1985-07-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. jüUÜl'1985^^— Tiiesday, July 16, 1985
cnxtB
Ung Island! yciailitia Misterit©
Long Island: spordipäevale oli
eesti mastereist kogunenud 16
võistlema. Eriti arvukalt oli esindatud
aastate 45—49 klass, odaviskes
isegi viis sportlast. Kõige
vanem oli Ado Pikati (80 pluss
klass) kuulitõukes ja noorim Toomas
Sõrra (35 pluss) 100 m jooksus.
Sama Toomas Sõrra võitis
1965. a. Lakewoodis Ermo Kulma-ri
nimelise ränd^uhinna ja sellele
kaasuva karika kui parimale noorele
lühimaa jooksudes.
. Mkohad L©^
Nr. 53
100 m. T. Sõrra 14,3, VeUo
Nieman (45 pluss) 14,7.
KMoIit5ijge;.(7,26 kg) Ado Urt-ko
(45 pluss) 10.09; (6 kg) Mee-me
Maasik (50 pluss) 11.85, Kalle
Vellenurme (55 pluss) 10.77; {B
kg) Voldemar Vaher (60 pluss)
9.75, Eduard Salumaa (65 pluss)
8.42; (4 kg) Alfred Skonberg (70
pluss) 10.50,; (8 ml.) Ado Pikati
(80 pluss) 5.65.
Vasaraheides (S kg — alla vanu-seldässide
standardi) Tõnu Maasik,
(45 pluss) 23.27, M. Maasik (50
pluss) 25.83.
Kettaheide (2 Icg) T. Maasik
25.93; (1,5 kg) M. Maasik 37.66.
(1 kg) Leo Kase (60 pluss) 24.18,
A. Skonberg 27.48.
. OdavJso: (0,8 kg). Riho Melts
34.08, M. Maasik 35.37; (0,6 kg)
' V. Vaher 25.80, Hans Kruusamägi
(70 pluss) 19.47.
Terve rida häid tulemusi, mis
avalikul võistlusel andnuks uued
I Välis-Eesti rekordid. Iknselt on
USA estoonlaste tase tublil tõusuteel.
7.-25. augustil toimuvad Torontos^
Esimesed Maailma Masteri^
te Mängud (I World's Masters
Games). Sporditakse 22-1 alal, ku-hu
osavõtjaid tuleb ligi 60-st riigist
kokku 12.000. Ka eesti mas-terid
võtavad osa kergejõustikust ja
ujumisest.
Senini on ujujaid registreermud
1500, neist eestlasi 5. Vabatahtlikke
ja abilisi on võistlustel üle 3000.
Kogu Toronto linn ja selle ümbrus
on sel ajal organiseeritud nii suure
hulga mastersportlaste vastuvõtuks.
Avatseremoonia tohnub 7. augustil
Toronto City Hall'i ees, kus
„honorary master'iks" on 83-aasta-ne
endine Kanada kindralkuberner
Roland Michener, kes võistleb ise
tennises. Vanused võistlejail on viie ... , . , ^ • • • • • n
aasta kaupa, olenevalt spordiharust yhing KiVIO|$i CK^sfCikOOSOm^^
25-st kuni 85-e aastani. ^^^^^^^^^^^^^^^ . v ^ ..
Pühapäeval^ 30. JisuBfflkogu^^ Ühingu
liikmed perek. Meip^^^ aastakoos-iiing
võidutuleleo
MÜÜGIL ,,VABÄ iiSTLASS"'^^^m
Hind Stat»-
2 ^
3.—
1 8 ^
10 —
Suur kara oli just kümblemisest tulnud ega tahtnud teelt
astuda, et bussidele ruumi anda, Foto: J . Säägi
USÄ masterite
'Eesti rekordid
0(D
Mew Yorgis
New Yorgi Eesti Majas toimus
aprülis Haridusseltsi Maleklubi ke-vadturnik
Maletajaid oli kohal 6,
neist dr. Tõnu Sepp Santa Rosast,
Kaliforniast. Mängiti kümne-voo-ruline
kÜfmäng (2 partiid) iga vastasega.
Esikoha jagasid prof. dr.
Valdur Oinas ja, mag. Urmas Kärner,
kumbki 8 punktiga, aga viimases
mängus tuU U. Kärner võit-.
Jaks. Leo Kull tuli kolmandaks 7
punktiga, Voldemar Vaher neljandaks
5 punktiga.
\m\\
EV konsulil Aarand Roosil täitus
44-aastaselt poisipõlve unistus:
ta võitis esimese meistritiitli. TAC
Idakalda Masterite sisevõistlus
peeti veebruaris West Poinfis.
Roos võitis kolmikhüppe 9M, mis
on uueks Välis-Eesti rekordiks, na^
gu on tema kaugushüpe 4.66.
New Yorgi Masterite võistlusel
19. maü King Poinfis Aarand
Roos (40 pluss) klassis võitis kõrgushüppe
1.53-ga, mis~on uueks
Välis-Eesti rekordiks. Eelmine oli
tema nimel L45-ga 1983. aastast.
Kohnikhüppes saavutas teise koha
10.38-ga.
50—54 klassis oli Meeme Maasile
teine koolitõukes'12.00 (12 nl)
ja kettaheites 32.97 (1,5 kg) ning
kõhnas odaviskes 32.32 (0,8 kg). "
. 70—74 klassis saavutas Alfred
Skonberg kaks esikohta: kuulitõukes
10.10 (4 kg) ja kettaheites
28.41 (1 kg)..
Metropolitan Masterite esiyõist-lusest
8. juunil King Pointis osalesid
jällegi samad sportlased. Aarand
Roos oli vahepeal astunud
45—49 klassi, jäi teiseks kohnik-hüppes
10.01 (Välis-Eesti rekord)
ja kauguses 4.69, Meeme Maasik
(50 pluss) oli esimene kuulitõukes
11.70 (12 nl), teine kettaheites
33.64 (1,5 kg), parandades enese
nimel olevat Välis-Eesti rekordit
32.14 eelmisest aastast, kolmas
odavislces 32.48 (0,8 kg), ületades
Heino Saare nimel olnud Välis-
Rõõmustaval kombel oli kohal
liikmeid, kes varem ohiud passiivsed.
Kurvastuseks õli teade HeUa
Leivati äkilisest haigusest. Koösvü-bijad
saatsid talle tervituse. Koosolekut
juhatas ühingu kauaaegne
esimees Kaius Meipoom, protokollis
Hella Leivati äraoleku tõttu Talvi
Meipoom ;
Tegevusaruandest • selgus, et
tjhing on kindlustanud enesele läbikäigu
õiguse Jõekääru alale, ön
toimunud muru ja võsalõikamine
ning lõbus jaanipidil.
litiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiinijiiiiitiiiiiijiiiiiiim
MAALID MÜÜGIL suures valikus
Helistage ette 225-5595.
SSO Princ^s Av®., WütowdaJ®
iiiiisiiiiiiiiiiiniiiieiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiii^^
Eesti rekordi 1983. aastast, kolmas
kohnikhüppes 8.74, mis on ka
uueks Välis-rEesti rekordiks.
Alfred Skonberg (70 pluss) oli
teine kuulitõukes 10.26 (4 kg) ja
parandas enese Välis-Eesti rekordit
10.12, mis tehti eelmisel aastal ja
oli teine kettaheites 27.64 (1 kg).
Võistlus peeti vihmasajus, mis
kõikide tagajärgi vähendas. •
Kassaäruandes oli kulupostide
aU tee korrashoid, uute silla ja
tammi laudade muretsemine ning
võsa lõikamine. Kuna laekur Tiiu
Raj aste puudus perekonnaliikme
haiguse tÕttü, süs L^ Nurm esitas
kassa- ja revisjonkpmisjoni am-anded.
Järgneyatel valimistel valiti juhatuse
esimeheks Kaiiis Meipoom,
sekretäriks Hella Leivat, laekuriks
Tiiu Rajaste, abiesimeestek-s M.
Splrka ja R. Vesi. Revisjonikomisjoni
L. Nurm ja E. Kuuskne, tee-korrashoiu-
komisjoni V. Spirka, N.
Hoppe ja A. Nurm. Rõõmustavalt
selgiis, et ainult mõned isikud ei
ole oma aastamaksu tasunud.
Uues tegevuskavas on teede korrashoid
ja Ühingu tegevuskavas on
teede korrashoid ja Ühingu parki
pinkide ehitamine. Koosolek avaldas
aplausiga kiitust Mihkel
Toop*ile kui „Neighbourhood
Watch'i" esindajale (Block cäp-tain)
ja ta lahkele pakkumisele
tasuta silla parandamiseks ning
pargipinkide valmistamiseks.
Järgnes kohvilaud suupistetega
ja veiniga.
Hämarikus kogun^esid kiviojala-sed
lõkketulele. Kaius Meipoom
tervitas lühikese sõnavõtuga külalisi,
soovides kõigüe lõbusat Võidupüha.
Lõke süttis, ^järgnes eeskava
millest oli omaette ülevaade eelmises
,,Vaba Eestlases". '
Taivi Meipoom
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEOT)iy^
ESTONLiN SGOÜTING.:.-.
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik Ja
Ivar iTarft — ELUKÖGU
Heino Jõe LUGU IUBIST, L U G U J Ü U W ^ 2.—
Anna Ahmatova—Marie Undw — REEKVIEM 3.50
Herbcrt Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 1 0^
Herbert Michelson — S K A U T L Ä U L TEEL . 3.—
Hertiert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herijert Michelson — EESTI RADADELT .. 9.—
Pani Laaa — MÕTTELEND ^ pfltc > ]pt«|fMBri 5 ^
Aarand Roos— JUMALAGA, KARS lA
ERZURUM \
Ante Vomm VARJUD 0«rietinlaiiq)^^^^^..
Safane Ekbaom — AJATAR (Imdeta^oipi) . . .
Johan Fltki-- RAJUSöLiilED^
Urre Kamks — RODAKONDUR Omdetadcopi)
Hannes Oja--^ K:OPUTUSED ENESES
(luutetiedcogD)
mnneaX^a — TUNNETE PURDEL
(hiidetiiskogD) V
Andres Küng MIS TOIMUS SOOMB0?
Ehiar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TAOJNNAST....................^
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
E..UBStaln — TAGURPIDI SöUDES
(MIUestiBi 1914--.1943) .
A. Roos — RANDAMAm (MMtogo)
Prof. Felix Omas — KALEVIPOEG KÜTKES
J.m. esseid
E. Sanden ,3tJDA JA KIVID** .......
L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit)
.50
M
J9
.50
.50
o50
Gisela McBride — TALES FROM ESTONLk
V. Kimberg-Kötkas ImiietiiskögD
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . .
E. Unstahi — FOR FREEDOM ONLY
REHVTTUD PURJEDEGA II
NAER ON TERVISEKS — kõdi|ulte .
nmar JAKS — NEPTUN
Itar Ivask — VERANDARAAMAT
hndetoskogo
S. Eldbamn imdetitsk ALL.
Ants Vomm RISTSÕNAD 11^^^.;^.:.^..^^.^;^
'NAER ON TERVISEKS H...;........;.;:..;.^
M. Juhkam — ÜSK ON MEID AIDANUD
(VaBmflc Taimnfikke 8diui?(He kodimuude)
TAIMI PROOS ELUKn(^EL (Innletiued)
E. Eerme— EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL IV
H. Meret — TEREMI JUTOnTO
ÜSANDUSII
niStete Ja nudiste vabale teTi^ EeslÜs . ..
A. Mägi EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl, köitM . . . . . .
6^ .50
4 ^ JSO
SJO JO
6.— .50
IM; M
2.75 M
M
iluo .50
8.— .70
18.-^
V70
13.— $1—
19.50 .70
15.— .70
4.— .50
47.—
, mnjale $3.—
5.75 .50
7.— .70
14^ 1 ^
8.— 1.—
8.— .70
18*— 1 ^
Tv— .70
10 — $1.75
2.25 .70
12.— $1.-
12.— $1.50
10.— .50
5.— .70
25.— $1.50
1.—
..70
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUP
E. Past — MAALT ja MERELT . . .
$22.—
US$2.00
15.— $L50
$10.— $1.50
JLÖPP LÄHENEB
Olime Dzhiezhasnos olnud üle
ühe aasta, töötanud rootslaste hõlma
aü ja mmu isik, kui ka lapsed
olid nagu väljaspool ametivõimude
üuvipiitkonda. Aga lapsed vajasid
kooli. Oleksin võinud meid registreerida
Poola asutuses, kuid siis
oleksm kaotanud oma töökoha ja
selle positsiooni mis mul seal oli.
Elasin ja töötasin seal ihna kuhu-gile
kuulumata, nn. ,mustalt".
Peale selle, kui rootslased olid
puhkekodu poolakatele kinkinud ja
üle andnud ning rootsi personal
asendati poolakatega, hakkasid
uued asjamehed mmu ja mu pere
sealoleku vastu huvi tundma.
Siht oli mul endiselt Rootsi saada
ja abi andsid rootslased nüpalju
kui neü võimalik. Mu abistajate
plaan oli algul lapsi üle viia, ehk
saan siis ka ise kergemini väljapääsuks
loa. Vanima lapse* Aino,
Rootsi minek läks päris ladusalt ja
avalikult. Punase Risti major vüs .
Aino oma juurde Stora Essingeni
ja pani ta Stökhohni õhtukooli
(konstfackskola'sse). Päeval oli ta
majoriprouale abiks viie lapsega
majapidamises.
Teiste laste ülesaatmist ei saanud
enam avalikult korraldada. Kuu
aega peale "Aino lahkumist saatsin
seitsmeaastase Matti Rootsi ühe
noorpaari hooldusele. Matti minek
sündis salaja, isegi kõik rootslased
ei teadnud Matti ^kaasavõtmise
plaanist. Majori isiklik autojuht,
poolakas* oli teadlik sellest, ja tema
abi vajamist selles seigias.
Hommikul sündis väljasõit mitniel
autol. Palju lüli poolakatelt rootslastele
lahkumisel, head õime edaspidiseks
jne. jne. Meil õli üksikasjades
kokkulepitud kuidas talitada.
Vanem vend Enno võttis Matti
kaasa tee peale jalutuskäiguks.. Tee
läks läbi rukkipõldude, rukis oli
pikk ja lapsed ei paistnud sellest
välja. Matti oli julge 3ä tubli, ta jalutas
tükk maad üksinda. Esimesed
autod sõitsid mööda, kuid viimane
auto rongis peatas ja tõmbas
lapse autosse, ilma et teised oleksid
midagi märganud. Gflynias laevale
minnes võtsid i i s pikka
rootslast lapse oma vahek- ja rüsinas
ei märgatudki poisi laevale
pääsemist. Laeval oli Matti lükatud
kohe tualetti, niikauaks/ kui
laev liikuma oli hakanud js kont
rolÜ hädaoht möödas. Rootsis võttis
noorpaar plshammar (insener
ja õde) Matti oma hoole ÄÜa. Nädal
hiljem lahkus tei-ve rootsi personal,
ka major, kes oli tegelikult,
see suur kombineerija ja Heategija.
Tema nõuandel püüdsmgiV väiksemaid
lapsi Rootsu saata, et siis kahe
suuremaga oleks kergem põge-nedai
sest muud võimalust ei ol-
01! jällegi kaks nädalat möödas
jä päris viuhaste rootslaste lahkumine
oli ettevalmistusel. Ise tööta^
sin ikka veel leivatoas hommikust
õhtuni- jä viisin nüüd kolmele lapsele
toitu. Tähelepanu sellele keegi
ei pööranud, olid ju mu lapsed kui
väljaspool ühiskonda. ~
Viimaste rootslastega tuli noorema
poja Peetri järjekord. Tema oli
alles' viieaastane. Rääkisime täUe,
et ta sõidab nüüd rootsi tädidega
sinna, kus Aino ja Matti ees. Vaevalt
Peeter sellest palju taipas, kuid
näis jäävat rahule seletusega.
Jälle oli hommücune rootslaste
ärasaatmine. Palju lilli ja pisaraid
lahkujatele. Viimasel lahkumisel oli
eriti palju südamlikkust.
Kokkulepe Peetri ärasaatmiseks
oli analoogiline Matti omaga. Enno
oli see, kes juba teist korda
võttis noorema venna käekõrvale
ja viis ta rukkipõllu-vahelisele teele,
kuid seekord oli lapse autosse
andmise juures, kuna Peeter oli
selleks Uiga väike, et teda üksi jätta.
Olin pärast seda kui uimane, ei
osanud midagi mõelda ja töödki
nagu ei osanud enam teha. Pärast
seda, kui autod. Gdyniast tagasi
jõudsid- ja autojuht, kes asjaosali^
ne, mulle hüüdis „läks!" sain hagu
mõtlemisvõime tagasi.
'Nagu hiljem teada sain, oü Peetri
peitmine nägijate eest sündinud
niimoodi, et ta pandud autosse istmele
k:õhuli ja tekk üle; omakorda
asetatud teküe kõik neüe annetatud
lillekimbud. Üks õdedest sidunud
kõrvad kinni ja palunud ppp-la
politseid lubada teda autos istuda,
kõrvad olevat haiged j a ei kannatavat
tuuletõmbust. Lubatud autosse
istuda ja olnud siis Peetriga
niikaua autos, kuni see laevale tõsteti
j ä tolli formaliteedid läbi. Kui
Peeter lõpuks teki alt välja sai olnud
must kui murjam. Oli ennast
shokolaadiga, mis soojas pehmeks
läinud, nü ära mätsinud, et andnud
hulk aega pesta, enne kui saanud
ristiinimese välimuse. .
Omamoodi häda olnud teada
saada poisi mme ja vanust. Matti
oli vaneni ja julge ning oskas mõnevõrra
saksa keeltki, sellevastu
Peeter oli noorem ja palju arem
ning peale emakeele mitte ühtki
sõna teisi keeli. Ei olevat vastanud
ühtki sõna küsimustele. Lõpuks
ühe meie perekonna . pHdi järgi
saadud teada„pisi-Peeter'i" nimi.
Vanust aga ei lämud neÜ korda
väljanuputada, niisamuti ei isa ega
ema eesninie. Perekonnanimi Klaar
oli muidugi teada. Trelleborgis politseis
registreeritud Peeter Klaar
umbkaudse vanusega Ja isä-ema m-meta.
Seega vaevalt viie-aastane
poiss sai punase kaantega välis^
maalase passi. Esialgu elas ta Malmös
meie Punase Risti pereema
juuresj hiljem kolis ta õe Ing-Mari
perekonda yästeräsis. Mul endal
võttis veel hulk aega erine kui
Rootsi pääsesin ülejäänud kahe
lapsega ja võism pere koondamise
peale mõtiema hakata.
Samal päeval kui Peetri ära
saatsin', tuli mul endal Enno ja
Lembiga jalamaid sealt asutusest
lahkuda. Abi andis mulle poola direktor,
kuigi oli saanud teada minu
salapäraseid õiendamisi rootslastega
laste ärasaatmisel. Ta lubas
anda oma auto mu käsutusse ja
ütles, et võin sõita kuhu tahan ja
vend oleks siis autot juhtinud. See
oli laupäevane pealelõunane aeg,
kui üks auto pidi Gdyniasse sõitma.
Tõm oma pakid ja lapsed ja
istusime autosse; kaasa sõitis veel
teisi, kes asjaajamiseks või muidu
petteks, sest direktor hoiatas, et ärgu
ma jätku jäädavalt äraminemise
muljet. Ei mingisugust jumalagajätmist
töökaaslastega, ega lehvitamist
ja pisaraid. Olin muutunud
võimude sümis kurjategijaks oma
laste „röövimisele" kaasaaitamisega.
'
Esimest korda põgenikuelus oli
pere hajutatud, Aino, Matti ja Peeter
Rootsis, igaüks ise perekonnas
ja hoopiski mitte lähestikku. Ise
veel ^nno ja Lembiga Poolas. Enno
oli sel ajal 13-aastane ja Lembi
10-nene. Olin kui tiibadeta lind,
kes ei saanud leijmatä kuhu tah-tis.
: ;•
Gdynias otsisin jällegi Punase
Risti abi. Oli laupäeva õhtu ja nad
ei olnud meie tulekust informatsiooni
saanud. E i osatud meiega midagi
peale hakata. Istusin mitu ^
tundi lastega Punase Risti koridoris,
enne kui meid paigutati ühte
kolikambrisse, kus olime iile öö.
yahepeal anti ka süüa ja korraldati
voodeid meile magamiseks. Alc-nast
end näidata ei tohtmud ega
ka valgust teha. Selles koükamb-ris
veetsime terve järgmise päeva. •
õhtul sõidutati meid taksoga ühte
perekonda, kus saime omaette toa
kahe voodiga. Punasest Ristist oli
meie jaoks ette toodud toiduaineid
ja lubatud edaspidi veelgi tuua, mis
siiski ei sündinud. Kahte rootsi
noormeest, kes meile olid abiks, ei
näinud me enam.
i i i M R i n i i i ^
VAIA EESTUNE"
OB T i M Mirtlaskoiuia
*ÖftBvlil« eesti
00
t
i l
I
Montrei
nipäeva
Kokker.
holmi güi
ülikoolis
läks iile
des 1938.
: Kutseli^
eliipäevac
Eesti Me|
1944. a. ai
kaasa
esialgul
Inglisma{
valides M
nadair 1|
administi
des hakkj
Eesti Me J
se aasta)
viljelemij
Koos ai
Montrealij
laarsemal
"ka oma
sidunud
sika vastj
EÜS'i.
males
Salzburj
tel ilmusi
monumei
teadlaselt
(1917-198
res töötal
taü (19731
etttenähti
Tammeloj
ve^br. 19]
õige\jühil
seda.
Tammel
male 800
ma kolle(
gusteadlaj
kümnelt
Nende hui
elust ja-iQ
gi umbes
on 8 lk.
tähtsamaii
raamatuis
ka eesti
Prof.
üldteoorial
Salzburgi
üle kahe
Erafcorrall
Fisher täil
huseid.
o r a
412 R(
AT
VAI
Telefoi
El
••••••.Vi
on
; • VKJ
mtoi
esikülje
Kuidi
nädala
esmasp.
nädala t|
map.
Leida
Pöstiaa<j
9 Parrs
WülowJ
•axa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850716 |
Description
| Title | 1985-07-16-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. jüUÜl'1985^^— Tiiesday, July 16, 1985
cnxtB
Ung Island! yciailitia Misterit©
Long Island: spordipäevale oli
eesti mastereist kogunenud 16
võistlema. Eriti arvukalt oli esindatud
aastate 45—49 klass, odaviskes
isegi viis sportlast. Kõige
vanem oli Ado Pikati (80 pluss
klass) kuulitõukes ja noorim Toomas
Sõrra (35 pluss) 100 m jooksus.
Sama Toomas Sõrra võitis
1965. a. Lakewoodis Ermo Kulma-ri
nimelise ränd^uhinna ja sellele
kaasuva karika kui parimale noorele
lühimaa jooksudes.
. Mkohad L©^
Nr. 53
100 m. T. Sõrra 14,3, VeUo
Nieman (45 pluss) 14,7.
KMoIit5ijge;.(7,26 kg) Ado Urt-ko
(45 pluss) 10.09; (6 kg) Mee-me
Maasik (50 pluss) 11.85, Kalle
Vellenurme (55 pluss) 10.77; {B
kg) Voldemar Vaher (60 pluss)
9.75, Eduard Salumaa (65 pluss)
8.42; (4 kg) Alfred Skonberg (70
pluss) 10.50,; (8 ml.) Ado Pikati
(80 pluss) 5.65.
Vasaraheides (S kg — alla vanu-seldässide
standardi) Tõnu Maasik,
(45 pluss) 23.27, M. Maasik (50
pluss) 25.83.
Kettaheide (2 Icg) T. Maasik
25.93; (1,5 kg) M. Maasik 37.66.
(1 kg) Leo Kase (60 pluss) 24.18,
A. Skonberg 27.48.
. OdavJso: (0,8 kg). Riho Melts
34.08, M. Maasik 35.37; (0,6 kg)
' V. Vaher 25.80, Hans Kruusamägi
(70 pluss) 19.47.
Terve rida häid tulemusi, mis
avalikul võistlusel andnuks uued
I Välis-Eesti rekordid. Iknselt on
USA estoonlaste tase tublil tõusuteel.
7.-25. augustil toimuvad Torontos^
Esimesed Maailma Masteri^
te Mängud (I World's Masters
Games). Sporditakse 22-1 alal, ku-hu
osavõtjaid tuleb ligi 60-st riigist
kokku 12.000. Ka eesti mas-terid
võtavad osa kergejõustikust ja
ujumisest.
Senini on ujujaid registreermud
1500, neist eestlasi 5. Vabatahtlikke
ja abilisi on võistlustel üle 3000.
Kogu Toronto linn ja selle ümbrus
on sel ajal organiseeritud nii suure
hulga mastersportlaste vastuvõtuks.
Avatseremoonia tohnub 7. augustil
Toronto City Hall'i ees, kus
„honorary master'iks" on 83-aasta-ne
endine Kanada kindralkuberner
Roland Michener, kes võistleb ise
tennises. Vanused võistlejail on viie ... , . , ^ • • • • • n
aasta kaupa, olenevalt spordiharust yhing KiVIO|$i CK^sfCikOOSOm^^
25-st kuni 85-e aastani. ^^^^^^^^^^^^^^^ . v ^ ..
Pühapäeval^ 30. JisuBfflkogu^^ Ühingu
liikmed perek. Meip^^^ aastakoos-iiing
võidutuleleo
MÜÜGIL ,,VABÄ iiSTLASS"'^^^m
Hind Stat»-
2 ^
3.—
1 8 ^
10 —
Suur kara oli just kümblemisest tulnud ega tahtnud teelt
astuda, et bussidele ruumi anda, Foto: J . Säägi
USÄ masterite
'Eesti rekordid
0(D
Mew Yorgis
New Yorgi Eesti Majas toimus
aprülis Haridusseltsi Maleklubi ke-vadturnik
Maletajaid oli kohal 6,
neist dr. Tõnu Sepp Santa Rosast,
Kaliforniast. Mängiti kümne-voo-ruline
kÜfmäng (2 partiid) iga vastasega.
Esikoha jagasid prof. dr.
Valdur Oinas ja, mag. Urmas Kärner,
kumbki 8 punktiga, aga viimases
mängus tuU U. Kärner võit-.
Jaks. Leo Kull tuli kolmandaks 7
punktiga, Voldemar Vaher neljandaks
5 punktiga.
\m\\
EV konsulil Aarand Roosil täitus
44-aastaselt poisipõlve unistus:
ta võitis esimese meistritiitli. TAC
Idakalda Masterite sisevõistlus
peeti veebruaris West Poinfis.
Roos võitis kolmikhüppe 9M, mis
on uueks Välis-Eesti rekordiks, na^
gu on tema kaugushüpe 4.66.
New Yorgi Masterite võistlusel
19. maü King Poinfis Aarand
Roos (40 pluss) klassis võitis kõrgushüppe
1.53-ga, mis~on uueks
Välis-Eesti rekordiks. Eelmine oli
tema nimel L45-ga 1983. aastast.
Kohnikhüppes saavutas teise koha
10.38-ga.
50—54 klassis oli Meeme Maasile
teine koolitõukes'12.00 (12 nl)
ja kettaheites 32.97 (1,5 kg) ning
kõhnas odaviskes 32.32 (0,8 kg). "
. 70—74 klassis saavutas Alfred
Skonberg kaks esikohta: kuulitõukes
10.10 (4 kg) ja kettaheites
28.41 (1 kg)..
Metropolitan Masterite esiyõist-lusest
8. juunil King Pointis osalesid
jällegi samad sportlased. Aarand
Roos oli vahepeal astunud
45—49 klassi, jäi teiseks kohnik-hüppes
10.01 (Välis-Eesti rekord)
ja kauguses 4.69, Meeme Maasik
(50 pluss) oli esimene kuulitõukes
11.70 (12 nl), teine kettaheites
33.64 (1,5 kg), parandades enese
nimel olevat Välis-Eesti rekordit
32.14 eelmisest aastast, kolmas
odavislces 32.48 (0,8 kg), ületades
Heino Saare nimel olnud Välis-
Rõõmustaval kombel oli kohal
liikmeid, kes varem ohiud passiivsed.
Kurvastuseks õli teade HeUa
Leivati äkilisest haigusest. Koösvü-bijad
saatsid talle tervituse. Koosolekut
juhatas ühingu kauaaegne
esimees Kaius Meipoom, protokollis
Hella Leivati äraoleku tõttu Talvi
Meipoom ;
Tegevusaruandest • selgus, et
tjhing on kindlustanud enesele läbikäigu
õiguse Jõekääru alale, ön
toimunud muru ja võsalõikamine
ning lõbus jaanipidil.
litiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiinijiiiiitiiiiiijiiiiiiim
MAALID MÜÜGIL suures valikus
Helistage ette 225-5595.
SSO Princ^s Av®., WütowdaJ®
iiiiisiiiiiiiiiiiniiiieiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiii^^
Eesti rekordi 1983. aastast, kolmas
kohnikhüppes 8.74, mis on ka
uueks Välis-rEesti rekordiks.
Alfred Skonberg (70 pluss) oli
teine kuulitõukes 10.26 (4 kg) ja
parandas enese Välis-Eesti rekordit
10.12, mis tehti eelmisel aastal ja
oli teine kettaheites 27.64 (1 kg).
Võistlus peeti vihmasajus, mis
kõikide tagajärgi vähendas. •
Kassaäruandes oli kulupostide
aU tee korrashoid, uute silla ja
tammi laudade muretsemine ning
võsa lõikamine. Kuna laekur Tiiu
Raj aste puudus perekonnaliikme
haiguse tÕttü, süs L^ Nurm esitas
kassa- ja revisjonkpmisjoni am-anded.
Järgneyatel valimistel valiti juhatuse
esimeheks Kaiiis Meipoom,
sekretäriks Hella Leivat, laekuriks
Tiiu Rajaste, abiesimeestek-s M.
Splrka ja R. Vesi. Revisjonikomisjoni
L. Nurm ja E. Kuuskne, tee-korrashoiu-
komisjoni V. Spirka, N.
Hoppe ja A. Nurm. Rõõmustavalt
selgiis, et ainult mõned isikud ei
ole oma aastamaksu tasunud.
Uues tegevuskavas on teede korrashoid
ja Ühingu tegevuskavas on
teede korrashoid ja Ühingu parki
pinkide ehitamine. Koosolek avaldas
aplausiga kiitust Mihkel
Toop*ile kui „Neighbourhood
Watch'i" esindajale (Block cäp-tain)
ja ta lahkele pakkumisele
tasuta silla parandamiseks ning
pargipinkide valmistamiseks.
Järgnes kohvilaud suupistetega
ja veiniga.
Hämarikus kogun^esid kiviojala-sed
lõkketulele. Kaius Meipoom
tervitas lühikese sõnavõtuga külalisi,
soovides kõigüe lõbusat Võidupüha.
Lõke süttis, ^järgnes eeskava
millest oli omaette ülevaade eelmises
,,Vaba Eestlases". '
Taivi Meipoom
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEOT)iy^
ESTONLiN SGOÜTING.:.-.
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik Ja
Ivar iTarft — ELUKÖGU
Heino Jõe LUGU IUBIST, L U G U J Ü U W ^ 2.—
Anna Ahmatova—Marie Undw — REEKVIEM 3.50
Herbcrt Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 1 0^
Herbert Michelson — S K A U T L Ä U L TEEL . 3.—
Hertiert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herijert Michelson — EESTI RADADELT .. 9.—
Pani Laaa — MÕTTELEND ^ pfltc > ]pt«|fMBri 5 ^
Aarand Roos— JUMALAGA, KARS lA
ERZURUM \
Ante Vomm VARJUD 0«rietinlaiiq)^^^^^..
Safane Ekbaom — AJATAR (Imdeta^oipi) . . .
Johan Fltki-- RAJUSöLiilED^
Urre Kamks — RODAKONDUR Omdetadcopi)
Hannes Oja--^ K:OPUTUSED ENESES
(luutetiedcogD)
mnneaX^a — TUNNETE PURDEL
(hiidetiiskogD) V
Andres Küng MIS TOIMUS SOOMB0?
Ehiar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TAOJNNAST....................^
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
E..UBStaln — TAGURPIDI SöUDES
(MIUestiBi 1914--.1943) .
A. Roos — RANDAMAm (MMtogo)
Prof. Felix Omas — KALEVIPOEG KÜTKES
J.m. esseid
E. Sanden ,3tJDA JA KIVID** .......
L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit)
.50
M
J9
.50
.50
o50
Gisela McBride — TALES FROM ESTONLk
V. Kimberg-Kötkas ImiietiiskögD
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . .
E. Unstahi — FOR FREEDOM ONLY
REHVTTUD PURJEDEGA II
NAER ON TERVISEKS — kõdi|ulte .
nmar JAKS — NEPTUN
Itar Ivask — VERANDARAAMAT
hndetoskogo
S. Eldbamn imdetitsk ALL.
Ants Vomm RISTSÕNAD 11^^^.;^.:.^..^^.^;^
'NAER ON TERVISEKS H...;........;.;:..;.^
M. Juhkam — ÜSK ON MEID AIDANUD
(VaBmflc Taimnfikke 8diui?(He kodimuude)
TAIMI PROOS ELUKn(^EL (Innletiued)
E. Eerme— EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL IV
H. Meret — TEREMI JUTOnTO
ÜSANDUSII
niStete Ja nudiste vabale teTi^ EeslÜs . ..
A. Mägi EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl, köitM . . . . . .
6^ .50
4 ^ JSO
SJO JO
6.— .50
IM; M
2.75 M
M
iluo .50
8.— .70
18.-^
V70
13.— $1—
19.50 .70
15.— .70
4.— .50
47.—
, mnjale $3.—
5.75 .50
7.— .70
14^ 1 ^
8.— 1.—
8.— .70
18*— 1 ^
Tv— .70
10 — $1.75
2.25 .70
12.— $1.-
12.— $1.50
10.— .50
5.— .70
25.— $1.50
1.—
..70
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUP
E. Past — MAALT ja MERELT . . .
$22.—
US$2.00
15.— $L50
$10.— $1.50
JLÖPP LÄHENEB
Olime Dzhiezhasnos olnud üle
ühe aasta, töötanud rootslaste hõlma
aü ja mmu isik, kui ka lapsed
olid nagu väljaspool ametivõimude
üuvipiitkonda. Aga lapsed vajasid
kooli. Oleksin võinud meid registreerida
Poola asutuses, kuid siis
oleksm kaotanud oma töökoha ja
selle positsiooni mis mul seal oli.
Elasin ja töötasin seal ihna kuhu-gile
kuulumata, nn. ,mustalt".
Peale selle, kui rootslased olid
puhkekodu poolakatele kinkinud ja
üle andnud ning rootsi personal
asendati poolakatega, hakkasid
uued asjamehed mmu ja mu pere
sealoleku vastu huvi tundma.
Siht oli mul endiselt Rootsi saada
ja abi andsid rootslased nüpalju
kui neü võimalik. Mu abistajate
plaan oli algul lapsi üle viia, ehk
saan siis ka ise kergemini väljapääsuks
loa. Vanima lapse* Aino,
Rootsi minek läks päris ladusalt ja
avalikult. Punase Risti major vüs .
Aino oma juurde Stora Essingeni
ja pani ta Stökhohni õhtukooli
(konstfackskola'sse). Päeval oli ta
majoriprouale abiks viie lapsega
majapidamises.
Teiste laste ülesaatmist ei saanud
enam avalikult korraldada. Kuu
aega peale "Aino lahkumist saatsin
seitsmeaastase Matti Rootsi ühe
noorpaari hooldusele. Matti minek
sündis salaja, isegi kõik rootslased
ei teadnud Matti ^kaasavõtmise
plaanist. Majori isiklik autojuht,
poolakas* oli teadlik sellest, ja tema
abi vajamist selles seigias.
Hommikul sündis väljasõit mitniel
autol. Palju lüli poolakatelt rootslastele
lahkumisel, head õime edaspidiseks
jne. jne. Meil õli üksikasjades
kokkulepitud kuidas talitada.
Vanem vend Enno võttis Matti
kaasa tee peale jalutuskäiguks.. Tee
läks läbi rukkipõldude, rukis oli
pikk ja lapsed ei paistnud sellest
välja. Matti oli julge 3ä tubli, ta jalutas
tükk maad üksinda. Esimesed
autod sõitsid mööda, kuid viimane
auto rongis peatas ja tõmbas
lapse autosse, ilma et teised oleksid
midagi märganud. Gflynias laevale
minnes võtsid i i s pikka
rootslast lapse oma vahek- ja rüsinas
ei märgatudki poisi laevale
pääsemist. Laeval oli Matti lükatud
kohe tualetti, niikauaks/ kui
laev liikuma oli hakanud js kont
rolÜ hädaoht möödas. Rootsis võttis
noorpaar plshammar (insener
ja õde) Matti oma hoole ÄÜa. Nädal
hiljem lahkus tei-ve rootsi personal,
ka major, kes oli tegelikult,
see suur kombineerija ja Heategija.
Tema nõuandel püüdsmgiV väiksemaid
lapsi Rootsu saata, et siis kahe
suuremaga oleks kergem põge-nedai
sest muud võimalust ei ol-
01! jällegi kaks nädalat möödas
jä päris viuhaste rootslaste lahkumine
oli ettevalmistusel. Ise tööta^
sin ikka veel leivatoas hommikust
õhtuni- jä viisin nüüd kolmele lapsele
toitu. Tähelepanu sellele keegi
ei pööranud, olid ju mu lapsed kui
väljaspool ühiskonda. ~
Viimaste rootslastega tuli noorema
poja Peetri järjekord. Tema oli
alles' viieaastane. Rääkisime täUe,
et ta sõidab nüüd rootsi tädidega
sinna, kus Aino ja Matti ees. Vaevalt
Peeter sellest palju taipas, kuid
näis jäävat rahule seletusega.
Jälle oli hommücune rootslaste
ärasaatmine. Palju lilli ja pisaraid
lahkujatele. Viimasel lahkumisel oli
eriti palju südamlikkust.
Kokkulepe Peetri ärasaatmiseks
oli analoogiline Matti omaga. Enno
oli see, kes juba teist korda
võttis noorema venna käekõrvale
ja viis ta rukkipõllu-vahelisele teele,
kuid seekord oli lapse autosse
andmise juures, kuna Peeter oli
selleks Uiga väike, et teda üksi jätta.
Olin pärast seda kui uimane, ei
osanud midagi mõelda ja töödki
nagu ei osanud enam teha. Pärast
seda, kui autod. Gdyniast tagasi
jõudsid- ja autojuht, kes asjaosali^
ne, mulle hüüdis „läks!" sain hagu
mõtlemisvõime tagasi.
'Nagu hiljem teada sain, oü Peetri
peitmine nägijate eest sündinud
niimoodi, et ta pandud autosse istmele
k:õhuli ja tekk üle; omakorda
asetatud teküe kõik neüe annetatud
lillekimbud. Üks õdedest sidunud
kõrvad kinni ja palunud ppp-la
politseid lubada teda autos istuda,
kõrvad olevat haiged j a ei kannatavat
tuuletõmbust. Lubatud autosse
istuda ja olnud siis Peetriga
niikaua autos, kuni see laevale tõsteti
j ä tolli formaliteedid läbi. Kui
Peeter lõpuks teki alt välja sai olnud
must kui murjam. Oli ennast
shokolaadiga, mis soojas pehmeks
läinud, nü ära mätsinud, et andnud
hulk aega pesta, enne kui saanud
ristiinimese välimuse. .
Omamoodi häda olnud teada
saada poisi mme ja vanust. Matti
oli vaneni ja julge ning oskas mõnevõrra
saksa keeltki, sellevastu
Peeter oli noorem ja palju arem
ning peale emakeele mitte ühtki
sõna teisi keeli. Ei olevat vastanud
ühtki sõna küsimustele. Lõpuks
ühe meie perekonna . pHdi järgi
saadud teada„pisi-Peeter'i" nimi.
Vanust aga ei lämud neÜ korda
väljanuputada, niisamuti ei isa ega
ema eesninie. Perekonnanimi Klaar
oli muidugi teada. Trelleborgis politseis
registreeritud Peeter Klaar
umbkaudse vanusega Ja isä-ema m-meta.
Seega vaevalt viie-aastane
poiss sai punase kaantega välis^
maalase passi. Esialgu elas ta Malmös
meie Punase Risti pereema
juuresj hiljem kolis ta õe Ing-Mari
perekonda yästeräsis. Mul endal
võttis veel hulk aega erine kui
Rootsi pääsesin ülejäänud kahe
lapsega ja võism pere koondamise
peale mõtiema hakata.
Samal päeval kui Peetri ära
saatsin', tuli mul endal Enno ja
Lembiga jalamaid sealt asutusest
lahkuda. Abi andis mulle poola direktor,
kuigi oli saanud teada minu
salapäraseid õiendamisi rootslastega
laste ärasaatmisel. Ta lubas
anda oma auto mu käsutusse ja
ütles, et võin sõita kuhu tahan ja
vend oleks siis autot juhtinud. See
oli laupäevane pealelõunane aeg,
kui üks auto pidi Gdyniasse sõitma.
Tõm oma pakid ja lapsed ja
istusime autosse; kaasa sõitis veel
teisi, kes asjaajamiseks või muidu
petteks, sest direktor hoiatas, et ärgu
ma jätku jäädavalt äraminemise
muljet. Ei mingisugust jumalagajätmist
töökaaslastega, ega lehvitamist
ja pisaraid. Olin muutunud
võimude sümis kurjategijaks oma
laste „röövimisele" kaasaaitamisega.
'
Esimest korda põgenikuelus oli
pere hajutatud, Aino, Matti ja Peeter
Rootsis, igaüks ise perekonnas
ja hoopiski mitte lähestikku. Ise
veel ^nno ja Lembiga Poolas. Enno
oli sel ajal 13-aastane ja Lembi
10-nene. Olin kui tiibadeta lind,
kes ei saanud leijmatä kuhu tah-tis.
: ;•
Gdynias otsisin jällegi Punase
Risti abi. Oli laupäeva õhtu ja nad
ei olnud meie tulekust informatsiooni
saanud. E i osatud meiega midagi
peale hakata. Istusin mitu ^
tundi lastega Punase Risti koridoris,
enne kui meid paigutati ühte
kolikambrisse, kus olime iile öö.
yahepeal anti ka süüa ja korraldati
voodeid meile magamiseks. Alc-nast
end näidata ei tohtmud ega
ka valgust teha. Selles koükamb-ris
veetsime terve järgmise päeva. •
õhtul sõidutati meid taksoga ühte
perekonda, kus saime omaette toa
kahe voodiga. Punasest Ristist oli
meie jaoks ette toodud toiduaineid
ja lubatud edaspidi veelgi tuua, mis
siiski ei sündinud. Kahte rootsi
noormeest, kes meile olid abiks, ei
näinud me enam.
i i i M R i n i i i ^
VAIA EESTUNE"
OB T i M Mirtlaskoiuia
*ÖftBvlil« eesti
00
t
i l
I
Montrei
nipäeva
Kokker.
holmi güi
ülikoolis
läks iile
des 1938.
: Kutseli^
eliipäevac
Eesti Me|
1944. a. ai
kaasa
esialgul
Inglisma{
valides M
nadair 1|
administi
des hakkj
Eesti Me J
se aasta)
viljelemij
Koos ai
Montrealij
laarsemal
"ka oma
sidunud
sika vastj
EÜS'i.
males
Salzburj
tel ilmusi
monumei
teadlaselt
(1917-198
res töötal
taü (19731
etttenähti
Tammeloj
ve^br. 19]
õige\jühil
seda.
Tammel
male 800
ma kolle(
gusteadlaj
kümnelt
Nende hui
elust ja-iQ
gi umbes
on 8 lk.
tähtsamaii
raamatuis
ka eesti
Prof.
üldteoorial
Salzburgi
üle kahe
Erafcorrall
Fisher täil
huseid.
o r a
412 R(
AT
VAI
Telefoi
El
••••••.Vi
on
; • VKJ
mtoi
esikülje
Kuidi
nädala
esmasp.
nädala t|
map.
Leida
Pöstiaa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-16-06
