1979-06-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 3 Nr. 48 Budapestis peetud kergejõiistiMi-võistlustel oli Heas vormis kuuli-: tõukaja Heiao Sild, kelle tulemus ^.53 on uus Eesti rekord. Teine ^ uus Eesti rekord tehti Sotshis peetud kergejõustikuvõist-lusel, kus naiste 3000 m jooksus S. Alev püstitas uiieks Eesti rekor-Ä s -9.17,4. Ilda^sakslane Marita Kocli Jooksis Berliinis esimese naisena 200 m alla 22 sekundi, saades uueks maailmarekordiks 21,71. Ida-Saksa laised jooksid uue maailmarekordi ka naiste 4x100 ni teatej<^ksus tulemusega 42,09. Nende endine re-kord oli 42,27. Lisaks Eochile jooksid grupis Romy Sohneider, Ingrid Auerswald Ja Marlies Goehr. Biena Silai jooksis Bukarestis maailma tänavuse aasta tipptule-iffluse naiste 1500 na jooksus ajaga 4.00,0, MaricioaPuika jäi Mseks ajaga 4.03,3. ; Götzises, Austrias peetud suurtel rahvusvahelistel -. võistlustel mitmevõistluses saavutas kümnevõistluses Eesti rekordi omaja Tõnu Kaükis 8088 pmikti. Möödunud kevadel viis ta Eesti rekordi punktile. Götzises kasutati võtul elektroonik lisi kelli, mis puhiü jöoksutulemu-sed on käsiajavõtuga võrreldes mõnevõrra nõrgemad ja kahandavad kümnevõistluse summat kuni 70--100 pilluti võrra. Kui seda ar-vesservõtta, oleks Kaukise uus tulemus tegelikult uueks Eesti rekordiks. Võistlustel saavutas esikoha prantslane Thierry Pubois 8161 .Leedus: toimusid' N. • Liidu- ulatu-, sega käimisvõistlused, kus osavõtjaid oli 156. Eestit esindasid iisäku noored. Meeskondlikult aowestades saavutati Grodnoga võrdselt 187 punkti. :^õige paremini esineti 3 km distantsil, kus 1963. a/sündinud Meelis Mäeots ja Heldur Lass said aegadega 13 04,0 ja 14.02,0 kaksikvõidu.:. M. Mäeotsa aeg on uiis Eesti B-klassi rekord. Teise B-klas-si rekordi tegi ta päev hiljem 5 km käimises ajaga 22.39,0.: Viljandi rajoonis,, Tääksis toimusid suunistamise valikvõištlused. Köhal oli 14 võistkonda^ nende hülgas ka saarlased, keda muidu olevat ainult harva näha mandril pee-tavail võistlustel, üllatuseks oli Rapla koolinoore Tiina Kikkase võit nimekate täiskasvanute ees; ta sai möödunud sügisel noortemeistriks, kuid sai nüüd esimese meistritiitli täiskasvanute hulgas. Meestest omandas järjekordselt meitritiitli põlvalane Nikolai Jär-veoja. Võistkondadest oli p>arim Harju, teiseks jäid Hiiumaa suu- •nistajad;;v; : . ' : ' : EiMUS —1978. a.. kauneim eestikeelne Iwuletuskogm L Ivask püsil) oma luules tugevata sidemetega Loiiiia-Eesf vanemate siumimnllas. Tema nägemuslik laule Soomest, selle sha-manlikast soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanaerk. Elukognsse on vaditud paremik ta varem ilmunud kogudest. [.Hind $10.00 — saatekulu 50 cenä SAADAVAL „VABÄ EESTLASE" TALITUSES ANDRESKÜN@ Kuuendale kohale eesti ka jäte hulgas tuli Ülo Rukki oma viskega 77.98, saavutades sellega ka kodumaal meistritiitli, mis kuulub 77.00 m ületajaüe. Nüüd, on Eesti odaheitjate paremus järjekord järgmine: Heino Puuste — 84;06 (1978), Mart Paama — 84.05 (1965), Charles Valhnann — 82.26 (1960), Toomas Savi - 81.20 (1987), Põikread: 1. Endisaegne raha, 5. Teatud vorst, 9. Jõgi Kagu-Äasias, 10. Endisaegne sõjarüst, 11. Võlu, veetlus, 13. Eesti peapiiskop, 15. Tänav — läti keeles, 17. Suur — soome keeles, 18. Hulka, vahele, 21. Toidu, 22. Kuulus ungarlane minevikus, 23. Klaasist ese, 24. Väljend raske töö kohta, ^5. Tööriist, 27. Teravik kepi otsal, 30. Ameeriklase hüüdnimi, 31. Naisenimi, 34. Omapead, 35. Suured kalad, 37.. Pühkimisvahend, 38. Kää- Toomas Rammal — 78.40 (1976) ja Ülo Rukki — 77.98. Temale järgneb Toivo Moorast>- 76.70 (1978). Samal võistlusel saavutas lö-aasta-ne Enno tammemäe oma esimese viske üle 70 m — 72:24, mUlega tema isiklik rekord paranes 4 meetri ja 22 sentimeetri võrra. . trw7iHi> 958 Broaivfew Aveme, Toronto, Ont. M4K 2R6 ©Tel. 461-13M SÜURM VALIK RÄHVÄRÕWAIST Ja Mglsf..^^m ne eesti grammatikas, 40. Põhi^ 42. Eesti helüooja Kanadas, 43. Lõu-na- Ameerikas elavad loomad, 44. Kosk Soomes. Püstread: 1. ülevoolavalt täis, 2. Kleepaine, 3. Spetsiaalj 4. Kohanimi Virumaal, 5. üks pooltest, 6. Ilmakaar, 7. Rahutu maa Euroopas, 8. Monarhi võimu sümboliseeriv asi, 10. Mes, 12. Veekogu, käändevormis^ 14. Ette kandma, 16. Nimekiri; 18. Saksa kirjanik 19. sajandil, 19. Kunstnik, 20. Jalatsi osa, 25. Teatud küpsis, 26. Mte-sõna, 28. Äss, 29. Trükitööline, 32. Eesti kirjaniku eesnimi, 33. Ette-pooie, kaugemale, 36. Soliidne naine, 37. Teatud maks vöi tasumise-viis, 39V Lahtine fcoht. RISTSÕNÄ-^NR. 996; LAHENDUB Põikread: 1. P.S., 3. Top, 6. As-pel, 10. Erim, 11. Vomm, 12. Äkel, 13. Kartser, 15. Morss, 17. See, 18. Tael, 19. Ito, 21. Eilse, 24. Eit, 25. Ränk, 27. Ärnim, 29. Uus, 31. Maiste, 33. Ekraan, 36. Mio, 37.ŽVanka, 39. Altto, 41. Boa, ^2. Emake, 44. Ese, 46. Nudi, 48. Von, SO. Pragu, 52. Leevike, 54. Vats, 55. Saar, 56. O k a s . ; Püstread: 1. Prae, 2. Sireen, 4. Ove, 5. Porter, 6. Amme, 7. Par, 8. Eksitus, 9. Lest 10; Ekstreemne, 14. Sel, 16. Olema, 20, Otsejoones, 22. Ikka, 23. Saima, 26. Äkki, 28. Imaam, 30. Uted, 32. Isak, 34. Robert, 35. Avang, 38. Keila, 40. Le-jvik, 43. Are, 45.^Spav 47. Uus, 49. Oka, 51. A Š, 53. Er. Kirjastus ATälis-Eesti &EMP 311 lk. Hind $14.00 br. -I- saatekulu 5CIC EesM ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjaBEe. Ta analüüsib Soome sise- ja välispoltitikat, riigi tänapäevast olukorda ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poUitikat, Soome valit-soBt pFešidencUst parteielnni ja palju muud, tuues Soome sest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid. OÜ us e mm OB 0 0 « Müüga „Vaba Eestlase" talituses MÄRT RAUD Raamat on kanni välimusega; arvukad ^^^f^^^ mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teog ön hea tut^ vnmiseks oma rahva ajalooga. Ka siis Imi see ennegi on teada, on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata ja uus, mille amalüüsimisel president K. Pätsi isik ja elutöö ; 'esile-tõuseb.- • 174 lk. $18J)0, postiga $1.00 saatekulu .SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES . •Se^ rasked'ajad on:tulnud see-; i t o l iile Liivimaa, et läheks täide Issanda sana, Moosese 3. raamat, see 26. peat%k: ,,Ja kui teie sest ei võta veel mitte kuulda, jä mulle teete ikka vastuoksa, siis talian mina ka teile vastuoksa teha vihaga, ja kä mina tahan seitse korda enam karistada teie pattude pä-rast.";-/ .'^ Nõnda on Issand andnud Kogile ja Magogüe kui ka Meseki peaarstile ajutiselt võimuse. Ja Anna von Tödwen, Rõngu los-siproua, on surnud üpris suures viletsuses Ja vaesuses Haapsalu linnas ja temal ep ole jäänud isegi tervet palakat, snillesse tema surnukeha oleks võinud mähMda. Aga sellase kaubaseUisse, sd^ lesseR.õngu lossi kirjutajasse, keda kutsuti Franz Bonniuseks, läks kättemaksmise vaim, ja tema vandus pühalt, et fesna kätte maksab igaühele, kes kandis Tisenhušenite nime, oma armastud neitsi Barba-p pärast, keda ta avalikult, nii sanas kui kirjas, omaks abielunaiseks nimef^ Ja kõigest, mis tema ette võttis, paistis, et ta ep olnud sugugi mitte alati, vaid et tomas oli äge Jä vägev vaim, mis saatis korda tegusid.-• Ja paistis nii, nagu oleks tema asi olnud õige ka Issanda ees, sest Issand laskis tema ettevõtmistel korda miima, ja tema käis loii Jumala vits üle maa. Nii on ta esiti Kuramaal, aga siis Leedus kogunud enese ümber suure hulga niisamasuguseid lin-nupriisid ja hulguseid, ja nendega on ta sissisõda pidanud ja ristteedel luuranud Vilnost kuni Preisi-maale saadik. Ja kus ealeski Ti-senhuseni- nimeline või muidu selle suguvõsa liige tema teele on sattu-nud, seal ep ole tema halastust tundnud. •,•••:••:/ Aga ülemalnimetud Franz Bon-nius on hiljem oma salgaga astunud Pohla teenistusse ja nõnda maanteerööyerist sõjapealikuks tõusnud. Ja Pohla kuningas ise on temale kaitsekirja andnud, kus kästakse kõiki maavalitsejaid. Komtuurisid, Orduhärrasid, kui ka linnade Raadihärrasid- Franz Bon-niusele kaitset ja abi anda, et ta võiks oma ilmalikku õigust saada ja tasuda kätte oma õndsa armsama suurtsugu neitsi Barbara voi Tisenhuseni surma eest, kes haledal kombel uputati tema lihaste vendade poolt. Nii vägev on tema armastus ol-nud ja teda suurtele tegudele viinud, kuigi need teod olid küll kättemaksmise teod. 1 Ja ta on. käinud sõda oma šur-1 mani nmg võitluses ka surma saa- Aga Jürgen von - Tisenhusei, Rannu härra, langes Ubbagali juures Somemaalt tulnud Kankaiste härra Carl Hendrikupoja kae kaudu, ja temast ep ole ühtki mehe-poolset järeltulijat jäänud., Niisama on tema mõlemad vennad Reinhold ja Bartholpmaeus surnud ilma lasteta ning see suguharu ühes nendega kustunud. Nii on nüüd kõik, kellest mina olen kirjutanud, surnud ja vastavad ise oma tegude eest igavese Jumala ees, kes nende üle kohut mõistab ja oma õigemeelšuse kaaludel nende tegusid kaalub ning igaühele tema ärateenunise järgi annab. Sellest olgu meile küllalt ja ärgem katsugem uurida, mis on. ära peidetud, kas ori nad saanud oma patu palga ja läinud sinna, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine, või on Jumal oma armulikus meeles nende peale halastanud ja nad äravalitute hulka pannud. Ärgu ka keegi meie hulgast neid liiga hukka mõistku, nõnda iseen- Eiast ülendades, vaid pidagu igaüks meeles oma liha hõrkust. Aga mina, Matthaeus Jeremias Friesner, kirjutan selle siia, et ma ep ole midagi veel nii imelikku Finnairii ön praegu seitse DC—9 lennukit ja; neid on tellitud veel viis juurde, \ nii et nende lennulkite üldarv tõuseks, tosinale. Uued lennukid .maksavad umbes 150 miljonit Soome > marka ($40 anilj.). Soome riiginõukogu andis Finnairi poolt vajatavale välismaisele (peamiselt! USA-st ja Kanadast saadavale) ] laenuie oma tagatise. Uued lennu-' kid saadakse kätte tuleval aastal.' Fümair ori leidnud DC—i9.pari-' maks oma ikasutamisel j-a sel põh-; jiisel tehtigi otsus nende juurde' muretsemiseks. Lisaks ^aneb j Finnair rc-^ku ka DC—9 lennukite, parandamisele ehitades Helsingi- * Vantala lennuväljale angaari; ja mootorite remonttehase. Finnair tegi ostu oma võistlus-võime säilitamiseks maailma lennuliikluses; pealegi on nõudmine lendude järele ptisivalt' suurene-1 nud. Uued lennukid hakkavad vä-i hehäaval asendama seniseid va- • nanevaid Super-Caravelle tüüpi 85-le reisijale mõeldud lennukeid. maa peal näinud, kui öi kahe inimese armastus. Issand, anna nende hmgedele rahu ja heida armu nende pattude; peale, M need ka verirusked oleksid, ja lase oma palel paista ka selle koormatud ning ärapurtis-; tatud Liivunaa peale, sest sina oled Armastus. AAMEN! ' Aktuaalseks'üldhuviliseks küsi museks on Eesti Teadusliku Instituudi Rootsis üritus, koostada ulatuslik biograafiline teatmeteos meie teadlaste kohta väljaspool kodumaad, laias maailmas: Varsti möödub sellest aasta, kui Instituut saatis välja esimesed, sajad ankeetlehed vastavate biograafiliste andmete kogumiseks. Vastukõla sellele üritusele on olnud väga soodus ning valdav enar mus meie tüntuimaisit teadlasist on meile oma andmed juba saatnud. Neile tuleb kogu aeg lisa, kuigi veidi pikkamööda, n.ö. tilga; kaupa. Seetõttu kipub selle ettevõtte teostamine venima. Halvim on aga, et meü pole teada, kas kõik, kellele oli mõeldud, on meie ankeetlehed üldsegi kätte saanud. On põhjust arvata, et üks osa eesti teadlasist on nieie saadetise unustanud või ei pea sellele vas-tärnist kiireks ega tähtsaks, l^eile kõigile tahame sellega meelde tuletada, et nad oma vastuse õige peatselt ära saadaksid. Kavatsetav teatmeteos koostatakse igal juhul ja oleks kahju, kui keegi arvessetulev sealt välja jääks või siis esitatakse puudulike andmete alusel. Kõiki neid, kes meie ankeetleh-te mingil põhjusel (aadressimuu-datus ete.) ei ole saanud, palume seda meilt nõutada. Veelgi lihtsam oleks, kui vastavad andmed märgitakse harilikule, paberile ning teele saadetaks, küsimused, milledele ootame vastust, oleksid järgmised: Nimi, teadusliku kraadi või tiitli märkimisega, sünniaeg ja -koht, haridusikäik (lühidalt), akadeemiline haridus/ t ^ du^llk tegevus ja praegune positsioon, kuuluvus teaduslikesse organisatsioonidesse, tähtsamat teaduslikust toodangust ja praegune aadress. Märgitud olgu, et meie huvipiirkonda kuuluvad kas alkade©- riiilised õppejõud (endised ja praegused) või siis tegevuurijad, kas institutsioonkie juures või iseseisvalt töötavad. Paguluses akadeemüise hariduse omandanute kohta üldiselt (kogutakse andmeid USA-s (Y. Kõiv). Neid kalit üritust ei või ära segada, kuigi nad mõnes osas võivad kattuda. Saabunud materjalide läbitöö-tamiseks ja peatseiks avaldämi-iseks vastava teatmeteosena on juba jaanuarikuul 1970 loodud toimkond, :kuliu kuuluvad: fil. Mc. Mai Raud (toim. sekretär), prof! Teodor Künnapas, dr. jur. Ilmar Arens, fil. dr: Taavi Papp ja alla-kirjutanu. Kõikide' ankeefcleihtede-vastuste originaalid deponeeritakse hüjem Rootsi Riigiarhiivis Stokhoimis. Meie .vaevarikkale koostamis-tööle oleks suureiks hõlbustuseks, kui see üleskutse leiaks fcoHeegide hulgas põhjendatult sõbraliKkü v Ä v õ t t u ja tähelepanu. Seni yübinud vastused, (kas anbeetleh-j tedel või siis eripaberü, palume saata aadressil: Institutum; Lit-terarum Estonicum, Box 7608 S-103 94 StoMiolm. Eesti Teaduslik Instituudi Rootsis nimel GUSTAV RÄNK
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 26, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-06-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790626 |
Description
Title | 1979-06-26-06 |
OCR text | Lk. 3 Nr. 48 Budapestis peetud kergejõiistiMi-võistlustel oli Heas vormis kuuli-: tõukaja Heiao Sild, kelle tulemus ^.53 on uus Eesti rekord. Teine ^ uus Eesti rekord tehti Sotshis peetud kergejõustikuvõist-lusel, kus naiste 3000 m jooksus S. Alev püstitas uiieks Eesti rekor-Ä s -9.17,4. Ilda^sakslane Marita Kocli Jooksis Berliinis esimese naisena 200 m alla 22 sekundi, saades uueks maailmarekordiks 21,71. Ida-Saksa laised jooksid uue maailmarekordi ka naiste 4x100 ni teatej<^ksus tulemusega 42,09. Nende endine re-kord oli 42,27. Lisaks Eochile jooksid grupis Romy Sohneider, Ingrid Auerswald Ja Marlies Goehr. Biena Silai jooksis Bukarestis maailma tänavuse aasta tipptule-iffluse naiste 1500 na jooksus ajaga 4.00,0, MaricioaPuika jäi Mseks ajaga 4.03,3. ; Götzises, Austrias peetud suurtel rahvusvahelistel -. võistlustel mitmevõistluses saavutas kümnevõistluses Eesti rekordi omaja Tõnu Kaükis 8088 pmikti. Möödunud kevadel viis ta Eesti rekordi punktile. Götzises kasutati võtul elektroonik lisi kelli, mis puhiü jöoksutulemu-sed on käsiajavõtuga võrreldes mõnevõrra nõrgemad ja kahandavad kümnevõistluse summat kuni 70--100 pilluti võrra. Kui seda ar-vesservõtta, oleks Kaukise uus tulemus tegelikult uueks Eesti rekordiks. Võistlustel saavutas esikoha prantslane Thierry Pubois 8161 .Leedus: toimusid' N. • Liidu- ulatu-, sega käimisvõistlused, kus osavõtjaid oli 156. Eestit esindasid iisäku noored. Meeskondlikult aowestades saavutati Grodnoga võrdselt 187 punkti. :^õige paremini esineti 3 km distantsil, kus 1963. a/sündinud Meelis Mäeots ja Heldur Lass said aegadega 13 04,0 ja 14.02,0 kaksikvõidu.:. M. Mäeotsa aeg on uiis Eesti B-klassi rekord. Teise B-klas-si rekordi tegi ta päev hiljem 5 km käimises ajaga 22.39,0.: Viljandi rajoonis,, Tääksis toimusid suunistamise valikvõištlused. Köhal oli 14 võistkonda^ nende hülgas ka saarlased, keda muidu olevat ainult harva näha mandril pee-tavail võistlustel, üllatuseks oli Rapla koolinoore Tiina Kikkase võit nimekate täiskasvanute ees; ta sai möödunud sügisel noortemeistriks, kuid sai nüüd esimese meistritiitli täiskasvanute hulgas. Meestest omandas järjekordselt meitritiitli põlvalane Nikolai Jär-veoja. Võistkondadest oli p>arim Harju, teiseks jäid Hiiumaa suu- •nistajad;;v; : . ' : ' : EiMUS —1978. a.. kauneim eestikeelne Iwuletuskogm L Ivask püsil) oma luules tugevata sidemetega Loiiiia-Eesf vanemate siumimnllas. Tema nägemuslik laule Soomest, selle sha-manlikast soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanaerk. Elukognsse on vaditud paremik ta varem ilmunud kogudest. [.Hind $10.00 — saatekulu 50 cenä SAADAVAL „VABÄ EESTLASE" TALITUSES ANDRESKÜN@ Kuuendale kohale eesti ka jäte hulgas tuli Ülo Rukki oma viskega 77.98, saavutades sellega ka kodumaal meistritiitli, mis kuulub 77.00 m ületajaüe. Nüüd, on Eesti odaheitjate paremus järjekord järgmine: Heino Puuste — 84;06 (1978), Mart Paama — 84.05 (1965), Charles Valhnann — 82.26 (1960), Toomas Savi - 81.20 (1987), Põikread: 1. Endisaegne raha, 5. Teatud vorst, 9. Jõgi Kagu-Äasias, 10. Endisaegne sõjarüst, 11. Võlu, veetlus, 13. Eesti peapiiskop, 15. Tänav — läti keeles, 17. Suur — soome keeles, 18. Hulka, vahele, 21. Toidu, 22. Kuulus ungarlane minevikus, 23. Klaasist ese, 24. Väljend raske töö kohta, ^5. Tööriist, 27. Teravik kepi otsal, 30. Ameeriklase hüüdnimi, 31. Naisenimi, 34. Omapead, 35. Suured kalad, 37.. Pühkimisvahend, 38. Kää- Toomas Rammal — 78.40 (1976) ja Ülo Rukki — 77.98. Temale järgneb Toivo Moorast>- 76.70 (1978). Samal võistlusel saavutas lö-aasta-ne Enno tammemäe oma esimese viske üle 70 m — 72:24, mUlega tema isiklik rekord paranes 4 meetri ja 22 sentimeetri võrra. . trw7iHi> 958 Broaivfew Aveme, Toronto, Ont. M4K 2R6 ©Tel. 461-13M SÜURM VALIK RÄHVÄRÕWAIST Ja Mglsf..^^m ne eesti grammatikas, 40. Põhi^ 42. Eesti helüooja Kanadas, 43. Lõu-na- Ameerikas elavad loomad, 44. Kosk Soomes. Püstread: 1. ülevoolavalt täis, 2. Kleepaine, 3. Spetsiaalj 4. Kohanimi Virumaal, 5. üks pooltest, 6. Ilmakaar, 7. Rahutu maa Euroopas, 8. Monarhi võimu sümboliseeriv asi, 10. Mes, 12. Veekogu, käändevormis^ 14. Ette kandma, 16. Nimekiri; 18. Saksa kirjanik 19. sajandil, 19. Kunstnik, 20. Jalatsi osa, 25. Teatud küpsis, 26. Mte-sõna, 28. Äss, 29. Trükitööline, 32. Eesti kirjaniku eesnimi, 33. Ette-pooie, kaugemale, 36. Soliidne naine, 37. Teatud maks vöi tasumise-viis, 39V Lahtine fcoht. RISTSÕNÄ-^NR. 996; LAHENDUB Põikread: 1. P.S., 3. Top, 6. As-pel, 10. Erim, 11. Vomm, 12. Äkel, 13. Kartser, 15. Morss, 17. See, 18. Tael, 19. Ito, 21. Eilse, 24. Eit, 25. Ränk, 27. Ärnim, 29. Uus, 31. Maiste, 33. Ekraan, 36. Mio, 37.ŽVanka, 39. Altto, 41. Boa, ^2. Emake, 44. Ese, 46. Nudi, 48. Von, SO. Pragu, 52. Leevike, 54. Vats, 55. Saar, 56. O k a s . ; Püstread: 1. Prae, 2. Sireen, 4. Ove, 5. Porter, 6. Amme, 7. Par, 8. Eksitus, 9. Lest 10; Ekstreemne, 14. Sel, 16. Olema, 20, Otsejoones, 22. Ikka, 23. Saima, 26. Äkki, 28. Imaam, 30. Uted, 32. Isak, 34. Robert, 35. Avang, 38. Keila, 40. Le-jvik, 43. Are, 45.^Spav 47. Uus, 49. Oka, 51. A Š, 53. Er. Kirjastus ATälis-Eesti &EMP 311 lk. Hind $14.00 br. -I- saatekulu 5CIC EesM ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjaBEe. Ta analüüsib Soome sise- ja välispoltitikat, riigi tänapäevast olukorda ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poUitikat, Soome valit-soBt pFešidencUst parteielnni ja palju muud, tuues Soome sest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid. OÜ us e mm OB 0 0 « Müüga „Vaba Eestlase" talituses MÄRT RAUD Raamat on kanni välimusega; arvukad ^^^f^^^ mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teog ön hea tut^ vnmiseks oma rahva ajalooga. Ka siis Imi see ennegi on teada, on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata ja uus, mille amalüüsimisel president K. Pätsi isik ja elutöö ; 'esile-tõuseb.- • 174 lk. $18J)0, postiga $1.00 saatekulu .SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES . •Se^ rasked'ajad on:tulnud see-; i t o l iile Liivimaa, et läheks täide Issanda sana, Moosese 3. raamat, see 26. peat%k: ,,Ja kui teie sest ei võta veel mitte kuulda, jä mulle teete ikka vastuoksa, siis talian mina ka teile vastuoksa teha vihaga, ja kä mina tahan seitse korda enam karistada teie pattude pä-rast.";-/ .'^ Nõnda on Issand andnud Kogile ja Magogüe kui ka Meseki peaarstile ajutiselt võimuse. Ja Anna von Tödwen, Rõngu los-siproua, on surnud üpris suures viletsuses Ja vaesuses Haapsalu linnas ja temal ep ole jäänud isegi tervet palakat, snillesse tema surnukeha oleks võinud mähMda. Aga sellase kaubaseUisse, sd^ lesseR.õngu lossi kirjutajasse, keda kutsuti Franz Bonniuseks, läks kättemaksmise vaim, ja tema vandus pühalt, et fesna kätte maksab igaühele, kes kandis Tisenhušenite nime, oma armastud neitsi Barba-p pärast, keda ta avalikult, nii sanas kui kirjas, omaks abielunaiseks nimef^ Ja kõigest, mis tema ette võttis, paistis, et ta ep olnud sugugi mitte alati, vaid et tomas oli äge Jä vägev vaim, mis saatis korda tegusid.-• Ja paistis nii, nagu oleks tema asi olnud õige ka Issanda ees, sest Issand laskis tema ettevõtmistel korda miima, ja tema käis loii Jumala vits üle maa. Nii on ta esiti Kuramaal, aga siis Leedus kogunud enese ümber suure hulga niisamasuguseid lin-nupriisid ja hulguseid, ja nendega on ta sissisõda pidanud ja ristteedel luuranud Vilnost kuni Preisi-maale saadik. Ja kus ealeski Ti-senhuseni- nimeline või muidu selle suguvõsa liige tema teele on sattu-nud, seal ep ole tema halastust tundnud. •,•••:••:/ Aga ülemalnimetud Franz Bon-nius on hiljem oma salgaga astunud Pohla teenistusse ja nõnda maanteerööyerist sõjapealikuks tõusnud. Ja Pohla kuningas ise on temale kaitsekirja andnud, kus kästakse kõiki maavalitsejaid. Komtuurisid, Orduhärrasid, kui ka linnade Raadihärrasid- Franz Bon-niusele kaitset ja abi anda, et ta võiks oma ilmalikku õigust saada ja tasuda kätte oma õndsa armsama suurtsugu neitsi Barbara voi Tisenhuseni surma eest, kes haledal kombel uputati tema lihaste vendade poolt. Nii vägev on tema armastus ol-nud ja teda suurtele tegudele viinud, kuigi need teod olid küll kättemaksmise teod. 1 Ja ta on. käinud sõda oma šur-1 mani nmg võitluses ka surma saa- Aga Jürgen von - Tisenhusei, Rannu härra, langes Ubbagali juures Somemaalt tulnud Kankaiste härra Carl Hendrikupoja kae kaudu, ja temast ep ole ühtki mehe-poolset järeltulijat jäänud., Niisama on tema mõlemad vennad Reinhold ja Bartholpmaeus surnud ilma lasteta ning see suguharu ühes nendega kustunud. Nii on nüüd kõik, kellest mina olen kirjutanud, surnud ja vastavad ise oma tegude eest igavese Jumala ees, kes nende üle kohut mõistab ja oma õigemeelšuse kaaludel nende tegusid kaalub ning igaühele tema ärateenunise järgi annab. Sellest olgu meile küllalt ja ärgem katsugem uurida, mis on. ära peidetud, kas ori nad saanud oma patu palga ja läinud sinna, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine, või on Jumal oma armulikus meeles nende peale halastanud ja nad äravalitute hulka pannud. Ärgu ka keegi meie hulgast neid liiga hukka mõistku, nõnda iseen- Eiast ülendades, vaid pidagu igaüks meeles oma liha hõrkust. Aga mina, Matthaeus Jeremias Friesner, kirjutan selle siia, et ma ep ole midagi veel nii imelikku Finnairii ön praegu seitse DC—9 lennukit ja; neid on tellitud veel viis juurde, \ nii et nende lennulkite üldarv tõuseks, tosinale. Uued lennukid .maksavad umbes 150 miljonit Soome > marka ($40 anilj.). Soome riiginõukogu andis Finnairi poolt vajatavale välismaisele (peamiselt! USA-st ja Kanadast saadavale) ] laenuie oma tagatise. Uued lennu-' kid saadakse kätte tuleval aastal.' Fümair ori leidnud DC—i9.pari-' maks oma ikasutamisel j-a sel põh-; jiisel tehtigi otsus nende juurde' muretsemiseks. Lisaks ^aneb j Finnair rc-^ku ka DC—9 lennukite, parandamisele ehitades Helsingi- * Vantala lennuväljale angaari; ja mootorite remonttehase. Finnair tegi ostu oma võistlus-võime säilitamiseks maailma lennuliikluses; pealegi on nõudmine lendude järele ptisivalt' suurene-1 nud. Uued lennukid hakkavad vä-i hehäaval asendama seniseid va- • nanevaid Super-Caravelle tüüpi 85-le reisijale mõeldud lennukeid. maa peal näinud, kui öi kahe inimese armastus. Issand, anna nende hmgedele rahu ja heida armu nende pattude; peale, M need ka verirusked oleksid, ja lase oma palel paista ka selle koormatud ning ärapurtis-; tatud Liivunaa peale, sest sina oled Armastus. AAMEN! ' Aktuaalseks'üldhuviliseks küsi museks on Eesti Teadusliku Instituudi Rootsis üritus, koostada ulatuslik biograafiline teatmeteos meie teadlaste kohta väljaspool kodumaad, laias maailmas: Varsti möödub sellest aasta, kui Instituut saatis välja esimesed, sajad ankeetlehed vastavate biograafiliste andmete kogumiseks. Vastukõla sellele üritusele on olnud väga soodus ning valdav enar mus meie tüntuimaisit teadlasist on meile oma andmed juba saatnud. Neile tuleb kogu aeg lisa, kuigi veidi pikkamööda, n.ö. tilga; kaupa. Seetõttu kipub selle ettevõtte teostamine venima. Halvim on aga, et meü pole teada, kas kõik, kellele oli mõeldud, on meie ankeetlehed üldsegi kätte saanud. On põhjust arvata, et üks osa eesti teadlasist on nieie saadetise unustanud või ei pea sellele vas-tärnist kiireks ega tähtsaks, l^eile kõigile tahame sellega meelde tuletada, et nad oma vastuse õige peatselt ära saadaksid. Kavatsetav teatmeteos koostatakse igal juhul ja oleks kahju, kui keegi arvessetulev sealt välja jääks või siis esitatakse puudulike andmete alusel. Kõiki neid, kes meie ankeetleh-te mingil põhjusel (aadressimuu-datus ete.) ei ole saanud, palume seda meilt nõutada. Veelgi lihtsam oleks, kui vastavad andmed märgitakse harilikule, paberile ning teele saadetaks, küsimused, milledele ootame vastust, oleksid järgmised: Nimi, teadusliku kraadi või tiitli märkimisega, sünniaeg ja -koht, haridusikäik (lühidalt), akadeemiline haridus/ t ^ du^llk tegevus ja praegune positsioon, kuuluvus teaduslikesse organisatsioonidesse, tähtsamat teaduslikust toodangust ja praegune aadress. Märgitud olgu, et meie huvipiirkonda kuuluvad kas alkade©- riiilised õppejõud (endised ja praegused) või siis tegevuurijad, kas institutsioonkie juures või iseseisvalt töötavad. Paguluses akadeemüise hariduse omandanute kohta üldiselt (kogutakse andmeid USA-s (Y. Kõiv). Neid kalit üritust ei või ära segada, kuigi nad mõnes osas võivad kattuda. Saabunud materjalide läbitöö-tamiseks ja peatseiks avaldämi-iseks vastava teatmeteosena on juba jaanuarikuul 1970 loodud toimkond, :kuliu kuuluvad: fil. Mc. Mai Raud (toim. sekretär), prof! Teodor Künnapas, dr. jur. Ilmar Arens, fil. dr: Taavi Papp ja alla-kirjutanu. Kõikide' ankeefcleihtede-vastuste originaalid deponeeritakse hüjem Rootsi Riigiarhiivis Stokhoimis. Meie .vaevarikkale koostamis-tööle oleks suureiks hõlbustuseks, kui see üleskutse leiaks fcoHeegide hulgas põhjendatult sõbraliKkü v Ä v õ t t u ja tähelepanu. Seni yübinud vastused, (kas anbeetleh-j tedel või siis eripaberü, palume saata aadressil: Institutum; Lit-terarum Estonicum, Box 7608 S-103 94 StoMiolm. Eesti Teaduslik Instituudi Rootsis nimel GUSTAV RÄNK |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-26-06