Vaba eestlane , November 17, 1987

              Nr. 85 VABA EESTLANE teisipäeval, 17. novembril 1987 — Tuesday, November 17, 1987 Lk: 5
Nr. 85
ne
^Imises numbris). Istuvad,
lo Petersoo, piiskop Karl
fvillem-Heyduek. Seisavad;
^eterAltosaar, Valter Pents
lapill» Avo Kittask, Raimo
Foto: VE
ubi teateid
sügisene tegevus algas
;1 neljapäeval. Õhtu avas
lulajaskonnale ajakohaseid
iiklill (Schischanthus — Poor
f s Orchid), harilik püviim
[itm&ria), sügislill (Colchicum)
)aljud teised,
järgmine klubi loenguõhtu on
l.noveipbril Toronto Eesti Ma-kus
esinevad Barries asuva
mdusäri Tiniberline Nurseries
[d Landscaping omanikud Erik
Lia Hess huvitaval ja ajakoha-
| l aianduslikul teemal.
E. KURIS
dma Materi
^äeva aktus
bntrealis
Jr--
Tartu Ülikooli aastapäeva ja
ellest välja arenenud Alma
lateri päeva aktusi on Montrealis
jetud pidevalt alates a. 1955.
jega paguluses kaugelt rohkem,
li nende prototüübile Tartu Üli-
)oli juures eluõigust osaks sai. v
Aktuste korraldajaiks on eesti
Mdeemilised organisatsioonid
)tatsiooni korras.
Tänavune Alma Materi päeva
tos, mille korraldajaks on Eesti
forporatsioonide Liit, leiab aset
jühapäeval, 6. detsembril kell
p.OO Jaani kiriku seltskondlikes
Immes.
j Aktuse peakõnelejaks on pro­fessor
dr. Enn Raudsepp Concor-
[ia Ülikoolist. Nagu alati, on-ise
eeskavas ka auhinnatööde
[indamine komisjoni aruanne,
lillest peab selguma noorte eesti
ädusejüngrite reageering komis-jni
üleskutsele kiritööde võistlu-lest
osa võtta. Esimese auhinna
fääriliseks tunnustatava töö autori
isu on $500.00, kuna teiseks
fuhinnaks on $250.00. Aktusel
lulutatakse välja ka järgmise
kasta võistluse tingimused ja
(ööde teemad. .
Pärast aktust on kohvilaud kae-lüd
kokkutulnuile.
i -
39. Rahvusvahelisel
Fraekfurdi Raamatumessi
7-ndast kuni 12-iida oktoobrini k.a. toimus
Rahvusvaheline Frankfurdi Raamatumess
Tänavusest Frankfurdi Raamatumessist võttis osa 7147
kirjastust 90-st riigist, kus väljapandud raamatute arv oli
320.000 ühikut, millest 100.000 ühikut olid esitrükised. Need
olid välja pandud järgmistes sektsioonides: belletristika,
religioon, laste- ja noorsooraämatud, teadus ja tehnika9
kooliõpikud, kunst, maakaardid ja reisijuhised.
Frankfurdi Raamatumessil olid (pildialbum), Eesti Raamat 1986;
Külastaja<J eesti stendiga tutvumas.
Referaat
^23. oktoobril toimus VancouverijjMeie Kodus" Eesti
Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) järjekordne loenguõhtu.
Ligi sajapealine kuulajaskond oli tulnud Valmar Tamme et­tekandele,,
Tänapäeva Eesti turisti silma iäbi^^^o ^ .
Referent viibis selle aasta juunif
2 nädalat Edstis peale 43-aastast
eemalolekut. 15-aastase nooruki
mälestuseci Eesti Vabariigist on
üsna; erinevad sellest, mid^ ta
nüüd ees leiib. Valmar Tamme
kõikenäge^|ad silmad ja kuulvad
kõrvad hea analüüsivõime taustal
annavad meile tõhusa ülevaate
tänapäeva i Eestist. Kirjeldus õn
sisutihe ja iga lause informatsioo­nirikas,
nii et ei ole võimalik seda
vaid paari sõnaga kirja panna.
Eesti rahvas seisab praegu 2.
rahvusliku ärkamise lävel.
Juhtlauseks on: „Kas praegu või
mitte kunagi!" Poliitilised aspi-ratsioonid
ei ole välja kujunenud,
küll aga sotsiaal-majanduslikud
probleemid on ühendanud rahva,
näit. fosforiidi kaevandamine ja
inimrämpsu'* (illegaalselt
Eestisse kolinud venelaste)
juurdevool. Soovitakse satelliidi-taolist
autonoomiat nagu Välis-
Mongoolia, kus rõhk oleks Eesti
huvidele suunatud. Suur osa
rahvast on aga resigneerunud,
eriti peale Ungari, Tshehhi ja
Poola sijndmusi. Nii leitakse, et
, ,\^õimatute unistuste peale ei ole
praegu aega raisata".
Eesti rahvastik on kirju: eestlas­ed,
Venemaa* eestlased,
venestunud eestlased^ eestistunud
venelased, venelased, muud
rahvad (ukrainlased, juudid jne.).
Venestunud eesdased on kõige
suuremad rahva-vaenlased.
Referent jagab elanikkonna 3
vanusegruppi: alla 25 a., 25-60 a.
jä üle 60 a. Esimene on noorusli­kult
uljas ja kartmatu; rokk-kultuur,
kriitilised videolindid ja
„punkerid" on endastmõistetavad
väljendusvahendid sellele
rahvaosale.
Üle 60 a. näitavad tunduvat
pessimismi ja olukorraga lep-piniist.
Vähenenud on küll
üksteisel peale kaebamine, mis
eriti Stalini ajal lokkas ja jääb
siiski meie rahvale häbiks.
Kõige agressiivsem on aga
25-60 a. vaheline grupp. Ilmub 6
poliitilist ajakirja, millest „Aja
pulss" kompartei suuvoodrina on
kõige konservatiivsem. Liberaal­semad
seevastu võitlevad inimõi­guste
tähe alla ka eesti rahva eest.
Vana harjumuse kohaselt aga
ollakse vabaimad ,,nelja silma
a l l " , kuigi Stalini Vägivallast kõik
vabalt räägivad. Meie välisvõit­lusest
ollakse teadlikud ja
rõõmustatakse meie tegevuse üle,
kuid palju lootusi sellele ei
asetata. Eriti suur näib olevat
sümpaatia Soome vastu.
KGB-s toimub psühholoogiline
ühiskonna manipuleerimine. Kut­sutakse
,,jutuajamisele", mille
järel ollakse teadlikud silma a l l"
olemisest. Tööl edasijõudmiseks
on vaja poliitilist usaldatavust.
Selle puudumisele^ järgneb
palgakaotus. Võiks võrrelda nagu
loomakarjaga elektrialas: kui
rahulik oled, võid vabalt süüa,
hakkad aga välja trügima, saad
voolulöögi.
Silma torkab venestamine ja
venelaste rohkus, eriti Tallinnas.
Seal on tänavapildis üle 2/3
venelasi, kes oma kärarikkuse ja
eesti keele mittetundmisega välja
paistavad. Vene kultuuri sisse
elamiseks korraldatakse puhkus-reise
,,suurele kodumaale" ja üle
50-tuhande eestlaste töötab
Venemaal brigaadide hulgas. Vii­maseid
loetakse statistiliselt
väliseestlasteks läänes viibivate
kõrval.
Eesti majandus kulgeb 4 harus:
ü l e l i i d u l i n e , vabariiklik,
kooperatiivne ja piiratud erama-r
jandus. Üleliidulises ei ole meil
sõnaõigust ja vabariiklik on täiesti
idiootlik. Näiteks Pärnus on
.52 000 elanikku, kellele
määratakse tarbekaupade norm
terveks aastaks. Talvel on neist
ülejääk, aga suvel turistide
ülevooluga on täielik toidu jä muu
puudus. Lihtsa„ei ole" asemel
kasutatakse peenemat väljendit
,,defitsiit".
Kooperatiiv-majandus on
tugev. Näiteks on Tartu Ülikooli
põllumajandusteaduskonna ja
kolhooside majad, puhkekodud
jne. parimad ja korralikult finant­seeritud.
Eestis ori 150 kolhoosi ja
150 sovhoosi, eriti arenenud on
karjapidamine, kuid vilja ei
toodeta küllalt.
Eramajanduses on umbes 250
taksot, selle kõrval juuksureid,
fotoäri, parandustöökodasid,
restorane. Ainuke raskus on
materjalide: Vliankira^ • n i i : et.
(I»«)4II»4HISIXM3I»(KCQXKI8»<»<
BO VABA EESTLANE
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
mängu tuleb jälle sõna
9 »
on loosungeid
üsna vähe, vabanduseks: „pole
mõtet rahva raha raisata". Ladad
ja Völgad on igal pool. Eestis ar­vestatakse
iga 3 perekonna peale
auto. Sõjaväge pole palju
tänavapildis, küll aga miilitsaid,
kelleks on noored venelased.
Joodikuid on vähe (välja arvatud
soome turistid!), sest kord on
range ja karistused suured. Kõrte-riolud
on kehvad. Enamikus elab Madissonilt kui Valmar Tammelt.
koos 3 peret, mille mõju meü siin Samal ajal on selge, et peame suu-läänes
raske on ette kujutada. ' ^' ^
paljud riigid esindatud ka oma
rahvuslike stendidega, nende
hulgas ka Eesti kirjanduse välja­panek
enam kui 200 ühikuga.
Sellest 17 ühikut oli esitrükist, nii
meie Kodu-Eesti, kui ka Läänes
elavate autorite poolt, eesti, in­glise,
saksa, soome ja rootsi keel­tes.
Samuti oli ka välja pandud
raamatuid läti, leedu ja vene
keeles, mis on kirjastatud vabas
Läänes.
Olgu võrdluseks öeldud, et
Moskva keskvõimud olid tänavu,
nn. ,,glasnosti",,,perestroika" ja
,,demokratiseerimise^' aastal
lubanud välja panna okupeeritud
Eestist kõigest 20 raamatut. Need
olid: F. Tuglase luulekogu „Tu-hat
aastat'', Eesti Raamat 1986;
Günter Eichi luulekogu ,,Ajandid
ja kiviavad", Eesti Raamat 1986;
F. R. Kreutzwaldi raamat , ,Vana
Eesti haldja jutustused" inglise
keeles, Perioodika 1986; S.
Assenini raamat ,,Eesti multifil­midest",
Perioodika 1986; Paulo
Gollodi ,,Puunuku seiklused"
Eesti Raamat 1986;, ,Tallinna Po-l
ü t e h n i l i n e Instituut"
Kohalik televisioon on julge ja as­jalik,,
küll on aga telefon raskelt
kättesaadav. Telefoniraamatuid
on ainult hotellides (3 Taljinna
peale!) ja bussijaamades, seega
kontaktileidmine teistega äär­miselt
raske.
Üldpilt Eestist on kurb. Seda on
Vancõuveri eestlaskond nüüd ta­junud
kahes kõnes nii Tiit
rendama oma tegevust vabas
maailmas korduvalt meenutamaks
meie rahvale tehtud ülekohut.
Järgmiseks loenguõhtuks 27.
novembril on kavas Kari Maritsa
ettekanne möödunud kevadel
toimunud purjejahi maailmavõist-luselt
Perthis, Austraalias, mille
referent Kanada meeskonnas
HMH
Eesti kirjanduse väljapanek tänavusel Frankfurdi raamatu-messiL
Stend! koha! ^Estonian Isterature" Ja Eesti lip^.
Tallinna Polütehniline Instituut
1 9 3 6 - 1 9 8 6 " , kirjastus
,,Valgus" 1986; Aarne Kaasiku
jaEdgar Kase ,,Lahemaa Rahvus­park"
(pildialbum), Eesti Raamat
1986; Jaan Krossi ,,Kolme katku
vahel-' I osa. Eesti Raamat 1985;
pildialbum ,,Nõukogude Eesti",
Eesti Raamat 1985; Peeter Too­minga
,.Tähelepanu pildistan"
(Eesti foto minevikust
1840-1940), Kirjastus „Kunst"
1986; Eduard Viiralti „Graafika
album", kirjastus ,,Kunst" 1985;
Enn Vetemaa ,,Kalevipoja mäles­tused",
Eesti Raamat 1985; ,,Ex-libris
ja Eevald Okas", koostanud
Villem Raam. Kirjastus Kunst
1986; Tiia Teemanti „Kuidas
panna nööpe", laste-raamat ingli­se
keeles, ,,Perioodika" 1984;
Lilian Kivi ja Milvi Roosilehe
„Aabits", kirjastus ,,Valgus"
1985; Fr. Tuglase „Popi ja
Huhuu", kirjastus Perioodika
1986; „Kaievala", Eesti Raamat
1986; Klas Manni „Mefisto".(ro­maan
ühest karjäärist), Eesti
Raamat 1986; Lilian Kivi ja Milvi
Rooslehe ,,Lugemik I klassile",
kirjastus Valgus" 1987.
1985-ndal aastal, kui Nõukogu­de
propaganda ei olnud veel oma
sõnapruugiks võtnud väljendeid
„uutmine", avalikustamine" ja
demokratiseerimine", oli ICodu-
Eestist Moskva keskvõimude
poolt lubatud välja panna 53
raamatut, tänavu ainult 20.
Raamatumessi külastajate hul­gas
äratas erilist huvi William J.
H. Houghi raamat Eesti, Läti ja
Leedu okupeerimisest ja annekt-sioonist.
See nõkogudelaste poolt
sooritatud otsene agressioon on
vastuolus kõikide ralivusvaheliste
õiguste normidega nagu Höugh
näitab. Nimetatud raamatut soovis
omandada ka Luxemburgi Gene-ralkonsulaat
Frankfurdis! Samuti
oli Vello Pekomäe teos , ,Eesti
läbi aegade" eesti ja rootsi keeles
huvi objektiks, ning muidugi ka
Robert Raididokumentaalhe ro­maan
,,Kui venelased tulid . . ."
inglise ja saksa keeles, millede
pealkirjaks nüüd on ,,Kui nõuko-gudelased
tulid . . . " . Nimetatud
teos räägib ajajärgust aastatel
1939-1941, mil toimus Eesti
vägivaldne inkorporeerimine
Nõukogude Liitu, ning julmast
terrorist, mida Nõukogude Liit
sooritas Eesti rahva vastu. See
Robert Raidi dokumentaalromaan
äratas suurt huvi ka Aasia maade
kirjastajate hulgas. | ••
Meie kirjanduse-stendi
külastasid ka' Nõukogude Liidu
stendi inimesed, tundes huvi meie
väljapaneku vastu. Nad imestasid
eriti selle üle^ et meie stendis on
väljapandud ka raamatuid Kodu- •
Eestist, millest oli eriti huvitatud
N. Liidu Kirjastuse Komitee Rah­vusvaheliste
suhete osakonna
juhataja asetäitja T. Simon. Ta sai
vastuseks, et meie kirjanikud nii
Läänes kui ka kodumaal esinda­vad
ühtset Eesti kultuuri ja rah­vast,
kelle eesmärgiks on demo­kraatia,
vabadus ja iseseisvus.