1979-06-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 3 Nr. 48
Budapestis peetud kergejõiistiMi-võistlustel
oli Heas vormis kuuli-:
tõukaja Heiao Sild, kelle tulemus
^.53 on uus Eesti rekord.
Teine ^ uus Eesti rekord tehti
Sotshis peetud kergejõustikuvõist-lusel,
kus naiste 3000 m jooksus S.
Alev püstitas uiieks Eesti rekor-Ä
s -9.17,4.
Ilda^sakslane Marita Kocli Jooksis
Berliinis esimese naisena 200 m
alla 22 sekundi, saades uueks
maailmarekordiks 21,71. Ida-Saksa
laised jooksid uue maailmarekordi
ka naiste 4x100 ni teatej<^ksus tulemusega
42,09. Nende endine re-kord
oli 42,27. Lisaks Eochile jooksid
grupis Romy Sohneider, Ingrid
Auerswald Ja Marlies Goehr.
Biena Silai jooksis Bukarestis
maailma tänavuse aasta tipptule-iffluse
naiste 1500 na jooksus ajaga
4.00,0, MaricioaPuika jäi Mseks
ajaga 4.03,3.
; Götzises, Austrias peetud suurtel
rahvusvahelistel -. võistlustel
mitmevõistluses saavutas kümnevõistluses
Eesti rekordi omaja
Tõnu Kaükis 8088 pmikti. Möödunud
kevadel viis ta Eesti rekordi
punktile. Götzises kasutati
võtul elektroonik
lisi kelli, mis puhiü jöoksutulemu-sed
on käsiajavõtuga võrreldes
mõnevõrra nõrgemad ja kahandavad
kümnevõistluse summat kuni
70--100 pilluti võrra. Kui seda ar-vesservõtta,
oleks Kaukise uus tulemus
tegelikult uueks Eesti rekordiks.
Võistlustel saavutas esikoha
prantslane Thierry Pubois 8161
.Leedus: toimusid' N. • Liidu- ulatu-,
sega käimisvõistlused, kus osavõtjaid
oli 156. Eestit esindasid iisäku
noored. Meeskondlikult aowestades
saavutati Grodnoga võrdselt 187
punkti. :^õige paremini esineti 3
km distantsil, kus 1963. a/sündinud
Meelis Mäeots ja Heldur Lass said
aegadega 13 04,0 ja 14.02,0 kaksikvõidu.:.
M. Mäeotsa aeg on uiis
Eesti B-klassi rekord. Teise B-klas-si
rekordi tegi ta päev hiljem 5 km
käimises ajaga 22.39,0.:
Viljandi rajoonis,, Tääksis toimusid
suunistamise valikvõištlused.
Köhal oli 14 võistkonda^ nende hülgas
ka saarlased, keda muidu olevat
ainult harva näha mandril pee-tavail
võistlustel, üllatuseks oli
Rapla koolinoore Tiina Kikkase
võit nimekate täiskasvanute ees;
ta sai möödunud sügisel noortemeistriks,
kuid sai nüüd esimese
meistritiitli täiskasvanute hulgas.
Meestest omandas järjekordselt
meitritiitli põlvalane Nikolai Jär-veoja.
Võistkondadest oli p>arim
Harju, teiseks jäid Hiiumaa suu-
•nistajad;;v; : . ' : ' :
EiMUS —1978. a.. kauneim eestikeelne Iwuletuskogm
L Ivask püsil) oma luules tugevata sidemetega Loiiiia-Eesf vanemate
siumimnllas. Tema nägemuslik laule Soomest, selle sha-manlikast
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanaerk.
Elukognsse on vaditud paremik ta varem ilmunud kogudest.
[.Hind $10.00 — saatekulu 50 cenä
SAADAVAL „VABÄ EESTLASE" TALITUSES
ANDRESKÜN@
Kuuendale kohale eesti
ka jäte hulgas tuli Ülo Rukki oma
viskega 77.98, saavutades sellega
ka kodumaal meistritiitli, mis kuulub
77.00 m ületajaüe. Nüüd, on
Eesti odaheitjate paremus järjekord
järgmine: Heino Puuste —
84;06 (1978), Mart Paama — 84.05
(1965), Charles Valhnann — 82.26
(1960), Toomas Savi - 81.20 (1987),
Põikread: 1. Endisaegne raha, 5.
Teatud vorst, 9. Jõgi Kagu-Äasias,
10. Endisaegne sõjarüst, 11. Võlu,
veetlus, 13. Eesti peapiiskop, 15.
Tänav — läti keeles, 17. Suur —
soome keeles, 18. Hulka, vahele,
21. Toidu, 22. Kuulus ungarlane
minevikus, 23. Klaasist ese, 24.
Väljend raske töö kohta, ^5. Tööriist,
27. Teravik kepi otsal, 30.
Ameeriklase hüüdnimi, 31. Naisenimi,
34. Omapead, 35. Suured kalad,
37.. Pühkimisvahend, 38. Kää-
Toomas Rammal — 78.40 (1976) ja
Ülo Rukki — 77.98. Temale järgneb
Toivo Moorast>- 76.70 (1978).
Samal võistlusel saavutas lö-aasta-ne
Enno tammemäe oma esimese
viske üle 70 m — 72:24, mUlega tema
isiklik rekord paranes 4 meetri
ja 22 sentimeetri võrra. .
trw7iHi>
958 Broaivfew Aveme, Toronto, Ont. M4K 2R6 ©Tel. 461-13M
SÜURM VALIK RÄHVÄRÕWAIST Ja Mglsf..^^m
ne eesti grammatikas, 40. Põhi^ 42.
Eesti helüooja Kanadas, 43. Lõu-na-
Ameerikas elavad loomad, 44.
Kosk Soomes.
Püstread: 1. ülevoolavalt täis,
2. Kleepaine, 3. Spetsiaalj 4. Kohanimi
Virumaal, 5. üks pooltest, 6.
Ilmakaar, 7. Rahutu maa Euroopas,
8. Monarhi võimu sümboliseeriv
asi, 10. Mes, 12. Veekogu,
käändevormis^ 14. Ette kandma,
16. Nimekiri; 18. Saksa kirjanik 19.
sajandil, 19. Kunstnik, 20. Jalatsi
osa, 25. Teatud küpsis, 26. Mte-sõna,
28. Äss, 29. Trükitööline, 32.
Eesti kirjaniku eesnimi, 33. Ette-pooie,
kaugemale, 36. Soliidne naine,
37. Teatud maks vöi tasumise-viis,
39V Lahtine fcoht.
RISTSÕNÄ-^NR. 996; LAHENDUB
Põikread: 1. P.S., 3. Top, 6. As-pel,
10. Erim, 11. Vomm, 12. Äkel,
13. Kartser, 15. Morss, 17. See, 18.
Tael, 19. Ito, 21. Eilse, 24. Eit, 25.
Ränk, 27. Ärnim, 29. Uus, 31. Maiste,
33. Ekraan, 36. Mio, 37.ŽVanka,
39. Altto, 41. Boa, ^2. Emake, 44.
Ese, 46. Nudi, 48. Von, SO. Pragu,
52. Leevike, 54. Vats, 55. Saar, 56.
O k a s . ;
Püstread: 1. Prae, 2. Sireen, 4.
Ove, 5. Porter, 6. Amme, 7. Par,
8. Eksitus, 9. Lest 10; Ekstreemne,
14. Sel, 16. Olema, 20, Otsejoones,
22. Ikka, 23. Saima, 26. Äkki, 28.
Imaam, 30. Uted, 32. Isak, 34. Robert,
35. Avang, 38. Keila, 40. Le-jvik,
43. Are, 45.^Spav 47. Uus, 49.
Oka, 51. A Š, 53. Er.
Kirjastus ATälis-Eesti &EMP
311 lk. Hind $14.00 br. -I- saatekulu 5CIC
EesM ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjaBEe. Ta
analüüsib Soome sise- ja välispoltitikat, riigi tänapäevast olukorda
ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poUitikat, Soome valit-soBt
pFešidencUst parteielnni ja palju muud, tuues Soome
sest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
OÜ
us e
mm
OB
0 0 «
Müüga „Vaba Eestlase" talituses
MÄRT RAUD
Raamat on kanni välimusega; arvukad ^^^f^^^
mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teog ön hea tut^
vnmiseks oma rahva ajalooga. Ka siis Imi see ennegi on teada,
on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata ja uus, mille
amalüüsimisel president K. Pätsi isik ja elutöö
; 'esile-tõuseb.- •
174 lk. $18J)0, postiga $1.00 saatekulu
.SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES .
•Se^ rasked'ajad on:tulnud see-;
i t o l iile Liivimaa, et läheks täide
Issanda sana, Moosese 3. raamat,
see 26. peat%k: ,,Ja kui teie sest
ei võta veel mitte kuulda, jä mulle
teete ikka vastuoksa, siis talian
mina ka teile vastuoksa teha vihaga,
ja kä mina tahan seitse korda
enam karistada teie pattude pä-rast.";-/
.'^
Nõnda on Issand andnud Kogile
ja Magogüe kui ka Meseki peaarstile
ajutiselt võimuse.
Ja Anna von Tödwen, Rõngu los-siproua,
on surnud üpris suures
viletsuses Ja vaesuses Haapsalu
linnas ja temal ep ole jäänud isegi
tervet palakat, snillesse tema surnukeha
oleks võinud mähMda.
Aga sellase kaubaseUisse, sd^
lesseR.õngu lossi kirjutajasse, keda
kutsuti Franz Bonniuseks, läks
kättemaksmise vaim, ja tema vandus
pühalt, et fesna kätte maksab
igaühele, kes kandis Tisenhušenite
nime, oma armastud neitsi Barba-p
pärast, keda ta avalikult, nii
sanas kui kirjas, omaks abielunaiseks
nimef^
Ja kõigest, mis tema ette võttis,
paistis, et ta ep olnud sugugi mitte
alati, vaid et tomas oli äge Jä vägev
vaim, mis saatis korda tegusid.-•
Ja paistis nii, nagu oleks tema
asi olnud õige ka Issanda ees, sest
Issand laskis tema ettevõtmistel
korda miima, ja tema käis loii Jumala
vits üle maa.
Nii on ta esiti Kuramaal, aga
siis Leedus kogunud enese ümber
suure hulga niisamasuguseid lin-nupriisid
ja hulguseid, ja nendega
on ta sissisõda pidanud ja ristteedel
luuranud Vilnost kuni Preisi-maale
saadik. Ja kus ealeski Ti-senhuseni-
nimeline või muidu selle
suguvõsa liige tema teele on sattu-nud,
seal ep ole tema halastust
tundnud. •,•••:••:/
Aga ülemalnimetud Franz Bon-nius
on hiljem oma salgaga astunud
Pohla teenistusse ja nõnda
maanteerööyerist sõjapealikuks
tõusnud. Ja Pohla kuningas ise on
temale kaitsekirja andnud, kus
kästakse kõiki maavalitsejaid.
Komtuurisid, Orduhärrasid, kui ka
linnade Raadihärrasid- Franz Bon-niusele
kaitset ja abi anda, et ta
võiks oma ilmalikku õigust saada
ja tasuda kätte oma õndsa armsama
suurtsugu neitsi Barbara voi
Tisenhuseni surma eest, kes haledal
kombel uputati tema lihaste
vendade poolt.
Nii vägev on tema armastus ol-nud
ja teda suurtele tegudele viinud,
kuigi need teod olid küll kättemaksmise
teod. 1
Ja ta on. käinud sõda oma šur-1
mani nmg võitluses ka surma saa-
Aga Jürgen von - Tisenhusei,
Rannu härra, langes Ubbagali juures
Somemaalt tulnud Kankaiste
härra Carl Hendrikupoja kae kaudu,
ja temast ep ole ühtki mehe-poolset
järeltulijat jäänud., Niisama
on tema mõlemad vennad
Reinhold ja Bartholpmaeus surnud
ilma lasteta ning see suguharu
ühes nendega kustunud.
Nii on nüüd kõik, kellest mina
olen kirjutanud, surnud ja vastavad
ise oma tegude eest igavese
Jumala ees, kes nende üle kohut
mõistab ja oma õigemeelšuse kaaludel
nende tegusid kaalub ning
igaühele tema ärateenunise järgi
annab.
Sellest olgu meile küllalt ja ärgem
katsugem uurida, mis on. ära
peidetud, kas ori nad saanud oma
patu palga ja läinud sinna, kus on
ulgumine ja hammaste kiristamine,
või on Jumal oma armulikus
meeles nende peale halastanud ja
nad äravalitute hulka pannud. Ärgu
ka keegi meie hulgast neid liiga
hukka mõistku, nõnda iseen-
Eiast ülendades, vaid pidagu igaüks
meeles oma liha hõrkust.
Aga mina, Matthaeus Jeremias
Friesner, kirjutan selle siia, et ma
ep ole midagi veel nii imelikku
Finnairii ön
praegu seitse DC—9 lennukit ja;
neid on tellitud veel viis juurde, \
nii et nende lennulkite üldarv tõuseks,
tosinale. Uued lennukid .maksavad
umbes 150 miljonit Soome >
marka ($40 anilj.). Soome riiginõukogu
andis Finnairi poolt vajatavale
välismaisele (peamiselt!
USA-st ja Kanadast saadavale) ]
laenuie oma tagatise. Uued lennu-'
kid saadakse kätte tuleval aastal.'
Fümair ori leidnud DC—i9.pari-'
maks oma ikasutamisel j-a sel põh-;
jiisel tehtigi otsus nende juurde'
muretsemiseks. Lisaks ^aneb j
Finnair rc-^ku ka DC—9 lennukite,
parandamisele ehitades Helsingi- *
Vantala lennuväljale angaari; ja
mootorite remonttehase.
Finnair tegi ostu oma võistlus-võime
säilitamiseks maailma lennuliikluses;
pealegi on nõudmine
lendude järele ptisivalt' suurene-1
nud. Uued lennukid hakkavad vä-i
hehäaval asendama seniseid va- •
nanevaid Super-Caravelle tüüpi
85-le reisijale mõeldud lennukeid.
maa peal näinud, kui öi kahe inimese
armastus.
Issand, anna nende hmgedele
rahu ja heida armu nende pattude;
peale, M need ka verirusked
oleksid, ja lase oma palel paista
ka selle koormatud ning ärapurtis-;
tatud Liivunaa peale, sest sina
oled Armastus.
AAMEN!
' Aktuaalseks'üldhuviliseks küsi
museks on Eesti Teadusliku Instituudi
Rootsis üritus, koostada
ulatuslik biograafiline teatmeteos
meie teadlaste kohta väljaspool
kodumaad, laias maailmas:
Varsti möödub sellest aasta, kui
Instituut saatis välja esimesed,
sajad ankeetlehed vastavate biograafiliste
andmete kogumiseks.
Vastukõla sellele üritusele on olnud
väga soodus ning valdav enar
mus meie tüntuimaisit teadlasist
on meile oma andmed juba saatnud.
Neile tuleb kogu aeg lisa,
kuigi veidi pikkamööda, n.ö. tilga;
kaupa. Seetõttu kipub selle ettevõtte
teostamine venima. Halvim
on aga, et meü pole teada, kas
kõik, kellele oli mõeldud, on meie
ankeetlehed üldsegi kätte saanud.
On põhjust arvata, et üks osa
eesti teadlasist on nieie saadetise
unustanud või ei pea sellele vas-tärnist
kiireks ega tähtsaks, l^eile
kõigile tahame sellega meelde tuletada,
et nad oma vastuse õige
peatselt ära saadaksid. Kavatsetav
teatmeteos koostatakse igal
juhul ja oleks kahju, kui keegi
arvessetulev sealt välja jääks või
siis esitatakse puudulike andmete
alusel.
Kõiki neid, kes meie ankeetleh-te
mingil põhjusel (aadressimuu-datus
ete.) ei ole saanud, palume
seda meilt nõutada. Veelgi lihtsam
oleks, kui vastavad andmed
märgitakse harilikule, paberile
ning teele saadetaks, küsimused,
milledele ootame vastust, oleksid
järgmised: Nimi, teadusliku kraadi
või tiitli märkimisega, sünniaeg
ja -koht, haridusikäik (lühidalt),
akadeemiline haridus/ t ^
du^llk tegevus ja praegune positsioon,
kuuluvus teaduslikesse organisatsioonidesse,
tähtsamat
teaduslikust toodangust ja praegune
aadress.
Märgitud olgu, et meie huvipiirkonda
kuuluvad kas alkade©-
riiilised õppejõud (endised ja
praegused) või siis tegevuurijad,
kas institutsioonkie juures või
iseseisvalt töötavad. Paguluses
akadeemüise hariduse omandanute
kohta üldiselt (kogutakse andmeid
USA-s (Y. Kõiv). Neid kalit
üritust ei või ära segada, kuigi
nad mõnes osas võivad kattuda.
Saabunud materjalide läbitöö-tamiseks
ja peatseiks avaldämi-iseks
vastava teatmeteosena on
juba jaanuarikuul 1970 loodud
toimkond, :kuliu kuuluvad: fil. Mc.
Mai Raud (toim. sekretär), prof!
Teodor Künnapas, dr. jur. Ilmar
Arens, fil. dr: Taavi Papp ja alla-kirjutanu.
Kõikide' ankeefcleihtede-vastuste
originaalid deponeeritakse
hüjem Rootsi Riigiarhiivis
Stokhoimis.
Meie .vaevarikkale koostamis-tööle
oleks suureiks hõlbustuseks,
kui see üleskutse leiaks fcoHeegide
hulgas põhjendatult sõbraliKkü
v Ä v õ t t u ja tähelepanu. Seni
yübinud vastused, (kas anbeetleh-j
tedel või siis eripaberü, palume
saata aadressil: Institutum; Lit-terarum
Estonicum, Box 7608
S-103 94 StoMiolm.
Eesti Teaduslik Instituudi
Rootsis nimel
GUSTAV RÄNK
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 26, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-06-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790626 |
Description
| Title | 1979-06-26-06 |
| OCR text | Lk. 3 Nr. 48 Budapestis peetud kergejõiistiMi-võistlustel oli Heas vormis kuuli-: tõukaja Heiao Sild, kelle tulemus ^.53 on uus Eesti rekord. Teine ^ uus Eesti rekord tehti Sotshis peetud kergejõustikuvõist-lusel, kus naiste 3000 m jooksus S. Alev püstitas uiieks Eesti rekor-Ä s -9.17,4. Ilda^sakslane Marita Kocli Jooksis Berliinis esimese naisena 200 m alla 22 sekundi, saades uueks maailmarekordiks 21,71. Ida-Saksa laised jooksid uue maailmarekordi ka naiste 4x100 ni teatej<^ksus tulemusega 42,09. Nende endine re-kord oli 42,27. Lisaks Eochile jooksid grupis Romy Sohneider, Ingrid Auerswald Ja Marlies Goehr. Biena Silai jooksis Bukarestis maailma tänavuse aasta tipptule-iffluse naiste 1500 na jooksus ajaga 4.00,0, MaricioaPuika jäi Mseks ajaga 4.03,3. ; Götzises, Austrias peetud suurtel rahvusvahelistel -. võistlustel mitmevõistluses saavutas kümnevõistluses Eesti rekordi omaja Tõnu Kaükis 8088 pmikti. Möödunud kevadel viis ta Eesti rekordi punktile. Götzises kasutati võtul elektroonik lisi kelli, mis puhiü jöoksutulemu-sed on käsiajavõtuga võrreldes mõnevõrra nõrgemad ja kahandavad kümnevõistluse summat kuni 70--100 pilluti võrra. Kui seda ar-vesservõtta, oleks Kaukise uus tulemus tegelikult uueks Eesti rekordiks. Võistlustel saavutas esikoha prantslane Thierry Pubois 8161 .Leedus: toimusid' N. • Liidu- ulatu-, sega käimisvõistlused, kus osavõtjaid oli 156. Eestit esindasid iisäku noored. Meeskondlikult aowestades saavutati Grodnoga võrdselt 187 punkti. :^õige paremini esineti 3 km distantsil, kus 1963. a/sündinud Meelis Mäeots ja Heldur Lass said aegadega 13 04,0 ja 14.02,0 kaksikvõidu.:. M. Mäeotsa aeg on uiis Eesti B-klassi rekord. Teise B-klas-si rekordi tegi ta päev hiljem 5 km käimises ajaga 22.39,0.: Viljandi rajoonis,, Tääksis toimusid suunistamise valikvõištlused. Köhal oli 14 võistkonda^ nende hülgas ka saarlased, keda muidu olevat ainult harva näha mandril pee-tavail võistlustel, üllatuseks oli Rapla koolinoore Tiina Kikkase võit nimekate täiskasvanute ees; ta sai möödunud sügisel noortemeistriks, kuid sai nüüd esimese meistritiitli täiskasvanute hulgas. Meestest omandas järjekordselt meitritiitli põlvalane Nikolai Jär-veoja. Võistkondadest oli p>arim Harju, teiseks jäid Hiiumaa suu- •nistajad;;v; : . ' : ' : EiMUS —1978. a.. kauneim eestikeelne Iwuletuskogm L Ivask püsil) oma luules tugevata sidemetega Loiiiia-Eesf vanemate siumimnllas. Tema nägemuslik laule Soomest, selle sha-manlikast soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanaerk. Elukognsse on vaditud paremik ta varem ilmunud kogudest. [.Hind $10.00 — saatekulu 50 cenä SAADAVAL „VABÄ EESTLASE" TALITUSES ANDRESKÜN@ Kuuendale kohale eesti ka jäte hulgas tuli Ülo Rukki oma viskega 77.98, saavutades sellega ka kodumaal meistritiitli, mis kuulub 77.00 m ületajaüe. Nüüd, on Eesti odaheitjate paremus järjekord järgmine: Heino Puuste — 84;06 (1978), Mart Paama — 84.05 (1965), Charles Valhnann — 82.26 (1960), Toomas Savi - 81.20 (1987), Põikread: 1. Endisaegne raha, 5. Teatud vorst, 9. Jõgi Kagu-Äasias, 10. Endisaegne sõjarüst, 11. Võlu, veetlus, 13. Eesti peapiiskop, 15. Tänav — läti keeles, 17. Suur — soome keeles, 18. Hulka, vahele, 21. Toidu, 22. Kuulus ungarlane minevikus, 23. Klaasist ese, 24. Väljend raske töö kohta, ^5. Tööriist, 27. Teravik kepi otsal, 30. Ameeriklase hüüdnimi, 31. Naisenimi, 34. Omapead, 35. Suured kalad, 37.. Pühkimisvahend, 38. Kää- Toomas Rammal — 78.40 (1976) ja Ülo Rukki — 77.98. Temale järgneb Toivo Moorast>- 76.70 (1978). Samal võistlusel saavutas lö-aasta-ne Enno tammemäe oma esimese viske üle 70 m — 72:24, mUlega tema isiklik rekord paranes 4 meetri ja 22 sentimeetri võrra. . trw7iHi> 958 Broaivfew Aveme, Toronto, Ont. M4K 2R6 ©Tel. 461-13M SÜURM VALIK RÄHVÄRÕWAIST Ja Mglsf..^^m ne eesti grammatikas, 40. Põhi^ 42. Eesti helüooja Kanadas, 43. Lõu-na- Ameerikas elavad loomad, 44. Kosk Soomes. Püstread: 1. ülevoolavalt täis, 2. Kleepaine, 3. Spetsiaalj 4. Kohanimi Virumaal, 5. üks pooltest, 6. Ilmakaar, 7. Rahutu maa Euroopas, 8. Monarhi võimu sümboliseeriv asi, 10. Mes, 12. Veekogu, käändevormis^ 14. Ette kandma, 16. Nimekiri; 18. Saksa kirjanik 19. sajandil, 19. Kunstnik, 20. Jalatsi osa, 25. Teatud küpsis, 26. Mte-sõna, 28. Äss, 29. Trükitööline, 32. Eesti kirjaniku eesnimi, 33. Ette-pooie, kaugemale, 36. Soliidne naine, 37. Teatud maks vöi tasumise-viis, 39V Lahtine fcoht. RISTSÕNÄ-^NR. 996; LAHENDUB Põikread: 1. P.S., 3. Top, 6. As-pel, 10. Erim, 11. Vomm, 12. Äkel, 13. Kartser, 15. Morss, 17. See, 18. Tael, 19. Ito, 21. Eilse, 24. Eit, 25. Ränk, 27. Ärnim, 29. Uus, 31. Maiste, 33. Ekraan, 36. Mio, 37.ŽVanka, 39. Altto, 41. Boa, ^2. Emake, 44. Ese, 46. Nudi, 48. Von, SO. Pragu, 52. Leevike, 54. Vats, 55. Saar, 56. O k a s . ; Püstread: 1. Prae, 2. Sireen, 4. Ove, 5. Porter, 6. Amme, 7. Par, 8. Eksitus, 9. Lest 10; Ekstreemne, 14. Sel, 16. Olema, 20, Otsejoones, 22. Ikka, 23. Saima, 26. Äkki, 28. Imaam, 30. Uted, 32. Isak, 34. Robert, 35. Avang, 38. Keila, 40. Le-jvik, 43. Are, 45.^Spav 47. Uus, 49. Oka, 51. A Š, 53. Er. Kirjastus ATälis-Eesti &EMP 311 lk. Hind $14.00 br. -I- saatekulu 5CIC EesM ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjaBEe. Ta analüüsib Soome sise- ja välispoltitikat, riigi tänapäevast olukorda ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poUitikat, Soome valit-soBt pFešidencUst parteielnni ja palju muud, tuues Soome sest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid. OÜ us e mm OB 0 0 « Müüga „Vaba Eestlase" talituses MÄRT RAUD Raamat on kanni välimusega; arvukad ^^^f^^^ mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teog ön hea tut^ vnmiseks oma rahva ajalooga. Ka siis Imi see ennegi on teada, on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata ja uus, mille amalüüsimisel president K. Pätsi isik ja elutöö ; 'esile-tõuseb.- • 174 lk. $18J)0, postiga $1.00 saatekulu .SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES . •Se^ rasked'ajad on:tulnud see-; i t o l iile Liivimaa, et läheks täide Issanda sana, Moosese 3. raamat, see 26. peat%k: ,,Ja kui teie sest ei võta veel mitte kuulda, jä mulle teete ikka vastuoksa, siis talian mina ka teile vastuoksa teha vihaga, ja kä mina tahan seitse korda enam karistada teie pattude pä-rast.";-/ .'^ Nõnda on Issand andnud Kogile ja Magogüe kui ka Meseki peaarstile ajutiselt võimuse. Ja Anna von Tödwen, Rõngu los-siproua, on surnud üpris suures viletsuses Ja vaesuses Haapsalu linnas ja temal ep ole jäänud isegi tervet palakat, snillesse tema surnukeha oleks võinud mähMda. Aga sellase kaubaseUisse, sd^ lesseR.õngu lossi kirjutajasse, keda kutsuti Franz Bonniuseks, läks kättemaksmise vaim, ja tema vandus pühalt, et fesna kätte maksab igaühele, kes kandis Tisenhušenite nime, oma armastud neitsi Barba-p pärast, keda ta avalikult, nii sanas kui kirjas, omaks abielunaiseks nimef^ Ja kõigest, mis tema ette võttis, paistis, et ta ep olnud sugugi mitte alati, vaid et tomas oli äge Jä vägev vaim, mis saatis korda tegusid.-• Ja paistis nii, nagu oleks tema asi olnud õige ka Issanda ees, sest Issand laskis tema ettevõtmistel korda miima, ja tema käis loii Jumala vits üle maa. Nii on ta esiti Kuramaal, aga siis Leedus kogunud enese ümber suure hulga niisamasuguseid lin-nupriisid ja hulguseid, ja nendega on ta sissisõda pidanud ja ristteedel luuranud Vilnost kuni Preisi-maale saadik. Ja kus ealeski Ti-senhuseni- nimeline või muidu selle suguvõsa liige tema teele on sattu-nud, seal ep ole tema halastust tundnud. •,•••:••:/ Aga ülemalnimetud Franz Bon-nius on hiljem oma salgaga astunud Pohla teenistusse ja nõnda maanteerööyerist sõjapealikuks tõusnud. Ja Pohla kuningas ise on temale kaitsekirja andnud, kus kästakse kõiki maavalitsejaid. Komtuurisid, Orduhärrasid, kui ka linnade Raadihärrasid- Franz Bon-niusele kaitset ja abi anda, et ta võiks oma ilmalikku õigust saada ja tasuda kätte oma õndsa armsama suurtsugu neitsi Barbara voi Tisenhuseni surma eest, kes haledal kombel uputati tema lihaste vendade poolt. Nii vägev on tema armastus ol-nud ja teda suurtele tegudele viinud, kuigi need teod olid küll kättemaksmise teod. 1 Ja ta on. käinud sõda oma šur-1 mani nmg võitluses ka surma saa- Aga Jürgen von - Tisenhusei, Rannu härra, langes Ubbagali juures Somemaalt tulnud Kankaiste härra Carl Hendrikupoja kae kaudu, ja temast ep ole ühtki mehe-poolset järeltulijat jäänud., Niisama on tema mõlemad vennad Reinhold ja Bartholpmaeus surnud ilma lasteta ning see suguharu ühes nendega kustunud. Nii on nüüd kõik, kellest mina olen kirjutanud, surnud ja vastavad ise oma tegude eest igavese Jumala ees, kes nende üle kohut mõistab ja oma õigemeelšuse kaaludel nende tegusid kaalub ning igaühele tema ärateenunise järgi annab. Sellest olgu meile küllalt ja ärgem katsugem uurida, mis on. ära peidetud, kas ori nad saanud oma patu palga ja läinud sinna, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine, või on Jumal oma armulikus meeles nende peale halastanud ja nad äravalitute hulka pannud. Ärgu ka keegi meie hulgast neid liiga hukka mõistku, nõnda iseen- Eiast ülendades, vaid pidagu igaüks meeles oma liha hõrkust. Aga mina, Matthaeus Jeremias Friesner, kirjutan selle siia, et ma ep ole midagi veel nii imelikku Finnairii ön praegu seitse DC—9 lennukit ja; neid on tellitud veel viis juurde, \ nii et nende lennulkite üldarv tõuseks, tosinale. Uued lennukid .maksavad umbes 150 miljonit Soome > marka ($40 anilj.). Soome riiginõukogu andis Finnairi poolt vajatavale välismaisele (peamiselt! USA-st ja Kanadast saadavale) ] laenuie oma tagatise. Uued lennu-' kid saadakse kätte tuleval aastal.' Fümair ori leidnud DC—i9.pari-' maks oma ikasutamisel j-a sel põh-; jiisel tehtigi otsus nende juurde' muretsemiseks. Lisaks ^aneb j Finnair rc-^ku ka DC—9 lennukite, parandamisele ehitades Helsingi- * Vantala lennuväljale angaari; ja mootorite remonttehase. Finnair tegi ostu oma võistlus-võime säilitamiseks maailma lennuliikluses; pealegi on nõudmine lendude järele ptisivalt' suurene-1 nud. Uued lennukid hakkavad vä-i hehäaval asendama seniseid va- • nanevaid Super-Caravelle tüüpi 85-le reisijale mõeldud lennukeid. maa peal näinud, kui öi kahe inimese armastus. Issand, anna nende hmgedele rahu ja heida armu nende pattude; peale, M need ka verirusked oleksid, ja lase oma palel paista ka selle koormatud ning ärapurtis-; tatud Liivunaa peale, sest sina oled Armastus. AAMEN! ' Aktuaalseks'üldhuviliseks küsi museks on Eesti Teadusliku Instituudi Rootsis üritus, koostada ulatuslik biograafiline teatmeteos meie teadlaste kohta väljaspool kodumaad, laias maailmas: Varsti möödub sellest aasta, kui Instituut saatis välja esimesed, sajad ankeetlehed vastavate biograafiliste andmete kogumiseks. Vastukõla sellele üritusele on olnud väga soodus ning valdav enar mus meie tüntuimaisit teadlasist on meile oma andmed juba saatnud. Neile tuleb kogu aeg lisa, kuigi veidi pikkamööda, n.ö. tilga; kaupa. Seetõttu kipub selle ettevõtte teostamine venima. Halvim on aga, et meü pole teada, kas kõik, kellele oli mõeldud, on meie ankeetlehed üldsegi kätte saanud. On põhjust arvata, et üks osa eesti teadlasist on nieie saadetise unustanud või ei pea sellele vas-tärnist kiireks ega tähtsaks, l^eile kõigile tahame sellega meelde tuletada, et nad oma vastuse õige peatselt ära saadaksid. Kavatsetav teatmeteos koostatakse igal juhul ja oleks kahju, kui keegi arvessetulev sealt välja jääks või siis esitatakse puudulike andmete alusel. Kõiki neid, kes meie ankeetleh-te mingil põhjusel (aadressimuu-datus ete.) ei ole saanud, palume seda meilt nõutada. Veelgi lihtsam oleks, kui vastavad andmed märgitakse harilikule, paberile ning teele saadetaks, küsimused, milledele ootame vastust, oleksid järgmised: Nimi, teadusliku kraadi või tiitli märkimisega, sünniaeg ja -koht, haridusikäik (lühidalt), akadeemiline haridus/ t ^ du^llk tegevus ja praegune positsioon, kuuluvus teaduslikesse organisatsioonidesse, tähtsamat teaduslikust toodangust ja praegune aadress. Märgitud olgu, et meie huvipiirkonda kuuluvad kas alkade©- riiilised õppejõud (endised ja praegused) või siis tegevuurijad, kas institutsioonkie juures või iseseisvalt töötavad. Paguluses akadeemüise hariduse omandanute kohta üldiselt (kogutakse andmeid USA-s (Y. Kõiv). Neid kalit üritust ei või ära segada, kuigi nad mõnes osas võivad kattuda. Saabunud materjalide läbitöö-tamiseks ja peatseiks avaldämi-iseks vastava teatmeteosena on juba jaanuarikuul 1970 loodud toimkond, :kuliu kuuluvad: fil. Mc. Mai Raud (toim. sekretär), prof! Teodor Künnapas, dr. jur. Ilmar Arens, fil. dr: Taavi Papp ja alla-kirjutanu. Kõikide' ankeefcleihtede-vastuste originaalid deponeeritakse hüjem Rootsi Riigiarhiivis Stokhoimis. Meie .vaevarikkale koostamis-tööle oleks suureiks hõlbustuseks, kui see üleskutse leiaks fcoHeegide hulgas põhjendatult sõbraliKkü v Ä v õ t t u ja tähelepanu. Seni yübinud vastused, (kas anbeetleh-j tedel või siis eripaberü, palume saata aadressil: Institutum; Lit-terarum Estonicum, Box 7608 S-103 94 StoMiolm. Eesti Teaduslik Instituudi Rootsis nimel GUSTAV RÄNK |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-26-06
