Vaba eestlane , November 22, 1979

              HA EESTI ,22. noveinbril 1979 Thursday,: November 22, 1979 Nr. 87 Nr. 87
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
V^AANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto S, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas $30^
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—j poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.-r-
LENHÜPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas |72.—,
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri
Si IST ,
by Free Estonian Pubiisher Ltd., 135
Toronto 3/Ont/M6Ja^
^Tecumseth St.,
Elli ameeriMased .mõfflji aeg ta- kunstiajaloolasena iiime tegemi=
gasl suure hoole ja innuga hakka­sid
oma Keskluure Agentuuri
(CIA) ridu puhastama ja selle te­gevusele
uusi aluseid looma, siis
vaatasid inglased seda tegevust
pealt kulmu kortsutades ja ei õl-
Hiud kitsid kriitiliste märkustega
Ühendriikide salaluure ja selle
ümberkujundajate arvel. Nüüd
peavad aga inglased kahjuks ise
järjekordse kibeda pilli alla neela­ma,
kuna Inglismaa peaminister
Märgaret Thatcher tegi parlamen­dis
teatavaks, et Inglismaal aadli­seisusesse
tõstetud lugupeetud
kunstiajaloolane Änthohy Blunt,
kes oli muuseas ka kuninganna
Elizabethi kunstiliseks nõuand­jaks,
on minevikus tegelenud spiö-iaaazhigä
N. Liidu kasuks ja kuu-luis
kurikuulsa Burgess—Maclean
—Phüby spionaazhigrupi ringi,
müle l i ^ e i põgenesid 1950-nen-datel
ja 1960-nendatel aastatel
raudeesriide taha N. Liidu.
Guy. Burgessi, Donald. Macleani
Ja Kim Philby paljastamine N. Lu­du
salakuulajatena oli omal ajal
juureks sensatsiooniks, kiina
k|)lm olid võrsunud I
headest perekonnast ning olid
saanud parima hariduse, mis tõs­tis
nad Inglismaal kogu elule too-niandva
ringkonna n.n. „e§taMish-mendi"
ridadesse. Juba nende
kolme inehe põgenemisel ja pal­jastamisel
liikusid kuuldused, et
neil on veel kaaslasi, kuid need
jäid seekord avalikult päevavalge­le
tulemata. Nüüd pani sellele
„rieljanda mehe" müsteeriumi paU
jastamise liikuma inglise Mrjanik
Andrew Boyle, kes avaldas Was­hingtonis
teostatud uurimuste tule­musena
raamatu Inglise salaluure
kohta, milles vihjati nime nimeta^
,,Ea,. imaam ei paku ©mait poolt midagi — Ca nõnab shahM, peafi piiramüdi • tipu ilustamiseks."
seks. 1956. aastal anti talle teene­te
eest kuninglikule perekonnale
aadliseisus. . V.
; • Arithony -Blunfi •..Msäme . spio-maazhilugu
tundub esialgu veidra­na
ja muigamapanevana, meenu
tädese rohkem mõnda sensatsioo­nilist
filmikäsikirja kui tõsilugu.
Läliemait. vaatlemisel -ja .asjasse
süvenemisel selgub kahjuks et
siin on tegemist väga traagilise
afääriga, mis laseb paista meile
inglise juhtivat ühiskonda väga
kahlases ja juurteta valguses
le tulemusena rahvas võib kaota­da
usalduse juhtide vastu. Kui
Bliinfi vastu tõstetud süüdistus­tes
mainitakse, et ta 1930-nendatel
aastatel Cambridge ülikoolis noore
õppejõuna moodustas sN. Liidule
salakuulajate ja toetajate gruppe,
et ta Teise maailmasõja ajal spio­neeris
N. Liidu kasuks ja et ta ai­tas
raudeesriide taha põgeneda
Inglismaale Ja ta liitlastele tohutut
kahju tekitanud spioonid, siis te­kib
paratamatult küsimus, miks
talle/1964. aastal.kõik need suured
patud andestati ja kes oH selleks
andestajaks? Kuidas oli see võima-llik,
et nii surn- reetur, kelle hingel
on kathlemata ka paljude venelas­te
ohvriks langenud mglaste elud,
liikus vabalt ringi inglise kõrge-
Täniu vangide vaiksele, vastuha-pärasit
Staainl surma ja Beria
eriti aga tänu Kon-rad
Adenhauerile, tulid mõnigi
mees ja naine eluga välja grusün-laiste
pprguiikust hökslimastnasft.
Needsinätsed aniüüd kaihetsevadlki
oma vabadusi taga, yaibadusi, mi­da
nad omasid suimltölD-paraoi-duslaagreis
— ja m i d a nad nõu^
kogude :„väbaduses" enam ei
oma. Tõsi on, et laagrivälises „var
baduses". on teoreetiliselt võima­lik
jöimaikäega ossi võtta'' (feui
ossi oleks), mingit ^elamispiiida"
Eksep seegi ole" üks viimse- '—variLgemseiUeks ajate
päeva märk: kroonupoMtruldd sisieniised reservid. — Nii mõtle-levitavad
kuuldusi, et pärast
1980. a. olümpiat saavat Tallüm
NLKP ja Nõukogude Valitsuse
armust — vabalimia statuü-
• 'di..-,.
Nii umbes, nagu oli Danzigil 'pä­rast
esimest ja ©nnell maailma­sõda.
Usikuj aid ei ole aga jutt
käib . y :
üheilt ipolitnidlt miks. ei
võiks TASS ise teatada sellest, et
mõni kuuiüs baleriin või imalerün
on jälle Nõufeogude Liidust jalga
omada, mis ulatub, pisut maad. laiäknüd? Miks peame seda ämui-mõlemaie
poole iiariäärtki, "^cA Ameerika Hääle vöi- Saiksa
võimaliik eneöelemSned hilbud Laine saadetest, emamlasti ka Soo-oma
maitse järgi valida — aga nie Mevisioonisit — aga omad
mitte toit, rüe ega peavari pole
see, mis sinust teeb vaba inimese.
Räägi, mida tathad ja kelMe ta-
Wad, loe, imiS: huvitab ja meeldib,
tee tööd, mida oäkad ja tahad te­ha
ja puhka, nägu
poisid ei tea midagi!
otsustada — siis on see üsna
maa Blmifile ja tehti ta Burgessi,^^^jj^—^^ kellede moraalsed
tõekspidamised ja arusaamised
mkõarsg est.ee l,tia smk, oent.in.t^ae sg an mjag at.t aeddJl ais eaisuussteast-i pvouihda t.ia sev avta-lKiduai j. ak of,ie goeitgset .u .•sl,e e ll•ei sset
se tõstmisega? Ja veelgi tähtsam
küsimus — kes oli see mees, kes
värbas venelaste agendiks Äntho-ny
Blunfi, olles sellega vene sala-luureoperatsioonide
kõrgem juht
Inglismaal?
Inglismaal on Juba ammu kriti­seeritud
aastasadade jooksul sisse­juurdunud
mentaliteeti, kus era­koolides
üles kasvanud ja hiljem
paremates ülikoolides õppinud
.jyileie ei. jõua, neid on nü pal-juf^
ohkais politruk.
Alles j ärgnenud seletuisešt sel­gus,
et mitte -ijust jölga-laiskjaid
arvad õieti poiie palju, vaid raadio^agentuntre
ja saatejaamu, mis nlõukogude-yasta^
st materjali levitavad. Aga
TASS on ainult üks. E i jõua võis-vabaduüse
taoline. itelda, ei jõua <umiber lükata, vä-
; N . Liidu vaJbaduses õpid aga'hetigi siis v e d t o .--i
tööd tehes looderdama, polüt- ,.Agä Neeme Järvi? Kas ta on
loenguid kuulates magama, raa- j^ut vtõi ei ole?"
Macleani Ja Philby kaaslasteks |a
Inglismaa:. aadli
KGB a
Raamatu põhjal võttis kogu lugu
nii suured mõõtmed, et valitsus pi­di
välja tulema oma seletusega
ning range antikommunistina tim-tiid
peaminister Margaret Thatche-
]rile osutus võrdlemisi piinarikkaks
momendiks avalikkusele tunnista­da,
et Blunt tunnistas oma reeturi-töö
Inglismaa võimudele üles juba
1964. aastal, kui seadis seejuures
tingimuseks, et tema nime jä kogu
seda afääri avalikkuse ette ei too­da.
Sinna kogu lugu oli maetud
kuni praeguse momendini ja vahe­pealset
aega kasutas Blunt, kes
oli olnud sõja ajal inglise salaluure
teenistuses, reetes samal ajal ing-
. laste saladused .N. Liidule, endale
matuid lugedes pugejate peale
yUiastamä, kogu tsenseeritud ja
klaviteeritud elu põlastanla —
ja kõike kokku võttes rikud
nänid, kanriaitad stressi all,
saad maohaavandi ja ole siis
dissident või mitte — närbud,
kärbud voi hakkad joomar
Sundröngkäigud, rõõmumiitin-nende
hulgas teatud määral levi­gud
— teõik see, mida töölise;hu-nud
homoseksualismi tõttu on vä­ga
erinevad normaalsetest ja üld­tunnustatud
tõekspidamistest, on
moodustanud omaette kitsa mõju- ^ ^^^^ väljas, peab mängima
võimsa ringkonna, kes on haara- ,,i^ukogude inimest" - seal,
nud endi kätte valitsemisaparatuu-vlde
eest võitlev ametiühing sulle
aastast aastasse; kaela- miäärib —
vaat see on asi, mis laagris puu­ris
ja erasektoris mõjuvõimsad
positsioonid. See klikk on nii ti­hedalt
kokku sulatatud, et selle
ridades on kliki ja kambahuvid
tähtsamad 'kui riigi ja rahya hu­vid.
Blünti afääri paljastamine on
traagiline ja erakordselt veenev
näide selle kohta ja tahaks ainult
loota, et selle musta loo paljasta­misel
oleksid vastavad tagajärjed
tulevikus. selliste afääride vältimi-
•seks. ,.
sees, võisid olla, kes oled.
ennast siis uuesti kimii
„0n juut... aga me paneme ta
Seevaldisse."
Kahtlane jutt: Liiga tark poli-trukk.'
• y-::'''^'
Tõeliselt, (rahva hinnangul) on
Neeme Järvi esimese numbri dis-sidehit.
Nõukogude Eesti (ja kä
Liidu) pärisperemeeätde paneb
ta. paugu missuguse'! Ja ©nne
olümpiamänge! ; -
ma oh punased potjoimkinlased
oma alamaid õpetamud juba kuus
aastaMimmet.
Ja süs tulevad;; pötjomlkini-ju-tud,
mida huumorivaene vene
mees (tõsiselt võtab: 1) et näida­ta,
sotsialismi tingimustes
puudub kuritegevus, siis pamak-se
ikõik sulid, vargad, röövlid,
prostituudid, spekulandid, uus-kuiaflaid
ja löõik muud feahtlased
isikud kuutes ajaks trellide taha
(tränil Staflinüe vanglapinda meid
on!). 2) Kõik linnad, (kus ölümpia-üritusi
toimub (Moskva, Tallinn,
Kiiev, Minsk jt.) feulutatate
kinnisteks : kuutes ajates: sisse-ega
väljasõidulube; ei anta. 3)
Olümpialinnades kehtib eriline
olümpiaraha: kaupa saab osta ai­nult
selle eest. •
panenie siia kiiyatüki meie
mis lÄfiirn ütleb kur
teõiik. Seda matesab niõtlikulit lu^
geda:' ' ' •
,;Edasi'M4. oktoobril kirjutab:
„Eriraha ei tule". Ajalehe „Tmd"
poole pn pöördunud mitnied lu­gejad
teüsimusega, Ikas ya^ab
tõele, et Moskva ollimpiamängu^
deks lastakse välja erirahad või
-tsheSkid, mille' eest saab kauplus­test
osta toiduaineid ja tarbeteau-pa.
.Ajaleht pöördus vastuse saa­miseks.
NSV Liidu Riigipanga jü-
;hatusse, ;;:-•••:,.;;.••;• ";•;..''.
Kuuldused, nagu lastaks Mosk­va
olümpiamängudeks välja
mingisugused erirahad või
-tshekid, on alusetud.
Keskeltiläbiveneilastel ei ole huu- Seda enam alusetud on kuuldu-moritunnet.
Kõik vene naljad on, sed, et töölistele ja teenistujatele
kas juutide või eestlaste tehtud, [hakatakse tavaliste paber-, ja me-peened
naljad nimelt. Vene huu- tallrahade aseniel palka maiksma
mori tipp on see, ikul üks Mairus-ja
teisele oma eelmise õhtu lab- saaksid
rateat kirjeldades ütleb: sai i neid kaupu, mis tuleva
panna!'- — soovitatakse; Aga see- j nalja, tead lõpuks Ivan paisandäs j nimetlt olümpiamängudeks.- Käi­gi
Vabadus puudub. Amnesty In- tiibklaverisse!!' Mõni mees võib rbefö^^^ olümpia-
Isegi vanasõnal ei ole praeguses
segipaisatud maaUmas enam min­gisugust
tähtsust ning vanarahva
kogmusest ja tarkustest ei peeta
nähtavasti enam lugu. Kui võtame
sellise üldtuntud ja populaarse va­nasõna
nagu seda on „kelle leiba
sa sööd, selle laulu sa laulad" ja
laseme seda silmade ees hoides pu­gud
veidi ringi käia, siis peame
konstateerima, et praeguses
maailmas siiüakse küll lahkelt an­netajate
leiba, kuid leivasööjate
laulud kuuluvad hoopis teise re­pertuaari.
Meil tarvitseb ainult meenutada
enelaši, kes juba aastaid on oma
kasina toidulaua kuidagi moodi
käigus hoidnud Ühendriikide lei­vavilja
abil, ostes ameeriklastelt
sadade miljonite dollarite eest nisu
ja maisi, mida nende riiklik ja bü­rokraatlik
kolhoosimajandus ei
suuda produtseerida. Selle ase­mel,
et ameeriklastele nendet pa­nuse
eest tanu ütelda, panevad ve­nelased
kõik rattad käima, et
Ühendriikide rügikorda õõnestadü
ning ka seal eraettevõtlust hävita­da,
mis on selle maa rikkuse ja
jõukuse allikaks. Kremli poliitika
seisab selles, et tasalülitada ja sot-sialiseerida
kogu maailma põllur
majandust ja tööstust ning poliit­büroo
mehed ei suuda kuidagi sel­lega
leppida, et nende käsi ei ula­tu
Kansase ja teiste Ühendriikide
põllumajanduse osariikide nisuväl­jade
peremeesteni, keda nad mee­leldi
tahaksid küüditada ja hävi­tada.
Et kui ei ole venelasel süüa,
siis ärgu olgu ka ameeriklasel mi­dagi
suhu pista!
Venelastest ön eeskuju võtnud
ka praegune Iraani terrorislik va­litsus
eesotsas mtihamedi usuven-na
ajatollah Khomeiniga. Khomei-ni
ja tema „pöliitbiiroo" lükmed
on kindlasti väga teadlikud, et
ühendriikidest voolab pidevalt vü-temational
on hinnanud poliit­vangide
praeguseks arvuks lO.OOÖ,
aga , ,dokumenteeritud" on ainult
700. Teisitimõtlejate' ja inimõigus­laste
massiline kinnipidamine po- gege, head laipäed
le praegu moes, Sfcalin kompromi- Mä:rgita.gu, õt Zoshtshenko
: LONDON — Inglise jõulükaar-tide
produtseerijad on väga häi­ritud,
et ateistlik Nõukogude Lüt
on tulnud religioosete jõulukaart
tidega Inglismaa turule ija vähen­danud
inglise jöuluteaairtide väl­jaandmise
tulukust. British Gree-ting
Card, and , Galender Asso-ciation
on asunud eesotsa vastu-kampaaniale
võõrriikidest impor-et
Nõukogude Liit on tunginud
turule, et saada raha Ameerikast
raali (fccmpjuuteri) ostmiseks.
Venelased lon ikasutanjud selliseid
ebakommunistliikke teteste nagu
, ^ndteii j öululaps. tees sündinud
Petlemnm, sulle esimesel jõulu­pühal
röõmu ja airoastust, mis
ikunagi ei teao." Teistel on motiive
juljlustajaist ja ikirikulistest. ma­donna
ja lapse pildi ees. Osa nõu­kogude
kaarte on kasutanud sa­maseid
motüve, ikui oli inglastel
möödunuil aastail. Uued kaardid
on Inglismaal müügil 31 centi lOr
•paiki- eest, mis on,väJhem ikui
teeiis selle mentluse — ja toetu­des
vene rahva erakordsele ruma­lusele
ei tee tema ukrainlastest
valitsejad enestele dissidentide
pärast üldse erilist muret. Nende
'julgeolete" on rutiiniga gaTantee^
ritud ja nad ei ütle mitte, nagu
iiouis XVI, öuteondlased: pärast
meid tulgu või veeuputus, vaid
miõtlefvad: pärast meid" kas või
kommunism. Kas nüüd just nü
hullusti tuleb, seda.on i ^ e öel­da,
aga nende, Bastile on käega
k a t s u d a ; • • • •' i
sim meenutada Gogoli „Reviden-ti".
õigus — aga Gogal ei olnud
venelane ja : peale selle oli ta
,psuhh", Saltõkov-Shitsherin?; Lu-ja
surete,
oli
embleemiga meenemündid".
Niipaljuteest seks korraks nel­jakümnendast
Eestimaa väga kur­vast
(aga naljateast) sügisest.
säärastest ; erirahades, et nad.
osta ikaupa, sealhulgs^ I j a teisi toiduaineid Iraani, kuid
selle asemel, et ameeriklastele sel­le
eest tänulikud olla mängivad
nad kõige alatumaid tänavabandii-te
ning arreteerivad süütud
Ühendriikide saatkonnaametni-kud,
kellede julgeoleku arvel pres­sitakse
ameeriklastelt välja ruma­laid
järelandmisi, milledega ühegi
riigi valitsus ei saa nõustuda.
Sel puhul oleks põhjust küsida ---
mis oleks juhtunud siis kui vene­laste
käes oleks olnud sellisel mää­ral
vilja kui seda on ameeriklastel
ja kui ameeriklased ning teisegi
lääneriigid oleksid kannatanud
leivavilja nappuse all?!
juut. ^'
Mitte üliel^ .teisel aasia rah­val
ei ole nii tugevat alamus-kompleksi
kiii meie vene ven-
; na!. -'^ •;
See fakt koos täielise huumori-puudusega
(inimlikul tasemel)
lubab talle ennustada teõige kur­vemat
tulevikku.
Nü rasked väited vajavad ikind-lalt
tõestusi, vähemasti nmida
näidet. Need on käepärast: :.
Olümpiamängude- (Moskva,
1980) eelvari katab praegu suure
osa meie igapäevasest elust. livar
inglise töösturite oomhind, rtiü- ni käsitus asjast on ,;materiaal-leks
<mB centi tlcs in^^^
mees ütles, et venelased võinuk- lasi, siis täheiidab, ^^i^® midagi \ õhujõudude esindaja Atonia Char
sid oma jõülutähe alla trükkida pakutakse, näidatakse, et meil; yes toetas administratsiooni ette-
„Intematsionaali" ja teha seda kõike on. Aga meid nad ju ei saa panekut naiste vastuvõtmise kee-vendkeeisete.
tähtedega,. keelata kaasa-ostmasti Täheoidab lustami^ lõpetamiseks.
kcievikyss© r V.
WASHINGTON — Pensioneeri-tud
kindral Wüliam Westmore^
land libiatas Kongressi, et sõja­väe
võiüusmoraal võib kannatada
kui lubatakse naisi võitlusük&us-tesse.
Ta lisas, et see jküsimus
on selleks; liiga tähtis, et teha se­da
lihtsaks sotsiaalseks küsimu-efcs.
Kindral ütles, et naiste võt­misega
võitlusüksustesse võetakse
suur risk, kuna mehed ei saa ku­nagi
uskuda naiste võrdseisse või­metesse
Sõjas, nende vastupidar
viisse rindeüfcsustes meestest pa­remal
ja vasakul. Selle vastu USA
Ameerika Ühendriikide presi­dendivalimiste
kampaania hakkab
võtma üha suuremaid mõõtmeid
kuigi tegelikkude valimisteni on
aega peaaegu täpselt aasta. Valge
Maja kandidaate kerkib nagu see­ni
pärast vihma ja icfaüks neist ar­vab,
et tema on kõige võimekam
ja kvaljfitseeritum mees juhtima
Ühendriike läbi praeguste sise- ja
lk.: 3)
24. ja
-7231.
1. ja
922-38^
Hdl
II
567R0EI
välispol|
tide pi
rist tei
Jimmy
Kenaedi
lal liit
noorusH
Vabariil
esirinm
sad najj
|ie kui
xase os]
Connalll
parteist
se, sen^
ve riiä<
mehi.
Ameel
dcndivi
vasti VI
diiml rjj
ku valu
kides ec
tud ülei
valijas!
teise kl
kandid^
data
mokras
ja Kepj
laste ka
Jääb sij
le. Mõj
juba pl
limistel
Ühendi
ma, ;
Edw£
perekoi
tema üi
entusiaj
dent CJ
ju soov|
aastas(
anhavai
tnimbii
jekindlj
kõnedel
se Maj
julitimi|
jad kii
ainidt
tal poil
ettepaij
Ning kj
tavad
ku tunj
dicki (1
kurn
liud,
ja palj
ward
naapiü|
koos
;da U
niast
midagi
Vabi
gas ji
Reagaij
vad^
veidi
gesse
läte
poliitii
kes is|
sattud]
nendtv
tades
nihkui
ly kai
välja
didaati
Igat
Bieb
rindel I
nult,
tab
milledi
kide
teise
või
kamp£