1987-11-17-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE teisipäeval, 17. novembri! 1987 - Tuesday, November 17 Nr. 85
On asju ja olukordi, mis sugugi ü^^
rõõm tiagU ~ — *'an«?/Ql/ia. f^nnnirlii^ca nciifdir*1ivl&ärfi(
POKREAD: 1. Osa sõjä^^^^
.Venelaste poolt anastatud maa,
9v| Arstimid^ 11 .Toimimine hea
• J 1-: ••• • • • ' " . . . . .
onne
RISTSÕNA NR: 14Ö9
LAHENDUS .;^•v•'
e, võimalik oht, 13,
Esimesed käigud malemängus,
16; Südametu, kõva, 17. Väik^
kala, 18> Kõnnitee, 19. Arhiivi-ametniky
20. Vaimuliku pidulik
ametirüü, 2 1 . . . . emand
-T^abistaja sühnitamiselv 22. Eesti
maadluškuiilsus sajandi alguses,
26. Hiljuti surnud eesti teadlane ja
kirjanik; 30. Tasased^ 31. Eesti
nimekaim poksitreener, 32.
üsuisa, eesnimega;
: • vpÜST READ: .:•1. •Hiilgas,
sädeles, 2. Looriia häälitsus, 3.
Hobuse liikumisviis, 4. EbameeK
div häälitsus, 5 .Kunstnik Tolli
eesnimi, 6. Kreeka täht; 7. Suur
järv Kainada loodeosas ,10: Kaunistus^
ilustus, 12. Kabliga tÖöta-vl
raa, 13. Austust avaldama, 14.
Foiniikiä ja kaahani armastuse ja
viljakuse jumalanna, 15. Geoloogia
eriteadlane, 16. Naisel juuksed
teatud viisil ümber pea
seatud, kõnekeeles, 22. ; . ; küla
— linn Eestis, 2 4 O sa
Saksamaast, ka linn Austrias ja
Shveitsis, 25.. Jõudu, jaksu, 25.
Meie oma— saksa keeles, 28.
Kohta, paika, 29. Muusika suurvaim.
••^..•;;::^;v'-;'^"-^•"^••
^::POIKREAD• 1. :
Spanjel; 11. toorelt, 12. Kavaler,
13. Tolmune, 14. Alanema, 16.
Avio, 19. Paju, 21. Lenin, 23.
Tee,25. Pesur, 26. Nott, 27. Prii;
28. Eksam, 30. Top, 32. Atlas,
35. Kits, 38. Sine, 39. Laokoon,
43. Teeneid, 44. Asiidid, 45.
Cranach, 46. Alkohol,. 47.
Shearer.^ •••^C::/':^^^^
/.pSTREAD: i:.-:Pokaa^
viin, 3. Atla, 4. Roela, 5. Dora,
6. Sete, 7. Plomm, 8. Atla, 9.
Juudas, 10. Laevuri 15. Nee, 17.
Veski,18; Oinas, 19, Peits, 20.:
Juhan, 22. Nom, 23. Ttt, 24.
Epp, 25. Pia, 28. Ekstra, 29.
Streik, 31, Ork, 33. Liider, 34.
Seeder, 36. Kairo, 37. Bosch, 39.
Lech, 40; Odal, 41. Oaas,
Nihe.
Ijii!letu§^^ 1948—49
id $12.» pluss saifBte^^ 5® €,
iiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
naise ja
SAAREMAA RÄHVARHDE^
ning Eestis 30-aastä^^ teatmeteoseid.
Helistada Rootsi 0710-217-97 või detšem
see
Mulle meeidiyad muusikalid
oma rõõmsatujulise muusika, •
tantsu ja lauluga, suurejoonelise
lavastuse ja rikkalike kostüümidega.
Suurema osa mängitavaist
olen näinud, aga neid võib alati ja
körduvaltki vaadata.
Uus-lavastust Stephen Sorid-heimi
muusikali ,,Intö The
Woods" tahtsin peamiselt näha .
lauljatar Bernadette Peters'!'
pärast, kes mulle rnitmeis teistes
muusikalides on alati meeldinud,
eriti aga sama komponisti _
yiisistatud ^VSuhday in the Park
. with ;^George-.• •; .
„Into The Woods'' osutus pettumuseks
vaatamata oma suurepärase
iie lavapiltidele, kus
muinasjutu-mets paljude liikuvate
õsadekoratsioonide, näitlejate
äkilise kadumise ja uute
pildiosade lavale tekkimisega,
kauniste kostüümide ja palju
muuga siiski lõplikku meeldimist
m teeni. Ka ei ole S. Söndheimi
muusikas ega viisides midagi väga
meeldejäävat, mis kõrvus kauaks
otse kumisema jääks.
' , ,Into The Woods" oma paljude
muin a sj utukujudega nagu
Tuhkatriinu, Punamütsike, Rapuntsel,
Hiigtane j.t. on
tehtud tekstiosas mitmete vaimukuste
ja teravmeelsustega satiiriks,
paigutiselt otse paroodiaks ja
fiarsiks, mis ei meeldinud. See
tundus liigselt lapsikuna ja peale
muu oli ta ka oma 3-tunnilise
kestvusega liiga pikk.
Mu lemmik lauljatar B: Peter
oli kummitavas metsas nõiaks ja
tundus, et ka ta ise ei nautinud
oma osa. Meelde ehk enam jäid
esinejaist kaks head meeslaüljat
oma koomiliste duettidega —
Tuhkatriinuprints (Robert Wes-tenberg)
ja Rapuntšeliprints
(Ghück Wagner).
Järgmise muusikalina vaatasin
Fred Ebb/John Kander^i väga tuntud
muusikali ,,Gabaret'', mida
mitmes erilavastuses näinud olen
ja kuna seda mängiti möödunud
suvel ka Kanadas Stratford Festival
Theatres, sns oli see ääretult
: huvitav neid kahte lavastust võrrelda.
,,Cabaret" esietendus toimus
ja mis
tcBsele liiEodüda naeruväärsena. Minule oif teatrireis
1 a. ja tegi kuulsaks
gelase, konferansjee ehk
,,Emcee'' Joel Grey, mille järele
„Gabaret' 'filmina 1972 a. ta
kuulsust veelgi suurendas.
„Gabaret" uuslavastusisse on J.
Grey'd aastaid asjatult tagasi kutsutud,
alles nüüdy esietendusest
üle 20 aasta hiljem, oli praegu
juba 55-aastane ent väga poisilik
väiksekasvuline ja eriti vilgas oma
tantsunumbreis, hea koomik-laul-ja
J. Grey uuesti Enicee osa täitmas;
See oli elamus.
Naispeategelast Šälly Bowles'it
mängib filmis Liza Minnelli, kus
ta eriti esile tõuseb, samuti kui
edašisir lavaesinemišilgi: Mõlemas
oli ta võrratu ja teda peetakse
parimaks Sälly'ks kõigist paljudest
teistest, kes sellena on
esinenud.
,,Gabaret" tegevus toimub
1929 a. ühe Berliini ööklubi
tasutal, kus Ameerikast saabunud
noor ja vaene kirjanik Cliff
Bradshaw tutvub Kit-Kat-tantsitar
Sally'ga, millest kujuneb omapärane
armulugu. >Rööbiti sellega
toimub ,,sügisaastaisse" jõudnud
korteriperenaise Fräulein Schnei-der'i
ja juudisoost fruktikäupmehe
HerrSehultz'! koomiline ent kurvalt
lõppev abiellumiskavatsus.
on küps natsionaalsotsiä-tõusuks,
mille petlikku
näitab naeratlev saksa
eman'' Ernst Ludwig
õlgur-natsina. „Gabaret"
on kurb, aegadekäigule
alistumine. . v'" \'v':: ^V-." >r-.'' •
Esitatu on sisutihe, mitmed
viisid meeldejäävad, mis teatrist
väljudeski kaasaümisema ahvatlevad
ja korduyatki nähtu vaatamist
õigustavad.
Huvitav on teha võrdlusi New
Yorgi ja Stratfordi Gabaret"
vahel, eriti kuna nad on nähtud
ajaliselt üsna ligilähedal.
Iga muusikali lavaletoomisel on
tähtis osa koreograafil ja mitmeti
jäi mulje, et Stratfordis esitatu
direktor-koreograaf Brian Mac-
Donald;i loominguna oli sageli
leidlikum, uudsem ja huvitavam
kui New Yorgi oma. Eriti jäi
meelde laul-tants ,,Two Ladies"
(kes muidugi pole kellegi
lismi
külge
?9 SUUPILL JA 500 T U Ü I A T '6£
romaan — 226 lk.
• • o
99 ..|.
romaan Stokholmi suvest 1980 - lk.
üksikraäm. poplsari (6 raamatut)
köit br. köit.
....>.....;.$10.()0^$
Kaanehind mitteliikmeile: br, $13.00, köit. $11
A.:yürlaidv• 63. 'Glen;. Davis..Gresc.,. Toronto M4E 1X7, :Ont..;
Estonian Publishing Co., Meie Elu", 958 Broadview Ave.,
Toronto M4K2R6,Ont.;E.Kalm^
lB0;:HiyaTe6se,li771B^
y. Sprague, 2313 Samuel Drive, Ötta^
Veedler,47Kent Ave., SaultSte. Marie, Ont.
Str^^^eE Sondheimi muusikalist 9 ^Iiitotte
Chip Zien pagariBa, Joanna Gleason ta naisena ja
DZSD
Kmkige säniifpäevofcs ,.VAB4 EESTUNE''
,, ladies", vaid Kit-Kat-tantsutüdrukud),
mille Emcee
esitab kahe tüdrukuga osavalt
kasutades suurt tekki. New
Yorgis oli see sootuks teistlaadne
tants kinnise eesriide ees ja tundus
paiguti erootiliselt yi|ilgaarsem.
Stratfordis esines Sally'na
Sheila McCarthy, keda praegu
võib näha Kanada filmi , ,1've
Heard The Mermaids Singing"
peaosalisena. Stratfordis esines ta
peale ,, Gabaret" veel kahes
näidendis:,,The School For Sean-dal"
ja „Much Ado About
Nothing". Erilaadsed osad;
kõigis oskas ta tabavaU leiÜa
sootuks teiseilmelise lavakuju.
,,Gabaret'š" ei saa teda Liza
Minnelliga võrrelda, kes nagu
liigselt primadonnana esile kerkis.
Sheila McGarthy oli enam
naiivne, erilaadne ja ^.Gabaret"
ansamblimäng enam esiletoodud.
New Yorgi Sally (Alyson Reed)
oma osas tõi esile rohkem
dramaatilist joont ja oli laululiselt
tugevam Stratfordi omast.
,,Sügispäevade" paarist oli
New Yorgi Fräulein Schneider
laululiselt parem (osakandja oli
lauljatar Regina Resnik, 40-aasta-se
karjääriga oopereis ja laval);
üldjoontes aga võiks mõlemaid
lavastusi pidada väga headeks,
kuigi oma teatava omapära ja erinevustega.
Ja ma läheksin
,,Gabaret" igal ajal ükskõik kum-bas
uuesti vaatama.
Broädwäy tänavad on teatrist
lahkumisel rahvast tulvil. See sünnib
igal olitul teatrisse mineku eel
ja etenduse lõppedes. Siis on
20 000 inimest seal ümbruses
liikvel ja 1000 neist otsib asjatult
taksot, mis vaid tigusammul
liikuma pääseb. Ja ma tean, et
kuskil ei tunne inimene end nii
tühisena ja nii üksi, kui suurlinna
rahvamassis. > ^
Ilmad olid seekordselt ilusad,
päikesepaiste igal päeval, soojakraadid
sageli ligi -f-20°C ja
?cohta harukordsed,
imi muuseumi sõit,
mida mitmel korral vareni olen
plaanitsenud, saab seekordselt
tõeks. Tõeks küll, ent pettumusega.
Sõidan ukseni ja siis
selgub, et muuseum on paariks
nädalaks suletud, kuna tehakse ettevalmistusi
ja ümberkorraldusi
uueks näituseks. Olgu õpetuseks:
kuigi muuseumi külastusajad on
teada, peab enne siiski kontrollima
kas või telefoni teel, kas
sisse saab. Nii jääb see mul jällegi
järgmiseks korraks.
New Yorki Ghitoto>yn'is juhtun
nägema hiinlaste matuserongi.
Autode rivi on Ipikk, orkester
mängib lahkunule lõbusat marsiviisi;
see tundub yõoras, ent
küllap kombekohane ja teeb
lahkumise rõõmsamaks.
Liiklusummiku^ on tohutud,
sõita saab vaid samm-sammult,
igal äripäeval on New Yorki
tänavail 900 000 sõidukit ja
olukorrad lähevad aihä hullemaks.
':• •[^••''''• - ^
On hea, et inimesel on vaikne
kodu ühel Toronto kõrvaltänaval!
Nii mõtlen, kui sõidan lennujaama,
mis mul seekordselt on
Newark, NJ., ainult pooletunni-tee
bussiga Broädwäy teatnrajoo-
•nist..;'-'/;
Ja ma teantiJlen ju jälle kor
tagasi! v-.^
ä?Nr. 85
m
I
l i
1
M
Laudkond masterite perekonj
ne), T. Vellend (suusatamine)
H. Pedel (maailmameister kõi
Eesti masterj
Reedel, 6. novembril k(
Tartu CoUegeM kohviku
lõpukoosviibimise, mis
hubaseks ja nauditavaks õh|
de perele.
Praeguste aktiivsete mast(
sportlaste hulgas oli meeldiv nä|
jällegi ka vanameistreid m(
vabariikluse aegsetest rahvi
meeskondadest ja sellal tunt
sportlasi nagu Karl Schütz-Süt|
Max Jensen, Benno Randah
Victor > Ifeters, Aleksam
Ernesaks ning pagulaspõlve ja
praeguse aja silmapaistvaist sp(
lasist ning spordi-tegelasist v|
Helgi Pedel, Salme Soovere,
Jüri Daniel, Lembit Saar, Eli
Hermann, Mihkel Leemet, Tarj
Rae, dr. Jaan Roos, Vah
Sadul, Juhan Toomes ja pž
• teisi.
Õhtu avas lühikeses sõnavõtt
ja tänusõnadega esimees Jc
Lents, kes peale edukat ja hi
kordaläinud hooaja toonitai
ühtlasi meenutas ka hiljuti n
hulgast lankunud Maimu -K(
saar't ja Konsa Leemeti
paludes neid vaikse leinaseisaj
ga mälestada.
Seejärel andis J. Lents sj
klubi spordiala juhile mag. A |
Tiidusele üksikasjalisema üle^
; te andmiseks möödunud aastal
gevusest. Mag. Tiidus
1 tavalises huumoriga läbipõim]
ettekandes rääkis . kõiki(
i võistlustest nii Kanadas kuil
USA's ja sellest edust
medalite sajust, mis ka sel až
meie master-sportlastele osaks
? saanud, nagu seda juba meie
kirjanduses on üksikasjaliselt |
toodud.
Ta mainis ühtlasi, et
juhtunud ka õnnetusi, vigast
haigusi jne., mis nii mõj
, sportlase nagu Karl Trei, Va]
• Sadul, Helgi Pedel jt. lühei
' või pikemaks ajaks rivist väljj
löönud. See oli põhjuseks,
V klubi väga napilt ka<
^ ülekanadaliste rändkarika
de-vahelistel võistlustel,
augustil Torontos.
Võistlused ise olid jällegi
klubi korraldada ja need olj
oma korralduse ning läbiviif
••; poolest Kanada keskorgahisl
l ooni kiituse osaliseks saaj
'/ Tänu eriti Kalju Pehtla'le
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 17, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871117 |
Description
| Title | 1987-11-17-08 |
| OCR text | EESTLANE teisipäeval, 17. novembri! 1987 - Tuesday, November 17 Nr. 85 On asju ja olukordi, mis sugugi ü^^ rõõm tiagU ~ — *'an«?/Ql/ia. f^nnnirlii^ca nciifdir*1ivl&ärfi( POKREAD: 1. Osa sõjä^^^^ .Venelaste poolt anastatud maa, 9v| Arstimid^ 11 .Toimimine hea • J 1-: ••• • • • ' " . . . . . onne RISTSÕNA NR: 14Ö9 LAHENDUS .;^•v•' e, võimalik oht, 13, Esimesed käigud malemängus, 16; Südametu, kõva, 17. Väik^ kala, 18> Kõnnitee, 19. Arhiivi-ametniky 20. Vaimuliku pidulik ametirüü, 2 1 . . . . emand -T^abistaja sühnitamiselv 22. Eesti maadluškuiilsus sajandi alguses, 26. Hiljuti surnud eesti teadlane ja kirjanik; 30. Tasased^ 31. Eesti nimekaim poksitreener, 32. üsuisa, eesnimega; : • vpÜST READ: .:•1. •Hiilgas, sädeles, 2. Looriia häälitsus, 3. Hobuse liikumisviis, 4. EbameeK div häälitsus, 5 .Kunstnik Tolli eesnimi, 6. Kreeka täht; 7. Suur järv Kainada loodeosas ,10: Kaunistus^ ilustus, 12. Kabliga tÖöta-vl raa, 13. Austust avaldama, 14. Foiniikiä ja kaahani armastuse ja viljakuse jumalanna, 15. Geoloogia eriteadlane, 16. Naisel juuksed teatud viisil ümber pea seatud, kõnekeeles, 22. ; . ; küla — linn Eestis, 2 4 O sa Saksamaast, ka linn Austrias ja Shveitsis, 25.. Jõudu, jaksu, 25. Meie oma— saksa keeles, 28. Kohta, paika, 29. Muusika suurvaim. ••^..•;;::^;v'-;'^"-^•"^•• ^::POIKREAD• 1. : Spanjel; 11. toorelt, 12. Kavaler, 13. Tolmune, 14. Alanema, 16. Avio, 19. Paju, 21. Lenin, 23. Tee,25. Pesur, 26. Nott, 27. Prii; 28. Eksam, 30. Top, 32. Atlas, 35. Kits, 38. Sine, 39. Laokoon, 43. Teeneid, 44. Asiidid, 45. Cranach, 46. Alkohol,. 47. Shearer.^ •••^C::/':^^^^ /.pSTREAD: i:.-:Pokaa^ viin, 3. Atla, 4. Roela, 5. Dora, 6. Sete, 7. Plomm, 8. Atla, 9. Juudas, 10. Laevuri 15. Nee, 17. Veski,18; Oinas, 19, Peits, 20.: Juhan, 22. Nom, 23. Ttt, 24. Epp, 25. Pia, 28. Ekstra, 29. Streik, 31, Ork, 33. Liider, 34. Seeder, 36. Kairo, 37. Bosch, 39. Lech, 40; Odal, 41. Oaas, Nihe. Ijii!letu§^^ 1948—49 id $12.» pluss saifBte^^ 5® €, iiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ naise ja SAAREMAA RÄHVARHDE^ ning Eestis 30-aastä^^ teatmeteoseid. Helistada Rootsi 0710-217-97 või detšem see Mulle meeidiyad muusikalid oma rõõmsatujulise muusika, • tantsu ja lauluga, suurejoonelise lavastuse ja rikkalike kostüümidega. Suurema osa mängitavaist olen näinud, aga neid võib alati ja körduvaltki vaadata. Uus-lavastust Stephen Sorid-heimi muusikali ,,Intö The Woods" tahtsin peamiselt näha . lauljatar Bernadette Peters'!' pärast, kes mulle rnitmeis teistes muusikalides on alati meeldinud, eriti aga sama komponisti _ yiisistatud ^VSuhday in the Park . with ;^George-.• •; . „Into The Woods'' osutus pettumuseks vaatamata oma suurepärase iie lavapiltidele, kus muinasjutu-mets paljude liikuvate õsadekoratsioonide, näitlejate äkilise kadumise ja uute pildiosade lavale tekkimisega, kauniste kostüümide ja palju muuga siiski lõplikku meeldimist m teeni. Ka ei ole S. Söndheimi muusikas ega viisides midagi väga meeldejäävat, mis kõrvus kauaks otse kumisema jääks. ' , ,Into The Woods" oma paljude muin a sj utukujudega nagu Tuhkatriinu, Punamütsike, Rapuntsel, Hiigtane j.t. on tehtud tekstiosas mitmete vaimukuste ja teravmeelsustega satiiriks, paigutiselt otse paroodiaks ja fiarsiks, mis ei meeldinud. See tundus liigselt lapsikuna ja peale muu oli ta ka oma 3-tunnilise kestvusega liiga pikk. Mu lemmik lauljatar B: Peter oli kummitavas metsas nõiaks ja tundus, et ka ta ise ei nautinud oma osa. Meelde ehk enam jäid esinejaist kaks head meeslaüljat oma koomiliste duettidega — Tuhkatriinuprints (Robert Wes-tenberg) ja Rapuntšeliprints (Ghück Wagner). Järgmise muusikalina vaatasin Fred Ebb/John Kander^i väga tuntud muusikali ,,Gabaret'', mida mitmes erilavastuses näinud olen ja kuna seda mängiti möödunud suvel ka Kanadas Stratford Festival Theatres, sns oli see ääretult : huvitav neid kahte lavastust võrrelda. ,,Cabaret" esietendus toimus ja mis tcBsele liiEodüda naeruväärsena. Minule oif teatrireis 1 a. ja tegi kuulsaks gelase, konferansjee ehk ,,Emcee'' Joel Grey, mille järele „Gabaret' 'filmina 1972 a. ta kuulsust veelgi suurendas. „Gabaret" uuslavastusisse on J. Grey'd aastaid asjatult tagasi kutsutud, alles nüüdy esietendusest üle 20 aasta hiljem, oli praegu juba 55-aastane ent väga poisilik väiksekasvuline ja eriti vilgas oma tantsunumbreis, hea koomik-laul-ja J. Grey uuesti Enicee osa täitmas; See oli elamus. Naispeategelast Šälly Bowles'it mängib filmis Liza Minnelli, kus ta eriti esile tõuseb, samuti kui edašisir lavaesinemišilgi: Mõlemas oli ta võrratu ja teda peetakse parimaks Sälly'ks kõigist paljudest teistest, kes sellena on esinenud. ,,Gabaret" tegevus toimub 1929 a. ühe Berliini ööklubi tasutal, kus Ameerikast saabunud noor ja vaene kirjanik Cliff Bradshaw tutvub Kit-Kat-tantsitar Sally'ga, millest kujuneb omapärane armulugu. >Rööbiti sellega toimub ,,sügisaastaisse" jõudnud korteriperenaise Fräulein Schnei-der'i ja juudisoost fruktikäupmehe HerrSehultz'! koomiline ent kurvalt lõppev abiellumiskavatsus. on küps natsionaalsotsiä-tõusuks, mille petlikku näitab naeratlev saksa eman'' Ernst Ludwig õlgur-natsina. „Gabaret" on kurb, aegadekäigule alistumine. . v'" \'v':: ^V-." >r-.'' • Esitatu on sisutihe, mitmed viisid meeldejäävad, mis teatrist väljudeski kaasaümisema ahvatlevad ja korduyatki nähtu vaatamist õigustavad. Huvitav on teha võrdlusi New Yorgi ja Stratfordi Gabaret" vahel, eriti kuna nad on nähtud ajaliselt üsna ligilähedal. Iga muusikali lavaletoomisel on tähtis osa koreograafil ja mitmeti jäi mulje, et Stratfordis esitatu direktor-koreograaf Brian Mac- Donald;i loominguna oli sageli leidlikum, uudsem ja huvitavam kui New Yorgi oma. Eriti jäi meelde laul-tants ,,Two Ladies" (kes muidugi pole kellegi lismi külge ?9 SUUPILL JA 500 T U Ü I A T '6£ romaan — 226 lk. • • o 99 ..|. romaan Stokholmi suvest 1980 - lk. üksikraäm. poplsari (6 raamatut) köit br. köit. ....>.....;.$10.()0^$ Kaanehind mitteliikmeile: br, $13.00, köit. $11 A.:yürlaidv• 63. 'Glen;. Davis..Gresc.,. Toronto M4E 1X7, :Ont..; Estonian Publishing Co., Meie Elu", 958 Broadview Ave., Toronto M4K2R6,Ont.;E.Kalm^ lB0;:HiyaTe6se,li771B^ y. Sprague, 2313 Samuel Drive, Ötta^ Veedler,47Kent Ave., SaultSte. Marie, Ont. Str^^^eE Sondheimi muusikalist 9 ^Iiitotte Chip Zien pagariBa, Joanna Gleason ta naisena ja DZSD Kmkige säniifpäevofcs ,.VAB4 EESTUNE'' ,, ladies", vaid Kit-Kat-tantsutüdrukud), mille Emcee esitab kahe tüdrukuga osavalt kasutades suurt tekki. New Yorgis oli see sootuks teistlaadne tants kinnise eesriide ees ja tundus paiguti erootiliselt yi|ilgaarsem. Stratfordis esines Sally'na Sheila McCarthy, keda praegu võib näha Kanada filmi , ,1've Heard The Mermaids Singing" peaosalisena. Stratfordis esines ta peale ,, Gabaret" veel kahes näidendis:,,The School For Sean-dal" ja „Much Ado About Nothing". Erilaadsed osad; kõigis oskas ta tabavaU leiÜa sootuks teiseilmelise lavakuju. ,,Gabaret'š" ei saa teda Liza Minnelliga võrrelda, kes nagu liigselt primadonnana esile kerkis. Sheila McGarthy oli enam naiivne, erilaadne ja ^.Gabaret" ansamblimäng enam esiletoodud. New Yorgi Sally (Alyson Reed) oma osas tõi esile rohkem dramaatilist joont ja oli laululiselt tugevam Stratfordi omast. ,,Sügispäevade" paarist oli New Yorgi Fräulein Schneider laululiselt parem (osakandja oli lauljatar Regina Resnik, 40-aasta-se karjääriga oopereis ja laval); üldjoontes aga võiks mõlemaid lavastusi pidada väga headeks, kuigi oma teatava omapära ja erinevustega. Ja ma läheksin ,,Gabaret" igal ajal ükskõik kum-bas uuesti vaatama. Broädwäy tänavad on teatrist lahkumisel rahvast tulvil. See sünnib igal olitul teatrisse mineku eel ja etenduse lõppedes. Siis on 20 000 inimest seal ümbruses liikvel ja 1000 neist otsib asjatult taksot, mis vaid tigusammul liikuma pääseb. Ja ma tean, et kuskil ei tunne inimene end nii tühisena ja nii üksi, kui suurlinna rahvamassis. > ^ Ilmad olid seekordselt ilusad, päikesepaiste igal päeval, soojakraadid sageli ligi -f-20°C ja ?cohta harukordsed, imi muuseumi sõit, mida mitmel korral vareni olen plaanitsenud, saab seekordselt tõeks. Tõeks küll, ent pettumusega. Sõidan ukseni ja siis selgub, et muuseum on paariks nädalaks suletud, kuna tehakse ettevalmistusi ja ümberkorraldusi uueks näituseks. Olgu õpetuseks: kuigi muuseumi külastusajad on teada, peab enne siiski kontrollima kas või telefoni teel, kas sisse saab. Nii jääb see mul jällegi järgmiseks korraks. New Yorki Ghitoto>yn'is juhtun nägema hiinlaste matuserongi. Autode rivi on Ipikk, orkester mängib lahkunule lõbusat marsiviisi; see tundub yõoras, ent küllap kombekohane ja teeb lahkumise rõõmsamaks. Liiklusummiku^ on tohutud, sõita saab vaid samm-sammult, igal äripäeval on New Yorki tänavail 900 000 sõidukit ja olukorrad lähevad aihä hullemaks. ':• •[^••''''• - ^ On hea, et inimesel on vaikne kodu ühel Toronto kõrvaltänaval! Nii mõtlen, kui sõidan lennujaama, mis mul seekordselt on Newark, NJ., ainult pooletunni-tee bussiga Broädwäy teatnrajoo- •nist..;'-'/; Ja ma teantiJlen ju jälle kor tagasi! v-.^ ä?Nr. 85 m I l i 1 M Laudkond masterite perekonj ne), T. Vellend (suusatamine) H. Pedel (maailmameister kõi Eesti masterj Reedel, 6. novembril k( Tartu CoUegeM kohviku lõpukoosviibimise, mis hubaseks ja nauditavaks õh| de perele. Praeguste aktiivsete mast( sportlaste hulgas oli meeldiv nä| jällegi ka vanameistreid m( vabariikluse aegsetest rahvi meeskondadest ja sellal tunt sportlasi nagu Karl Schütz-Süt| Max Jensen, Benno Randah Victor > Ifeters, Aleksam Ernesaks ning pagulaspõlve ja praeguse aja silmapaistvaist sp( lasist ning spordi-tegelasist v| Helgi Pedel, Salme Soovere, Jüri Daniel, Lembit Saar, Eli Hermann, Mihkel Leemet, Tarj Rae, dr. Jaan Roos, Vah Sadul, Juhan Toomes ja pž • teisi. Õhtu avas lühikeses sõnavõtt ja tänusõnadega esimees Jc Lents, kes peale edukat ja hi kordaläinud hooaja toonitai ühtlasi meenutas ka hiljuti n hulgast lankunud Maimu -K( saar't ja Konsa Leemeti paludes neid vaikse leinaseisaj ga mälestada. Seejärel andis J. Lents sj klubi spordiala juhile mag. A | Tiidusele üksikasjalisema üle^ ; te andmiseks möödunud aastal gevusest. Mag. Tiidus 1 tavalises huumoriga läbipõim] ettekandes rääkis . kõiki( i võistlustest nii Kanadas kuil USA's ja sellest edust medalite sajust, mis ka sel až meie master-sportlastele osaks ? saanud, nagu seda juba meie kirjanduses on üksikasjaliselt | toodud. Ta mainis ühtlasi, et juhtunud ka õnnetusi, vigast haigusi jne., mis nii mõj , sportlase nagu Karl Trei, Va] • Sadul, Helgi Pedel jt. lühei ' või pikemaks ajaks rivist väljj löönud. See oli põhjuseks, V klubi väga napilt ka< ^ ülekanadaliste rändkarika de-vahelistel võistlustel, augustil Torontos. Võistlused ise olid jällegi klubi korraldada ja need olj oma korralduse ning läbiviif ••; poolest Kanada keskorgahisl l ooni kiituse osaliseks saaj '/ Tänu eriti Kalju Pehtla'le |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-17-08
