Vaba eestlane , November 17, 1987

              Nr: 85
Antwerperiis Belgias
keha-arendajateie üldiselt tuntud kui bodybuilding — tuli,
nagu teatab Helsingin Sanomat, esimeseks ja sellega
maailmameistriks praegu Soomes elav ja soome kodanikuna
võistlev Olev Annus, elukutselt võimlemisõpetaja.,
Olev Annus tuli abiellumisega viiekordne N. Liidu meister keha-
Mäailmämeistrivõistlusi peša-lis
(amatööridele) peeti-esmakordselt
1938 aastal Inglis­maal,
kusjuures osavõtvaid mees­kondi
oli ainult kaks -r- Inglismaa
ja USA. Võit kuulus peopem^
meestele. ¥iiest kohtumisest voit^
sid inglased neli. Pärast seda pole
inglasöd enam kordagi MM-il
kaasa teinudv Järgmisel aastal pii
osavõtjaid juba kolm, 194Ö. seitse
ja 1941 a. üheksa koondist. Hulk
aastaid sellejärel selgitasid tiitli-ömanikku
isekeskis Ladina-
Ameerika jä
Eurooplased (Itaalia ja Hollan
ilmusid taas areenile 1970. aastal.
Kahe aasta pärast debüteerisid
Aasia mängyiad ja 1978.
Austraalia. 1978. aastal asutati
Rahvusvaheline Pesapalliliit ja
selle järel h^ati MM-võistlusi
pidama iga kahe aasta tagant.
Osavõtjate arv ja läbiviimise kord
on pidevalt muutunud. Näiteks
1984J a. Kuubal võistles 18 mees­konda
kahes alagrupid ja kum­mastki
pääses neli paremat lõpp-turniirile,
1986. a. Hollandis
osales aga 12 rahvuskoondist, kes
kõik üksteisega kohtusid.
edukamiad aegade jooksul on
olnud KAiuba pesapallurid. 2
MM-ist on 18 lõppenud nende
võiduga (sealhulgas ka viimasel,
1986. aastal.). Korra on nad
tulnud teiseks ja kaks korda kol­mandaks.
Järgmised 3p. a. juübe-livõistlused
toimuvad Itaalias.
Kuulutamine
00
täidab oma eesmärgi!
»<m!iMMl«l»tl4B»<l<«»(HMiMKnilM><B^><»<t<!g»0<I»<>€n»n<iTi
a. 1984 Soome ja on praegu
õpetaja Riihimäe spordikoolis.
Kodumaal Tallinnas oli ta treener
,,kejaa-ehitamise'' erialal,
tegelikuh on ta väljaõppinud
vesiehitusala insener. Annus on
35 aastane — sündinud a. 1951
ta
Kohtla-Järvel.
Bnne Soome asumist
Mati Jaa!go .tõi .
koju 5 kuldmedalit
Laupäeval, 7. novembril peeti
Ameerika Lõunapiirkonna Maste-rite
meistrivõistlused Palm Beach,
Floridas, millest kogusummas
võittis osa 200 võistleja ringis,
nende hulgas ka M-60 klassis
njieie tuntud master-sportlane
Mati Jaago, kes oli kohale sõitnud
koos abikaasa Ina'ga.
M. Jaago võttis osa viiest alast
võitis kõigis kuldmedalid,
ületades isegi mitmed isiklikud
rekordid järgmiste tagajärjedega:
^Kuul (5 k) - 12.95 m, ketas (1
k) - 41.06 m, oda (600 gr) -
43.34 m, vasar (5 k ) ~ 33.38 mja
raskus (25 Ibs) - 12.18 m.
V.K.
arendamise alal ja möödunud
aastal saavutas ta Poolas Euroopa-meistri
tiitli.
Olev Annus on treeninud alates
16-aastaseit, võttis 20, aastat aega
maailmameistriks saamiseks. See
polnud kerge — lihaseid tuli
demonstreerida ligi kaks tundi.
Olev Annus elab üksildast elu,
valib väga oma toitu, tal pole
sõpru ega tüdrukut. Kurdab, et ei
oska enam ühtki keeh. Soome
keelt räägib eesti murrakuga, eesti
keelt j'uba soome keelega
segamini.
Ta kehas on vaid 2—3% rasva,
tavalisel mehel 10-15%. Tuleb
süüa palju valkaineid ja hoiduda
alkoholist. Selle ala maailma­meistritiitlit
ei panda palju tähele,
ajakirjandus ei kirjuta. Oleks
olnud suusataja või kerge­jõustiklane.
.
Eestlastel olid kanged jõu ja
muidugi ka musklimehed Lurich,
Jaago, Palusalu jt. Nendele olid
musklid ainult vahendiks, tööriis­tadeks.
Keha-ehitajatele on
musklite väljanägemine peaasi.
Kordagi pole juttumida Olev An­nus
nende lihastega suudaks ära
teha. . . Jn SaeöMiat teinud pildi peegli ees.
HARALP R I I M t i)
iilliikuäa
oma-
Sama päeva enne lõunat saabus
Saksa ja Meer^alu rajoonining
kaitselaste vahele. Sõitsime
äigasime kohe töödega, millistega pimeduse tulekuks
hädavaevalt valmis saime, sest kaldäärsed.luhad jä kõrkjad
takistasid vaate- kui tulevälja.
Samal hommikul saadeti Piirisaarele veel üks saksa
Hilisõhtul külastas meid pätaljpni ülem major Tam­miste
tihes sakslasest sideohvitseriga. Mõni tund hiljem
kuulsime Piirisaare suunas laslöfiiist. Telefoni ühendus
kätkenud, Jäim^ hommikut ootama. Valges silmasime Piiri-saaircstM^
el põhja ppol ininto
Kauguse tõttu polnud vormitunnused eristatavad ja pidades
tulyaid venelasteks, tahtsid sakslasi avada
Vahepeal oli kohale jõudnud ka mõned Piirisaarest
sakslased. Kapten Nordmaa keelas sakslastel
tule avamise ja saatis luure selgitama tulijate; päiitolu.
Jad osumsid meie Fiirisaares asunud rask^ulipildüriteksv
Mehed olid Õnnelikud pääsmise üle ja
sed tunginud saarele tugevate; jõududega, arvatavasti ühe
kõvendatud pataljoniga. Sakslastest koosnev karistuskom-panii
lõpetanud peagi võitluse ja põgenenud.^^^^^^^^
pidanud vastu kuni läškenioona lõppemist
siis saarelt Venemaa sihis^ see olnud veel ainukene
vaba suund. Kaa SIIS
Rühma kaotused: üks mees langenud, liks kergel,!
ja üks teadiilata kadunud, kelliöcs^^^^^^
nimeline 57 aastane Võrumaa mees. Ta IMus tagasi
järgmisel ööl, cjlies peitnud end p ^
Varsti peale meie kuulipildurite tagasi jõudmist tuli
Meerapallü komandeeriv Mn
põgenenud sakslasi püüdma. Võttis ühe käe^
ia ütles: „Sa- pole paukugi teinud, lasksid jalga
ja jätsid kaaslased hätta."
Lõuhäpaikü saabus kindralilt käsk: kompaniil lahkuda
senistest seisukohtadest ja minna kiiresti Piirisaare vastas
oleva maanina ja Saksa talu kohal oleva Lämmi järve kalda
kaitsele. Rutates võidu pealekippuva pimedusega, olime
õhtuks siiski hädapäraselt yalniis.Seal^
omakaitselased, kellel polnud isegi jaoülemaid, asusid meie
juurde. Õnneks ei toonud järgnev öö üllatust.
Pärast lõunat saabus uusi õhulüureandmeid:
Divnsišüurune üksus 30 km. Oudoyast lõunas, R ^^
Zalathtövje külade rajoonis kahes kolonnis, marsil lõunasse.
Homme võib siis oodata sillapea^,,mängu" algust!
Täiendasime Oma laskeniöona-tag^
Sillapearoievad üksused said toetuseks rühma kergeid
õhukaitsekahureid. Raskemaid oli võimatu üle toimetada,
sest Lämmi järve jää polnud küllalt tugev .Seda olid tun­duvalt
nõrgendanud lõhkeained vaba veeriba hoidmiseks.
Olime sillapeal nii ise kui ka me naabrid ilma suurtükitule
toetuseta. Läänekaldal asuvad jalaväe saatekahurid ei
ulatunud meid toetama. Samal päeval asus Jõefjera rajooni
rannakaitsele ka diviisi õhukaitsegrupp.
Õhtu eel saabus teade, et diviisi ülejäänud osad
suunatakse Narva ruunii, kus vastane uuesti aktiivseks
inuutunud. Tartust läbisõidul oli diviisiükm
rügemendiülema kolonelleitnant Vendi meid vaatama ja
diviisi uudiseid tooma. Muidugi oli Vendil ka isiklikult ühe
oma pataljoni käekäik südamel, Lubasime talle tublid
Varsti peale rügemendiülema lahkumist hakkasid
toksima ikusldlkaugelükšikudpatareid.^^^^ rasked!
Öö oli pime ning väyalaskesähvatusiedkuniasid tumedas
taevas. Tuli oli aga kuidagi kobav, kord järve jääle, kord
kuskile meie selja taha Pnevo küla kanti. Meie seisukohad
sillapeal jäid aga puutumata^ Ka Mehikoormasse ei
ulatunud ühtegi mürsku. Selline tuli kestis väikeste
vaheaegadega tundi paar.
:' Ning • siis,: kella • 0200 •; paiku öösel hakkasid -meie
seisukohtade ette ilmuniaj^
ahelikes ja ka kolonnis, kuid võrdlemisi kitsas ^^^^ri
peamiselt 1. kompanii loigus, piki Kozakovtso külast
tulevat teed.
Näis, et meist taheti lihtsalt üle kõndida! Või ei teatud
meie siinviibimist?
Mdl oli ees hea laskeväli^^^^^-^^
õlgkatustega küünidega ja kohati hõreda madala
lepavõsastikuga.
Meie nieestetuledistsipliin oli kindel. Ei ühtegi lasku.
Kõikjal-vaid luurav-vaikus.. Esimeste/ahelike
meetri kaugüsäe jõudes haugatasid tihedas taktis kerged
õhukaitsekahurid külvates vastast üle sadade brisantmürs-kudega.
Selle sekka rabasid kümneist kuulipildujaist
tulelöögid nagu piitsahoobid.
Süttis paar küüni, mis peagi põlesid heledais leeges,
valgustades laialt ümbrust ja ootamatult rabatud vastast.
Hetk hiyeni vallandus venelastele omane ja meile
kõigile tuttav kisa, vandumine ja appikärjumine.
Esimene laine oli hävitavalt löödud. Aga järgnes teine
jä nii edasi kuni uue päeva puhkemiseni ^ milj silm ei tabanud
enam uusi ründajaid, küll aga üksikuid tagasiminejaid.
Eilse puhta lümevaiba asemel laius hommikul vastaste
vahel inetult kirju ja määrdunud ei-kellegi-maa.
Meie esimene lahing kodumaa piiridel oli löödud.
See oli meeletum jä lootusetum vastase pealetung,
mida ma kogenud rindepraktikas.
Oli märgata, et selleks pealetungiks oli ründajaid enne
alkoholiga tublisti julgustatud.
Kas peitus selle meeletu öise pealetungi eesmärk
Mehikoorma vastas oleval sillapeal sadade meeste mõttetus
suniiasaatmises või oli see tarvilik ainult
Tegime kompaniiülemaiga parajasti lahingu tulemusist
kokkuvõtet, kui Mehikoormast teatas adjutant uue ja rä^^^^
uudise: Aovalgel vallutas vastane Meerapalu. Kõik seal
asuvad kahurid tervelt tema valdusse ii
„Kui suur üksus?*' küsin.
„Ei ole teada."
,,Kes seda teatas?''
,,Meie õhukaitsegrupiülem kapten Bergemann
Jõeperas sai esimese j teate ühelt põgenevalt
õhufeitsevädaielt,^' vastas adjutant.
,,Palju seal kiiureid oli?"
„Kaheksa."
,,&iidas on Pedäspääl ja Jõeperas?'^ küsin veel.^^^^^^^^^
,,Pedaspääga pole enam ühendust. Jõeperas kõik kor­ras.
Saksalt pole veel mingit teadet," ütles adjutant ja
jätkas: ,,Teid palutakse kohe oberst Gallase staapi,
diviisiülemat on varsti oodata."
;, Hüva. Tulen." : . • \ -:
Nii. Meerapalu oli siis meeletu öise pealetungi tõeline
eesmärk. - ^ - y - V v ' . ' : ;'
Jutustasin kuuldu koosolejaile. Hetk y
siis laskus Habe ahju ääres olevale pingile toetab pea kahele
käelejapigistas läbi hammaste:,,Karvaseks teeb niisugune
asi! Ilma ühegi pauguta lasevad vastase maale," ja ot­sustavalt
pingilt üles karates: ,,Kuratl'^
i m ; « ^ « , , » ? • ' T - - * TOU ei.ole,". - •
LaupäevaV21. novembi
West esitamisele tuleva
varalahkunud Valli Martii
lavastaja-kirjandusteadlane
Oma esimesi lavasamme asti
Valli Martin kohe pärast gümnai
siumi lõpetamist „Vanemuise]
tantsu- ja õpperühmas. Oli tolli
veel päris lapseohtu. Pani endaj
siis kõnelema lastetükis, mil]
nimeks ,,Aladini imelamp.
Paguluspäevad veetis Geislingej
Eesti Teatris, harrastades oi
selleaegset meelisala, tantsi
Alles New Yorgis sai temi
täisvereline näitleja, kes olej
teinud au igale teatrikollektiivih
Katsesammud astus ta Oski
Lutsu ,,Tagahoovis" pimesta]
,,aguli-iluduse" (nagu maii
kriitik!) pisiosas. Teatripublij
südamesse läks ta aga aasta hilj<
abituriendina Fedori kooi
näidendis „Küpsustunnistus
milles ta pakkus unustamat|
haarava osatõlgitsuse. Kirjas(
ütles, et ta mängus oli pa|
südamlikku ja ehtsat ning et
köitis ka oma hea välimuse
kauni häälega. ,,Küpsusti
nistusega" sooritas New Yo
Eesti Teater ka oma esimese ri|
reisi Kanada eesti keskustes
EKKT32.a|
Kunstivaatleja, kes ei
sestv värvitpredusest leiabl
tulemas ja juba möödaski
tab, et eesti kunstnikud oi
Northerij Distric Librarys t
mus Eesti Kunstnike Kooni
Torontos 32. aastanäitus (1 .-j
okt.). Organisatsioon on täi
väärse jonnakusega püsinud n|
võibolla uute liikmete värbai
ja nõudlikuma zhürii läbi võil
loota tugevamaid näitusi. Siinjf
res sobib nimetada, et eesti kui
nike aktiivsel osavõtul 19|
aastal asutatud ,, Golour and F(
Society" avas samades ruumi]
(7. nov.) oma 35. aastanäitusi
EKKT näitusel esines 16 kui
nikku kokku 61 mitmesugu
tehnikates maaliga. Näituselj
esinenud skulptuurset loominj
Avalikkuse ette toodud looi
nõuab . kriitilisi kommenta*
millede eesmärk on kvalit(
nõudluse läbi ülesehitatav.
näituse kohta võime ütelda, et I
vikliku üldmulje, seinaruumi
sutamise ja kunstilise kvalit(
huvides oleks pidanud vähei
pooled tööd välja jätma. Mit
juhul pärinevad maalid varase]
test aastatest või on koguni d{
rimata, mis lisab ebakih<
näituse karakterist. Traditsjc
kohaselt kommenteerin sõbj
kult igat väljapanejat.
HERMAN:. VärvitundelikI
stiiliteadlikp
JÄRVE, J.: Näib võtvat kui
loomingut tõsiselt, „Ocean ii
tion" on tõsine ja skulptuuj
lihtne.
JÄRVE, M.; Isikupära
reaalvormide lihtsustamine
sümbolismi sisaldava naivisi
Kujunduselt ja koloriidilt tih^
,,Garden in the spring".
kuhu küll paigutame no
„Canada"?
•• KÄÄRID on eksperimenti
Ja mitmes suunas otsiv kunj