Vaba eestlane , October 30, 1980

              Neljapäeval, 30. oktoobril 1980 — T]liursday> October 30, 1980
2 korda nädalos—
teisipäeval ja ndjapäevaf
NEW YORK — Rohkem kui 2000
kullast kaelaketi või muu kuldese-me
röövimise on olnud tänavu New
Yorgi allmaarongidel. Röövitud
esemed müüakse peamiselt 47. tä­nava
kuUäsepaärides, kus võib nä­ha
silte: „Ostetakse kuidasju, küsi­musi
ei esitata.
STOKHOLM — 18-aastane rootsi;
noormees lahutas meelt varastades
15-tonnise buldooseri ja sõitis selle­ga
üle 11-st^sõiduautost. Nende hül­gas
oli ka üks politseiauto, kus po­litseinik
istus rooliratta taga. Ta
oleks hävitanud \v^el rohkemgi au­tosid,
kui mitte teine politseinik
põleks pääsenud buldooserile hüp­pama
ja; pidurid |peale tõmbama.
HELSINGI — Soome uue eelarve­ga
koos tõsteti viina ja tubaka
pealt riigüe minevat niaksu 11%.
Kompvekkide hind tõusis kilolt
5,20 märka l($1.50)v Diesel-aütode
maksu tõsteti inflatsiooni ulatuses,
samuti tõusid rongipüetid 15%.
Soome sõduri palk tõusis selle kõr­val
75 penni võrra (cä 25
Möödunud esmaspäeval toimus Tartu Collegeis Tartu Instituudi
loenguõhtu, kus prof. dr. Jaan Terasmäe Brocki ülikoolist käsitas
vulkaane ja kontinentide triivimist, õhtust võttis osa ligemale 40
inimest, nende hulgas mitmeid uusi Mmesi, kes varem pole insti­tuudi
loenguõhtuii käinud.
kunagi olnud lõuna pool ekvaato­rit,
samuti on Ameerika mandrid
liikunud eemale Euroopast-Aaf-tust
interpreedina. Kaheksa laulu
Jooksul elab ta läbi esimese armu­mise,
kiis abiellumise, lapse sündi­mise,
ja lõpuks isegi mehe surma.
Stokholmiš pühitses 4. oktoobrä oma 80-nendat sünnipäeva popu­laarne^,
kirjanik August Mälk,., kelle loominigu .paremik käsitab rea--
Hstlikult-Saaremaa ramarahva.-elEi'
Pühapäeval, 26. oktoobril toimus
Heliconian Hallis esimene kontsert
EKK kontsertbüroo sarjas. Kam-merköntserdi
kava võimaldas pub­likul
tu^vuneda Montrealis eluneva
saksa päritoluga viiulikunstnik
Helmut Lipsky'ga ning nautida ka- geoloogia alal ja tegi doktoritöö võrreldes küll väga aeglane, aga
he taiduri, nimelt sopran Õnne Jääaja geoloogiast McMaster üli- arvestades aastamüjonitega, on tu-
Laikve ja pianist Linda Küttise, koolis Hamiltonis 1955. Sellal oli ta lemused siiski suured,
hästi tuntuid talente. uurimus seotud Toronto maaaluse Arvatakse, et India kontinent on
Schumanni laulutsükkel „Fraueffl- raudtee ehitamisel tehtud maapin-liebe
und -Leben'* annab lauljale na struktuuriga,
võimaluse näidata oma tervet ula- Pärast doktorikraadi saamist töö­tas
ta kaksteistkümmend aastat
Ottawas Geological Survey juu^ 10.000 aastat geoloogilises elus on
res, millise tööga seoses tuli tal nagu üks sümapilk.|
palju ringi liikuda Pärast huvitavat ettekannet tek-iTaikve
väljendas haaraval ombel kogu maaümas oma erialalisi kü- kis esitatud küsimustele elav vest-s^
elle töö nõudlikku ning laiaulatus- simusi uurimas ja vaatlemas. Selle lus, misjärel dr. E. Äruja tänas lõ-likku
sisu. ütelda, et ta elas laulu- töökoha järel asus ta Brocki üli- puks dr. J ; Terasmäed ettekande
tsüklisse sisse ei selgita täpselt kooli geoloogia osakonda, kus ta on eest.
lema suuremat saavutust, milleks olnud osakonna juhatajaks, oUes : • • v ;'
oli intiimsete mõtete esile toomi- teaduslikult eriti^h^^^ paleo-iie.
Oma puhta Ja voolava tooniga, hotaanikast.
mis on ühtlane terves hääleulatu- ör. J . Terasmäe loeng oli kahe­ses,
punus Laikve pikkadest fraa- osaline. Esimesel poolel ta näitas . u r.
Iidest heljutava füigraani, mis kat- fümi Havaist, tulemägedest ja l a a - ^ ^ ^ ^ uldkoosoldc toimub^sti Äia­k
s ainult hetkeks laulus „Süsser vast, mille läheduses olid inpesed f val, 18.^ nov. 1980. a.^keU
Freund, Du bUckest" - v ä g a aeg- nagu lokke juures. SeUes seletati ^-00 õhtul. ^^P
laste tempo pärast. Eriti suurepä- Havai asetust maakeral, tulemäge- aruannete, ja tegevuskava^^sitam
raselt muutis ta kom oma Male- de sisemust ja tegevust. ^eel koolikomitee^ keeleparandi si.
värvi nü tumedaks, et vümase lau- Teises osas esitas ta^^ o^
lu traagüisi nüansse välja tuua. sitiive Islandi tulemäest, kus ta ^a^^^^^^^^^
Selles repertuaaris ei ole pianist oli ise vaatlejana käimid. Loodame lastevanemate rohkearvu-kuhagi
saatja, vaid täielik partner; Island on Atlandi seljandikul, kus ^^^^^^^^^^^^
kelle osa on sama tähtis kui laulja on tulemägede ja maaväringute
õrna. Linda ISüttis saatis sujuvalt, tsoon, mis läbib saare, kus pidevalt
T.E.S. Täienduskoolide last^vane-
KOOLIKOMITEE
OULU Kuna Sievi apteeker
keeldus, vaatamata Soome tervis­hoiuvalitsuse
nõudele, .müümast
rasedust vältivaid meditsiine, võe- , . .
ti temalt valitsuse poolt apteekri- Tänavuse aasta teine pool on tema jutustustes kangelasteks. kes aga pikkades klaveriosades, kus on maalnkumine toimub. Alalise tege-õigused.
Sama apteeker kaotas mitme eesti kirjaniku ümmarguste valitsesid meretorme, kes armas- ^aja laulja e^ sobitada Ja vuse tõttu merepõhjas tekib uusi g
oma õigused kord varem, aastal, sümiipäevade sügis. Bernard Kang- tasid j oma koduraiina: Pikendada, võiks ta veel tugevama saari. . ;
1977, kuid sai ülemkohtus siisM^i-roltäit^ 70; Kalju Lepikul 60, Ati- küljes. Kui esimeses mereaih^^^^ mõtteid Lisaks otseseile naiteile selgitas
guse^edäsi töötamiseks. gust Mälk sai 4. oktoobril SO^aasta- romaanis, oli elule allajäämist, siis esitada. Küttis on võtnud kämmer- ta kontinentide triivimist, öeldes et STOKHOLM (EPL) - Soome
^ seks, ku^^^ ,,Õitsevast merest'^ alates on tema «i""§il^a oma erialaks ning on nä- Atlandi ookean „Turun SanomafV 9. 10.
neaaštaiõppu veel Ants Oras. inimestes palju elujaatavat,; leplik- ^a^®^ ^^^"^"^^^^ ^^-^^^^^^ on ilmunud jä^^^^ peal-
August Mälku on nimetatud eesti ku ja sõbralikku, t ——' ; kirjaga ,,Piiriületaja pidi tagasi
kirjanduse mere- ja fannaainete nagu homogeenne grupp looduse serdi jooksul oli koostöö-1^^^ y . • .. koju pöörduma'':
meistriks, rannainimeste elu tund- jõudude vastu. tehniliselt veatu. Meelsasti v |'^'„Sotkamos esmas^eval ilma do-jaks,
kuigi rannajutud moodustavad , ' , '^^ ^ võetav oleks olnud värvirikkam jaJ»uss^ ekslev väüsmaalane
Sellejuures on nad oma tMMdeis etteulatuva^
tagasihoidlikud, nagu andes vaid ypsky sujuvalt nõtkele^ j noorele duetile. tagasi;
aimata seda mida süda ütelda viiuIihäälele.Tuieb^^^^^S^^^^
tahaks. Mozart kirjutas oma sonaadid
FRANKFURT ^ Afganistani dip^
lomaat Akthar Mohammed Paktia-wal,
kes atakeeris Belgradis tpimu-ainult.
ühe osa tä rikkalikust loo­mingust.
Juba enne koduranna leid­mist
oli temalt üriiunud mitu raä^
matut, kuid 1932 ümunud romaani- 0
' Sisemimsteeriumi yälismaalaste-kõmisjonist
kolmapäeval antud sõ-ilma
tulnud välis-wai,
k^^ a t a k ^ r ^ öeigraais ipimu- g^-^Kivine pesa" ta hakkab üksi- Kui aga meri õitseb, siis tähendaK ^^^^^"^^^^^^"^^ UFür Kla^ Meie tänane muusikakriitik Pee- numi järgi leiti Sotkamos
nudl^tumd Rahvaste Orgamsa^i-^^^ ^ier^it Violine"), ja seUes mõt^ ter Tammearu on oma muusika- loata ja dokumentideta t ^ ^
oom Hariduse, leaause ja üuiiuu- .._„^n.^:x^ . . n . j.^^. head elu sealsamas taeva palge ^«««ad ei ole vüulisonaa^^^ Ja õpingute ajal saanud tuttavaks To- maalane. Kuna leiti, et ilma loata
. ^ n n n n , . . v . n n ^elgi all, kus rannaühiskonnas on mini ^^ahmsi vohavas romantismis ronto eestlasile pianistina Ja heU- piiri ületanud välismaalasele pol^
f.n„HT^ Tiifn 1. ^ p ^ ^ ^ V n n n t ^ I ^ ära- git arhailist aegumatut/seadussät^^"'^^*^^'^*^^^^^^ loojana. Praegu on ta Kanada iga nud põhjust anda Elamisluba, saa-tanua
JM. Liim ja seiie OEupaisioom- .««io. . . ^ o ^ f ^ i . , , ta oma kaasosalise uputab. kahe kuu tagant ilmuva ainsa klas-deti ta teisipäeval tagasi.''
rilise Organisatsiooni- (UNESCO)
konverentsü tema kodumaa vaUu-
M ..ooK Trmm «oir^iic^o VAhn tähelepanu semseTomantiku teid ja tavasid, mis'selle tervikuks
jouausm, saao Koigi eeiausie Kona- realistlikuks muutumine. muüdavadki. ' Aga Linda Küttis ületas oma ta- sikalise; muusika ajakirja ,,msic^^^^ V
Mälk, vaatamata et ta kujutletud žasihoidlikkus^. Pianist selt asüüli Laäne-Säkšamaal. Pak^ ja viiulda- Magazine'* kaastööliseks, samal Sotkaiiio kihelkonnas, ja mitte N.
tiawal, kes kritiseeris N^. l i i t u möö­dunud
reedel, saabus Frankfurti
möödunud laupäeval ja palus Läa-
¥aatamata kaasaegseile ^^r^^^" inimeste ^jaatavusest võiks hige^ Ja lõpetasid programmi; esitades ajal käsitades muusikat ka CBC Liidu piirü, kui ta tabati, ja palus
s i l e j a immangmle^^p^^^ t^j^ perfektse ansambUga, täpselt tasa- saates. Alanud -muüsikahooajast ilmselt elamisluba^ (asüüli), kuna
^ , ~. . . 1 u ^®^P?sa^ seUdss teoseks, mil)es (jg^tslikkustbn süski ennekõike õhtu^^^ P. Täihmearu Eesti on öeldud; et seda ei antud. Soome
ne-Saksamaa võimude juures kohe paljastasid « g u s . retär dr. E . Aru ja, tutvustades.lek- Kunstide Keskuse muusikakr^^^^ on sõnumis katsunud koh-jsae-
ö Vrõarhrvaatue lu• ' i n » * * » " ' » ' " te•^c o^r « » . ö i M r t < i i « i i kus ta. on kasvanud,' mida ta on ^ont, kes lõpetas Upsala ülikooli kuks.^^; ^^^^^ • m
asüiili. Mõningate andmete koha­selt
oli tal Bonni võimudega juba
enne venelaste kritiseerimist kon­takt
sõlmitud ja talle antud lubadus
Saksamaal asüüli saamideks.
ainevald' • Saaremaa
rannakülade eluvaatlusist. tundma õppinud j a kus, vaatamata
üksikuüe elu vaeslastele, on teised
Kuivõrd tähelepaneliku silmaga harmoonilised inimesed, kelle hin-
^ a ^ n i K m i n S f f i ^ "^'^^^ elu vaadelda, ilmnes raa^ geelu sügaviisišse on kirjanik tü-üritasN.
L i i d u toetusel Paktiawali matus ,,Jutte lindudest'' 51934). helepand^^^^
väljenduste kustutamiltkonverent- Kuigi see oli ^p^^^ ja soovid ini-si
protokollist, kuid konverentsi esi- noorteraamatuks, vaatles ta neis mesma üheskoos elamiseks.
mees jugoslaavlane Ivo Märgan novellides linnuriik! ja selle liik- Pärast rannaelü kujutamist ja
tules" (1939) jäi ta ainsaks too-lisromaaniks,
näidates maänoore
'.moraalset: allakäiku . tööSisühis-konnas.;
•.
Maapaoaegne looming on kas\ a
kinnitas et kõik mis konverentsi meid:otse inimestena ja .tõlkisÄparima eesti kirjanikuna presiden-koosoleloitel
on räägitud, peab jää- ^"^ää^^^ ^^hesed
ma konverentsi protokollidesse. etüüdid on na^u osa ta mere mõist- võimalused, loovaks ^oöks. Ajaloo-misest
ja selle personifitseerimi- ime ame tundus lähedasena uute
; 1 sest. ajalooliste sündmuste teoksil olles.
Vahepeal kirjutas Mälk ühe pari- Ju^a varem ilmunud „Surnud ma-ma
eesti ajaloolise romaani „Sur- Jade"-: kõrval ilmusid romaan
nud majad'' (1934) ja järgmiselV,Läänemere isandad" (1936), iu-
• M M C H E N V - Lääne-Saksamaa ^^^t^l ümus esimene ta meretri- tustus Avatud värav'' ( m ja no-
- politseivõimudel ei de seni ajani
õnnestunud .selgitada, kes organi- ^^1^ Järgnesid aegade jooksul ro- Kiviõli põlevkiviromaan „Kivid
seeris Müncheni oktoobripidustuste^^^^^i^ "Taeva palge all' (1937) ja
ajal pommiplahvatuse, Imüle tule- "^^^ sadam" (1943) ning nende
musena said 13 inimest surma ja ^ahel mereainelised ,,Rannajutud"
219 haavata. Esialgu langes kaht-:(1»36) ja ,,M^^^^ (1938).
lus neonatsiciele, kuid nüüd on sel-^^^^^^^^^^^
güiiud mõningaid tundemärke,^^,e^ vormilised teosed ,,Meeš merelt" nud arvuliselt mahukaks. Juba esi
asjasse on segatud M1 Liidu KGB. <^^935), i,Kui puu tahab õitseda" meste pagulaskuude jooksul valmis
Kuna plahvatusel sai surma ka ^^^^^^ ja veel mitu muud teost, u^^ romaan „oi-tõenäoline
atentaadi teostaja 21- o^d kõik kokkupuutes merega selle: sed linnud" (1945),; kaks aastat hil-aastaiie
WiHried Köhler, siis 0 V,Kodumaäta'V (1947), mõ^
Need saavutasid suure populaar- inad veel distantsitud kaasaja
suse ja andsid aluse, et kirjanik :^ündmuste suuruse k
sattus jka; ühiskondlikule al^ sid jutustused- „Jumala tuultes^'
eesti poliitikuna. (1949), roma^^^^^
Jä veel nüüdki, pärast mitmeid n (1952
frondiga. Selle organisatsiooni liik- psühholoogÜisi ja; mandrirahvast käes" (1955), romaanid „Päike kü- mõtteis, ühe vananeva kirjaniku
med saavad oma väljaõppe N. Lü- kirjutatud teoseid, oh Mälk ikkagi l a kohal" (1957), Toomas Tarr.m'* mälestused päiksena leebelt üle ko­dus
nin&'on tihedas kontaktis KGB- rannarahva kirjamees. Autor ise „Keyadine maa" (T9Ö3). durahna. Veel on ta niere juurde
ga. Kogutud andmete põhjal viibis oma suhet merega väljendanud Nende vaheajal on valminud kuul- tuhiud novellikoguga „Jumalaga,
Köhler 197^; aasta sügisel Liibario- paaris fütoroloögilises noveUis, mis demänge ja näidendeid.^ ^^^^^^
nis kus ta sai väljaõppe iibes Pa-. omamoodi näitab mõtete mängu Jutustusekoguga „Jümala tuul- (1978), samal ajal andes kaks koi-lestiina
araablaste 'õppelaagris. Kui sellesama mere tujukusega, mis ^^s" alates on Mälgu huvi olnud det huvitavaid kultuurilooliselt rik:
Köhleri kohta esialgu märgiti, et kunagi kujundas Saaremaa ranna- suunatud inimese sisemaailma vas- kaid memuaare,
tal olid kontaktid neonatside orga- rahva elusaatusi. • ;tu, analüüsides inimese eneseteos- .'Vügust Malk /jääb ikkagi eesti
nisatsioohi „Relvajõud Hoffmani- A. Mälgu ,,Õitsev meri" oli kuna- tuse võimalusi ja otsingute võima- kirjanduse mereaineliste ja ranna­ga",
siis olid need sidemed juba gi eesti lugejäüe nagu eksootilise ^ s i toe kaevule. elu kirjeldavate teoste meistriks,
ammu katkenud. Mõnedipoliitilised maailma kujutamine. Saarlased Romaaniga ,,Päike küla kohal" kelle õitseva mere inimesed on
eksperdid arvavad, et KGB kasu^ tõusid selles miiigi uue eestlaste katsus ta tagasi minna mere äärdOj praegit lageda taeva alla ootamas
täs Köhleri ära Saksamaa parem- suguharuna mandrirahva teadvusse kuid see on rohkem mälestuste i ja oma heasse sadamasse jõudmist,
poolsetele varju heitmiseks. ja vaeste • põllulappide pidajad said unistuste tülenius ühe eemalollja nii siin kui sealpool. HO
nüüd hakatud tema minevikku uu­rima:
Sealjuures on selgunud, et
KöMeril oli kontakte Palestiina
araablaste terroriorganisatsiooniga
— Palestiina Vabastamise Rahva-
Pühapäeval, 26. oktoobril tähistas oma 80. sünnipäeva Toronto eesti koolielus tähtsat kohta täitnud Os­kar
Paas. Juubelipäeva puhul käisid teda õnnitlemasT.E.S. Täienduskooli komitee esiinees H. Lupp ja
keskkooli juhataja E . Marten, algkooli juhataja H.Ründva ja koolide asjaajaja Leida Marley,^k^
sid talle üie ka Vi Muikma pooltiehtudfotoportree. Pildil H.Lwpp (vasakul) kingitust Juubilarile iile
andmas. • : Foto: Vaba ISestlane
„Vaba Eestlase" kalendri kaiostamisel on igal aastal olnud
suuri raskusi seltskondlikkude orgamsatsioonide, noorte organi­satsioonide,
koolide, kirikute jise. aadressidega, mis sageli muu­tuvad
ja Kalendrisse satuvad vale aadressid SeUevääniä
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaldada, saata need Vaba Eestlase" toimetu­sele
aadressil: Vaba Eestlane, F . 0. Box 70. Stn. „C", Toronto 3,
M6J3M7, Ont. Aadressid palutakse saata hfljemalt 15.^ novemb­riks.
„Vaba Eestlane" ei vastita iganenud aadresside osas.