa võtaivad; millpst nii võiks kuju-leda
selleaastane suurkokkufelek
: kõigil© kelM meie Eoortetöö on
südaooaeasjaks.
"MONTREAL (VE) - Eesti Vabariigi 61. aastapäeva tähistaünise aMws Montrealis, 24.
iile 200-pealise osffivõtjaskoiraa po^^^^^^ kordaläinuSs. A^^® «eaks kordaminetaiks a
tuMlst! kaasa selE® pldamime^ esttod^Äis » a s , südaMmnas; kiiidsa
nuväärisemakg.;
iseärasuseks kujunes nüföderäal-kui
ka Quel^i provintsivalitsustei
erakordselt r o t e tähelepanu osu­tamine
eestlastele Montrealis. Fö--
deräalyailit$use išimigratsioönimi-nistri
tervitusi tõi üks Kanada par-
, ning šama ministee­riumi
mitmekultuuri nõukogu Que­beci
osakonna poolt tervitas selle
osakonna direktor isiMikiöfc
Aktus algas lippude sissetooMi-sega
kaunites ©esti ralivariietes,
Aktuse palvuse pidas õpetaja Hei­no
Laaneots, müleie järgnes lan-genuffce
kangelaste mälestamine
Montreali Eesti Võiüej ühingu
poolt Ylo Ojamaa sõnavõtuga.
Koosolijate püsti seistes laulis
Montreali Eesti Segakoor Enn
Võrk'i sün(taiusekohase, spgTO^^
haarava ,,Uinuge langenud kot-
9((
Aktuse avasõna ütles Montreali
Eesti Seltsi esimees Erich Aser,
kes toonitas Eesti rahva tahet Va­ba
olla, milline tahe veel praegugi
kodumaal edasi püsib; Järgnevalt
Ain Vaus deklameeris Marie Un-der'i^
mis kõneleb
Soome Talv^õjas juhtunud kur­vast
sündmusest, kiis sojast koju
pöörduvat sada me^t lumme ma­gama
jäid ja simä surnuks külma-
Järgnevalt tõi tervitusi Kanada
immigratsiopniministri nimöl lan
Watsoii, kes on Kanada parlamen­diliige,
esindades Lõuna-Montreais
Vi
esfanees Mäidö. Kari Ba
kes analiiüšis praeguse
ka • ]?re§Ment--Carter'i
ratisiooni välispoliitika e
iMSt, iga-hiöna-eest
ustest konfliktidest kõrvalehoifl-mišt,
misig hirmust resoluutse­mate
sammude
)sonä ütles Helle Yaüsy ii
,• Aktusekõne pidas Ee§ti EaS]!-
viskomitee Ühendriikides ase-
XJSA välispoaütika alussambaks on
inimõiguste taotlemine, mis aga oai
niivõrd ebasejge põhimõte, ei la­seb
ennast ifcohalike vajaduste ko-haseit
igat moodi tõlgendada. Eda­si
andis kõneleja ülevaate ühend­riikide
Kongressi varustamisest in­formatsiooniga
Balti olude kohta
ühendatud Balti-Ameerika^ Kom^
tee poolt. Aktusekõne järele
nieeris Linda Lestal
Kangro ,,Koii nägu",
Tervituste osas Qi^beci unmig
ratsiooniministri Jacques Couture
nimel tervitas Güles Rheaume.
ning sama ministeeriumi poolt
veel Jean La Rüö. Soomlaste nimel
tervitas 'Õpetaja Markku Suokon-autk>,
ukrainlaste poolt Ukraina
Kanada Komitee president Jaros^
law Kulb^, ning Balti Liit Kana­das
Montreali osakonna poolt Pee-t
e r . ' M ö l d r e ; ; ' V V ; ^ - -
Külalisena Torontost^^^^l^ bass
Andres Raudsepp Dagmar Kok-ker'i
klaverisaatel kaks laulu: Cy-rilhis
Kreek'i „Lauliku omaksed''
ning Roman Toi laul„Mu laul, mu
leelo'^:^V'>:'^
• MontreaSi Eest! Sbgakoor, Karl
J. Raudsepp'a jubatusele kandis
ette kaks pala; Miina Härma
võimsa, kalevipoja ainetel loO'
dud isamaalise ,,Enne Ja nüüd"
• iming Maimu MMdo vabadiaseloo-aktus
lõppes iihisedt;, eesti
lauhnisega.^:^^^^^^^^^^^^^;^^
e vaheaja iärele liirdus
osavotjaskond hotelli; kõrvale
eeskavaga seltskond­likule
koosviibimisele, kerge keha-kinnitusega
kaetud laudade äärde.
Tantsumuusika eest hoolitses Karl
3- Raudsepp'a ansan\bel.
Tantsu Esimesel vaheajal esine­sid
%ntreäli näisvõi
i juhatusel.
Järgnevalt oli sõnavõtt Kanada
valitsuse mitmekultuuri nõukogu
Quebeci osakonna direktori Mauri-ceChakleson^
i poolt. Sefe järele
Montreali Eesti rahvata
>.Kuppari" Mark T ^ e juhatusel
ning Innär Teose akordioni saatel
tantsis kolm tantsu^
Uudsusena eestlaste koosviibimi­sel
esines seekord „Les Gens dö
Mon Pays" rahvatahtsugrupp
Moreau juhatuselj esitades
rahvatantse. Erinevalt
eesti rahvatantsudele, mis tõlgen­davad
teatavat lugu» või teemat,
paistsid quebeclaste rahvatantsud
silma oma eriti
kontsa
Tantsu teise!
res Raudsepp laulis kitarri saatel
„Kesksuvine aas", .teiseks Eestis
põrandaaluse laulu „ÖÖ pime ja
paat lõikab vahutavat merd", kol­mandaks
„yükingite laulu", siis
iihekoduinalttuhiud laulu ,,Mü ko­d
u " — „ . . .mi väike ta on, et tihti
ei tea, kas temast ma lauldagi to­hin",
ning lõpuks omaloodud ,,Va-baduse
valve'' või Hdsingi tsirkus,
satiir sealsest inhnõiguste konve­rentsist.
Kcanmunisitlikule
vastuhakänud nõukogude kirjanik­ke
ja poeete ning nende loomin^t
käsitlevas GBC seeria-ett^andes
•,>IDEAS" esines 28. veebruari õh­tuses
saates pikemas sõnalises rol­lid
eesti näitl^änna Valve Andre.
Ette on näha uusi esinemisi samas
Teeme
nö
Vaba Eestlase talifnsesi
EEET
Reet
PEEGELDUSI —;Reffle üferi: visti
Xeida JäM^
KAJAKAS- kajad eesM
kohvikust Kanadas
TÜLE RÄNDAME
VARJU — Eesti gaidide
skautide laule swuriaagrites^
ILÄSTE MAAILM — Helmi Betleisa
.EESTI RAHVA- JA JÕULULAULE
Ellen Parve .
Täitke oma
formularid ja tagastage need koheselt!
Formularid on saadetud' kõigile pensionäridel©»
kes saavad praegu lisandit. Lisanäi pidevaks
saamiseks peate täitma formulari ning saatma
selle l^ohe tagasi kui te tahate/et Usandi maksmiie
jätkub pärast 31. märtsi. Kui te ei tee seda,
sm katkestatakse maksmine! Nii-süs —• , ,
täitke formular... saatke see tagasi teile saadetod
aadressiga varustatud üiaibrikfls 0.. Ja kindlusi age
endale lisandtmaksiniiie;
Health
ahdWelfare
Canada •
MoniqüeBegin
Minister
Santžei
Bien-etre soclat
. STOKHOLM — Aega e i ^ P ä e v a d e n i StoklioMis enam kuigi palju, kni arves--
tada sumiirituse, nagu seda on liilmmispiduStokh^ ettevalmistamist, nendib ,,Eest!
Päevalehele** Leida Leessnent, kelle õlgadele langesid ootamatult kõik ettevalmistustööd Rootsis Ja
iilemaailmne koordineerimine; Leida viibis StoMiolmts, kus ta ti^tvustas- oma plaane. ESTO-80
peakomiteele/kes need heaks Mitis. -^'^ ' • ^ • . ;'
Leida Leesmenti eesmärgiks on
kaasa tõmmata võimalikult palju
eesti võimlejaid ja apahvatantsi-jäid
nii eaidisi kui praegusi, sa­muti
\ võimlemispedagooge^ kes
kaasa aitaksid rüiiinade väljaõpe­tamisel.;;
•
Lükumislavastuse toimkond
avaldab vastava üleskutse, kus
m.li. pöördutakse ka noorima
sugupõlve poole, ©t moodustada
lasteriilmii.
— Pean olulisdks, et mitmel
pool üle Rootsi mitmesugustes
võimlemisrülimades kaasas ole­vad
eestlased endast teajbaiksid,
saanüti need, kes: varem on või»-
melnud ja vahepeal eemal olnud.
Kogemuste järgi võivad nad aas-
; tase treeningu j ärele juba heade
tulemustega esineda. Jagame nad
kolme gruppi, kus on
edasijõudnud ja
riiihirnlased. Selle jaotuse juures
ei pruugi keegi karta, et ta ei saa
hakkama, ütleb Leida Leesmient,
kel on olnud otsekontakte Root­sis
teg'atsevate: võ;
göogideiga.
Eootsis ei ole flmi abi tarvis —
siin aitavad kohtadel meie oma
inimesed ja': minu assistendid.
Loiomulikuit ho(ditsevad esine­miste
tuumiku eest valikrühmad
Millisena on liikumispidu pla­neeritud?
Leida Leesment kirjel-
•dab:.-:'/•.• •
— Loomulikult ei saa mä prae­gu
detailidest rääkida. Küll aga
võin ütelda, et lükumislavastuse
aluspiõhjaiks jääb rahvamuusika,
kusjuures ka esinejaid laulma
pannakse. Nagii sellelaadilistel
üritustel Ikka, miängib koreograa­fia
kõrval mõjuvat osa ka muu­sika
ja vailgusitus.
Viimases, osas on lubaiiud oma
abi Malmö linnäteÄ
: meister,' ^ 'kes . minu.: ürituste
alati on abiks MnÄ , / • |^
-•• ^: • • • .• 16.
Minu koreograafia lükumlspeoks
ei olene esinejate arvust. See
võib qaia vähem või suurem. Ja
siis tahaksin rõhutada, et kogu
esinemise põhitoon saab olema
väärikas.:.
Nii häitekš on Roove/(Gö-
Mele
5-pealist publikut. Ja kui nii
suui' publik on koos, siis on loo­mulik,
et inimestele peab and^
ma ka kokkusaamise võimalu­se.
$ellöks ori planeeritud esinemiste
vahele ka pikem paus. See ei .tä­henda
aga, et jagaksime lavastuse
kaheks selliselt, et .ühel poolel on
võimlejad, teisel ainult rahvatant­sijad..
Esinemine on kavandatud
sünteesina liiikumisest, tantsust,
rmmsikast ja laulust.
Balti õhtul tehti teatavaks, et JBalti Liidu auliikmeks on valitud
pariamendmigeG.eaccia, kellele BaSti^^m^
(paremal): annab üle seiekohase tõendi, Foto: Tommy Tamscn
LAUL SINULE - Juri
Plaadi Isind koos saatekuluga
• LÕUNAMAA^ LINN;-- '
Ähdffes Raudsepp ($7.50)
Juhtivaid inimesi ka teistest Eu­roopa
keskustest on lubanud
oma korraldavat i k ^^
— Teadupärast on Rootsis ter­ve
rida eestlasjsit võimlemispeda­googe,
ikeda kutsume kaasa. Suur
abi iüikumispeo läbivümfeel tuleb
aga; teiselt poolt Atlanti> kus Eve-lyn
Koop koordineerib Kanada
ja USA võimlejaid, ning Toomas
Metsala rahvatantsijaid. Sealt tu­leb
vähemalt sada võunlejat.
EveEyn • Koop . lähemail
päevil miimlt värvifilmid te
mistest, mida nea iifleb ette
valmistada, samuti llndSstatüö
: ,mMsika.::: \ '•
Lasiteptimiadesse k U t s ^^
rukuit^ ja poisse koolieas, s.o. va-tiustes
7r--i 1 aastat.' Lastele on
tfehtüd kerge rahvaviisiline saate-m;
Uüslka, ka laulud ja Htkumised
ise on kerged. Eelkõige on aga
meil kiiresti vaja andmeid kui
suur on huvi meie endi poolel,
kui palju lapsi ja võimlejaid või^
me arvesitada aastal 1980, Ma loo­dan,
et paljud end registreerivad
ESTp-^0 lükumislavastuse siin­sete
kui ka välismaistele toimkon-
'dadele. . •
iKui suureks kujimfeb litomis-piduf
StoldioSmi^^^. J ^ ^
jäästaädion, mis on täielikult ka­tuse
all ja seega sõlüimaitü 11-
niastikust (Baltimorels teatavas­ti
pii valguspeo ajal padu^
äike)y ^ a b publil^ kuni
10..000.. Leida .Leesment
Teatavasti läks eesti noorte an-.
keet' eesti keele Ä
ulatuses käiku möödunud^ aafea
lõpupoolel, Eesti Skautmastri-te
Kogu USA ICooMiš^
Anlkeetlehed saadeti mi anti
üle maade noorie-dele
ja fepplidele, peamiselt nende
keskuste kaudu; Änkeetleht koos­neb
14 'küsimusest eesti keele os­kuse
taseme selgitamiseks kõne,
lugemise ja kirja osas — 12—18
31.
ja flöödi alal neljandat aastat To­ronto
t^likooli muusikafakuiteedis. )
Neljavärvi-rterükis
flöödikontsert
raames toimub
algusega kl: 115 pJ.
Toroiitos Walter Hall, Ed^vard
Johnson Bldg.-us. Teda saadab Ma- a. noortele,
veril Nora-Mall ICerson. märts 197®.
Roy Madalvee õpib helüoomingu Täidetud ,ankeetlehti on juba
tagastatud mitmelt maalt, süski
;veel: osaliselt. ,.
Arvestades eriti i kaugemate
maadega.; aeglast postilüklust ja
kuna ees seisavad ka noorte suu­remad
kogunemised jüripäeva
puhul hing et saavutada ülevaatli­kumaid
tulemuslyotsustas Eesti
Skautmasftrite Kogu ÜSA koondi­se
juhatus aiiikeedi lõplikku täht­aega
pikendada 1. maini 1979. a.
Noorte üksusi ja eesti koole,
samuti noorte osafcoridi ja ringe,
eeskätt nende kesikusi palutakse
täiendavalt ankeedi täitelehtede
saamiseks.pöördüda aadressil:—
Albert Mölter, 125 10-th Street.
Ijakewood, New Jersey 08701,
USA.. •
Ankeedi koi^raldajäd^^.M
aajahuvilistelt organisatsioonidelt
ja koondistelt tõhusat kaasabi/
EESTI SKJlimMŠTRIT^ KOGU
/USA SCOONDISE JimATüŠ :
Dr. Toomas Troost, kes National
Science Foimitetipn ülesandel saa­deti
üheksäli^^l^^ Euroopasse,
viibis aastavahetusel Tallinnas^;
kus tutvus Nõmmel vähjaliaiguSte:
kiiritusravi sisseseadetega' ja- võt-'
tis uut aastat vastu suguilaste kes-;
kel :/::/^'
Moskvas oli tai 19. veebruaril
loeng Teaduste ja Tehnüta osakon­nas
oma äsjaavastatud antibipoti-ku
kohta, mis_seniaUesibna nime­ta.
Ees seisavad peatus Londonis
ja läbirääkimised 'Washingtonis
avaldamisele tulevate artiklite
VES
Järjekordne köosvübimine klubi
liüaneteile ja nende külalistele toi­mub*
nisljap.,, 15. inärtsü kell 2.30
Eesti Maja saalis, ihHlest palume
osa võtta. •
.•••-JUHATUS
il
mõõtkava 1:
tjsi Eestlase**--talituses
kahjustamise vältimiseks
MM U.imni IM I l m » , r . 1 . . . . . . . i . n 11 I I JU ] . M l JU J l postiga ei saadeta
Saarlaste ühing Torontos^k^^
peakoosoiekule kõiki saarte rah-vaid.
Koosolek toimub Toponto Ees­ti
Maja väikses saalis pühapäeval,.
18. pärtsil kdl 4 p.l. Kui isiklikku
kutset; postiga pole .saabuniid, pa-lume
seda teadet • ajalehes võtta ;
.kutsena. •':
SAARLASTE-ÜHINGU JUHATUS ;