1985-12-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1LL|2 VABA ^OTLAMB neljapäeval, s. detsembril 1985— Thursday, Deceinber 5,1985
VABADE lEmASlE EMMSANDIA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Ont."M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro. Heino Jöe, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (telUmised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaastas $32,—
ja veerandaastas $17.-— :
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas
$42,—ja veerandaastas $22.—
I Idassi posti ja lennuposti hinnad tellimiskupongil, lk. 3
Aadressi muudatus $1.—» »-» Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—
Tallinna Prantsuse lütseumi vilistlased Stokholmis toimunud kokkutulekul.
Foto: H. Trummer
Published by Free Estonian PubUsher Ltd
1955 LesUe St. DOR Mills, Ont. M3B 2M3 II
. Liidy yritus
iBHIIHIHilUllillHiilllililiSlllliiilllilliySütliElH Ubendriildde mõj
for John Hugbes avaldas
Kaitse InitsiatiiTi küsi
tatel
likidelt järeleisindmisf'© välgca presstiniselcs
päevaleiae jjUie Ghristiaii Science Monitort" kommentaa-oktöobris
artikli Reagani ad
.'Hughes (0)1! USA yäMsmimstri abiks pressiesindajana aas-
'N. Ludu.. koBimumistMku pai*tei
ikeskkomitee avaldas 9/ ncivembnl
N, Liidu majaiidiisp!^ ja sotsiaa^
§e arengu põhisuunad aastaiks
1986—199Ö ning ajavahemikuks
Itei 2000^ aästaiiii. Ajalehtedes avaldatud
põhisuundade tekist hõhnab
ligemale seitse suure&austaMse pair-teiajalehe
«Rahva Hääle'^ lehekülge,
millest võib järeldada, et partel-staabid
on teinud pikema aja jooksulületunde
selle omapäi^se teksti
Ikoostamisel^ misühest küljest kiidab
ja ülistab partei seniiseid saa-vptusij
kuld teisest küljest nõuab
elanikkonnalt suuremaid pmgutusi
f aremate tulemuste säavutamisekso
Partei keiskkomiteesse IraUliivad
seltsimehed ei ole põhlsuundadle
välj^uiilutamisel
puhumisega |a . emeseülistamisegsa,
mainides oma suurejoouelišeplaa-
M • s^^ -et jjiaõukogude.
inimeste põlvkondade tööga on loodud
võimas majanduslik, teadus,
tehniline ja kultuuriline potentsiaal.
! NSV Ludul on nüüd kÖi^e kvall-fikaMc.
dniga kaader, ^.talöm võhmas
tööstus, mehhaniseeritud šuurpõHu-majandus
ja igakülgselt arenenud
infrastniktiiur. Teaduse ja tehnika
arengu paljudes < suundades ön
Hõjükõgudeniäa ülemaailmses tila-tuses
juhtival positsiooml. Pidevalt
kasvab rahva heaolu, täiu^b söt-listlik
elulaad, üha
ikse ellu sotsiaalse oigiuse
-Mmõtet."";;'>^ v-^^^
Parteimeestel OE' kindlasti süda-^
me all soe tunne neid fraase lugedes,
kuid i^a juhtival kohal töötav
kommunist teab, et see resüinee
f artei suifi^ilsaavlitustest möödunud
(58 aasta jooksul koosneb amult
sõnakõlksudest j mis on kaugel nõu-
Ikogude elu tõelisest palgest. Paljud
lalktid reedavad, et N. Liidu majan^
duselu oia kõigte epsektorels stäg-iieenmud
ning et produktsioon on
teinud yähjakäiku tööstuses, põUi-malanduseSn
õli- ta mäetööstuses
kilng teistel aladel. Seda teab kahtlemata
kõige paremini kommunist-
Bikn partel uus peasekretär Mihhail.
Gorbatshov, kelle kõige olulisemaks
iilesandeks öE nÕ
majanduselu uuesti liikuma
ising päästa sellega kommunistlikku
irezhiimi ähvardavast kokkuvarise-
•Misest''-:.;,;' •
: SeÜeks ongi mõeldud^^
suure reklaamiga ayaldaind põhisuunad,
mis ei lepi amult vüšaasta-kuga,
vaid ulatuvad tunduvalt kaugemale
^sajandite vahetusenii^
2000. aastani. Partei keskkiMiitee
mainib, et eelseisvad viisteist aas-llat
on N i pidu jhs tähtfe ajaloo-ine
periood sotsialismi
ja kommunismi ehitamisel; Nii nagu
Hrushtshov hooples omal ajal,
et 1980. vaastjd on N."lü^^ Ühend-sükidest
fahva elustandardilt möö-lunud,
ui! räägitakse ka nüiid
suurtest programmidest,
iamüsel iga :N. LiidiJ k©-'
\ daniku': tulusid; loodet^e sajandi
jlõpuks tõsta 60—80 protsenti.
Nende, eesmärkide saayut&aiseks
;ei tee Gorbatsiov nõukogude ma-*
janduselu struktuuris põhilisi muu-'
datusi, väid katsub neid jõulupuu
kõige kõrgemal oksal ilutsevaid läikivaid
ja. teäravaid munasid kätte
saada töölistelt suurema produktsiooni
välja presslihisega, kusjuures
töölistel ei ole aga loota hädavaja-'
likke tarbekaupasM. Tulud, mis
saadakse produktsiooni suurendamisest
ei lähe tööliste hüvahguks,
meid ei taheta praeguste kavade kohaselt
anda ka sõjaiväele, vaid rakendada
uuteks Mvesteermgiiteks.
See majanduselu ,,kiirendamise<^,
,;suurendamise'V jjtäiustamise",
v,riakendamise'' ja j,parandamise^^
poliitika vajub raskelt ka kõigi
jjvabarükide" õlgadele, kelledele on
iplkemas pei^ektiivis ettenlihtud
majahduslike kohustuste pidev suurenemine.
Mis puutub Eestisse, siis
kavatsetakse Eesti • • territooriumil
imise
kale senisest veelgi sutiremat rõhku
panna. Nii mainitakise põhisuundade
deklarateiobnis Eesti kohta, et
^ tuleb tööstustoodangut suurendada
13—16 protsenti, tagades
põlevkivitöötlemistööstuše ning
elektroonika ja aparaaditööstuse
ennakkasyup Ette on hähtud ka Kuremäe
põlevkivikaevanduse iehita-mme,
Tallinna XJussadamalrajä^
se lõpule viimine, ja põUumajaiidu-
!§e toodangu suurendamme 12-^14
protsenti. Kolhoosnikele pannakse
peale jlMselt eriti tugev press^ kuna
1990. aastal tuleb toota liha (^tapakaalus)
245.000---2S0.000 tonm ja
piima 1,4 miljonit tonni,
Kahtiemata on Gorbatshov põhiliselt
realist, kuid isamai ajal ön ta
ka oma uue majanduspoliitika rakendamisel
õnnemängijat kes loodab
praeguse pankrbteerunud süsteemi
juures nõukogude majandus
ehi imtele ir(iM>bast Kuid
realist Gorbatshov on teadlik, et ta
mäng täie panga peale võib ahiult
siis teatud määr^ tulemusi anda,
kui N. Liit saab rahvusvahelise pinevuse
vähenemisel oma relvastuse
Indusid vähendada ning lääneriiki-delt
majanduslikku Ja tehnoloogilist
abi kombiheerida. SeUega on ka
seletatav, m&sGorbat!shov oli
Genfis Reaganiga kohtumisel võjd-lemisi
leplik. /iTaie! saanud avalikMt
Kommentaatoi" kirjutab, et juba
kuu aega pärast seda kui president
Ronald Reagan pidas aastal 1983
kõne, milles ta Jkirjeldas ettepanekut
alustada uurhnistööd Strateegilise
Eaitse Initsiatiivi (SDI)^sjus,
avaldas grupp nõukogude teadlasi
kirja ameerika tähtsaimas päevalehes
,jThe New Yorik Times", milles
nad mõistsid hukka .selle programmi.
Kirjale allakirjutanute hulgas
olid nimed nagu Y. P. Velih-
.h<w, N. G. Basqv, A r M ; Prokho-röv
ja ÄA^dujevsky; ^
Valge Maja peamise relvastuse
piirämise küsimuste nõuandja Paul
Nitze hinnangul ei pinud need
riõükõgude teadlased sugusi mitte
naingid erapooletud vaatlejad.
Velihhov kui Kurtshatovi-nimeli-se
AatomienergiaiiistituÜdi asedirektor
on keskne kuju nõukogude
programmides, mis arendavad
laser- ja tuumaenergia kiire
relvi. BasoV ja Prohhorov 6n
mõlemad laserrelvade program-
-'. mide teaduslikud nõi
esinenud mingeid tundemärke reformidest
ei sise- ega ka mitte välispoliitikas,
mis teeksid N , Liidust
eriam leplikuina suurvõimu,
Küi keegi peaks tõstatama Andrei
Sahharovi saatuse küsimuse,
siis Gorbatshov keeldub sellest rääkimast,
kirjutab Hughes.
Kui mainitakse poliitvange N*
Liidus, siis muutuvad Gorbatsho-vl
sUmad
Ei ole mingit naeratamist tema
poolt siis, kui lääne korrespondendid
soovivad diskuteerida nõukogude
laastanii&tööd Afganistanis,
nõukogude sissesegamist Itesk-Ämeerikas,
ameerika ohvitseride
vaenamist Ida-Saksamaal või nõukogude
spipnaazhi Ühendriikides ja
Läärie-Euroopäs.
Tõsiasi on see, et pärast tervet
sarja haiglasi nõukogude juhte on
Kremlil nüiüd efektiivne sheff kellega
Ühendriikidel on võimalik
rääkida. Gorbatshov on teinud relvastuse
vähendamise ettepaneku,
mis vaataniata asjaoMe, et see on
soodne N. Liidu huvidele, võib
ehk kujutada endast esialgset avangut
kauplemises, mis Võiks välja
viia tõsise dialoogini. See kõik on
hea, ütleb „The Ghfistian Science
Monitor'!" kommentaator John
Hughes. Kuid Ühendriikide läbirääkimisteks
N. Liiduga maha istudes
ei tohi meie ennast petta nagu
olöks senini esinenud mingeid
tõendeid muutusest nõukogude
ebasiiruse pikas ajaloos või nõukogude
eesmärkides või nõukogude
hoiakus.
Avdujev^ky jällegi vastutab mitme
projekti eest, mis uurivad kosmose
sõjalisi asp^te, Üks milledest tege- WASHINGTON — USA iaevastikn saIahrar(B »
t ^ J t e Ä ^ ' ' " ^ ' ' ' ' ^ ^ — ^ lüiitikut süüdistatakse salajaste sõjaväeliste and^^ kaa-saarratud
tähtsad koodid, müügist fi^
nuie. 3i-aastane Jonathan Poll^ arreteeriti, kui ta oli
MsraeU saatkonna ees. Ta on saanud salajaste andmete
eest
omaiilbet joont näidata kui ta
taotieb ja loodab idetente pc^iitika
Uuendamist ning selle kaudu lääne^
riikide aiiTel N. Liidu jahile upitamist.
Siit lähtudes i)n ka selge,
imU^ Kreml on kategooriliselt vastu
Reagani maailmaruumi: kaitse-
Teiste sõnadega, ütleb l^itze,
mõningad samad isikudi, kes on
üritanud pidurdada ameerika uurimistööd
strateegilise kaitse väld-konhas
On agaralt tegevuses
kogude programmi juures, mis et üSA'lt varastatud dokumente ta-üurinud
strateegilise kaitse võima- nad midagi sellest teavad, aga mit- gastamast. Peaminister ShimoöPe-lusi
juba umbkaudu 20 aastat. Nit- medljSA ametnikud ütlesid, et lis- res osutas; et Iisrael võiks blokee-ze
väite kohaselt on nõukogude räeli satkonna ametnikud on öel- rida ameerika ametivõiniude kat-teadlased
töötanud kõrgenergia la- nud, et nende valitsus pakub täie- sed Iisraeli diplomaatide küsitlemi-seiprogrammi
kallal 1960-ndate üjcku koostööd salajaste dokumen- seks.
aastate ke^aigast alates, mis on tide tagastamiseks, mis võivad • ; . \
palju ulatuslkum kui ühendriikide olla nende lis- Iisraeh TV-uudistes teatati, et
samalaadsed pingutused. Rohkem räeli p o Ä a selline, et mitte spio- "fM^x^s olevat otsustanud
kui 10.000 nõukogude teadlast ja neerida oma parima liitlaste USA dokumendid tagastada, mis Jo-
:in$eneri on rakendatud tödle laser- sõjasaladuste üle, kes toetab juuti- nathan Pollard müüs neüe $50.000
relvade väljaarendamise eesmärgil, de rüM üle kahe miljardi dollariga
70-ndatest aastatest alates on nõu- aastas majänduslütükš ja sõjaliseks
kogude teadurid uurinud tuuma- abiks. Samuti eitas Pakistani saat-energilist
kiirt kasutava relva yõi- konna esindaja, et tema riik saa-malust
kosmoses. Samuti on N. Lii- nuks salajast materjali ja kõik sel-dus
käigus pikaajalised uurimis- lekohased süüdistused olevat aluse-programmid
kineetilist energiat ka- tüd.
sutavate relvade valdkonnas. . „ ; .. , , ^ . ,
Pollard on suski tunmstanud
•Kõik seepn tõendiks Nitze väi- üles, et ta oli töötanud Iisraeli säte
^kohaselt, et N . Liit on aastaid laluurele.
uurinud samasugust tehnoloogiat,
eest.'^:
Igaks juhiks vältimaks USÄ
ametivõimude küsitlemist, l^nda^
silPoUardiga seotud kaks Iisraeli
diplomaati koju. ;
Radio Iisrael ja mõned ajalehed
on identifitseerinud diplomaatideks
Ilan Ravid'i ja Yosef Yagur'i; vü-mäne
oli Iisraeli teaduste nõunik
New Yorgis.
ähvardab ühest küljest eli-mineenda
N. Liidu tuumarakettide
ähvarduse, iiüd teisest küljest kurnaks
Juurteni määanduslikes; rasku-,
sis siplevat N. Liitu kui vendased
hakkaksid ^Ijardd^ rublasid
puistama oma tähtede sõja programmi
teostanudeks, mis nõukogude
mahajäänud tehnoloogiat arvesse
võttes nagu-nli kunagi jalge
alla; ei võta.-
inida Ühendriigid tahaksid nüüd
samuti vähemalt uurimuste näol rakendada.
:
; • ,IAs: nüüd-s^ saffnane intensiivne
nõukogude kampaania Reagani
administratsiooni Strateegilise
Kaitse MteiatlHvastn^ küsib
FBI on konfiskeerinud kohvritäie
salajaseks tunnistatud dokumen,
te, mis Pollard lubamatult töölt
,; koju.viis.
Osa neist oli ta andnud ühele võor-
Läevastikü salaluure teeninduse
Peres ütles seUe juures, et iis-raellašed
ei sekku USA õiguslikku
protsessi, aga: Iisraelis käitutakse
Iisraeli seaduste kohaselt.
Üks FBI agent tmmistasi et Pol^
lard pii öelnud agentidele, et ta oli
helistanud Iisraeli saatkonda ja kü-
KosnmentaffM
Ameeriklased ei jõua enam ära
imestada — iga päev toovad ajalehed
ja televisioonisaated teateid
uutest spionaazhiafaaridest Ühend-rükides
nmg mehi ja naisi saade-takse
pidevalt riigisaladuste reet>
mise pärast treUide taha. Sellise
paljastuste seeria juures on mõistetav,
et Jänkid löövad käsi kokku ja
küsivad nördinult mis on süs
nüüd õieti lahti, kas kogu Ameerika
on üle uputatud spioonidega
või on salakuidajaid jälitavad jul-gestus-
ja poütseiorganisatsioonid
hakanud reeturite avastamiseks ja
paljastamiseks energilisemalt tegutsema?
Meü jarvitseh ainult meenutada
vümaseid arreteerimisi. Vaevalt oli
vendade Walkerite kurikuulus afäär
vaibunud kui julgeolekuvõimud arreteerisid
63-aastase hüna päritoluga
ameeriklase Larry Wu-Tai
Chin'i, kes oli kommunistliku Hiina
kasuks spioneerinud mitukümmend
aastat. Chm oli endine CIA operatsioonide
analüüsija, kes tegi oma
reeturitööd CIA teenistuses olles ja
pärast seda ka pensionärina. Huvitaval
kombel käisid tema kontaktid
Kanada kaudu. Samal ajal hiina
spiooniga kukkus FBI lõksu juudi
päritoluga ühendriikide kodanik
Jonathan Jay PoUard, kes inüüs
raha eest ameerika mereväe saladusi
Iisraelile. Paar päeva hiljem
arreteeriti ka tema abikaasa Anne
L. Henderson-Pollard, kelle valduses
oli salajasi dokumente, milliseid
ta mees kavatses nähtavasti
iisraeü agentidele üle anda. Esialgsete
andmete kohaselt sai 31-aas-tanePollird
Iisraeli agentidelt oma
reetmise eest tasu 40.000—50.00®
doUarit.
Kuid sellega ei ohiud veel mõõt
täis. Novembri lõpul arreteeriti
44-aastane ameeriklane Ronald
Pelton,kes varem oli töötanud kom-mimikatsioonieksperdina
Ühendriikide
luureasutustes, kus tema
käest käis läbi ülitundelikke salajasi
dokumente, mis käsitasid
Ühendrükide luuretegevust N. Liidu
vastu. Ronald Pelton tegutses
venelaste kasuks pikemat aega
ning sai oma „teenete" eest rahalist
tasu. Peltoni reetis CIA-le vene
KGB-mees Vitali Jurtshenko, kes
oli tõenäolisel KGB poolt eriülesannetega
välja saadetud agent, kuid
mängis esialgu tõelist ärahüppajat
CIA-meestele ligi pääsemiseks.
Võib oletada, et Peltoni reetmme
OÜ mõeldud ahiult CIA ringkondades
usalduse võitmiseks, kuna Pelton'ei
olnud venelastele enam kasulik,
töötades vümasel ajal paatide
müüjana.
Kõigi nende paljastuste ja arreteerimiste
sarjas imestas ja vapus-tas
ameerüdasi kõige rohkem Iisraeli
agendi Pollardi arreteerimme.
Ameeriklased ise peavad Iisraeli
üheks oma truumaksiütlaseks, kellega
arendatakse tüiedat sõjalist
koostööd ja antakse lisraelüe tohutut
majanduslikku ahi, mis möödunud
aastal tõusis 2 miljardi dollarile.
Mõnigi ameeriklane küsib imestanud,
k?s Iisrael ei maksa nendest
toetussummadest ka nendele
üsraeü agentidele, kes ameerika
sõjalisi saladust reedavad?
iisraeli valitsus eitab loomulikult
oma sidemeid Pollardiga ja lubab
asja uurida ning süüdlased vastutusele
võtta. See lubadus tundub
paljutõotavana, — tuletame meelde,
et fisraelü on ka varem ameeriklastega
pahandusi olnud. Nü näiteks
kadus ühest Ühendrükide tööstusest
salapäraselt uraani, mis
kuuldavasti maandus Iisraelis ning
Kalifomiason üks tööstus teinud lubamatut
äri, miiües lisraelüe tuumarelvade
elektroonilisi osi. Uus
lugu tundub aga veelgi pünlikuma-na,
kuid seniseid „kogemusi" arvesse
võttes võib see peagi kaduda
vaikselt päevakorralt
ametnikele muutus asi kahtlaseks, fimd asüüli ning Jälle oU pakutud
Kas M tõepoolest kardab
min^t ühendriikide läbunurret selles
sektpri$?¥õi tahab N. Liit takistada
kõnesolevat ameerika uurimistööd
lihtsalt selle tõttu, et ta
soovib olla ainukeseks kes on edä-siliikumas
antud valdkonnas?
kui ta küsis oma kätte salajasi
materjale, mis olid väljaspool tema
otsese töö ulatust, ,
Pollardi arreteerimine oli teine
sõjaväega seotud juhtum,
mis muutis pingeliseks USÄ-Iis-raeli
vahelisi suhteid.
ühe nimetuks jäänud ametniku
poolt abi, kui ta suudaks «raputada"
eneselt FBI agendid, kes hoidsid
tal silma peal.
Möödunud pühapäeval Iisraeli
süški vabandas USA'le vahejuhtumi
pärast
.OB
ja USA väUsmmister G. Shultz
ütles, et USA aktsepteerib Iisraeli
vabanduse,
. Hughes Ütleb, et see nõukogude Mais süüdistati Kalifomias asuvat
kampaania on kindlamedne üritus meest, kes oli saatnud 600 elektroo-
\^ja pressida järeleandmisi^ÄJhend- nilist aparaati Iisraelile, mida võir
iikidelt relvastuse piiramise küsi- dakse kasutada aatompommide Sellejuures lubati varastatud doku-mustes.
Samal ajal ei ole Mihhail valmistamiseks. mendid tagastada ja süüaluseid üs-
Gorbatshovi võim^^ Iisrael nõustus ja ei nõustunud raellasi käristada.
„The New York Times Magasi-:
ne's" ümusid 10.. novembril kaks
huvitavat artiklit, milledest üks käsitas
venelaste pUku ameeriklastele
ja teine ameeriklaste hoiakut venelastega
suhtlemisel. Huvitavam
neist analüüsivatest artiklitest on
esimene — „The Times'!" Moskva
büroo juhataja Serge Schmemann'i
teooria, mille kohaselt venelane
identifitseerib ja hindab ameeriklast
peamiselt tema kultuuri ja
mitte polütika järele. Nü janunevad
venelased ameerika kirjanduse,
muusika, rõivastuse ja elustüli
i
Nr. 91
7o ju 8. defs.
dr, A. RebJ
14.. ja 15. detsj
dr. J. Mariel
võtted
Prantsuse le
iiüd teade, et
oodata vene ,,0
ni. Nimelt Ki
suurearvuliselt
pärast vastava
tavat teenima
desse, kauban
se ja kultuurili
Läänes. Nende
läänlaste pe
kindlate sihtide
Nende tree
ka-420 eesti
,ga suurenarP
de allakäik ni
Eks peatsel
keegi taolisen
Põllumq j<
ümberon
HmineNJ
MOSKVA
tas suuremast [
berorganiseeril
tamise admii
sest, üliendad(
Uue agro-töösj
määrati Vse>
kes. nimetati e|
asemik-ministi
gasi.
Elektrool
tornis
Oleviste kirik I
heduses Tallil
ned astad tagj
KGB majast
Oleviste kiriki
tagantjärele
on Tallinna
kasutatud aas
gite kastide ii
torni, kus na
tornis asuvE
Vange oU hoi
millistel oli lal
ei puiäKs m
„6rn Ja v^ii
jäänud muljel
sidejaamaga
miseks üle ml
ii
järele, kuid
huvi ÜhcndrÜ
inimõiguste
vastu, mida
vad oma riif
suuremateks I
Schnieman
käsitatud artl
kombel mäni
pealegi vägj
sioonis. AiitoJ
lastega suhtl]
dus patuks,
ning sellest
nelastest sõl
nad tahtsid
venö seltskoil
seirati umbuj
šid vene sl
nõu, et ta
eestlasena.
Sellest võil
s6d on va:
säilitanud
hoiaku ja
mis võimal<
laste masJ
Šchmeman^il
da, mis ta
tele vastama
käest oleks
tis tänavu kj
üseid teatrit
mängitälcsc
parteiboss
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 5, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851205 |
Description
| Title | 1985-12-05-02 |
| OCR text |
1LL|2 VABA ^OTLAMB neljapäeval, s. detsembril 1985— Thursday, Deceinber 5,1985
VABADE lEmASlE EMMSANDIA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Ont."M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro. Heino Jöe, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (telUmised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaastas $32,—
ja veerandaastas $17.-— :
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas
$42,—ja veerandaastas $22.—
I Idassi posti ja lennuposti hinnad tellimiskupongil, lk. 3
Aadressi muudatus $1.—» »-» Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—
Tallinna Prantsuse lütseumi vilistlased Stokholmis toimunud kokkutulekul.
Foto: H. Trummer
Published by Free Estonian PubUsher Ltd
1955 LesUe St. DOR Mills, Ont. M3B 2M3 II
. Liidy yritus
iBHIIHIHilUllillHiilllililiSlllliiilllilliySütliElH Ubendriildde mõj
for John Hugbes avaldas
Kaitse InitsiatiiTi küsi
tatel
likidelt järeleisindmisf'© välgca presstiniselcs
päevaleiae jjUie Ghristiaii Science Monitort" kommentaa-oktöobris
artikli Reagani ad
.'Hughes (0)1! USA yäMsmimstri abiks pressiesindajana aas-
'N. Ludu.. koBimumistMku pai*tei
ikeskkomitee avaldas 9/ ncivembnl
N, Liidu majaiidiisp!^ ja sotsiaa^
§e arengu põhisuunad aastaiks
1986—199Ö ning ajavahemikuks
Itei 2000^ aästaiiii. Ajalehtedes avaldatud
põhisuundade tekist hõhnab
ligemale seitse suure&austaMse pair-teiajalehe
«Rahva Hääle'^ lehekülge,
millest võib järeldada, et partel-staabid
on teinud pikema aja jooksulületunde
selle omapäi^se teksti
Ikoostamisel^ misühest küljest kiidab
ja ülistab partei seniiseid saa-vptusij
kuld teisest küljest nõuab
elanikkonnalt suuremaid pmgutusi
f aremate tulemuste säavutamisekso
Partei keiskkomiteesse IraUliivad
seltsimehed ei ole põhlsuundadle
välj^uiilutamisel
puhumisega |a . emeseülistamisegsa,
mainides oma suurejoouelišeplaa-
M • s^^ -et jjiaõukogude.
inimeste põlvkondade tööga on loodud
võimas majanduslik, teadus,
tehniline ja kultuuriline potentsiaal.
! NSV Ludul on nüüd kÖi^e kvall-fikaMc.
dniga kaader, ^.talöm võhmas
tööstus, mehhaniseeritud šuurpõHu-majandus
ja igakülgselt arenenud
infrastniktiiur. Teaduse ja tehnika
arengu paljudes < suundades ön
Hõjükõgudeniäa ülemaailmses tila-tuses
juhtival positsiooml. Pidevalt
kasvab rahva heaolu, täiu^b söt-listlik
elulaad, üha
ikse ellu sotsiaalse oigiuse
-Mmõtet."";;'>^ v-^^^
Parteimeestel OE' kindlasti süda-^
me all soe tunne neid fraase lugedes,
kuid i^a juhtival kohal töötav
kommunist teab, et see resüinee
f artei suifi^ilsaavlitustest möödunud
(58 aasta jooksul koosneb amult
sõnakõlksudest j mis on kaugel nõu-
Ikogude elu tõelisest palgest. Paljud
lalktid reedavad, et N. Liidu majan^
duselu oia kõigte epsektorels stäg-iieenmud
ning et produktsioon on
teinud yähjakäiku tööstuses, põUi-malanduseSn
õli- ta mäetööstuses
kilng teistel aladel. Seda teab kahtlemata
kõige paremini kommunist-
Bikn partel uus peasekretär Mihhail.
Gorbatshov, kelle kõige olulisemaks
iilesandeks öE nÕ
majanduselu uuesti liikuma
ising päästa sellega kommunistlikku
irezhiimi ähvardavast kokkuvarise-
•Misest''-:.;,;' •
: SeÜeks ongi mõeldud^^
suure reklaamiga ayaldaind põhisuunad,
mis ei lepi amult vüšaasta-kuga,
vaid ulatuvad tunduvalt kaugemale
^sajandite vahetusenii^
2000. aastani. Partei keskkiMiitee
mainib, et eelseisvad viisteist aas-llat
on N i pidu jhs tähtfe ajaloo-ine
periood sotsialismi
ja kommunismi ehitamisel; Nii nagu
Hrushtshov hooples omal ajal,
et 1980. vaastjd on N."lü^^ Ühend-sükidest
fahva elustandardilt möö-lunud,
ui! räägitakse ka nüiid
suurtest programmidest,
iamüsel iga :N. LiidiJ k©-'
\ daniku': tulusid; loodet^e sajandi
jlõpuks tõsta 60—80 protsenti.
Nende, eesmärkide saayut&aiseks
;ei tee Gorbatsiov nõukogude ma-*
janduselu struktuuris põhilisi muu-'
datusi, väid katsub neid jõulupuu
kõige kõrgemal oksal ilutsevaid läikivaid
ja. teäravaid munasid kätte
saada töölistelt suurema produktsiooni
välja presslihisega, kusjuures
töölistel ei ole aga loota hädavaja-'
likke tarbekaupasM. Tulud, mis
saadakse produktsiooni suurendamisest
ei lähe tööliste hüvahguks,
meid ei taheta praeguste kavade kohaselt
anda ka sõjaiväele, vaid rakendada
uuteks Mvesteermgiiteks.
See majanduselu ,,kiirendamise<^,
,;suurendamise'V jjtäiustamise",
v,riakendamise'' ja j,parandamise^^
poliitika vajub raskelt ka kõigi
jjvabarükide" õlgadele, kelledele on
iplkemas pei^ektiivis ettenlihtud
majahduslike kohustuste pidev suurenemine.
Mis puutub Eestisse, siis
kavatsetakse Eesti • • territooriumil
imise
kale senisest veelgi sutiremat rõhku
panna. Nii mainitakise põhisuundade
deklarateiobnis Eesti kohta, et
^ tuleb tööstustoodangut suurendada
13—16 protsenti, tagades
põlevkivitöötlemistööstuše ning
elektroonika ja aparaaditööstuse
ennakkasyup Ette on hähtud ka Kuremäe
põlevkivikaevanduse iehita-mme,
Tallinna XJussadamalrajä^
se lõpule viimine, ja põUumajaiidu-
!§e toodangu suurendamme 12-^14
protsenti. Kolhoosnikele pannakse
peale jlMselt eriti tugev press^ kuna
1990. aastal tuleb toota liha (^tapakaalus)
245.000---2S0.000 tonm ja
piima 1,4 miljonit tonni,
Kahtiemata on Gorbatshov põhiliselt
realist, kuid isamai ajal ön ta
ka oma uue majanduspoliitika rakendamisel
õnnemängijat kes loodab
praeguse pankrbteerunud süsteemi
juures nõukogude majandus
ehi imtele ir(iM>bast Kuid
realist Gorbatshov on teadlik, et ta
mäng täie panga peale võib ahiult
siis teatud määr^ tulemusi anda,
kui N. Liit saab rahvusvahelise pinevuse
vähenemisel oma relvastuse
Indusid vähendada ning lääneriiki-delt
majanduslikku Ja tehnoloogilist
abi kombiheerida. SeUega on ka
seletatav, m&sGorbat!shov oli
Genfis Reaganiga kohtumisel võjd-lemisi
leplik. /iTaie! saanud avalikMt
Kommentaatoi" kirjutab, et juba
kuu aega pärast seda kui president
Ronald Reagan pidas aastal 1983
kõne, milles ta Jkirjeldas ettepanekut
alustada uurhnistööd Strateegilise
Eaitse Initsiatiivi (SDI)^sjus,
avaldas grupp nõukogude teadlasi
kirja ameerika tähtsaimas päevalehes
,jThe New Yorik Times", milles
nad mõistsid hukka .selle programmi.
Kirjale allakirjutanute hulgas
olid nimed nagu Y. P. Velih-
.h |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-05-02
